Vabariigi Valitsus — Liikluskindlustusalaste õigusaktide kehtestamine — RT I, 1995, 81, 1417

Vastavalt liikluskindlustuse seaduse (RT I 1995, 48, 744) paragrahvi 14 lõikele 5, paragrahvile 39 ja paragrahvi 42 lõikele 3 Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada «Liikluskindlustuse baasmaksemäärade vähendamise ja suurendamise eeskiri» (juurde lisatud). 2. Kinnitada «1995. aasta makseperioodil piirikindlustuslepingu ja rahvusvahelise kindlustuslepingu sõlmimiseks rakendatavad liikluskindlustuse maksemäärad» (juurde lisatud). 3. Kinnitada «Liikluskindlustuse kindlustusandjate liikluskindlustusest saadava kasumi piirmäär» (juurde lisatud). 4. Kinnitada Eesti Liikluskindlustuse Fondi nõukogu koosseis (juurde lisatud). 5. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 3. novembri 1994. a. määruse nr. 415 «Eesti Liikluskindlustuse Fondi põhikirja ja nõukogu koosseisu kinnitamine» (RT I 1994, 80, 1368) punkt 1 Eesti Liikluskindlustuse Fondi nõukogu koosseisu kinnitamise osas. Peaminister Tiit VÄHI Minister rahandusministri ülesannetes Ants LEEMETS Riigisekretär Uno VEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 13. oktoobri 1995. a. määrusega nr. 330 Liikluskindlustuse baasmaksemäärade vähendamise ja suurendamise eeskiri I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev eeskiri kehtestab liikluskindlustuse baasmaksemäärade suurendamise ja vähendamise ning kindlustusmaksete arvutamise korra ja on kohustuslik kõikidele liikluskindlustusega tegelevatele kindlustusandjatele. 2. Eeskiri kehtestatakse kalendriaasta makseperioodiks (edaspidi makseperiood). Makseperiood on ajavahemik eeskirja kehtestamisest kuni järgmise makseperioodi eeskirja kehtestamiseni. Käesolev eeskiri kehtestatakse 1. jaanuaril alanud 1995. aasta makseperioodi järelejäänud osa kohta. 3. Makseperioodi maksemäärade ja kindlustusmaksete arvutamiseks vajalike statistiliste andmete arvestusperiood (edaspidi arvestusperiood) on ajavahemik kalendriaasta suhtes üle-eelmise aasta 1. oktoobrist kuni kalendriaastale eelneva aasta 30. septembrini (1995. aastal erandina 1. juulist 1993. a. kuni 30. septembrini 1994. a.). 4. Kindlustusmakse arvutatakse kindlustusvõtja poolt deklareeritud andmete alusel. Kindlustusandja kontrollib kindlustusvõtja poolt deklareeritud andmete õigsust isiku ja sõiduki dokumentide, eelmiste kindlustuslepingute (poliiside), Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmebaasi ja muude andmete alusel. 5. Kui kindlustusandja on lepingu sõlmimisel arvutanud kindlustusmakse valesti ja võtnud kindlustusvõtjalt õigest kindlustusmaksest suurema summa, peab kindlustusandja enammakstud summa kindlustusvõtjale tagasi maksma või temaga kokkuleppel kas pikendama vastavas ulatuses kindlustuslepingu kindlustusperioodi või suurendama kindlustusvastutust lisa 4 järgi. 6. Kui on tuvastatud, et sõidukit on pärast 31. detsembrit 1994. a. sõiduki omaniku või sõidukit juhtima volitatud isiku poolt juhitud alkoholi- või narkootikumijoobes või olles muu tugevatoimelise aine mõju all, arvestatakse alates 1996. aasta makseperioodist selle omaniku riskigrupi määramisel iga sõiduki nimetatud seisundis juhtimise juhtu nii, nagu oleks tegemist liikluskahju põhjustanud sõidukiga. 