Vabariigi Valitsus — Välismaalastele elamis- ja töölubade andmise, pikendamise ning tühistamise korra kinnitamine — RT I, 1995, 93, 1612

Lähtudes välismaalaste seaduse (RT I 1993, 44, 637; 1994, 41, 658; 1995, 57, 981) paragrahvi 9 lõikest 3, paragrahvi 12 lõikest 5 ja paragrahvi 21 lõikest 9 Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada «Välismaalastele elamis- ja töölubade andmise, pikendamise ning tühistamise kord» (juurde lisatud). 2. Asendada Vabariigi Valitsuse 13. juuli 1993. a. määruse nr. 218 «Endise NSV Liidu passi kehtivuse kohta Eesti Vabariigis» (RT I 1993, 48, 661) punkti 3 alapunktis 1 sõna «kaks» sõnaga «kolm». 3. Tunnistada kehtetuks: 1) Vabariigi Valitsuse 2. aprilli 1993. a. määrus nr. 94 «Riikide loetelu kohta, mille kodanikele antakse tähtajalisi elamis- ja töötamislubasid kvoodivabalt» (RT I 1993, 17, 283); 2) Vabariigi Valitsuse 21. septembri 1993. a. määruse nr. 288 «Välismaalastele elamis- ja töölubade andmise ja pikendamise korra kohta» (RT I 1993, 64, 897; 79, 1189; 1994, 38, 618; 42, 683; 1995, 20, 304) punkt 1; 3) Vabariigi Valitsuse 10. detsembri 1993. a. määrus nr. 390 «Vabariigi Valitsuse 21. septembri 1993. a. määruse nr. 288 osalise muutmise kohta» (RT I 1993, 79, 1189); 4) Vabariigi Valitsuse 20. mai 1994. a. määrus nr. 177 «Vabariigi Valitsuse 21. septembri 1993. a. määruse nr. 288 osaline muutmine» (RT I 1994, 38, 618); 5) Vabariigi Valitsuse 7. juuni 1994. a. määrus nr. 202 «Vabariigi Valitsuse 21. septembri 1993. a. määruse nr. 288 osaline muutmine» (RT I 1994, 42, 683); 6) Vabariigi Valitsuse 27. veebruari 1995. a. määrus nr. 80 «Vabariigi Valitsuse 21. septembri 1993. a. määruse nr. 288 muutmine» (RT I 1995, 20, 304). Peaminister Tiit VÄHI Siseminister Märt RASK Riigikantselei sekretariaadi direktor riigisekretäri ülesannetes Imre SIIL Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 7. detsembri 1995. a. määrusega nr. 368 Välismaalastele elamis- ja töölubade andmise, pikendamise ning tühistamise kord I. ÜLDSÄTTED 1. Välismaalasele annab elamis- ja tööloa Riigi Kodakondsus- ja Migratsiooniamet (edaspidi Kodakondsus- ja Migratsiooniamet), kelle pädevusse kuulub ka elamis- ja tööloa pikendamine ning tühistamine. 2. Väljaspool sisserände piirarvu võib elamisloa anda: 1) enne 1. juulit 1990. a. Eestisse asunud ja endise Eesti NSV alalise sissekirjutuse alusel jätkuvalt Eestis viibivale välismaalasele ja tema alaealisele lapsele, kes on sündinud pärast 1. juulit 1990. a.; 2) käesoleva korra punktis 4 nimetatud välismaalasele; 3) eestlasele, kes ei ole Eesti kodanik. 3. Eestisse sisserändavaks välismaalaseks ei loeta: 1) kuni üheks aastaks õppe- või teadusasutuse taotlusel Eestisse õppe- või teadustööle saabuvat välismaalast; 2) välismaalast, kes saabub Eestisse kuni üheks aastaks Vabariigi Valitsuse või tema poolt volitatud valitsusasutuse kutsel koostöö- või abiprogrammi täitmiseks. 4. Võrdsetel alustel enne 1. juulit 1990. a. Eestisse asunud ja endise Eesti NSV alalise sissekirjutuse alusel jätkuvalt Eestis viibiva välismaalasega võib elamisloa anda: 1) enne 1. juulit 1990. a. Eestisse asunud ja endise Eesti NSV alalise sissekirjutuse alusel Eestis viibinud välismaalasele, kes on alalise sissekirjutuse kaotanud seoses õppima asumisega väljapoole Eestit, kuue kuu jooksul, arvates õpingute katkestamisest või lõpetamisest; 2) enne 1. juulit 1990. a. endise Eesti NSV alalise sissekirjutuse alusel Eestis viibinud välismaalasele, kes