Rahandusminister — Muudatuste tegemine käibemaksuseaduse rakendamise juhendis — RTL, 1994, 34, 0

Rahandusminister määrab: 1. Kinnitada rahandusministri 30. detsembri 1993. a. määrusega nr. 206 kinnitatud ja 18. veebruari 1994. a. määrusega nr. 42 osaliselt muudetud "Käibemaksuseaduse rakendamise juhendis" (RTL 1994, 2, lk. 48; 13, lk. 435) tehtavad muudatused (juurde lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks rahandusministri 18. veebruari 1994. a. määrusega nr. 42 kinnitatud "Käibemaksuseaduse rakendamise juhendi muudatuste" (RTL 1994, 13, lk. 435) punktid 7 ja 8. 3. Kehtestada, et käesoleva määrusega kinnitatud käibemaksuseaduse rakendamise juhendi muudatusi rakendatakse alates 1. juulist 1994. a., välja arvatud punkt 18, mida rakendatakse 1. jaanuarist 1994. a. Rahandusminister Andres LIPSTOK Kinnitatud rahandusministri 30. juuni 1994. a. määrusega nr. 124 Käibemaksuseaduse rakendamise juhendi muudatused 1. Muuta punkti 1.3 neljas lõik ja sõnastada see järgmiselt: "Käibeks loetakse nii vallas- kui kinnisasjade üürile või rendile andmist. Asjade üürile või rendile andmisel (kasutusrent) on käibemaksu objektiks igal perioodil tasumisele kuuluv lepingujärgne summa. Kaupade importimisel kasutusrendi tingimustel maksustatakse kaupade Eesti Vabariiki sissetoomisel käibemaksuga rendiperioodil tasumisele kuuluv rendimaksete üldsumma koos pakkimis-, laadimis-, veo- ja kindlustuskuludega kuni Eesti tollipiirini koos kõigi impordimaksudega, välja arvatud käibemaks. Maksu tasub rentnik ekspordi- ja impordimaksude tasumiseks ettenähtud korras." 2. Lisada punkti 1.5 esimeses lõikes sõnadele "kaupade ja teenuste käivet" sõnad "ning kaupade importi". 3. Muuta punkti 1.5 neljas lõik ja sõnastada see järgmiselt: "Käibemaksuvabadeks ravikindlustuse meditsiiniteenusteks loetakse neid meditsiiniteenuseid, mille eest tasub haigekassa. Käibemaksuvabad on need meditsiinitarbed, ravimid, ravi- ja meditsiinidiagnostikavahendid, mis on loetletud Sotsiaalministeeriumi poolt kinnitatud nimekirjades." 4. Muuta punkti 1.5 üheksas ja kümnes lõik ning sõnastada need järgmiselt: "Käibemaksuvaba on ainult loteriipiletite import ja nende müük loteriimängijatele, loteriivõitudeks realiseeritakse kaubad ja teenused koos käibemaksuga. Käibemaksuvaba on eluruumide põhiüür füüsilistele isikutele. Kui põhiüüri koosseisu kuuluvaid teenuseid osutatakse eraldi üürileandjale, kuuluvad need teenused käibemaksuga maksustamisele. Samuti kuulub käibemaksuga maksustamisele ruumide rentimine." 5. Muuta punkti 1.5 neljateistkümnes lõik ja täiendada punkti viieteistkümnenda lõiguga ning sõnastada need järgmiselt: "Eestis registreeritud mittetulundusühingute ja -liitude ning muude mittetulundusorganisatsioonide ja eelarveliste riigi- ja munitsipaalasutuste poolt tagastamatu välisabina saadud kaupade importi ei maksustata käibemaksuga tingimusel, et nende kaupadega kaasasolevates dokumentides on märgitud konkreetne abisaaja, abi jaotamise viis ja lisatud märkus, et abi saatja ei nõua mingil kujul tasu. Eespool nimetatud institutsioonide poolt neile tagastamatu välisabina antud raha eest ostetud kaupade importi ei maksustata tingimusel, et tagastamatu välisabina saadud rahalisi vahendeid hoiavad nimetatud institutsioonid eraldi pangaarvel, kuhu on keelatud üle kanda muid summasid. Vabariigi Valitsusel on lisaks käibemaksuseaduse (RT I 1993, 60, 847) paragrahvis 5 sätestatule õigus kehtestada kaupade ja muu vara mittetulundusliku otstarbega impordi käibemaksuvabastusi." 