Vabariigi Valitsus — Maa riigi omandisse jätmise korra kohta — RT I, 1994, 49, 807

Lähtudes maareformi seaduse (RT 1991, 34, 426; 1992, 10, 145; RT I 1993, 20, 354; 72/73, 1021; 1993, 79, 1182; 1994, 13, 231) paragrahvidest 29–31 ja 38 Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada juurdelisatud «Maa riigi omandisse jätmise kord». 2. Kehtestada, et «Maa riigi omandisse jätmise korra» alusel maa riigi omandisse jätmisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. 3. Keskkonnaministeeriumil anda käesoleva määruse täitmiseks vajalikke määrusi ja korraldusi. Peaminister Mart LAAR Keskkonnaminister Andres TARAND Riigikantselei sekretariaadi direktor riigisekretäri ülesannetes Imre SIIL Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 20. juuni 1994. a. määrusega nr. 228 Maa riigi omandisse jätmise kord I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev «Maa riigi omandisse jätmise kord» (edaspidi kord) reguleerib maa riigi omandisse jätmist vastavalt maareformi seadusele. 2. Käesoleva korra alusel jäetakse riigi omandisse maareformi seaduse paragrahvis 31 nimetatud maa. 3. Kui õigusvastaselt võõrandatud maad ei tagastata täielikult või osaliselt seoses selle jätmisega riigi omandisse maareformi seaduse paragrahvi 6 lõike 2 punkti 4 ja käesoleva korra alusel, teeb kohalik omavalitsusüksus otsuse maa mittetagastamise ja kompenseerimise või asendamise kohta pärast maa riigi omandisse jätmise otsustamist Vabariigi Valitsuse poolt. 4. Käesoleva korra alusel on maa riigi omandisse jätmise taotlejaks Riigikogu Kantselei, Presidendi Kantselei, õiguskantsler, Riigikontroll, Riigikohus, Riigikantselei, ministeeriumid ja seaduse alusel tegutsevad avalik-õiguslikud juriidilised isikud (edaspidi taotleja). II. TAOTLUSE ETTEVALMISTAMINE JA ESITAMINE 5. Taotleja või tema poolt volitatud isik kogub maa riigi omandisse jätmise taotlemiseks vajalikud dokumendid toimikusse. 6. Maa riigi omandisse jätmise toimikusse kogutakse järgmised dokumendid: 1) riikliku hooneregistri talituse õiend ehitiste omandiõigusliku kuuluvuse kohta riigi omandisse taotletaval maal; 2) senist maakasutusõigust tõendavad dokumendid (maakasutusõiguse riiklik akt või maa andmise otsus ja maa looduses eraldamise akt); 3) kohaliku omavalitsusüksuse ja maa-ameti otsus hoonete ja rajatiste teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piiride määramise kohta vastavalt Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a. määrusega nr. 208 (RT 1992, 34, 451) kinnitatud «Hoonete ja rajatiste teenindamiseks vajaliku maa määramise alustele» ja käesoleva korra punktile 7; 4) õiend kinnisomandi kitsenduste kohta; 5) õiendid teiste isikute taotluste kohta maa omandamiseks tagastamise, asendamise või erastamise korras; 6) maa maksustamishinna määramise akt; 7) maa asendiplaan linnades ja väljaspool linnu kompaktse hoonestusega alal mõõtkavas 1:500–1:5000, hajaasustusega alal mõõtkavas 1:10 000 või 1:20 000; 8) põhjendus maa riigi omandisse jätmise kohta, kus näidatakse maa riigi omandisse jätmise vajadus, senine sihtotstarve ning asjaolud, mis õigusvastaselt võõrandatud maa puhul, mille kohta on esitatud tagastamise või asendamise taotlus, võivad olla õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamisest või asendamisest keeldumise aluseks. 