Vabariigi Valitsus — Haridusministeeriumi põhimääruse ja Kultuuriministeeriumi põhimääruse kinnitamine — RT I, 1996, 2, 34
Statutory Text (1 Articles)
(õ) 21.09.2007 14:00 Vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse (RT 1992, 45, 574; I 1993, 68, 979; 1995, 22, 327; 54, 880) §-le 32 ja 33 Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada Haridusministeeriumi põhimäärus (juurde lisatud). 2. Kinnitada Kultuuriministeeriumi põhimäärus (juurde lisatud). 3. Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 1996. a. 4. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 12. aprilli 1993. a määruse nr 103 "Kultuuri- ja Haridusministeeriumi põhimääruse kinnitamise kohta" punkt 1 (RT I 1993, 18, 318). Peaminister Tiit VÄHI Kultuuri- ja haridusminister Jaak AAVIKSOO Riigisekretär Uno VEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 1995. a määrusega nr. 387 HARIDUSMINISTEERIUMI PÕHIMÄÄRUS I. Üldsätted 1. Haridusministeerium (edaspidi - ministeerium) on valitsusasutus, kes kavandab riigi poliitikat hariduse, teaduse, riigikeele ja noorsootöö valdkonnas ning täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduste alusel antud ülesandeid. Ministeerium juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, Vabariigi Valitsuse seadusest ja teistest seadustest, Vabariigi Presidendi seadlustest, Riigikogu otsustest, Vabariigi Valitsuse määrustest ja korraldustest ning muudest õigusaktidest. 2. Ministeeriumi valitsemisalas on riigi hariduse, teaduse, noorsoo- ja riigikeelealase töö kavandamine ning korraldamine ja vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. 3. Ministeeriumi valitsemisalas on Keeleamet, samuti ministeeriumi hallatavad riigiasutused, kes täidavad riiklikke ülesandeid hariduse, teaduse ning noorsootöö valdkonnas. 4. Ministeeriumil on põhimäärus, eelarve, riigivapi kujutisega pitsat ja Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras registreeritud sümboolika. Ministeeriumi asukoht on Tallinnas. II. Ministeeriumi ülesanded 5. Ministeeriumi ülesanneteks on tingimuste loomine riigi hariduspoliitika elluviimiseks alus-, üld-, kutse- ja ülikoolihariduse valdkonnas, lähtudes võrdsete võimaluste, pidevhariduse ning hariduse avatuse põhimõtetest; rahvuslikke eesmärke ja tingimusi arvestava riigikeele- ja teaduspoliitika elluviimine ning erinevate institutsioonide koostöö organiseerimine huvihariduse, laste ja noorte tegevuse arenguks ning eelduste loomine noorte vabatahtlikuks organiseerumiseks. 6. Oma ülesannete täitmiseks ministeerium: 1) suunab ja korraldab alus-, üld- ja kutsehariduse riiklike õppekavade väljatöötamist; haldab ja peab tasemekoolituse õppekavade registrit seadustega kehtestatud korras; 2) suunab õppekirjanduse koostamist, esitab riigitellimuse kirjastustele, annab hinnangu õppekirjandusele; 3) koordineerib ning toetab haridusuuenduslikku tegevust; 4) töötab välja haridusasutuste koolituslubade väljaandmise ja akrediteerimise korrad; 5) väljastab koolituslubasid riigi-, era- ja munitsipaalõppeasutuste avamiseks ja ümberkorraldamiseks; 6) korraldab õppeasutustele riikliku tellimuse esitamiseks vajaliku haridusnõudluse prognoosimist; 7) korraldab tingimuste loomist erivajadustega inimeste haridusnõudluse rahuldamiseks; 8) korraldab täiskasvanute haridussüsteemi kujunemise ja arengu kontseptuaalsete aluste ning arenguprogrammide väljatöötamist; 9) kehtestab riikliku haridusjärelevalve korra ja teostab riiklikku haridusjärelevalvet; 10) kehtestab haridustöötajate kvalifikatsiooninõuded, täiendhariduse ja atesteerimise korra ning esitab riikliku tellimuse õpetajate ettevalmistamiseks; 11) koordineerib ja korraldab teaduspoliitika