6. Muuta punkti 3.1 teise lõigu teine lause ja sõnastada see järgmiselt: "Vastavalt käibemaksuseaduse paragrahvis 2 toodud kaupade definitsioonile ei loeta käibeks ja ei maksustata käibemaksuga riigi- ja kohalikest eelarvetest transpordi- jt. ettevõtetele antavaid rahalisi dotatsioone." 7. Muuta punkti 3.1 neljas lõik ja sõnastada see järgmiselt: "Isik, kes vahendab teistele isikutele kuuluvate kaupade ja teenuste võõrandamist, maksab käibemaksu teenustasult juhul, kui lepingus on nimeliselt fikseeritud nii kauba omanik või teenuse osutaja, kauba või teenuse ostja kui ka vahendaja ning lepingus nähakse ette vahendajale eraldi teenustasu maksmine, muudel juhtudel on maksustatavaks väärtuseks kogu tehingu maksumus. Ostja nimeline fikseerimine kaupade või teenuste vahendamiseks sõlmitud lepingus ei ole kohustuslik ühistranspordi (laev, lennuk, autobuss, tramm, trollibuss, liinitakso), loterii- ning kultuuri- ja spordiürituste piletite müügi, ajakirjandusväljaannete müügi, telefonimaksu ja kommunaalmaksete ning ajakirjandusväljaannete ettetellimisrahade sissekasseerimise vahendamise puhul. Maksustatavaks väärtuseks loetakse vahendustasu ka juhul, kui vahendaja ei müü kaupa või teenust oma nimel ning arveldused ei toimu vahendaja kaudu, kuid vahendaja saab eraldi vahendustasu. Vahendustasu maksustamine käibemaksuga ei sõltu sellest, kas vahendatava kauba või teenuse käive ise on käibemaksuga maksustatav või maksuvaba." 8. Jätta välja punkti 3.2 kolmandast lõigust lause "Nullmääraga maksustatakse ka nende kaupade ja teenuste eksport, mille käive Eesti Vabariigi tolliterritooriumil on maksuvaba." 9. Asendada punkti 3.2 neljanda lõike esimeses lauses sõna "üksikmüügil" sõnaga "müümisel", täiendada lõiku teise lausega järgmises sõnastuses: "Ajakirjandusväljaannete edasimüügiga tegelevate isikute poolt edasimüügiks ajakirjandusväljaannete tellimist ei loeta ajakirjandusväljaannete ettetellimiseks." 10. Täiendada punkti 3.3 kolmandat lõiku kolmanda ja neljanda lausega järgmises sõnastuses: "Juhul kui tollideklaratsiooni lahtrites 2 ja 9 on kirjas erinevad isikud, kuulub nii kauba omaniku kui vahendaja käive nullmääraga maksustamisele tingimusel, et pärast kauba eksportimist jääb kauba vahendajale tollideklaratsiooni originaal ja omanikule tollideklaratsioon või selle koopia, millel on tolli originaaltemplid. Kauba vahendaja maksustatavaks käibeks on seejuures vahendustasu ja kauba omaniku maksustatavaks käibeks kauba müügihind." 11. Jätta punkti 3.3 alapunkti 3 c neljandast lausest välja sõnad "Eesti-siseste kaubavedudega seotud". 12. Lisada punkti 3.3 alapunktis 12 sõnadele "vastavale turismiteenuseid osutavale ettevõttele" sõnad "kellele on väljastatud turismiga tegelemiseks litsents", muuta alapunktid 21 ja 22 ning täiendada punkti alapunktiga 23 ning sõnastada need järgmiselt: "21) kauba või teenuse müüja ja ostja vahelise tehingu vahendamine, kui kaupa või teenust kasutatakse väljaspool Eesti Vabariigi tolliterritooriumi ning vahendaja on sõlminud kas kolmepoolse lepingu müüja ja ostjaga või kahepoolsed lepingud nii müüja kui ka ostjaga, kusjuures kolmepoolses lepingus või ühes kahepoolsetest lepingutest peab olema fikseeritud eraldi vahendustasu maksmine vahendajale; 22) garantiiremondi teostamine välisriigi isiku poolt toodetud kaubale selle tootja või välisriigi isikust turustajaga sõlmitud lepingu alusel; 23) toitlustusteenuste osutamine väljaspool Eesti Vabariigi tolliterritooriumi." 