oli asunud ajutiselt elama välisriiki ja kes oli end immigratsiooniseaduse (RT 1990, 2, 25) paragrahvi 19 nõuete kohaselt registreerinud, kuue kuu jooksul, arvates õpingute katkestamisest või lõpetamisest või tähtajalise töö lõppemisest; 3) välismaalaste seaduse (RT I 1993, 44, 637; 1994, 41, 658; 1995, 57, 981) paragrahvi 12 lõike 4 punktis 4 nimetatud välismaalasele, kui ta asus Eestisse enne 1. juulit 1990. a. ja viibis Eestis endise Eesti NSV alalise sissekirjutuse alusel, mis on katkenud seoses talle vabadusekaotusliku karistuse mõistmisega, kuue kuu jooksul, arvates kinnipidamiskohast vabanemise päevast; 4) Eestis legaalselt elavast välismaalasest põlvnevale lapsele kuue kuu jooksul pärast sündimist; 5) välismaalasele, kellele Vabariigi Valitsus on keeldunud Eesti kodakondsuse andmisest, kuue kuu jooksul, arvates talle Vabariigi Valitsuse otsuse teatavakstegemise päevast; 6) välismaalasele, kellelt on Vabariigi Valitsuse korraldusega ära võetud Eesti kodakondsus, kuue kuu jooksul, arvates Vabariigi Valitsuse korralduse jõustumisest. 5. Eestis töötamiseks vajab välismaalane tööluba. Tööluba antakse töötamiseks kindlaksmääratud tööandja juures tööandja taotluse alusel, välja arvatud käesoleva korra punktis 7 nimetatud juhul. 6. Tööluba ei vaja välismaalane: 1) kellel on alaline elamisluba; 2) Eesti välislepingutes ettenähtud juhtudel; 3) kes saabub Eestisse Vabariigi Valitsuse või tema poolt volitatud valitsusasutuse kutsel vähemaks kui üheks aastaks koostöö- või abiprogrammi täitmiseks. 7. Enne 1. juulit 1990. a. Eestisse asunud ja endise Eesti NSV alalise sissekirjutuse alusel jätkuvalt Eestis viibivale välismaalasele, kes on esitanud taotluse elamisloa saamiseks kahe aasta jooksul, arvates välismaalaste seaduse jõustumisest, võib anda tööloa selles tööandjat märkimata. Kui nimetatud välismaalasele on väljastatud tööluba enne käesoleva korra jõustumist, on tal õigus enne selle kehtivusaja lõppu taotleda uut tööluba, milles ei ole tööandjat märgitud. 8. Tähtajaline elamis- ja tööluba võidakse välja anda kuni viieks aastaks. Tähtajaline elamis- ja tööluba kehtivad neile märgitud tähtaja piires. II. ELAMIS- JA TÖÖLOA TAOTLEMINE 9. Üldjuhul taotleb välismaalane elamis- ja tööluba Eesti välisesindusest. 10. Eestist alaliselt väljakirjutatud välismaalane taotleb elamis- ja tööluba Eesti välisesindusest. Käesoleva korra punktis 4 nimetatud välismaalane, kes ei ole taotlenud elamisluba selles punktis kehtestatud tähtaja jooksul, taotleb elamisluba Eesti välisesindusest. Sellest korrast võib Vabariigi Valitsus teha erandeid. 11. Kodakondsus- ja Migratsiooniametist võib elamis- ja tööluba taotleda: 1) enne 1. juulit 1990. a. Eestisse asunud ja endise Eesti NSV alalise sissekirjutuse alusel jätkuvalt Eestis viibiv välismaalane ning tema alaealine laps, kes on sündinud pärast 1. juulit 1990. a.; 2) käesoleva korra punkti 3 alapunktis 2 ja punktis 4 nimetatud välismaalane; 3) käesoleva korra lisas nimetatud riikide kodanikud, kes taotlevad elamisluba välismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud alustel; 4) Eesti kodaniku abikaasa ja alaealine laps; 5) eestlane, kes ei ole Eesti kodanik, ning tema abikaasa ja alaealine laps, kui nad taotlevad elamisluba üheaegselt nimetatud eestlasega; 6) välismaalane, kellele Vabariigi Valitsus on selleks erandina loa andnud; 7) välismaalane, kes halduskohtuniku otsuse alusel on paigutatud interneeritute laagrisse. 