elluviimist oma valitsemisalas; 12) osaleb prioriteetsete teadussuundade määratlemisel, tellib oma valitsemisala arenguks vajalikke teadusuuringuid ja korraldab nende tulemuste rakendamist; 13) kehtestab riigi teadusasutuste tegevuse hindamise põhimõtted ja korra ning teostab seda Eesti Teadusfondi kaudu; 14) koordineerib ja korraldab riigikeelepoliitika elluviimist, teostab järelevalvet keeleseaduse ja teiste keelealaste õigusaktide täitmise üle; 15) koordineerib ja korraldab üleriigilisi teadustööde ja - projektide konkursse; 16) toetab haridus- ja noorsooühenduste ning -liitude tegevust; 17) koordineerib laste ja noorte huvialast tegevust, vaba aja ning tervistava puhkuse ja üleriigiliste õpilas- ning noorsooürituste korraldamist; 18) korraldab suhteid valitsus- ja kohaliku omavalitsuse asutustega, välisriikide vastavate organite ning rahvusvaheliste organisatsioonidega; 19) nõustab kohalikke omavalitsusi ja teisi ministeeriume haridus-, noorsoo-, keele ja teaduspoliitilistes ning korralduslikes küsimustes; 20) koordineerib ja teeb haridus-, noorsoo- ja teadusalast koostööd välisriikidega; osaleb rahvusvaheliste lepingute koostamises, valmistab ette ühinemist rahvusvaheliste lepingute ja konventsioonidega ning jälgib nende täitmist oma tegevusvaldkonnas; 21) kogub, töötleb ja säilitab oma valitsemisalas olevatelt asutustelt saadud informatsiooni; 22) analüüsib ja koordineerib kriminaalpreventsioonialast tegevust ja alaealiste õiguserikkujate erikasvatusasutustesse suunamist; 23) annab soovitusi haridus- ja teadusasutustele palgakorralduse kehtestamiseks, töötab välja haridus- ja teadusasutuste finantseerimise alused, koostab oma valitsemisala riigieelarve eelnõu ja eelarve täitmise aruande; 24) teostab riigi- ja munitsipaalasutuste finantseerimist kehtestatud korras ning järelevalvet eelarvevahendite otstarbeka kasutamise üle; toetab riigieelarvest avalik-õiguslikke ja teisi juriidilisi isikuid riigitellimuse osas; 25) analüüsib olemasolevat õppeasutuste võrku ja kavandab selle korrastamist, kontrollib ja suunab riiklike investeeringute kasutamist; 26) koostab ministeeriumi valitsemisala kohta seaduste, Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste ning muude õigusaktide eelnõusid ja esitab need kehtestatud korras läbivaatamisele; 27) varustab õppeasutusi riiklike haridust tõendavate dokumentide blankettidega, annab asutustele õiguse nende väljastamiseks ja teostab järelevalvet dokumentide väljastamise üle; 28) peab õigusaktidega kehtestatud korras registreid; 29) täidab teisi seadustest ja Vabariigi Valitsuse määrustest tulenevaid ülesandeid. III. Ministeeriumi õigused ja kohustused 7. Ministeeriumil on oma ülesannete täitmiseks järgmised õigused ja kohustused: 1) saada teistelt valitsus- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt, Eestis registreeritud ühingutelt ning asutustelt käesoleva põhimäärusega ettenähtud ülesannete täitmiseks vajalikku informatsiooni; 2) kontrollida oma valitsemisalas seaduste, Riigikogu otsuste, Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste, muude õigusaktide ja rahvusvaheliste lepingute täitmist; 3) esindada riiki seadustest, teistest õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmisel; 4) vastavuses kehtivate õigusaktidega sõlmida lepinguid; 5) kasutada kooskõlas riigivara seadusega sihtotstarbeliselt riigivara ning tagada selle säilimine ja heaperemehelik kasutamine; 6) tagada riigieelarveliste vahendite sihipärane ja otstarbekas kasutamine; 7) sooritada õigustoiminguid oma pädevuse piirides õigusaktide alusel ja täitmiseks; 8) moodustada ministeeriumi hallatavaid riigiasutusi, korraldada ümber ja lõpetada nende tegevus Vabariigi Valitsuse poolt määratud korras, kui seadus ei sätesta teisiti; 9) moodustada nõuandva õigusega komisjone ja nõukogusid ning kaasata eksperte käesolevast põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmiseks. IV. Ministeeriumi juhtimine 8. Ministeeriumi juhib haridusminister (edaspidi - minister), kelle ametisse nimetamine ja ametist vabastamine toimub vastavuses seadustega. 