7. Käesoleva eeskirja alusel arvutatakse kindlustusmakseid järgmistele liikluskindlustuse lepingutele: 1) tavaleping; 2) kompleksleping; 3) müüjaleping. II. KINDLUSTUSMAKSE ARVUTAMINE TAVALEPINGU SÕLMIMISEL 8. Kindlustusmakse arvutamiseks tavalepingu sõlmimisel: 1) leitakse ühe kuu baasmaksemäär sõltuvalt sõiduki liigist, tehnilistest omadustest ja kasutamise otstarbest lisa 1 tabelitest ning lisa- ja soodustuskoefitsiendid, kui nad on määratud. Kui lisa- või soodustuskoefitsienti pole määratud, loetakse nad võrdseks ühega; 2) leitakse sõiduki(te) omaniku riskigrupp ja sellele vastav riskikoefitsient lisast 2, arvestades sõiduki(te) omaniku väikseimat riskigruppi eelmisel makseperioodil ning tema sõiduki(te) juhi(juhtide) täielikul või osalisel süül (vastutusel) põhjustatud selliste liiklusõnnetuste arvu, mille puhul liikluskahju arvestusperioodil hüvitati. Kui liikluskahju tekitamise ajal oli sõiduk õigusvastaselt omaniku valdusest väljas, siis sellel ajal tekitatud kahjusid omaniku riskigrupi leidmisel ei arvestata. Kui kindlustusvõtja sõlmib liikluskindlustuse lepingud ühe omaniku 20-ne või enama sõiduki suhtes ja arvestusperioodil sama omaniku sõidukite suhtes sõlmitud liikluskindlustuse lepingute kindlustusperioodide summa on suurem kui 20 aastat, leitakse sõidukite omaniku riskigrupp järgmiselt: – leitakse täisarv, mis on arvu (20×A/N) täisosa, kus N on arvestusperioodil omaniku sõidukite suhtes sõlmitud liikluskindlustuse lepingute kindlustusperioodide summa aastates ja A on nendega põhjustatud selliste liiklusõnnetuste arv, mille puhul on toimunud liikluskahju hüvitamine arvestusperioodil. Saadud täisarvu põhjal leitakse sõidukite omaniku riskigrupp ja sellele vastav riskikoefitsient lisast 2, arvestades sõidukite omaniku väikseimat riskigruppi eelmisel makseperioodil. Kui sõiduki(te) omanik ei ole eelmisel makseperioodil sõlminud ühtegi liikluskindlustuse lepingut, on tema riskigrupiks 120; Märkused. 1. Kui kindlustusvõtja tõestab, et sõiduki omanik on vabatahtlikult täies ulatuses tasunud kindlustusandjale tema poliisi alusel väljamakstud hüvitised ja juhtumi käsitluskulud, siis sellist juhtumit ei arvestata sõiduki omaniku riskigrupi määramisel. 2. Kui sõiduki(te) omaniku riskigrupp eelmisel makseperioodil oli määratud valesti, leiab kindlustusandja temale õige eelmise makseperioodi riskigrupi nimetatud perioodil kehtinud eeskirja alusel. 3) leitakse arvestusperioodi liikluskahjude statistika koefitsient (edaspidi kahjustatistika koefitsient) lisast 3; 4) leitakse kindlustusvõtja valitud lisavastutuse koefitsiendile vastav maksemäära suurendustegur lisast 4. Kindlustusvõtjal on kokkuleppel kindlustusandjaga õigus suurendada kindlustusvastutust tema valitud lisavastutuse koefitsiendi kordseks. Lisavastutuse koefitsient võib olla ühest kuni kaheksani. Kui kindlustusvõtja ei suurenda kindlustusvastutust, loetakse suurendustegur võrdseks ühega; 5) kindlustusandja võib määrata soodustuskoefitsiendi 0,95 lepingu sõlmimisel sellis(t)e sõiduki(te) suhtes, mille suhtes kindlustusvõtjal on olnud kindlustusleping(ud) katkematu kindlustusvastutusega sõlmitava lepingu kindlustusperioodi alguskuupäevale eelnenud aastapikkusel ajavahemikul; 6) arvutatakse kuumakse, korrutades baasmaksemäära lisakoefitsiendi(koefitsientide)ga (välja arvatud lisavastutuskoefitsient), soodustuskoefitsendi(koefitsientide)ga, omaniku riskikoefitsiendiga, kahjustatistika koefitsiendiga ja lisavastutuse koefitsiendile vastava suurendusteguriga. III. KINDLUSTUSMAKSETE ARVUTAMINE KOMPLEKSLEPINGUTE SÕLMIMISEL 9. Kompleksleping sõlmitakse kuni viie samale omanikule kuuluva sõiduki suhtes tingimusel, et samaaegselt kasutatakse teeliikluses ainult ühte neist. Kompleksleping sõlmitakse mitte lühemaks perioodiks kui üks kuu. 10. Kindlustusmakse arvutamiseks komplekslepingu sõlmimisel: 1) leitakse lisa 1 tabelitest sõidukite ühe kuu baasmaksemäärad sõltuvalt sõidukite liigist, tehnilistest omadustest ja kasutamise otstarbest ning lisakoefitsient(koefitsiendid), kui see (need) on määratud; 2) leitakse sõiduki omaniku riskigrupp ja sellele vastav riskikoefitsient lisast 2 (vt. punkti 8 alapunkt 2); 3) leitakse sõidukite kahjustatistika koefitsiendid lisast 3; 4) soodustuskoefitsiente ja lisavastutuskoefitsienti ei arvestata; 5) korrutatakse leitud baasmaksemäärad vastava(te) lisakoefitsiendi(koefitsientide)ga ja kahjustatistika koefitsientidega ning leitakse neist suurim; 6) arvutatakse kuumakse, korrutades käesoleva punkti alapunktis 5 leitud arvu omaniku riskikoefitsiendiga. IV. TAVA- JA KOMPLEKSLEPINGU KINDLUSTUSMAKSE SÕLTUVUS KINDLUSTUSPERIOODI PIKKUSEST 11. Kindlustuslepingu kindlustusmakse tuleb tasuda lepingu sõlmimisel. 