Rahandusminister — Rahandusministri 30. aprilli 1993. a. määruses nr. 63 muudatuste ja täienduste tegemine — RTL, 1994, 33, 0

Rahandusministri 30. aprilli 1993. a. määruses nr. 63 muudatuste ja täienduste tegemine Rahandusministri määrus 13. juunist 1994. a. Nr. 115. Rahandusministri 30. aprilli 1993. a. määrusega nr. 63 kinnitatud "Liikluskindlustuse maksemäärad ja nende vähendamise ning suurendamise eeskirjas" (RTL 1993, 13, lk. 335) muudatuste ja täienduste tegemiseks määran: 1. Muuta rahandusministri 30. aprilli 1993. a. määrusega nr. 63 kinnitatud "Liikluskindlustuse maksemäärad ja nende vähendamise ning suurendamise eeskirja" 5. punkti alapunkti 2 ja sõnastada see järgnevalt: "2) leitakse sõiduki(te) omaniku riskigrupp ja sellele vastav riskikoefitsient lisast 2, arvestades sõiduki(te) omaniku riskigruppi eelneval perioodil ning tema sõiduki(te) juhi(juhtide) täielikul või osasüül põhjustatud selliste kindlustusjuhtumite arvu eelmisel perioodil, mille puhul maksti liikluskindlustuse hüvitisi. Kui liikluskahju põhjustamise hetkel oli sõiduk õigusvastaselt väljunud omaniku valdusest, siis sellel ajal tekitatud kahjusid ei arvestata riskigrupi leidmisel. Kui kindlustusvõtja kindlustab 20 või enam sõidukit, mille suhtes oli kindlustusvõtja poolt eelneval perioodil sõlmitud liikluskindlustuse leping(ud) vähemalt kuueks kuuks, leitakse täisarv, mis on arvu (20*A/N) täisosa, kus A on kindlustusvõtja kõigi sõidukite poolt eelneval perioodil süüliselt põhjustatud kindlustusjuhtumite arv ja N on sõidukite arv kindlustatavate sõidukite hulgas, mille suhtes oli kindlustusvõtja poolt eelneval perioodil sõlmitud liikluskindlustuse leping(ud) vähemalt kuueks kuuks. Leitud täisarvu põhjal leitakse kindlustusvõtja riskigrupp ja sellele vastav riskikoefitsient lisast 2, arvestades kindlustusvõtja riskigruppi eelneval perioodil. Esmakordne kindlustusvõtja kuulub riskigruppi 120. Märkused. 1. Kui juriidilise isikuga sõlmitakse liikluskindlustuse leping, mille kehtivuse algus on 1. juuli 1994. a. ja 31. detsembri 1994. a. vahel, määratakse tema riskigrupp järgmiselt: - riskigrupp on 100, kui juriidiline isik on registreeritud enne 1. jaanuari 1991. a. ja temale kuuluvate sõidukitega ei ole pärast 1. jaanuari 1991. a. tekitatud liikluskahju, milles sõiduki(te) juht(juhid) oli(d) süüdi täielikult või osaliselt; - riskigrupp on 120, kui ettevõte või organisatsioon on registreeritud pärast 1. jaanuari 1991. a. ja temale kuuluvate sõidukitega ei ole pärast 1. jaanuari 1991. a. tekitatud liikluskahju, milles sõiduki(te) juht(juhid) oli(d) süüdi täielikult või osaliselt; - riskigrupp on 140, kui kindlustusvõtjale deklareerib, et temale kuuluvate sõidukitega on tekitatud ühel korral (kui kindlustusvõtja kindlustab 20 või enam sõidukit, vt. märkus 5) liikluskahju, mille eest on makstud liikluskindlustuse hüvitisi; - riskigrupp on 160, kui kindlustusvõtjale kuuluvate sõidukitega on tekitatud kahel korral (kui kindlustusvõtja kindlustab 20 või enam sõidukit, vt. märkus 5) liikluskahju, mille eest on makstud liikluskindlustuse hüvitisi; - riskigrupp on 180, kui kindlustusvõtjale kuuluvate sõidukitega on tekitatud kolmel või enamal korral (kui kindlustusvõtja kindlustab 20 või enam sõidukit, vt. märkus 5) liikluskahju, mille eest on makstud liikluskindlustuse hüvitisi. 