12. Käesoleva korra punkti 11 alapunktis 6 nimetatud juhul esitatakse erandi tegemiseks taotlus siseministrile, kes esitab selle otsustamiseks Vabariigi Valitsusele. 13. Eesti välisesindusse esitatud elamis- ja tööloa taotlus koos kõigi lisatud dokumentidega edastatakse Eesti välisesinduse poolt Kodakondsus- ja Migratsiooniametile ühe kuu jooksul, arvates taotluse registreerimise päevast. 14. Enne 1. juulit 1990. a. Eestisse asunud ja endise Eesti NSV alalise sissekirjutuse alusel jätkuvalt Eestis viibiv välismaalane, kes ei ole esitanud taotlust elamisloa saamiseks välismaalaste seaduse paragrahvi 21 lõikes 1 kehtestatud tähtaja jooksul, võib esitada taotluse elamisloa saamiseks kuni 30. aprillini 1996. a. (kaasa arvatud). 15. Elamis- või tööloa taotluse esitab välismaalane isiklikult. 16. Alla 15-aastasele isikule elamisloa taotlemisel esitab taotluse lapsevanem või eestkostja või eestkosteasutus. Lapsevanem või eestkostja esitab ka oma isikut tõendava dokumendi ja selle ärakirja. 17. Täisealisele, kohtu poolt teovõimetuks tunnistatud välismaalasele elamis- või tööloa taotlemisel esitab taotluse eestkostja või eestkosteasutus. Eestkostja esitab ka oma isikut tõendava dokumendi ja selle ärakirja. 18. Käesoleva korra punktis 14 nimetatud välismaalasele, kes viibib ravil haiglas või muus statsionaarses ravi- või hoolekandeasutuses ja kelle tervislik seisund ei võimalda sooritada käesolevast korrast tulenevaid toiminguid isiklikult, elamisloa taotlemisel esitab taotluse eestkostja või eestkosteasutus, lisades võimaluse korral käesoleva korra punktis 27 nimetatud dokumendid. Eestkostja esitab ka oma isikut tõendava dokumendi ja selle ärakirja. 19. Tähtajalise elamisloa taotlemisel esitab välismaalane: 1) tähtajalise elamisloa taotluse; 2) oma kodakondsusriigi passi või sellena kehtiva reisidokumendi ja selle ärakirja; 3) arstitõendi, mille vormi kinnitab sotsiaalminister; 4) perekonnaseisu tõendava dokumendi ja selle ärakirja; 5) Kodakondsus- ja Migratsiooniametis kinnitatud kutse; 6) oma foto 40×50 mm; 7) tõendi riigilõivu tasumise kohta. 20. Välismaalane, kes taotleb elamisluba välismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõike 1 punkti 2 alusel, esitab õppe- või teadusasutuse kutse, mis on kooskõlastatud Kultuuri- ja Haridusministeeriumiga ning kinnitatud Kodakondsus- ja Migratsiooniametis. 21. Tartu Ülikooli, Eesti Põllumajandusülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Tallinna Pedagoogikaülikooli, Tallinna Kunstiülikooli, Eesti Riigikaitse Akadeemia, Eesti Muusikaakadeemia ja Eesti Teaduste Akadeemia poolt vormistatud kutseid ning rahvusvahelise lepingu alusel õppe- või teadustööle kutsutud välismaalase kutseid pole vaja kooskõlastada. 22. Käesoleva korra punkti 19 alapunktis 5 nimetatud kutset ei nõuta: 1) eestlaselt, kes ei ole Eesti kodanik, ning tema abikaasalt ja alaealiselt lapselt, kui nad taotlevad elamisluba üheaegselt nimetatud eestlasega; 2) välismaalaselt, kes taotleb elamisluba välismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõike 1 punkti 4 alusel. 23. Käesoleva korra punkti 3 alapunktis 2 nimetatud välismaalane esitab tähtajalise elamisloa taotlemisel: 1) tähtajalise elamisloa taotluse; 2) oma kodakondsusriigi passi või sellena kehtiva reisidokumendi ja selle ärakirja; 3) valitsusasutuse kutse, mis on kooskõlastatud Rahandusministeeriumiga; 4) perekonnaseisu tõendava dokumendi ja selle ärakirja; 5) oma foto 40×50 mm; 6) tõendi riigilõivu tasumise kohta. 