Kultuuriminister — Kultuurimälestiseks olemise lõpetamine — RT III, 2014, 5

Muinsuskaitseseaduse § 12 lõike 1, haldusmenetluse seaduse § 64 lõike 2 alusel, arvestades muinsuskaitseseaduse § 2, Muinsuskaitseameti eksperdihinnangut ja Muinsuskaitse Nõukogu ettepanekut ning võttes arvesse järgmisi asjaolusid ja põhjendusi

I ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Rapla maakonnas asuvad Maidla mõisa teenijatemaja ja Maidla mõisa valitsejamaja tunnistati arhitektuurimälestisteks kultuuriministri 16. veebruari 1998 määrusega nr 5 „Kultuurimälestiseks tunnistamine” (määruse punktid 35 ja 36). Mõlemad hooned asuvad riigile kuuluval kinnistul aadressiga Rapla maakond Juuru vald Maidla küla Maidla lastekodu. Muinsuskaitseamet algatas menetluse hoonete mälestiseks olemise lõpetamiseks 2013. a. Maidla mõisakompleksi hoonete kohta telliti eksperdihinnang, milles jõuti arhiivi- ja väliuuringute tulemusena järeldusele, et Maidla mõisa teenijatemaja ja valitsejamaja nime all 1998. a mälestiseks tunnistatud hooned pärinevad osaliselt või täielikult 1950. aastatest ja ei vasta mälestise tunnustele. Arhiiviandmete põhjal asus teenijatemajana kaitse all oleva hoone asukohas endine mõisa ühekorruseline abihoone, mille funktsiooni osas lähevad erinevad arhiiviandmed lahku. 1950. aastate esimesel poolel ehitati sellele kohale Maidla lastekodu tarbeks kahekorruseline ambulantsihoone, milles võidi osaliselt ära kasutada endise abihoone müüre. Seda kinnitab asjaolu, et hoone esimene korrus on ehitatud paekivist, teine aga silikaatkivist. Arhitektuurselt lahenduselt kuulub hoone pigem stalinismi perioodi ning on osa Maidla lastekodu aegsest hoonetekompleksist. Sellise väljanägemisega kahekorruselist hoonet ei ole Maidla mõisakompleksis eksisteerinud, seega on antud hoone terviklik kaitse alla võtmine mõisa teenijatemajana olnud ekslik. Puuduvad andmed hoone ümberehituse-eelse väljanägemise kohta. Hoone praegune arhitektuurne ilme on stalinismiperioodile omaselt uusklassitsistlik, mälestise kui mõisakompleksi kõrvalhoone tunnused puuduvad. Hoone on ekslikult kaitse alla võetud Maidla mõisa kõrvalhoonena. Tegeliku kõrvalhoone müürid on tõenäoliselt säilinud hoone esimese korruse piires, kuid seetõttu terve hoone kaitse all hoidmine ei ole põhjendatud. Valitsejamajana kaitse all olev hoone oli kuni lastekodu likvideerimiseni kasutusel saunana. Arhiiviandmete hulgas leidub samale asukohale kavandatud saun-pesuköögi projekt 1949. aastast, mis väliuuringute põhjal vastab täielikult olemasolevale kaitsealusele hoonele. Seega on tegu 1950. aastatel ehitatud hoonega, mitte mõisaaegse valitsejamajaga. Tegelik valitsejamaja paikneb eksperdihinnangu põhjal kõrvalkinnistul. Hoone kaitse alla võtmisel on tõenäoliselt tehtud viga asukohaplaanil, sest hoone kirjeldus vastab teisele lähedalasuvale hoonele. Eelnevast lähtuvalt kiitis Muinsuskaitse Nõukogu 08. mai 2014. a koosolekul Muinsuskaitseameti ettepaneku heaks ning otsustas teha kultuuriministrile ettepaneku lõpetada Maidla mõisa teenijatemaja ja valitsejamaja mälestiseks olemine. II ÕIGUSLIK HINNANG Kultuuriväärtus on määratlemata õigusmõiste, mis tuleb igal üksikjuhtumil määratleda. Muinsuskaitseseaduse § 2 kohaselt on kultuuriväärtus mälestis, mis on kaitse all olev kinnis- või vallasasi või selle osa või asjade kogum või terviklik ehitiste rühm, millel on ajalooline, arheoloogiline, etnograafiline, linnaehituslik, arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik, usundilooline või muu kultuuriväärtus ning see on tunnistatud mälestiseks muinsuskaitseseaduses sätestatud korras. Muinsuskaitseameti eksperdihinnangu ning Muinsuskaitse Nõukogu ettepaneku tulemusena on tehtud ettepanek lõpetada Maidla mõisa teenijatemaja ja valitsejamaja mälestiseks olemine. Riikliku kaitse all peaksid olema üksnes sellised asjad, millel on väga kõrge kultuuriväärtus. Käesolevas asjas on tehtud kindlaks, et mõisaansambli osana mälestiseks tunnistatud asjad on ehitatud 1950. aastatel. Hooned ei kuulu ajaloolisesse mõisaansamblisse ning neil ei ole ehitismälestise tunnuseid. Sellest lähtuvalt ei esine avalikku huvi, et säilitada hoonete suhtes riiklikku kaitset. Kõnealused hooned kuuluvad Eesti riigile. Riigivara haldaja on Riigi Kinnisvara AS. Riigi Kinnisvara AS-ile ning Juuru Vallavalitsusele on antud võimalus tutvuda eksperdihinnanguga ja avaldada mälestiseks olemise lõpetamise kohta arvamust. Riigi Kinnisvara AS on andnud arvamuse, kus nõustub mälestiseks olemise lõpetamise ettepanekuga. Juuru Vallavalitsus ei ole vastuväiteid ega arvamusi esitanud. Kultuurimälestiseks olemise lõpetamisega ei kohaldu hoonetele enam muinsuskaitseseadusest tulenevad mälestise suhtes kehtivad kitsendused. Edaspidi jäävad hooned mälestise Maidla mõisa park (kultuurimälestiste riikliku registri nr 15181) territooriumile. III OTSUS 1. Lõpetada Maidla mõisa valitsejamaja (kultuurimälestiste riikliku registri nr 15185, Rapla maakond Juuru vald Maidla küla Maidla lastekodu) mälestiseks olemine. 2. Lõpetada Maidla mõisa teenijatemaja (kultuurimälestiste riikliku registri nr 15184, Rapla maakond Juuru vald Maidla küla Maidla lastekodu) mälestiseks olemine. 3. Muinsuskaitseametil teavitada otsusest mälestise omanikku või valdajat ja viia läbi toimingud vastavalt Vabariigi Valitsuse 10. septembri 2002. a määruse nr 286 „Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise ning kultuurimälestise andmete muutmise kord” § 5 lõikele 3. 4. Käesoleva käskkirja aluseks oleva Muinsuskaitseameti eksperdihinnangu, väljavõttega Muinsuskaitse Nõukogu koosoleku protokollist ja Muinsuskaitseameti ettepanekuga on võimalik tutvuda Muinsuskaitseametis. 5. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja avalikult teatavaks tegemisest Riigi Teatajas, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.