Vabariigi Valitsus — Soomaa, Vilsandi ja Karula rahvuspargi moodustamine — RT I, 1994, 3, 20

Juhindudes seadusest «Eesti looduse kaitse kohta» (ENSV Teataja 1990, 6, 103) Vabariigi Valitsus määrab: 1. Moodustada Kikepera, Kuresoo, Valgeraba ja Ördi sookaitseala ning Halliste puisniidu botaanilise kaitseala baasil Soomaa Rahvuspark käesoleva määruse lisas nr. 1 ettenähtud piires (Pärnu ja Viljandi maakond). 2. Reorganiseerida Vilsandi Riiklik Looduskaitseala ja selle kaitsetsoon ning Harilaiu botaaniliszooloogiline kaitseala nende senistes piirides Vilsandi Rahvuspargiks (Saare maakond). 3. Nimetada Karula maastikukaitseala ümber Karula Rahvuspargiks käesoleva määruse lisas nr. 2 ettenähtud piires (Valga ja Võru maakond). 4. Keskkonnaministeeriumil: 1) töötada kahe kuu jooksul välja ning kinnitada Soomaa ja Karula rahvuspargi põhimäärused ja kaitse-eeskirjad; 2) töötada kolme kuu jooksul välja ja esitada kooskõlastatult kohaliku omavalitsuse organitega Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks käesoleva määruse punktides 1 ja 3 nimetatud rahvusparkide tsoneerimiskavad; 3) näha ette alustada Soomaa ja Karula rahvuspargi administratsiooni komplekteerimist ja keskuste väljakujundamist 1994. aastal. 5. Tunnistada kehtetuks: 1) Eesti NSV Ministrite Nõukogu 11. juuli 1957. a. määruse nr. 242 «Abinõudest looduskaitse organiseerimiseks Eesti NSV-s» (ENSV Teataja 1957, 14, 125) punkt 2 Vaika Riikliku Looduskaitseala, Harilaiu botaanilis-zooloogilise keeluala ja Halliste puisniidu botaanilise keeluala asutamise osas; 2) Eesti NSV Ministrite Nõukogu 21. septembri 1971. a. määruse nr. 457 «Vaika riikliku looduskaitseala territooriumi laiendamise ja Vilsandi riiklikuks looduskaitsealaks ümbernimetamise kohta» (ENSV Teataja 1971, 43, 454) punkt 1 Vaika riikliku looduskaitseala territooriumi laiendamise ja Vilsandi riiklikuks looduskaitsealaks ümbernimetamise osas; 3) Eesti NSV Ministrite Nõukogu 24. septembri 1979. a. määruse nr. 497 «Looduskaitsealade edasise väljaarendamise kohta» (ENSV Teataja 1979, 43, 521) punkt 1 Karula maastikukaitseala moodustamise osas; 4) Eesti NSV Ministrite Nõukogu 25. mai 1981. a. määruse nr. 340 «Sookaitsealade moodustamise kohta» (ENSV Teataja 1981, 22, 311) lisa 1 «Moodustatavate sookaitsealade nimestiku» punktid 4 (Valgeraba), 6 (Ördi), 8 (Kikepera) ja 9 (Kuresoo); 5) Eesti NSV Ministrite Nõukogu 8. juuni 1987. a. määruse nr. 319 «Vilsandi Riikliku Looduskaitseala kaitsetsooni ja Kurtna Riikliku Maastikukaitseala moodustamise kohta» (ENSV Teataja 1987, 24, 349) punkt 1 Vilsandi Riikliku Looduskaitseala kaitsetsooni moodustamise osas. Peaminister M. LAAR Keskkonnaminister A. TARAND Riigikantselei sekretariaadi direktor riigisekretäri ülesannetes I. SIIL Lisa nr. 1 Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1993. a. määruse nr. 387 juurde Soomaa Rahvuspargi piiri kirjeldus Soomaa Rahvuspargi (edaspidi rahvuspark) põhjapiiriks Viljandimaal on Navesti jõgi, alates Halliste jõe suudmest kuni Kaansoo metskonna kvartalini 59, kust