24. Käesoleva korra punkti 4 alapunktides 1, 2 ja 3 nimetatud välismaalane esitab tähtajalise elamisloa taotlemisel: 1) tähtajalise elamisloa taotluse; 2) isikut tõendava dokumendi ja selle ärakirja; 3) dokumendi, mis tõendab, et ta asus Eestisse enne 1. juulit 1990. a. ja viibis siin endise Eesti NSV alalise sissekirjutuse alusel; 4) eluruumi omaniku või valdaja õiendi tema kasutuses oleva eluruumi kohta; 5) tõendi perekonnaseisu kohta ja selle ärakirja; 6) õppeasutuse nimekirja arvamist ja sellest väljaarvamist tõendava dokumendi või välisriigis tähtajalise töötamise lepingu või kinnipidamiskohast vabastamise tõendi; 7) oma foto 40×50 mm; 8) tõendi riigilõivu tasumise kohta. 25. Käesoleva korra punkti 4 alapunktis 4 nimetatud välismaalasele elamisloa taotlemisel esitatakse: 1) elamisloa taotlus; 2) dokument, mis tõendab lapsevanema legaalset elamist Eestis, ja selle ärakiri; 3) lapse sünnitunnistus ja selle ärakiri; 4) tõend riigilõivu tasumise kohta. 26. Käesoleva korra punkti 4 alapunktides 5 ja 6 nimetatud välismaalane esitab tähtajalise elamisloa taotlemisel: 1) tähtajalise elamisloa taotluse; 2) isikut tõendava dokumendi ja selle ärakirja; 3) ärakirja Vabariigi Valitsuse korraldusest talle Eesti kodakondsuse andmisest keeldumise kohta või korraldusest Eesti kodakondsuse äravõtmise kohta; 4) oma foto 40×50 mm; 5) tõendi riigilõivu tasumise kohta. 27. Käesoleva korra punktis 14 nimetatud välismaalane esitab tähtajalise elamisloa taotlemisel: 1) tähtajalise elamisloa taotluse; 2) isikut tõendava dokumendi ja selle ärakirja; 3) dokumendi, mis tõendab tema asumist Eestisse enne 1. juulit 1990. a. ja endise Eesti NSV alalise sissekirjutuse alusel jätkuvat Eestis viibimist, ning selle dokumendi ärakirja; 4) eluruumi omaniku või valdaja õiendi tema kasutuses oleva eluruumi kohta; 5) tõendi oma perekonnaseisu kohta ja selle ärakirja; 6) oma foto 40×50 mm; 7) tõendi riigilõivu tasumise kohta. Tähtajalise elamisloa taotluses motiveerib välismaalane, miks ta ei esitanud taotlust elamisloa saamiseks välismaalaste seaduse paragrahvi 21 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul ja kui kaua ta soovib elada Eestis tähtajalise elamisloa alusel. Juhul kui välismaalane on kaotanud alalise sissekirjutuse Eestis temast mitteolenevatel põhjustel, esitab ta seda tõendava dokumendi ja selle ärakirja. 28. Alalise elamisloa taotlemisel esitab välismaalane: 1) alalise elamisloa taotluse; 2) oma kodakondsusriigi passi või sellena kehtiva reisidokumendi või välismaalase passi ja selle ärakirja; 3) eluruumi omaniku või valdaja õiendi välismaalase kasutuses oleva eluruumi kohta; 4) tööandja õiendi või dokumendi, mis tõendab välismaalase legaalse sissetuleku olemasolu; 5) oma foto 40×50 mm; 6) tõendi riigilõivu tasumise kohta. Alalise elamisloa taotlemisel peab välismaalane tõendama, et ta on tähtajalise elamisloa alusel vähemalt viimase viie aasta jooksul vähemalt kolm aastat elanud Eestis. 29. Välismaalane, kes taotleb elamisluba välismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõike 1 punkti 1 alusel, esitab tööloa taotlemisel: 1) tööloa taotluse; 2) tööandja taotluse koos Tööturuameti arvamusega tööandja taotluse põhjendatuse kohta; 3) haridust või kvalifikatsiooni tõendava dokumendi ja selle ärakirja; 4) oma foto 40×50 mm; 5) tõendi riigilõivu tasumise kohta. 