Vabariigi Valitsus — Vabariigi Valitsuse 30. juuli 1993. a. määruse nr. 240 ja 11. aprilli 1994. a. määruse nr. 131 täiendamine ja muutmine — RT I, 1994, 56, 949

Riigi- ja munitsipaalvara erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse (RT I 1993, 24, 430; RT I 1994, 33, 508) ja eluruumide erastamise seaduse (RT I 1994, 32, 505) alusel ning Vabariigi Valitsuse 30. juuli 1993. a. määruse nr. 240 «Riigi- ja munitsipaalvara erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse täitmise kohta» (RT I 1993, 54, 759; RT I 1994, 15, 249) ja Vabariigi Valitsuse 11. aprilli 1994. a. määruse nr. 131 «õigusvastaselt võõrandatud maa asendamise ja ostueesõigusega erastamise korra kinnitamine» (RT I 1994, 29, 440) osaliseks muutmiseks Vabariigi Valitsus määrab: 1. Vabariigi Valitsuse 30. juuli 1993. a. määruse nr. 240 osas: 1) muuta punkti 3 alapunkti 1 ja sõnastada see järgmiselt: «1) seaduse paragrahvides 3 ja 4 nimetatud vara (välja arvatud eluruumid) erastamise korral – erastamise korraldaja poolt teistelt isikutelt lepingu alusel tellitavate, erastamise korraldamisega seotud tööde kulud;»; 2) muuta punkti 3 alapunkti 2 ja sõnastada see järgmiselt: «2) seaduse paragrahvis 6 nimetatud vara erastamise korral – erastamise korraldaja kõik kulutused, mis on seotud õigusvastaselt võõrandatud maa asendamise ja maa ostueesõigusega erastamisega.»; 3) muuta punkti 4 alapunkti 2 ja sõnastada see järgmiselt: «2) tulenevalt käesoleva määruse punkti 3 alapunktist 2 – õigusvastaselt võõrandatud maa asendamise ja maa ostueesõigusega erastamise korraldaja kulude normatiivi (piirmäära) määramise ning selle rakendamise kord (juurde lisatud).»; 4) tunnistada kehtetuks punkt 5; 5) muuta punkti 6 alapunkti 4 ja sõnastada see järgmiselt: «4) eluruumide erastamise seaduse (RT I 1994, 32, 505) paragrahvi 6 punktides 1, 2, 3 ja 5 nimetatud eluruumide erastamise kohustatud subjektid kompenseerivad riigi, munitsipaal- või ühises omandis (üheks omanikuks riik või kohaliku omavalitsuse organ) olevate ning taasriigistatud eluruumide erastamisel nende poolt eluruumide erastamise korraldamiseks tehtud kulutused eluruumide müügil ostjalt rahas võetava teenustasu arvel, mis ei tohi ületada 1 protsenti eluruumi ostu-müügilepingus fikseeritud eluruumi maksumusest;»; 6) lugeda punktid 6 ja 7 vastavalt punktideks 5 ja 6. 2. Vabariigi Valitsuse 11. aprilli 1994. a. määruse nr. 131 osas: 1) muuta punkti 17 alapunkti 2 ja sõnastada see järgmiselt: «2) riigi kulul, kui asendusmaa antakse maa mittetagastamise tõttu maareformi seaduse paragrahvi 6 lõike 2 punktides 2–5 sätestatud juhtudel, sõltumata sellest, kui suure osa moodustab mittetagastatav maa kogu õigusvastaselt võõrandatud kinnistust. Kui asendusmaa maksumus osutub suuremaks kui õigusvastaselt võõrandatud maa eest saadaolev kompensatsioon ning maa andmine viiakse lõpule maa ostueesõigusega erastamise reeglite järgi, tasub maa saaja asendusmaa andmisega seotud toimingute üldkuludest (kaasa arvatud maa ostueesõigusega erastamise toimingud) selle osa, mis on võrdeline õigusvastaselt võõrandatud maa maksumust ületava asendusmaa maksumuse suhtega asendusmaa maksumusse. Maa andmise toimingute ülejäänud osa tehakse riigi kulul. Käesoleva korra punkti 15 alapunktis 1 nimetatud asendusmaa piiride looduses tähistamiseks vajalikud visiirid raiub sisse ja piiritähised paigaldab asendusmaa saaja enda kulul.»; 2) täiendada punkti 32 järgmise lõiguga: «Käesoleva korra punkti 28 alapunktis 1 nimetatud erastatava maa piiride looduses tähistamiseks vajalikud visiirid raiub sisse ja piiritähised paigaldab maa ostja enda kulul.». 