rahvuspargi piir (edaspidi piir) pöörab mööda kvartali 59 idapiiri lõunasse. Kvartali 59 lõunatipust suundub piir piki kraave: kagusse kvartali 84 eraldiseni 17, sealt edelasse kuni kvartali 98 eraldiseni 5, edasi kagusse kvartali 98 eraldiseni 15 ja kirdesse kvartali 98 eraldiseni 4, kust jätkub mööda kvartali 98 eraldise 14 põhjapiiri, kvartali 99 eraldise 20 põhja- ja kirdepiiri ning kvartali 99 eraldiste 21 ja 22 põhjapiiri. Edasi kulgeb piir mööda kraave ja sihte: lõunaedelasse kvartali 119 eraldiseni 14, lõunasse kvartali 119 eraldiseni 18 ja kagusse kuni metsateeni kvartali 119 eraldises 27. Mööda teed kulgeb piir edelasse kvartalite 119 ja 131 vahelise sihini, piki seda 230 m itta ning pöördub siis mööda kraavi edelasse kuni kvartali 131 eraldiseni 22. Järgnevalt on piiriks kvartali 131 eraldise 23 põhja- ja idapiir, edasi kirdeedelasuunaline kraav läbi Vastemõisa metskonna kvartalite 7 ja 6, seejärel kvartalite 6 ja 10 vaheline piirisiht ning kvartalite 5 ja 9 vaheline piirisiht kuni Hüpassaare ojani (kraavini). Edasi kulgeb piir piki Hüpassaare oja (kraavi) lõunasse ja edelasse kuni kvartalini 4, seejärel mööda kvartalite 4 ja 12 vahelist piirisihti lõunasse ning kvartalite 12 ja 38 vahelist piirisihti itta kuni Ilbaku-Kuusekäära maanteeni. Mööda Ilbaku-Kuusekäära teed suundub piir 400 m lõunaedelasse Vastemõisa metskonna kvartali 38 eraldise 21 idatipuni, seejärel 250 m mööda taluteed lõunakagusse ning mööda Lemmjõge pärivoolu kuni Paelamaa oja suudmeni, seejärel mööda Paelamaa oja kuni Raudmetsa talu (58) maadeni. Edasine piir kattub Raudmetsa (58) ja Pilliroo (57) talumaade lõuna- ja idapiiriga ning seejärel Vastemõisa metskonna kvartali 80 idapiiriga, kusjuures rahvusparki ei kuulu kvartali 80 eraldised 6, 13, 14, 15 ja 16. Piir jätkub kvartali 110 eraldise 10 idapiirina, pöördub seejärel piki magistraalkraavi 200 m itta ja siis mööda kraavi läbi kvartali 111 selle kagunurka. Piiri järgneva lõigu moodustab kvartali 120 eraldise 1 lääne- ja lõunapiir, seejärel suundub piir 300 m mööda kraavi lõunasse, jätkub kvartali 120 eraldise 15 põhjapiirina ning kulgeb siis mööda kraavi risti läbi kvartali 121. Edasine piir kattub kvartali 122 läänepiiriga, kulgeb piki Paelamaa vahtkonna teed itta kvartali 115 edelanurka ning sealt lõunasse kvartalite 114 ja 122 idapiirina, kusjuures rahvusparki ei kuulu eraldised 8 ja 9. Edasi suundub piir mööda Vastemõisa metskonna kvartali 159 põhja- ja idapiiri, kvartali 163 idapiiri (kusjuures eraldis 117 jääb rahvuspargist välja), Vanaveski metskonna kvartali 114 idapiiri ja kvartali 123 idapiiri (kusjuures eraldised 8, 13, 14, 15, 16, 17, 22, 23 ja 26 jäävad rahvuspargist välja). Piir järgib kvartali 132 põhjapiiri ning seejärel Kivistiku talu (A15) maade lõunapiiri, jätkudes mööda Sauga oja kuni selle suubumiseni Raudna jõkke. Rahvuspargi piir kulgeb allavoolu piki Raudna jõge kuni selle ühinemiseni Kõpu jõega, jätkub 130 m allavoolu kuni põhjakirdest suubuva kraavini, läheb mööda seda põhjakirdesse kuni Vanaveski metskonna