30. Välismaalane, kes taotleb tööluba välismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõike 1 punktide 2, 3 ja 4 või paragrahvi 12 lõike 2 alusel või paragrahvi 21 lõike 9 alusel, ja käesoleva korra punkti 4 alapunktides 1, 2, 3, 5 ja 6 nimetatud välismaalane esitab tööloa taotlemisel: 1) tööloa taotluse; 2) tööandja taotluse koos Tööturuameti arvamusega tööandja taotluse põhjendatuse kohta; 3) oma foto 40×50 mm; 4) tõendi riigilõivu tasumise kohta. 31. Kodakondsus- ja Migratsiooniametil on õigus nõuda lisaks käesoleva korra punktides 19 ja 23–30 nimetatule täiendavaid dokumente, mis tõendavad välismaalase õigust saada elamis- ja tööluba või põhjendavad välismaalase Eestisse asumise vajadust. 32. Tööturuamet võib lugeda põhjendatuks tööandja taotluse saada tööluba välismaalase jaoks, kes taotleb elamisluba välismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõike 1 punkti 1 või punkti 4 alusel, kui tööandja taotluses näidatud ametikohale ei ole Eestis avaliku konkursi korras leitud nõutava kvalifikatsiooniga töötajat kahe kuu jooksul enne taotluse esitamist. 33. Tööturuamet võib lugeda põhjendatuks tööandja taotluse saada tööluba välismaalase jaoks, kellele on antud elamisluba välismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõike 1 punkti 2 alusel, kui välismaalane taotleb tööluba õppeperioodi vaheliseks ajaks. 34. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet või Eesti välisesindus väljastab taotlejale tõendi elamis- või tööloa taotluse registreerimise kohta. 35. Elamis- või tööloa taotlus võetakse Kodakondsus- ja Migratsiooniametis menetlusse, kui see vastab käesolevas korras kehtestatud nõuetele. Kui elamis- või tööloa taotlus ei vasta käesolevas korras kehtestatud nõuetele, ei võeta seda menetlusse ja taotlejale tagastatakse tema poolt esitatud originaaldokumendid. Taotlejat teavitatakse tema taotluse tagastamise põhjustest. III. ELAMIS- JA TÖÖLUBADE ANDMINE 36. Otsuse välismaalasele elamisloa andmise või selle andmisest keeldumise kohta teeb Kodakondsus- ja Migratsiooniamet, kui õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti. Lõpliku otsuse välismaalasele tööloa andmise kohta teeb Kodakondsus- ja Migratsiooniamet. 37. Käesoleva korra punktis 14 nimetatud välismaalasele antakse tähtajaline elamisluba kuni kolmeks aastaks. 38. Välismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõike 4 punktis 4 nimetatud välismaalasele antakse elamisluba, kui ta: 1) asus Eestisse enne 1. juulit 1990. a. ja viibis enne talle vabadusekaotusliku karistuse mõistmist Eestis endise Eesti NSV alalise sissekirjutuse alusel; 2) viibis enne talle vabadusekaotusliku karistuse mõistmist Eestis tähtajalise elamisloa alusel, kuid tal oli enne tähtajalise elamisloa saamist endise Eesti NSV alaline sissekirjutus. 39. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet otsustab välismaalasele elamis- või tööloa andmise ühe aasta jooksul, arvates elamis- või tööloa taotluse menetlusse võtmisest Kodakondsus- ja Migratsiooniametis. Kui otsust elamisloa andmise kohta ei ole võimalik teha aastase sisserände piirarvu täitumise tõttu, võib Vabariigi Valitsus pikendada otsuse tegemise tähtaega. 40. Käesoleva korra punkti 2 alapunktis 3 ja punkti 3 alapunktis 2 nimetatud välismaalasele elamisloa andmise otsustab Kodakondsus- ja Migratsiooniamet ühe kuu jooksul. 41. Enne 1. juulit 1990. a. Eestisse asunud välismaalasele, kes viibib jätkuvalt Eestis endise Eesti NSV alalise sissekirjutuse alusel, elamisloa andmise otsustab Kodakondsus- ja Migratsiooniamet kolme aasta jooksul, arvates välismaalaste seaduse jõustumisest. 