9. Ministeeriumi asjaajamist ja personali tööd korraldab ja selle eest vastutab kantsler. Kantsleri nimetab ametisse ja vabastab ametist Vabariigi Valitsus ministri ettepanekul avaliku teenistuse seaduses ettenähtud alustel, kuulates ära riigisekretäri arvamuse. Ministri volituste lõppemine ei ole kantsleri ametist vabastamise alus. 10. Minister: 1) juhib ja korraldab kogu tegevust, mis kuulub ministeeriumi valitsemisalasse; 2) vastutab põhiseaduse, ministeeriumi valitsemisala korraldavate teiste seaduste, Riigikogu otsuste, Vabariigi Presidendi seadluste, Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste täpse ja otstarbeka täitmise eest; 3) otsustab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad küsimused, kui nende otsustamine ei ole seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega pandud alluvatele ametiisikutele; 4) annab Vabariigi Valitsusele aru ministeeriumi tegevusest; 5) annab määrusi ja käskkirju seaduse alusel ning täitmiseks; 6) nimetab ametisse ja vabastab ametist Keeleameti peadirektori ning ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste juhid, kui seaduses ei ole kehtestatud teisiti; 7) kinnitab ministeeriumi struktuuri ja teenistujate koosseisu ning osakondade põhimäärused; 8) nimetab ametisse ja vabastab ametist ministri nõunikud ning kantsleri ettepanekul ministeeriumi osakonnajuhatajad ning talituste ja büroode juhid; 9) kinnitab Keeleameti põhimääruse, struktuuri ja teenistujate koosseisu; 10) kinnitab ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste põhimäärused, kui seadusest ei tulene teisiti; 11) esitab Vabariigi Valitsusele ettenähtud korras ettepanekuid ministeeriumi valitsemisala küsimuste otsustamiseks; 12) esitab Vabariigi Valitsusele ettepanekud ministeeriumi kulude ja tulude aastaeelarve eelnõu ning vajaduse korral lisaeelarve eelnõu kohta ning valvab eelarve täpse ja sihipärase täitmise üle; 13) kinnitab ja muudab Keeleameti ning ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste eelarved, lähtudes riigieelarvest, kontrollib nende täitmist, teeb vajadusel ettekirjutusi eelarvevahendite kasutamiseks; 14) sõlmib lepinguid ning volitab kantslerit ja vajadusel teisi isikuid neid sõlmima; 15) vastutab riigivara säilimise ja heaperemeheliku kasutamise eest ning korraldab seda kooskõlas riigivara seadusega; 16) teostab seaduses ettenähtud korras teenistuslikku järelevalvet ministeeriumi struktuuriüksuste, Keeleameti ning nende ametiisikute, samuti ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle; 17) täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud seaduse ja Vabariigi Valitsuse määruse, korralduse või peaministri korraldusega. 11. Ministri asendamise korra sätestab Vabariigi Valitsus. 