maadeni ning järgib seejärel kvartali 134 lõuna-, lääne- ja põhjapiiri, kvartali 129 läänepiiri, kvartali 120 lõunapiiri, kvartali 119 lõuna-, lääne- ja põhjapiiri ning kvartali 111 läänepiiri. Edasi suundub piir mööda Ivaski-Kuusekäära teed lääne suunas kuni Vastemõisa metskonna kvartali 131 edelanurgani, läheb sealt mööda kraave Kõpu jõeni ning mööda Kõpu jõge ülesvoolu kuni Vanaveski metskonna kvartalini 1. Sealt kulgeb piir mööda Vastemõisa ja Vanaveski metskonna vahelist piiri lõunasse, jätkudes mööda Uia oja läbi Vanaveski metskonna kvartalite 1, 6, 13, 14, 23, 22, 32 ja 43 ning Tipu metskonna kvartalite 95, 96 ja 98. Seejärel kattub piir Tipu metskonna kvartalite 98 ja 97 lõunapiiriga ja 400 m ulatuses kvartali 128 läänepiiriga, jätkudes piki kvartaleid 128 ja 131 läbivat kraavi. Edasi on piiriks kvartali 131 lõuna- ja edelapiir, kvartali 151 põhjapiir, kvartali 150 põhja- ja läänepiir ning kvartali 149 lõunapiir kuni Kõpu-Tipu maantee äärse elektriliini trassi servani. Mööda elektriliini kirdeserva läbib piir Tipu metskonna kvartalid 149, 148, 147, 126, 125, 113, 112 ja 111, jätkub seejärel kvartali 111 põhja- ja läänepiirina ning kvartali 122 ida- ja lõunapiirina, kusjuures kvartali 122 eraldised 18, 19, 20 ja 21 jäävad rahvuspargist välja. Kvartali 122 läänetipust kulgeb piir mööda Halliste jõge 400 m ülesvoolu kuni kraavi suudmeni, mööda kraavi kuni kvartali 142 põhjapiirini ning seejärel mööda kvartali 121 lõuna- ja läänepiiri, kvartali 109 läänepiiri, kvartali 108 põhjapiiri ja kvartali 91 kagupiiri kuni Tipu-Räksi teeni. Edasi lääne suunas kattub piir 1800 m ulatuses Räksi teega, seejärel Tipu metskonna kvartalite 88 ja 87 lõunapiiriga, kvartali 102 ida- ja lõunapiiriga, kvartalite 115, 135 ja 157 idapiiriga ning lõpuks Tipu ja Välinõmme metskonna vahelise piiriga. Pärnumaa osas kattub piir Põlendmaa ja Välinõmme metskonna vahelise piiriga kuni Põlendmaa metskonna kvartali 156 edelanurgani. Sealt alates on rahvuspargi piiriks kvartali 156 lääne- ja põhjapiir, kvartali 150 lääne- ja põhjapiir, kvartalite 142 ja 130 läänepiir, kvartali 118 lõunapiir, kvartali 117 lõuna- ja läänepiir, kvartalite 107 ja 84 läänepiir, kvartali 63 lõunapiir, kvartali 62 lõuna- ja läänepiir ning kvartalite 40, 27 ja 14 läänepiir. Taali metskonnas järgib piir kvartalite 137 ida- ja põhjapiiri, kvartalite 123 ja 95 läänepiiri, kvartali 94 lääne- ja loodepiiri ning kvartali 71 lääne-, põhja- ja idapiiri. Seejärel suundub piir lõunasse, jättes rahvuspargist välja Taali metskonna kvartali 96 eraldised 5, 6, 7 ja 8, ning edasi Kompuselja-Vireksaare teed pidi kuni kvartali 97 eraldiseni 4. Sealt kagu suunas läheb piir mööda kvartali 97 eraldiste 4 ja 11 edelapiiri ning mööda kvartali 98 keskosa ida-läänesuunalist kraavi kuni eraldiseni 22, jättes rahvuspargist välja Vireksaare talumaad. Edasiseks piiriks on Taali metskonna kvartali 75 lõunapiir, kvartali 76 lõuna- ja idapiir, kvartali 69 lääne- ja põhjapiir, kvartali 62 lõuna- ja idapiir, misjärel piir suundub kvartali 62 