2. Kui füüsilise isikuga sõlmitakse liikluskindlustuse leping, mille kehtivuse algus on 1. juuli 1994. a. ja 31. detsembri 1994. a. vahel, siis määratakse tema riskigrupp järgmiselt: - riskigrupp on 80, kui kindlustusvõtja deklareerib, et pärast 1. jaanuari 1991. a. ei ole temale kuuluva(te) sõiduki(te) juhi(juhtide) täielikul või osalisel süül tekitatud liikluskahju üheski liiklusõnnetuses ja tal on olemas vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise luba alates 1. jaanuarist 1988. a.; - riskigrupp on 100, kui kindlustusvõtja deklareerib, et pärast 1. jaanuari 1991. a. ei ole temale kuuluva(te) sõiduki(te) juhi(juhtide) täielikul või osalisel süül tekitatud liikluskahju üheski liiklusõnnetuses ja tal on olemas samast ajast vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise luba; - riskigrupp on 120, kui kindlustusvõtja deklareerib, et pärast 1. jaanuari 1991. a. ei ole temale kuuluva(te) sõiduki(te) juhi(juhtide) täielikul või osalisel süül tekitatud liikluskahju üheski liiklusõnnetuses, kuid ta on saanud vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise loa pärast 1. jaanuari 1991. a.; - riskigrupp on 140, kui kindlustusvõtjale kuuluva(te) sõiduki(te) juhi(juhtide) täielikul või osalisel süül on tekitatud pärast 1. jaanuari 1991. a. liikluskahju ühes liiklusõnnetuses; - riskigrupp on 160, kui kindlustusvõtjale kuuluva(te) sõiduki(te) juhi(juhtide) täielikul või osalisel süül on tekitatud pärast 1. jaanuari 1991. a. liikluskahju kahes liiklusõnnetuses; - riskigrupp on 180, kui kindlustusvõtjale kuuluva(te) sõiduki(te) juhi(juhtide) täielikul või osalisel süül on tekitatud pärast 1. jaanuari 1991. a. liikluskahju kolmes või enamas liiklusõnnetuses. 3. Märkuste 1 ja 2 põhjal leitud riskigrupile vastav riskikoefitsient leitakse lisast 2. 4. Kui kindlustusvõtjal on kindlustusleping kindlustatava(te) sõiduki(te) suhtes olnud pidevalt vähemalt üks aasta, siis temaga uut lepingut sõlmides, juhul kui kindlustusvõtjale kuuluva(te) sõiduki(te)ga ei ole tekitatud liikluskahju (kui kindlustusvõtja kindlustab 20 või enam sõidukit, vt. märkus 5), mille eest on makstud liikluskindlustuse hüvitisi, vähendatakse tema riskikoefitsienti ühe astme võrra vastavalt tabelile lisas 2. Nimetatud riskikoefitsiendi vähendamine ei muuda kindlustusvõtja riskigruppi. 5. Juhtudel, kus on viidatud märkusele 5, kus kindlustusvõtja kindlustab 20 või enam sõidukit, mille suhtes oli kindlustusvõtja poolt varem sõlmitud Eesti liikluskindlustuse leping(ud) vähemalt kuueks kuuks, asendatakse liikluskahjude arv täisarvuga, mis on arvu (20*A/N) täisosa, kus A on kindlustusvõtja poolt tekitatud liikluskahjude arv, mille põhjal on makstud liikluskindlustuse hüvitisi, ja N on sõidukite arv kindlustatavate sõidukite hulgas, mille suhtes oli kindlustusvõtja poolt varem sõlmitud Eesti liikluskindlustuse leping(ud) vähemalt kuueks kuuks (iga sõiduki suhtes, ka perioodide summana)." 2. Kehtestada käesolev määrus alates 1. juulist 1994. a. Rahandusminister Heiki KRANICH