12. Kantsler: 1) koordineerib ministeeriumi struktuuriüksuste ja ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste tööd ning korraldab ministeeriumi asjaajamist; 2) annab ministrilt saadud volituste piires käskkirju ministeeriumi asjaajamise korraldamiseks, töötajate teenistusse võtmiseks ja teenistusest vabastamiseks ning struktuuriüksuste töö koordineerimiseks; 3) käsutab ministrilt saadud volituste piires ministeeriumi eelarvelisi vahendeid; 4) valmistab ette ministeeriumi aastaeelarve eelnõu ja vajadusel lisaeelarve kohta käivaid ettepanekuid; 5) annab vastavuses seadusega kaasallkirja ministri määrusele; 6) korraldab ministeeriumi põhimääruse eelnõu väljatöötamist; 7) teeb ministrile ettepanekuid ministeeriumi osakondade, talituste ja büroode juhtide teenistusse võtmiseks ja teenistusest vabastamiseks; 8) hoiab ministeeriumi vapipitsatit; 9) korraldab ministeeriumi osakondade põhimääruste väljatöötamist, esitab need ministrile kinnitamiseks; 10) kinnitab ministeeriumi sisekorraeeskirja ning töötajate ametijuhendid; 11) teostab ministrilt saadud volituste piires teenistuslikku järelevalvet ministeeriumi ametiisikute tegevuse üle; 12) sõlmib ministrilt saadud volituste piires lepinguid; 13) juhib ministeeriumi ametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjoni tööd. 13. Kantsleri äraolekul täidab tema ülesandeid ministri poolt määratud ametnik. V. Ministeeriumi struktuur 14. Ministeeriumis on järgmised osakonnad: 1) üldhariduse osakond, mille koosseisu kuuluvad õppekavatalitus, korraldustalitus, järelevalvetalitus ja projektitalitus; 2) kutsehariduse osakond, mille koosseisu kuuluvad õppekavatalitus, korraldustalitus, järelevalvetalitus, projektitalitus ja täiskasvanute koolituse talitus; 3) teaduse ja ülikoolide osakond, mille koosseisu kuuluvad teaduse talitus ja ülikoolide talitus; 4) eelarve ja planeerimise osakond, mille koosseisu kuuluvad eelarvetalitus, revisjonitalitus, info- ja statistikatalitus ja välisprojektide talitus; 5) noorsoo ja huvihariduse osakond, mille koosseisu kuuluvad huvihariduse ja noortesporditalitus ning projektitalitus; 6) üldosakond, mille koosseisu kuuluvad personalitalitus, majandustalitus, kantselei ja riigivarade talitus. 15. Ministeeriumi osakondi juhivad ja vastutavad nende tegevuse eest osakonnajuhatajad, kelle õigused ja kohustused määratakse osakonna põhimääruste ja ametijuhenditega. 16. Ministeeriumi struktuuri võivad kuuluda nõunikud, kelle ülesanded ja alluvuse määrab minister. VI. Lõppsätted 17. Ministeeriumi ülalpidamiskulud kaetakse riigieelarvest. 18. Ministeerium korraldatakse ümber või tema tegevus lõpetatakse seaduse alusel. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 1995. a määrusega nr 387 KULTUURIMINISTEERIUMI PÕHIMÄÄRUS I. Üldsätted 1. Kultuuriministeerium (edaspidi - ministeerium) on valitsusasutus, mis kavandab riigi poliitikat kultuuri ja spordi valdkonnas ning täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid. Ministeerium juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, Vabariigi Valitsuse seadusest ja teistest seadustest, Vabariigi Presidendi seadlustest, Riigikogu otsustest, Vabariigi Valitsuse määrustest ja korraldustest, käesolevast põhimäärusest ning muudest õigusaktidest. 2. Ministeeriumi valitsemisalas on riigi kultuuri-, kehakultuuri-, spordi- ning muinsuskaitsetöö korraldamine ja kunstide edendamine, osalemine riigi meediatöö kavandamisel ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. 3. Ministeeriumi valitsemisalas on Muinsuskaitseamet, samuti ministeeriumi hallatavad riigiasutused, kes täidavad riiklikke ülesandeid kultuuri ja spordi valdkonnas. 4. Ministeeriumil on põhimäärus, eelarve, riigivapi kujutisega pitsat ja Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras registreeritud sümboolika. Ministeeriumi asukoht on Tallinnas. II. Ministeeriumi ülesanded 5. Ministeeriumi põhiülesanded on rahvuskultuuri ja sporditraditsioonide säilitamine, kaitsmine ja nende arengu tagamine, kultuurile ning spordile orienteeritud ühenduste tegevuse ja vähemusrahvuste kultuuriliste taotluste toetamine ning riiklike kultuuri- ja spordistruktuuride baasfinantseerimine. 