kirdenurgast mööda kraavi ja Halliste puisniidu botaanilise kaitseala põhjapiiri Halliste jõeni. Mööda Halliste jõge kulgeb piir Riisa sillani, sealt mööda Riisa-Jõesuu maanteed kuni Taali metskonna kvartali 54 läänenurgani, mööda kvartali 54 läänepiiri Navesti jõeni ja piki Navesti jõge kuni Halliste jõe suudmeni. Märkus. Piirikirjeldus on koostatud Kaansoo, Tipu, Vanaveski ja Vastemõisa metskonna osas 1990. aasta ning Põlendmaa, Taali ja Välinõmme metskonna osas 1988. aasta metsakorralduse andmete alusel. Riigikantselei sekretariaadi direktor riigisekretäri ülesannetes I. SIIL Lisa nr. 1 Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1993. a. määruse nr. 387 juurde Karula Rahvuspargi piiri kirjeldus Karula Rahvuspargi (edaspidi rahvuspark) piir algab Valgamaal Karula metskonna kvartali 22 idatipust ning kulgeb mööda Karula metskonna kvartali 22 kirde- ja põhjapiiri, kvartali 15 kirdepiiri, kvartali 9 kagu-, kirde- ja põhjapiiri ning läbib Savve-Timmo (38) ja Savve-Jaani (39) talumaad Savijärvest idas piki senise Karula maastikukaitseala piiri, kusjuures puisturiba Savijärve idakaldal kuulub rahvuspargi piiresse. Edasi ühtib rahvuspargi piir (edaspidi piir) Iigaste metskonna kvartali 111 kirde-, põhja- ja loodepiiriga ning kvartali 110 põhjapiiriga kuni eraldiseni 11. Sealt kulgeb piir lõunakagusse mööda sihti selliselt, et kvartali 110 eraldised 11 ja 25 ning kvartali 112 eraldised 12 ja 19 jäävad rahvuspargi piiresse nii nagu ka kvartal 14. Piir jätkub mööda Hundi-Patupera teed loode suunas kuni Patupera talu (37) heinamaani, läheb mööda selle kaguserva ja oja Karula metskonna kvartali 2 põhjaserva ning järgib kvartalite 2 ja 1 põhjapiiri Patupera talu (35) maa edelanurgani. Piir jätkub piki nimetatud heinamaa edelaserva tõmmatud mõttelist sirgjoont läbi talude 35 ja 34 maa kuni Papijärve-Patupera teeni ning mööda seda lääne suunas kuni Kubija talu (A37) maa lääneosa 1 ha suuruse heinamaani. Edasi kulgeb piir mööda nimetatud heinamaa lääneserva otse Silla talu (A51) maa idanurgani, edasi piki Silla talumaa idapiiri, Köstrinurme talu (A49) maa ida- ja kagupiiri ning mööda teed läbi Aarani talu (A4) maa kuni Lüllemäe-Taitse teeni. Piir järgib viimatimainitud teed kuni Veriojani (Laanemetsa ojani), jätkudes mööda Verioja allavoolu kuni Karula metskonna kvartali 28 põhjanurgani. Edasine piir kulgeb mööda Karula metskonna kvartali 28 kirdepiiri, kvartali 29 lääne- ja lõunapiiri, kvartali 30 lõunapiiri ning kvartali 37 põhjapiiri kuni eraldiseni 4, suundudes seejärel mööda kraavi kagusse selliselt, et kvartali 37 eraldised 4, 5, 6 ja 7 jäävad rahvuspargi piiresse. Piiri edasine kulg kattub kvartali 38 lääne- ja lõunapiiriga, kvartali 46 läänepiiriga, kvartali 53 põhja- ja idapiiriga, kvartali 77 läänepiiriga, kvartali 90 läänepiiriga, kvartali 101 loodepiiriga, kvartali 100 loodepiiriga, kvartali 99 põhjapiiriga, kvartali 98 põhja- ja läänepiiriga, kvartali 117 lääne- ja lõunapiiriga ja kvartali 118 lõunapiiriga kuni eraldiseni 12. Sealt suundub piir mööda kraavi