13. Jätta punkti 3.4 pealkirjast välja sõna "välisesindustele", täiendada punkti 3. lõiguga järgmises sõnastuses: "Eestis registreeritud mittetulundusühingutele ja -liitudele ning muudele mittetulundusorganisatsioonidele ja eelarvelistele riigi- ja munitsipaalasutustele tagastatakse nendele tagastamatu välisabina antud raha eest Eestis kaupade ja teenuste ostmisel makstud käibemaks tingimusel, et tagastamatu välisabina saadud rahalisi vahendeid hoitakse nimetatud institutsioonide poolt eraldi pangaarvel, kuhu on keelatud üle kanda muid summasid. Käibemaksu tagastab Maksuamet Rahandusministeeriumi ettekirjutuse alusel." 14. Muuta punkti 3.5 teine lõik ja sõnastada see järgmiselt: "Kaupade ja teenuste võõrandamisel ettemaksuga maksustatakse ettemaksu laekumisel käibemaksuga ainult ettemaksuna laekunud summa, kusjuures käibemaksumäär ettemaksu puhul on 15,25% ettemaksusummast koos käibemaksuga. Kaupade ja teenuste nullmääraga käibe puhul on ettemaksu maksustamisel maksumääraks 0%. Maksuvaba käibe puhul ettemaksu käibemaksuga ei maksustata, seejuures võrdsustatakse maksuvaba käibega ka müügiobjektide käive, mis vastavalt käibemaksuseaduse paragrahvis 2 toodud kaupade definitsioonile ei ole kaubad ega teenused. Juhul kui enne kauba lähetamist või ostjale kättesaadavaks tegemist või teenuse osutamist esitatakse arve, millel näidatud tasumisele kuuluv summa on suurem kui ettemaksuna laekunud summa, kuulub käibemaksuga maksustamisele see osa summast, mille võrra arvel näidatud summa ületab ettemaksuna laekunud summat ilma käibemaksuta, kuid sõltumata eeltoodust kuulub kogu tehingu maksustatav väärtus tervikuna käibemaksuga maksustamisele mitte hiljem kui kauba lähetamise või ostjale kättesaadavaks tegemise või teenuse osutamise momendil. Ostjal ei ole lubatud lugeda ettemaksult arvestatud käibemaksu kaupade või teenuste ostmisel kinnimakstud käibemaksuks. Ostja maksustamisperioodi käibelt arvestatud käibemaksust on ostjal lubatud maha arvata ainult arvel näidatud käibemaksusumma kauba saamise või teenuse osutamise momendil." 15. Täiendada punkti 3.5 kaheksanda lõikega järgmises sõnastuses: "Juhul kui vähemalt üks käibemaksuseaduse paragrahvi 15 1. lõikes sätestatud kolmest võimalikust käibe toimumise momendist (kauba lähetamine või ostjale kättesaadavaks tegemine või teenuse osutamine; kauba või teenuse eest arve väljastamine; kauba või teenuse eest maksmine) leidis aset enne käibemaksuseaduse paragrahvis 10 sätestatud kohustuste laienemist isikule, peab registreeritud maksukohustuslane võtma tehingu maksustatavalt väärtuselt käibemaksu, kui kauba lähetamine või ostjale kättesaadavaks tegemine või teenuse osutamine leidis aset pärast käibemaksuseaduse paragrahvis 10 sätestatud kohustuste laienemist isikule." 