42. Välismaalast, kes esitas elamis- ja tööloa taotluse Eesti välisesindusse, informeerib välisesindus elamis- või tööloa andmisest või selle andmisest keeldumisest ühe kuu jooksul, arvates vastava teate saamisest Kodakondsus- ja Migratsiooniametist. 43. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet teavitab käesoleva korra punktis 7 nimetatud välismaalast elamis- või tööloa andmisest või selle andmisest keeldumisest ühe kuu jooksul, arvates otsuse vastuvõtmise päevast. 44. Enne 1. juulit 1990. a. Eestisse asunud ja endise Eesti NSV alalise sissekirjutuse alusel jätkuvalt Eestis viibivat välismaalast teavitab Kodakondsus- ja Migratsiooniamet elamis- ja tööloa andmisest või nende andmisest keeldumisest hiljemalt 12. juulil 1996. a. 45. Elamis- ja tööluba kantakse välismaalase kodakondsusriigi passi, sellena kehtivasse reisidokumenti või välismaalase passi. 46. Alla 15-aastase isiku elamisluba kantakse üldjuhul lapsevanema kodakondsusriigi passi või sellena kehtivasse reisidokumenti või välismaalase passi. Juhul kui alla 15-aastasele isikule on väljastatud kodakondsusriigi pass või sellena kehtiv reisidokument või välismaalase pass, kantakse tema elamisluba nimetatud dokumenti. Kui alla 15-aastase isiku elamisluba on kantud lapsevanema kodakondsusriigi passi või sellena kehtivasse reisidokumenti või välismaalase passi ja talle väljastatakse kodakondsusriigi pass või sellena kehtiv reisidokument või välismaalase pass, kantakse elamisluba üle nimetatud dokumenti. 47. Endise NSV Liidu siseriiklikku passi kantud või eraldi loana vormistatud elamis- ja tööluba kantakse hiljemalt 12. juulil 1996. a. üle välismaalase kodakondsusriigi passi või sellena kehtivasse reisidokumenti või välismaalase passi. 48. Elamis- ja tööloale märgitakse selle kehtivusaeg. Elamis- ja tööloa kehtivusaega arvestatakse päevast, millal Kodakondsus- ja Migratsiooniamet võttis vastu otsuse elamis- ja tööloa andmise kohta, kui otsuses ei ole näidatud teist tähtaega. Elamis- ja tööloa kehtivusaeg ei tohi ületada selle dokumendi kehtivusaega, millesse ta kantakse. 49. Elamis- ja tööloa võib välja võtta selle kehtivusaja jooksul. 50. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet väljastab elamis- või tööloa pärast riigilõivu tasumist tõendava tõendi esitamist välismaalase poolt. Elamis- ja tööluba antakse taotlejale välja allkirja vastu. IV. ELAMIS- JA TÖÖLUBADE PIKENDAMINE 51. Elamisloa pikendamise taotlus tuleb esitada vähemalt üks kuu enne elamisloa tähtaja lõppemist. 52. Kui elamisloa pikendamist ei ole taotletud ühe kuu jooksul enne eelmise elamisloa tähtaja lõppemist, toimub uue elamisloa taotlemine Eesti välisesinduses. Sellest korrast võib Vabariigi Valitsus teha erandeid. 53. Elamis- või tööloa pikendamise taotlus esitatakse käesoleva korra punktides 15–17 kehtestatud korras. 54. Elamisloa pikendamiseks esitab välismaalane: 1) elamisloa pikendamise taotluse; 2) oma kodakondsusriigi passi või sellena kehtiva reisidokumendi või välismaalase passi ja selle ärakirja; 3) kehtiva elamisloa ja selle ärakirja; 4) eluruumi omaniku või valdaja õiendi välismaalase kasutuses oleva eluruumi kohta; 5) oma foto 40×50 mm; 6) tõendi riigilõivu tasumise kohta. 55. Alaealise elamisloa pikendamiseks esitatakse: 1) elamisloa pikendamise taotlus; 2) alaealise kehtiv elamisluba ja selle ärakiri; 3) alaealise vanema või eestkostja elamisluba ja selle ärakiri; 4) alaealise foto 40×50 mm; 5) tõend riigilõivu tasumise kohta. 