7. Kohalik omavalitsusüksus määrab taotleja avalduse alusel hoonete ja rajatiste teenindamiseks vajaliku maa, kui riigi omandisse taotletakse õigusvastaselt võõrandatud maad maareformi seaduse paragrahvi 31 lõike 1 punkti 1 alusel ja piiri asukoha suhtes ei ole saavutatud kokkulepet maa tagastamist taotlevate õigustatud subjektidega. 8. Taotleja pöördub maa asukoha järgse kohaliku omavalitsusüksuse poole selle arvamuse saamiseks, esitades käesoleva korra punkti 6 kohaselt koostatud toimiku. 9. Kohalik omavalitsusüksus vaatab esitatud toimiku läbi ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558) paragrahvi 6 lõike 1 alusel annab ühe kuu jooksul toimiku saamise päevast arvates oma arvamuse riigi omandisse taotletava maatüki sihtotstarbe, suuruse ja piiride asukoha kohta, arvestades kinnitatud üldplaneeringut või arengukava, senise maakasutuse ulatust ja taotleja põhjendatud vajadusi. Kohalikul omavalitsusüksusel on toimiku läbivaatamise käigus õigus nõuda täiendavaid kooskõlastusi kinnisomandi kitsenduste väljaselgitamiseks. 10. Pärast kohaliku omavalitsusüksuse arvamuse saamist esitab taotleja käesoleva korra punktis 6 nimetatud toimiku, kohaliku omavalitsusüksuse arvamuse koos Vabariigi Valitsusele esitatava seletuskirja ja maa riigi omandisse jätmise otsuse eelnõuga kooskõlastamiseks Maa-ametile. 11. Maa-amet kooskõlastab talle esitatud maa riigi omandisse jätmise materjali viieteistkümne tööpäeva jooksul selle esitamise päevast arvates. 12. Puudulikult vormistatud materjali jätab Maa-amet kuni puuduste kõrvaldamiseni kooskõlastamata, esitades taotlejale motiveeritud seisukoha. 13. Taotleja esitab kooskõlastatult Maa-ametiga Vabariigi Valitsusele otsuse eelnõu koos maa asendiplaani ja seletuskirjaga. Seletuskiri peab sisaldama andmeid teiste isikute taotluste kohta selle maa omandamiseks kas tagastamise, asendamise või erastamise korras ja põhjenduse maa riigi omandisse jätmise vajaduse kohta. III. MAA RIIGI OMANDISSE JÄTMISE OTSUSTAMINE 14. Vabariigi Valitsus vaatab taotluse läbi ning teeb otsuse maa riigi omandisse jätmise kohta. Otsus peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) taotleja nimetus, kelle valitseda maa jäetakse; 2) riigi omandisse jäetava maa suurus ja asukoht; 3) riigi omandisse jäetava maa sihtotstarve; 4) riigi omandisse jäetava maa maksustamishind; 5) riigi omandisse jäetaval maal asuvad hooned, rajatised ja nende omandiõiguslik kuuluvus; 6) andmed maale kehtestatud kinnisomandi kitsenduste kohta. Otsuse lahutamatuks koostisosaks on maa asendiplaan. 15. Kui riigi omandisse jäetud maa kuulub kinnistamisele, tuleb maa riigi omandisse jätmise otsuses näidata isik, kellel on õigus esitada avaldus riigi omandisse jäetud maa kinnistamiseks. IV. RIIGI MAAOMANDI REGISTREERIMINE RIIKLIKUS MAAKATASTRIS 16. Taotleja korraldab riigi omandisse jäetud maa registreerimise riiklikus maakatastris kolme kuu jooksul pärast maa riigi omandisse jätmise otsuse vastuvõtmist, kui Vabariigi Valitsus ei ole määranud teist tähtaega. 17. Maakorraldustöid teeb ja maaüksuse piire mõõdistab vastavat tegevuslitsentsi omav isik. 18. Pärast maaüksuse registreerimist riiklikus maakatastris võtab taotleja, kelle valitseda anti riigi omandisse jäetud maa, selle maksustamishinnaga arvele oma bilansis.