16. Täiendada punkti 3.8 esimese lõigu alapunkti 2 teise lausega järgmises sõnastuses: "Impordimaksude tasumisel Riigi Tolliameti poolt väljaantud tollimaakleri tunnistust omava tollimaakleri kaudu võib maksukohustuslane impordi käibemaksu enda maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata pärast seda, kui ta on saanud tollideklaratsiooni vormistanud tollimaaklerilt tollideklaratsiooni originaali ning tollimaakleri poolt väljastatud tõendi impordi käibemaksu tasumise kohta antud konkreetselt tehingult." 17. Muuta punkti 3.8 seitsmes lõik ja sõnastada see järgmiselt: "Maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust ei ole lubatud maha arvata oma tarbeks kasutatud mootorikütuse soetamisel makstud käibemaksu. Oma tarbeks kasutatud mootorikütuseks loetakse ettevõtlusega vahetult mitteseotud sõiduautode ning rendiautodena kasutatavate sõiduautode tarbeks soetatud mootorikütust. Juhul kui maksukohustuslasel ei ole mootorikütuse soetamise momendil teada, kas seda kasutatakse oma tarbeks või ettevõtluse tarbeks, arvatakse mootorikütuse soetamisel makstud käibemaks maksukohustuslase maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha. Kui hiljem selgub, et mootorikütust kasutati oma tarbeks, loetakse see kauba tarbimiseks maksukohustuslase enda poolt. Mootorikütuseks loetakse vastavalt mootorikütuseaktsiisi seadusele autobensiin, diislikütus, lennukipetrool ja -bensiin ning mootorikütusena kasutatav vedel- ja surugaas." 18. Muuta punkti 3.11 esimese lõigu kuues ja seitsmes lause ning sõnastada need järgmiselt: "Sõltumata eeltoodust kuulub maksukohustuslase maksustamisperioodi käibelt arvestatud käibemaksust mahaarvamisele maksukohustuslase ettevõtluses kasutatavate hoonete ja rajatiste tarbeks soetatud kaupade ning teenuste ostmisel, samuti maksukohustuslase enda poolt ehitatava ettevõtluses kasutatava hoone või rajatise valmistamiseks soetatud kaupade ja teenuste ostmisel kinnimakstud käibemaks. Samuti kuulub maksukohustuslase maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust mahaarvamisele teistele isikutele osutatavate remondi- ja ehitusteenuste teostamiseks soetatud kaupade ja teenuste ostmisel kinnimakstud käibemaks." 19. Muuta punkti 3.11 teine lõik ja sõnastada see järgmiselt: "Ostmisel makstud käibemaksu osalist mahaarvamist on lubatud sama majandusaasta jooksul teostada kas otsearvestuse või proportsionaalse mahaarvamise meetodi järgi." 20. Jätta välja punkti 3.11 neljanda lõigu neljas lause, viies lõik muuta ja sõnastada järgmiselt: "Maksuametil on õigus kehtestada erandjuhtudel ostmisel kinnimakstud käibemaksu mahaarvamiseks muid meetodeid vastavalt isiku poolt ostetud kaupade ja teenuste kasutamisele maksustatava ja maksuvaba käibe tarvis. Samuti on isikul lubatud erandjuhtudel kooskõlastatult Maksuametiga aasta kestel muuta ostmisel kinnimakstud käibemaksu mahaarvamisel kasutatavat proportsiooni, kui isiku ettevõtluses on toimunud olulisi struktuurinihkeid." 21. Muuta punkti 3.11 kaheksanda lõigu teine lause ja sõnastada see järgmiselt: "Põhivara kasutamine ettevõtluses loetakse lõpetatuks põhivara mahakandmisel." 22. Jätta välja punkti 4.2 kuuenda lõigu neljandast lausest sõnad "ning seda käibemaksuga ei maksustata" ja lõigu viies lause, muuta lõigu esimene lause ja sõnastada see järgmiselt: "1994. aasta 1. juulist kuni 1995. aasta 30. juunini on elanikkonnale, kirikutele ja kogudustele ning riigi- ja kohalikest eelarvetest finantseeritavatele asutustele ja organisatsioonidele müüdava soojusenergia käibemaksu määr 0%."