6. Ministeerium: 1) korraldab ja koordineerib teatri, muusika ja kontserttegevuse, kirjanduse ja kirjastustegevuse, kujutava, dekoratiiv-, monumentaal- ja tarbekunsti, museoloogilise tegevuse, kinematograafia, raamatukogunduse, rahvaloomingu ja taidluse, kultuurimälestiste kaitse, trükiajakirjanduse, raamatukaubanduse ja trükinduse alaste probleemide lahendamist; 2) korraldab kunstiteoste ja teiste kultuuriväärtuste soetamist riiklike fondide täiendamiseks; korraldab vajadusel kunstiteoste tellimist ja ekspertiisi; 3) koordineerib ja korraldab autoriõiguse alast tegevust vastavalt autoriõiguse seadusele; 4) korraldab muinsuskaitset vastavalt muinsuskaitseseadusele; 5) kehtestab kultuuriväärtuste riigist väljaveo ja riiki sisseveo korra; 6) osaleb riigi meediapoliitika väljatöötamisel, annab välja ringhäälingulubasid vastavalt ringhäälinguseadusele; 7) määratleb spordi ja kehakultuuri üldised arengusuunad, korraldab koostööd erinevate spordistruktuuride vahel; 8) koordineerib vähemusrahvuste kultuurielu ja -tegevuse korraldamist vastavuses kehtivate seadustega; 9) osaleb riigi kultuuri- ja spordialase hariduse kavandamises, korraldab kultuuri- ja sporditöötajate täiendkoolitust; 10) suunab ja tellib teadus- ja rakendusuuringuid, korraldab kultuuri- ja spordialaseid teadusüritusi; 11) valmistab ministeeriumi valitsemisalas ette seaduste ja teiste õigusaktide eelnõusid vastavuses kehtiva seadusandlusega, kooskõlastab teiste ministeeriumide poolt ette valmistatud õigusaktide eelnõusid; 12) peab õigusaktidega kehtestatud korras registreid; 13) koordineerib oma tegevusvaldkonnas riiklike, rahvusvaheliste ning regionaalsete arengukavade ja -programmide väljatöötamist ja elluviimist; 14) töötab välja kultuuri ja spordi riikliku finantseerimise alused ning teeb koostööd Kultuurkapitaliga; 15) valmistab ette ministeeriumi valitsemisala aastaeelarve eelnõu ja koostab eelmise aasta eelarve täitmise raamatupidamisaruande; 16) korraldab riigi kultuuripreemiate ja -stipendiumide määramist Vabariigi Valitsuse moodustatud riikliku komisjoni kaudu; 17) revideerib oma valitsemisalas olevate riigiasutuste finantstegevust; 18) kogub ja töötleb oma valitsemisala käsitlevat informatsiooni; 19) korraldab suhteid teiste valitsusasutuste, kohaliku omavalitsuse asutuste, välisriikide vastavate organite ning rahvusvaheliste organisatsioonidega; 20) osaleb rahvusvaheliste lepingute koostamises, valmistab ette ühinemist rahvusvaheliste lepingute ja konventsioonidega ning jälgib nende täitmist oma tegevusvaldkonnas, vahendab vastavalt oma pädevusele kultuurialast välisabi; 21) analüüsib kultuuri- ja spordiasutuste olemasolevat võrku ja kavandab selle korrastamist riiklike investeerimisprogrammide raames, kontrollib ja suunab riiklike investeeringute kasutamist vastavalt riigieelarvele. III. Ministeeriumi õigused ja kohustused 7. Ministeeriumil on oma ülesannete täitmiseks järgmised õigused ja kohustused: 1) saada teistelt valitsusasutustelt, kohaliku omavalitsuse asutustelt, Eestis registreeritud ettevõtetelt, asutustelt ja organisatsioonidelt käesoleva põhimäärusega ettenähtud ülesannete täitmiseks vajalikku informatsiooni; 2) kontrollida oma tegevusvaldkonnas seaduste, Riigikogu otsuste, Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste, muude õigusaktide ja rahvusvaheliste lepingute täitmist; 3) esindada riiki seadustest, teistest õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmisel; 4) vastavuses kehtivate õigusaktidega sõlmida lepinguid; 5) kasutada kooskõlas riigivara seadusega sihtotstarbeliselt riigivara ning tagada selle säilimine ja heaperemehelik kasutamine; 6) tagada riigieelarveliste vahendite sihipärane ja otstarbekas kasutamine; 7) sooritada õigustoiminguid oma pädevuse piires õigusaktide alusel ja täitmiseks; 8) moodustada ministeeriumi hallatavaid riigiasutusi, korraldada ümber ja lõpetada nende tegevus Vabariigi Valitsuse poolt määratavas korras, kui seaduses ei sätestata teisiti; 9) moodustada nõuandva õigusega komisjone ja nõukogusid ning kaasata eksperte küsimuste lahendamisse. IV. Ministeeriumi juhtimine 8. Ministeeriumi juhib kultuuriminister (edaspidi - minister), kelle ametisse nimetamine ja ametist vabastamine toimub vastavuses seadustega. 