56. Välismaalane, kellele on antud elamisluba välismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõike 1 punkti 2 alusel, esitab lisaks käesoleva korra punktis 54 nimetatule õppe- või teadusasutuse taotluse, mis on kooskõlastatud käesoleva korra punktis 20 kehtestatud korras. 57. Välismaalane, kellele on antud elamisluba välismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõike 1 punkti 3 või punkti 4 alusel, esitab lisaks käesoleva korra punktis 54 nimetatule tõendi legaalse sissetuleku kohta. 58. Välismaalane, kellele on antud elamisluba välismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõike 2 alusel, esitab lisaks käesoleva korra punktis 54 nimetatule perekonnaseisu tõendava dokumendi ja selle ärakirja. 59. Välismaalane, kellele on antud elamisluba immigratsiooniseaduse paragrahvi 10 lõike 3 alusel õppimiseks Eesti õppeasutuses, esitab lisaks käesoleva korra punktis 54 nimetatule õppeasutuse taotluse, mis on kooskõlastatud käesoleva korra punktis 20 kehtestatud korras. 60. Välismaalane, kellele on antud elamisluba välismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõike 1 punkti 1 või immigratsiooniseaduse paragrahvi 10 lõike 3 alusel Eestis lepingu alusel töötamiseks või muuks tegutsemiseks kirjaliku kokkuleppe alusel, esitab tööloa pikendamiseks: 1) tööloa pikendamise taotluse; 2) kehtiva tööloa ja selle ärakirja; 3) tööandja, kelle taotlusel ta sai esmase tööloa, taotluse koos Tööturuameti nõusolekuga; 4) haridust või kvalifikatsiooni tõendava dokumendi ja selle ärakirja; 5) oma foto 40×50 mm; 6) tõendi riigilõivu tasumise kohta. 61. Välismaalane, kellele on antud elamisluba välismaalaste seaduse paragrahvi 21 lõike 1 alusel, esitab tööloa pikendamiseks: 1) tööloa pikendamise taotluse; 2) kehtiva tööloa ja selle ärakirja; 3) tööandja taotluse koos Tööturuameti arvamusega tööandja taotluse põhjendatuse kohta; 4) oma foto 40×50 mm; 5) tõendi riigilõivu tasumise kohta. 62. Välismaalane, kellele on antud elamisluba välismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõike 1 punktide 3 ja 4 või paragrahvi 12 lõike 2 alusel või paragrahvi 21 lõike 9 alusel või immigratsiooniseaduse paragrahvi 10 lõike 2 alusel, esitab tööloa pikendamiseks: 1) tööloa pikendamise taotluse; 2) kehtiva tööloa ja selle ärakirja; 3) tööandja taotluse koos Tööturuameti arvamusega tööandja taotluse põhjendatuse kohta; 4) oma foto 40×50 mm; 5) tõendi riigilõivu tasumise kohta. 63. Välismaalase, kellele on antud elamisluba välismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõike 1 punkti 1 või punkti 4 alusel, tööloa pikendamise taotluse loeb Tööturuamet põhjendatuks käesoleva korra punktis 32 kehtestatud tingimustel. 64. Kodakondsus- ja Migratsiooniametil on õigus nõuda lisaks käesoleva korra punktides 54–62 nimetatule täiendavaid dokumente, mis tõendavad välismaalase elamis- või tööloa pikendamise põhjendatust. 65. Elamis- või tööloa pikendamise taotlus registreeritakse Kodakondsus- ja Migratsiooniametis ning selle kohta väljastatakse välismaalasele tõend. 66. Välismaalase elamis- või tööloa pikendamise taotlus võetakse menetlusse, kui see vastab käesolevas korras kehtestatud nõuetele. Kui elamis- või tööloa pikendamise taotlus ei vasta käesolevas korras kehtestatud nõuetele, ei võeta nimetatud taotlust menetlusse ja taotlejale tagastatakse tema poolt esitatud originaaldokumendid. Taotlejat teavitatakse tema taotluse tagastamise põhjustest. 