3. Keskkonnaministril tulenevalt käesolevast määrusest anda «õigusvastaselt võõrandatud maa asendamise ja maa ostueesõigusega erastamise korraldaja kulude normatiivi (piirmäära) määramise ning selle rakendamise korra» rakendamiseks vajalikke selgitusi ja juhiseid. Peaminister Mart LAAR Teede- ja sideminister keskkonnaministri ülesannetes Andi MEISTER Riigikantselei sekretariaadi direktor riigisekretäri ülesannetes Imre SIIL Vabariigi Valitsuse 25. juuli 1994. a. määruse nr. 265 juurde «Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 30. juuli 1993. a. määrusega nr.240 Õigusvastaselt võõrandatud maa asendamise ja maa ostueesõigusega erastamise korraldaja kulude normatiivi (piirmäära) määramise ning selle rakendamise kord 1. Käesolev kord kehtestab õigusvastaselt võõrandatud maa asendamise korraldaja – kohaliku omavalitsuse täitevorgani – ja maa ostueesõigusega erastamise korraldaja - kohaliku omavalitsuse täitevorgani ja maavanema – ja teiste isikute vahel sõlmitud lepingute alusel ning korraldaja poolt teostatavate maa asendamise ja maa ostueesõigusega erastamise toimingute tegemise eest makstava tasu piirmäära arvutamise ja selle rakendamise alused. 2. Lepingute alusel tehtavate toimingute hulka kuuluvad: hoonete aluse ja nende teenindamiseks vajaliku maa suuruse määramine; piiri joonepikkuste ja nurkade mõõdistamine; mõõtandmete tasandamine; maaüksuse plaani koostamine; üldpindala ja kõlvikute pindala arvutamine; kõlvikute korrektuur; maal kasvava metsa maksumuse määramine; kinnistu plaani ja piiriprotokolli koostamine; toimiku koostamine. 3. Maa asendamise või erastamise korraldaja poolt tehtavate toimingute hulka kuuluvad: maa asendamise või ostueesõigusega erastamise avalduste vastuvõtmine; toimiku avamine; dokumentide kontroll; maa maksumuse määramine; maa hindamise ja maal kasvava metsa maksumuse määramise tellimuse vormistamine ja esitamine; maa asendamise või erastamise tingimuste määramine; seisukoha andmine maa ostueesõigusega erastamise võimalikkuse kohta; asendusmaa andmise või ostueesõigusega erastamise korralduse ettevalmistamine; kinnistu registreerimine riiklikus maakatastris; maa ostu-müügilepingu ettevalmistamine. 4. Maa asendamise või ostueesõigusega erastamise korraldaja kulude määramise aluseks on 25 hektari suurune kinnistu, mille asendusmaana andmisel või erastamisel on käesoleva korra punktis 2 nimetatud toimingute tegemise aja piirmäär 9 tööpäeva, sellest kasvava metsa maksumuse määramine 1 tööpäev. 5. Käesoleva korra punktis 3 nimetatud toimingute tegemise aja piirmäär on 2 tööpäeva. 6. Ühe tööpäeva kulude piirmäär koos käibemaksuga on 265 krooni, mida Vabariigi Valitsus korrigeerib keskkonnaministri ettepanekul mitte sagedamini kui kaks korda aastas. 7. Kohalikest tingimustest tulenevalt suurendab Vabariigi Valitsus maavanema põhjendatud taotluse alusel ja keskkonnaministri ettepanekul käesoleva korra punktis 6 nimetatud kulude piirmäära kuni 20 protsenti. 8. Maaüksuse suurusest olenevalt rakendatakse käesoleva korra punktis 4 nimetatud aja piirmäära järgmisi paranduskoefitsiente: Maaüksuse suurus hektarites Paranduskoefitsient kuni 0,25 0,63 0,5 0,69 1,0 0,73 2,0 0,76 5,0 0,81 10,0 0,88 25,0 1,00 50,0 1,19 75,0 1,31 100,0 1,41 200,0 1,56 300,0 1,64 400,0 1,72 Aja piirmäära paranduskoefitsient tabelis antud maaüksuse suuruste vahemikus määratakse interpoleerimise teel. Suurema kui 400-hektarilise pindalaga kinnistul tehtavate, käesoleva korra punktis 2 loetletud toimingute eest tasutakse maavanema kinnitatud individuaalkalkulatsiooni alusel. 9. Vajalike andmete puudumisel läbiviidava, maal kasvava metsa välitakseerimise kulude piirmäär on 25 krooni takseeritava metsa 1 hektari kohta. 10. Käesoleva korra punktis 2 loetletud, riigi poolt finantseeritavate toimingute tegemiseks sõlmitakse lepinguid ainult vastavat tegutsemisluba (litsentsi) omavate isikute vahel läbiviidud vähempakkumise alusel. Vähempakkumise tingimused kinnitab maa asendamise või erastamise korraldaja. 11. Õigusvastaselt võõrandatud maa asendamise ja maa ostueesõigusega erastamise toimingutega seotud kulud tasutakse Vabariigi Valitsuse 11. aprilli 1994. a. määruse nr. 131 «õigusvastaselt võõrandatud maa asendamise ja maa ostueesõigusega erastamise korra kinnitamine» (RT I 1994, 29, 440) punktide 17 ja 32 kohaselt. 12. Maa ostu-müügilepingu notariaalse tõestamise tasu määra kehtestab Justiitsministeerium notariaadiseaduse (RT I 1993, 45, 640) alusel. 13. Kinnistusametis tehtavate maa kinnistustoimingute eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduse (RT I 1994, 14, 247) ja asjaõigusseaduse rakendamise seadusega (RT I 1993, 72/73, 1021) sätestatud korras.»