9. Ministeeriumi kantsler juhib ministeeriumi struktuuriüksuste tööd ja koordineerib ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevust ning korraldab ministeeriumi asjaajamist. Kantsleri nimetab ametisse ja vabastab ametist Vabariigi Valitsus ministri ettepanekul avaliku teenistuse seaduses ettenähtud alustel, kuulates ära riigisekretäri arvamuse. Vabariigi Valitsuse volituste lõppemine või ministri volituste muul alusel lõppemine ei ole kantsleri ametist vabastamise alus. 10. Ministeeriumi koosseisus on kaks asekantslerit, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist minister kantsleri ettepanekul, Asekantslerid asendavad kantslerit viimase äraolekul. 11. Minister: 1) juhib ministeeriumi ja korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi; 2) vastutab põhiseaduse, ministeeriumi valitsemisala korraldavate teiste seaduste, Riigikogu otsuste, Vabariigi Presidendi seadluste, Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste täitmise eest; 3) otsustab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad küsimused, kui nende otsustamine ei ole seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega pandud alluvatele ametiasutustele või ametnikele; 4) annab Vabariigi Valitsusele aru ministeeriumi tegevusest; 5) annab määrusi ja käskkirju seaduse alusel ning täitmiseks; 6) nimetab ametisse ja vabastab ametist kantsleri ettepanekul Muinsuskaitseameti peadirektori ning ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste juhid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti; 7) kinnitab ministeeriumi struktuuri ja teenistujate koosseisu ning osakondade põhimäärused; 8) nimetab ametisse ja vabastab ametist ministri nõunikud ning kantsleri ettepanekul ministeeriumi osakondade juhatajad; 9) kinnitab Muinsuskaitseameti põhimääruse ja teenistujate koosseisu; 10) määrab ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste struktuuri, asjaajamist ja töökorraldust, välja arvatud juhud, kui see on sätestatud ministri määrusest kõrgemalseisva õigusaktiga teisiti; 11) esitab Vabariigi Valitsusele ettenähtud korras ettepanekuid ministeeriumi valitsemisala küsimuste otsustamiseks; 12) juhib esimehena Kultuurkapitali nõukogu, kinnitab sihtkapitalide nõukogude koosseisud; 13) esitab Vabariigi Valitsusele ettepanekud ministeeriumi kulude ja tulude aastaeelarve eelnõu ning vajaduse korral lisaeelarve eelnõu kohta, otsustab eelarvevahendite kasutamise; 14) kinnitab Muinsuskaitseameti ning ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste eelarved lähtudes riigieelarvest, kontrollib nende täitmist seaduses kehtestatud korras; 15) sõlmib lepinguid ning volitab kantslerit ja vajadusel teisi isikuid neid sõlmima; 16) moodustab Muinsuskaitseameti kohalikud struktuurid, korraldab ümber ja lõpetab nende tegevuse; 17) teostab seaduses ette nähtud korras teenistuslikku järelevalvet ministeeriumi struktuuriüksuste, Muinsuskaitseameti ning nende ametiisikute, samuti ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle; 18) täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud seaduse ja Vabariigi Valitsuse määruse, korralduse või peaministri korraldusega. 