67. Otsuse elamis- või tööloa pikendamise või sellest keeldumise kohta teeb Kodakondsus- ja Migratsiooniamet, kui õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti. 68. Tähtajaline elamisluba võidakse jätta pikendamata välismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõikes 4 nimetatud välismaalasele. 69. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet otsustab elamis- või tööloa pikendamise ühe kuu jooksul, arvates taotluse menetlusse võtmise päevast. 70. Välismaalast teavitatakse elamis- või tööloa pikendamisest või selle pikendamisest keeldumisest ühe kuu jooksul, arvates otsuse tegemisest. V. ELAMIS- JA TÖÖLUBADE TÜHISTAMINE 71. Tähtajalise elamisloa võib tühistada: 1) välismaalaste seaduse paragrahvi 14 lõikes 2 kehtestatud alustel; 2) kui välismaalane on saanud elamisloa välismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõike 1 punkti 1 alusel ja tema tööleping on lõpetatud enne tähtaega; 3) välismaalase avalduse alusel. 72. Alalise elamisloa võib tühistada: 1) välismaalaste seaduse paragrahvi 14 lõikes 2 kehtestatud alustel; 2) välismaalase avalduse alusel. 73. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, kes taotleb välismaalase elamis- või tööloa tühistamist, esitab Kodakondsus- ja Migratsiooniametile dokumendid, mis tõendavad käesoleva korra punkti 71 alapunktides 1–3 või punkti 72 alapunktis 1 nimetatud elamis- või tööloa tühistamise alust. 74. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet otsustab elamis- või tööloa tühistamise või vajaduse korral selle tühistamisest keeldumise ühe kuu jooksul, arvates: 1) käesoleva korra punkti 71 alapunktides 1–3 või punkti 72 alapunktis 1 nimetatud elamis- või tööloa tühistamise aluse Kodakondsus- ja Migratsiooniametile teatavakssaamisest või 2) välismaalase avalduse registreerimise päevast. 75. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet teatab oma otsusest välismaalase elamis- või tööloa tühistamise või selle tühistamisest keeldumise kohta käesoleva korra punktis 73 nimetatud riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusele ühe kuu jooksul, arvates otsuse tegemise päevast. 76. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet teatab välismaalasele tema elamis- või tööloa tühistamisest ühe kuu jooksul, arvates otsuse tegemise päevast, tehes talle ettekirjutuse Eestist lahkumiseks. VI. LÕPPSÄTTED 77. Endise NSV Liidu siseriiklik pass, milles on endise Eesti NSV alaline sissekirjutus, on kehtiv siseriiklikult välismaalase isikut tõendava dokumendina kuni talle elamisloa andmiseni või Eestist alatiseks lahkumiseni. 78. Elamis- ja tööloa taotluste ning elamis- ja tööloa pikendamise taotluste vormid kehtestab Kodakondsus- ja Migratsiooniamet. Lisa «Välismaalastele elamis- ja töölubade andmise, pikendamise ning tähistamise korra» juurde Riikide loetelu, kelle kodanikud võivad taotleda elamis- ja tööluba Kodakondsus- ja Migratsiooniametist Ameerika Ühendriigid Austraalia Ühendus Austria Vabariik Belgia Kuningriik Hispaania Kuningriik Hollandi Kuningriik Iiri Vabariik Islandi Vabariik Itaalia Vabariik Jaapan Kreeka Vabariik Liechtensteini Vürstiriik Luksemburgi Suurhertsogiriik Norra Kuningriik Portugali Vabariik Prantsuse Vabariik Rootsi Kuningriik Saksa Liitvabariik Soome Vabariik Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik Šveitsi Konföderatsioon Taani Kuningriik Uus-Meremaa