kagusse, hõlmates rahvuspargi kvartali 150 eraldised 4 (osaliselt) ja 5, ning jätkub kvartali 151 lääne- ja lõunapiirina, kvartali 168 lõuna- ja idapiirina (kusjuures Hargla-Lüllemäe teest kagusse jääv osa rahvusparki ei kuulu), kvartalite 153, 154, 155 ja 156 lõunapiirina ning kvartali 172 idapiirina kuni eraldiseni 17, kust piir pöördub edelasse, jättes eraldised 17, 18 ja 19 rahvuspargi piiresse. Valgamaalt kuulub Karula rahvusparki veel Hargla metskonna kvartal 7. Võrumaa osas kulgeb piir piki Saru metskonna kvartalite 91 ja 98 edelapiiri, pöördub seejärel kirdesse ja põhja, järgides kvartalites 115, 99, 93, 75, 62 ja 45 riigi metsamaa ja talumaa vahelist piiri selliselt, et rahvuspargist jäävad välja kõik talumaad peale Aruküla talu (160) maa. Kvartali 45 kagunurgast kulgeb piir itta kvartalite 46 ja 47 lõunapiirina, kvartali 48 lõuna- ja idapiirina, kvartali 32 lõunapiirina ning kvartali 33 lõunapiirina kuni eraldiseni 17, kust alates järgib läbi kvartalite 50 ja 51 kulgevat kraavi. Edasi põhja suunas kattub piir kvartali 51 idapiiriga, kvartali 34 idapiiriga ning kvartali 18 lõuna- ja idapiiriga. Antsla metskonna maal on piiriks kvartalite 65, 199, 184 ja 172 idapiir selliselt, et nendes kvartalites olev talumaa (Perajärve 154, Kännu 153, Käo) rahvusparki ei kuulu; lisaks hõlmab rahvuspark ka kvartali 173 eraldised 1 ja 21. Edasi on rahvuspargi piirkvartaliteks 161 (v.a. eraldised 20-26), 162 (v.a. eraldised 23-27), 163 (v.a. eraldised 11, 14-16, 18-23), 59 (v.a. eraldised 2-33), 150 (v.a. eraldised 13-17, 20-22 ning eraldiste 18 ja 19 lõunapoolsed osad) ja 151 (v.a. eraldise 3 idaosa ja eraldised 5-8). Seejärel kulgeb piir piki kvartalite 138 ja 125 idapiiri, kvartali 113 lõuna- ja idapiiri, kvartali 100 ja 89 idapiiri; kvartalist 78 kuulub rahvusparki selle lääneosa Mustjõe kraavist lääne pool. Edasi põhja poole on piiriks Mustjõe kraav ja oja selliselt, et Tatriku (122), Muska, Latika (130) ja Bormeistri (115) talumaad jäävad rahvuspargi piiresse täielikult ning Ala-Latiku (121) ja Latiksoo talumaad osaliselt. Edasine piir kattub talu 90 lahusmaatüki loodepiiriga, Bormeistri (115 ja 114) talumaa põhjapiiriga, Hinni-Tiganiko (112) talumaa kirdepiiriga, Treimuthi talumaa ida- ja põhjapiiriga, Härma e. Tiidu (111) talumaa põhjapiiriga ning Haavistu-Raudsepa (110) talumaa lõunapiiriga. Seejärel kulgeb piir allavoolu mööda Tränna (Haabsaare) oja kuni Antsla metskonna kvartali 53 lõunaservani, mida mööda suundub 100 m lääne suunas kuni Karula metskonna kvartali 22 idatipuni. Lisaks eelmainitule kuulub Karula rahvusparki lahusmaatükina Ubajärve piirkond: Saru metskonna kvartalid 86, 87, 57, 58, 40, 41, 24 ja 9 ning kvartali 3 kraavist lõuna poole jääv osa (eraldised 16, 17, 18 ning eraldiste 3, 4, 5, 15 ja 19 järve valgalasse jäävad osad). Märkus. Piirikirjeldus on koostatud Karula ja Hargla metskonna osas 1985. aasta ning Saru ja Antsla metskonna osas 1982. aasta metsakorralduse andmete alusel. Riigikantselei sekretariaadi direktor riigisekretäri ülesannetes I. SIIL