12. Ministri asendamise korra sätestab Vabariigi Valitsus. 13. Kantsler: 1) juhib ministeeriumi sruktuuriüksusi ja koordineerib valitsemisalas olevate riigiasutuste tööd ning korraldab ministeeriumi asjaajamist; 2) annab sätestatud pädevuse piires välja käskkirju ministeeriumi asjaajamise korraldamiseks, töötajate teenistusse võtmiseks ja teenistusest vabastamiseks ning struktuuriüksuste töö juhtimiseks ja koordineerimiseks; 3) käsutab ministri poolt kinnitatud eelarve alusel ministeeriumi eelarvelisi vahendeid; 4) valmistab ette ministeeriumi aastaeelarve eelnõu ja vajaduse korral lisaeelarve kohta käivad ettepanekud; 5) annab vastavuses seadusega kaasallkirja ministri määrusele; 6) korraldab ministeeriumi põhimääruse eelnõu väljatöötamist; 7) teeb ministrile ettepanekuid ministeeriumi asekantslerite, osakondade juhatajate teenistusse võtmiseks ja teenistusest vabastamiseks; 8) nimetab ametisse ja vabastab ametist ministeeriumi koosseisu kuuluvad ametnikud ja muud töötajad, välja arvatud need, keda nimetab ametisse ja vabastab ametist minister; 9) hoiab ministeeriumi vapipitsatit; 10) korraldab riigivara kasutamist ministrilt saadud volituste piires kooskõlas riigivara seadusega; 11) korraldab ministeeriumi osakondade põhimääruste väljatöötamist, esitab need ministrile kinnitamiseks; 12) kinnitab ministeeriumi sisekorraeeskirja ning töötajate ametijuhendid; 13) teostab ministrilt saadud volituste piires teenistuslikku järelevalvet ministeeriumi ametiisikute toimingute üle; 14) sõlmib ministrilt saadud volituste piires lepinguid; 15) juhib ministeeriumi ametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjoni tööd. 14. Kantsleri äraolekul täidab tema ülesandeid asekantsler. 15. Ministeeriumi koosseisus on ette nähtud kahe asekantsleri ametikohad. Asekantslerid nimetab ametisse ja vabastab ametist minister kantsleri ettepanekul. 16. Asekantsler: 1) asendab kantslerit viimase äraolekul vastavuses kantsleri käskkirjaga; 2) juhib Eesti tervisespordi arenguprogrammi elluviimist; 3) osaleb riigi sporditöö kavandamisel ja elluviimisel; 4) koordineerib spordi osakonna ning eelarve ja majandusanalüüsi osakonna tööd; 5) vajadusel esindab ministeeriumi spordialaste ürituste korraldamisel ja läbiviimisel; 6) täidab ministrilt ja kantslerilt saadud teisi ülesandeid. 17. Antud asekantslerit asendab vajaduse korral teine asekantsler. 18. Asekantsler: 1) asendab kantslerit viimase äraolekul vastavuses kantsleri käskkirjaga; 2) koordineerib Muinsuskaitseameti ja ministeeriumi üldosakonna tööd; 3) töötab välja ministeeriumi sisekorraeeskirjad; 4) koordineerib ministeeriumi seadusloomealast tegevust; 5) koordineerib ministeeriumi ametnike täiendkoolitust; 6) osaleb ministrilt saadud volituste piires Euroopa assotsiatsioonilepingu täitmiseks moodustatud organi töös; 7) vastutab teadus- ja rakendusuuringute suunamise ja tellimise ning kultuurialaste teadusürituste korraldamise eest; 8) täidab ministrilt ja kantslerilt saadud teisi ülesandeid. 19. Antud asekantslerit asendab vajaduse korral teine asekantsler. V. Ministeeriumi struktuur 20. Ministeeriumis on järgmised osakonnad: 1) kunstide osakond; 2) rahvakultuuri osakond; 3) spordi osakond; 4) eelarve ja majandusanalüüsi osakond, mille koosseisu kuulub riigivarade büroo; 5) üldosakond, mille koosseisu kuuluvad õigusbüroo, välissuhete büroo, haldustalitus ja kantselei. 21. Ministeeriumi struktuuri võivad kuuluda ministri nõunikud, kelle ülesanded ja alluvuse määrab minister. VI. Lõppsätted 22. Ministeeriumi ülalpidamiskulud kaetakse riigieelarvest. 23. Ministeerium korraldatakse ümber või tema tegevus lõpetatakse seaduse alusel. Õiend Parandatud avaldamismärked