12. Aastase kehtivusega kindlustuslepingu kindlustusmakse on 11-kordne kuumakse. 13. Sellise lühiajalise kindlustuslepingu kindlustusmakse arvutamiseks, mille kindlustusperiood on kuni üks kuu, leitakse päevatariif, jagades kuumakse kolmekümnega. Päevatariif korrutatakse koefitsiendiga, mis leitakse lisast 5. 14. Sellise kindlustuslepingu kindlustusmakse, mille kindlustusperiood on üks kuni kaksteist kuud, leitakse lepingu mittetäieliku kuu pikkuse osa ja täiskuude pikkuse osa kindlustusmaksete liitmise teel. Lepingu mittetäieliku kuu pikkuse osa kindlustusmakse leidmiseks arvutatakse päevatariif, jagades kuumakse kolmekümnega, ning korrutatakse see mittetäieliku kuu päevade arvuga. Lepingu täiskuu pikkuse osa kindlustusmakse leitakse kuumakse ja täiskuude arvu korrutamise teel. 15. Tavalepingu kindlustusperioodi võib jagada kuni viieks osaks, kusjuures ükski osa ei või olla lühem kui 48 tundi ja kogu kindlustusperiood ei või olla lühem kui 15 päeva. Sellise lepingu kindlustusmakse arvutamisel leitakse iga kindlustusperioodi osa makse käesoleva eeskirja punktide 13 ja 14 alusel, kogu kindlustusmakse aga nende summana. 16. Tasutav kindlustusmakse ümardatakse täiskroonideks, kusjuures 50 senti ja väiksem summa jäetakse ära, üle 50-sendine summa ümardatakse aga kroonini. Ühe lepingu järgne korraga tasutav kindlustusmakse on vähemalt 10 krooni. V. KINDLUSTUSMAKSE ARVUTAMINE MÜÜJALEPINGU SÕLMIMISEL 17. Kindlustusmakse arvutamiseks müüjalepingu sõlmimisel: 1) leitakse lisast 6 ühe kuu maksemäär vastavalt sõiduki kategooriale; 2) kindlustusmakse arvutatakse, korrutades kuumakse kindlustusperioodi pikkusega täiskuudes (kuu osa ümardatakse täiskuuks). VI. EESKIRJA RAKENDAMINE 18. Käesoleva eeskirjaga kehtestatud maksemäärade alusel sõlmitakse kindlustuslepingud, mille kindlustusperiood algab makseperioodil pärast käesolevate maksemäärade kehtestamist. Enne käesoleva eeskirja kehtestamist sõlmitud kindlustuslepingud kehtivad kuni kindlustusperioodi lõpuni lepingu sõlmimise ajal kehtinud eeskirja kohaselt.

Märkused. 1. Kui sõiduki omanik on invaliid, vähendatakse maksemäära 40 protsenti (soodustuskoefitsient on 0,6). 2. Kui sõiduki omanik on talunik ja kindlustusleping sõlmitakse veoauto suhtes (tabel 4), vähendatakse maksemäära 40 protsenti (soodustuskoefitsient on 0,6). 3. Kui kindlustusvõtja sõlmib lepingu sõiduki(te) suhtes, mille suhtes on tal olnud tavakindlustusleping(ud) katkematu kindlustusvastutusega sõlmitava lepingu kindlustusperioodi alguskuupäevale eelnenud aastapikkusel ajavahemikul, võib kindlustusandja vähendada maksemäära 5 protsenti (soodustuskoefitsient on 0,95). 4. Erisõidukite maksemäärad leitakse vastavalt sõiduki kategooriale, mille baasil ta on ehitatud, kasutades järgmisi lisakoefitsiente: – alarmsõidukid 1,5; – õppesõidukid 1,2; – surnuveo sõidukid 0,8. 5. Põllumajandustehnika Inspektsioonis registreeritud põllumajandushaagiste maksemäära vähendatakse 50 protsenti (lisakoefitsient on 0,5). 6. Taksodeks loetakse sõidukeid, millega toimub tasuline reisijatevedu, välja arvatud bussid, trammid ja trollid. 7. Juhita laenusõidukiks loetakse sõidukit, mida laenutatakse lühiajaliselt tasu eest, kusjuures laenutamine on sõiduki omaniku tegevusala. 8. Pikaajaliseks üürisõidukiks loetakse sõidukit, mis antakse pikaajalisele (üle 6 kuu) üürile tasu eest, kusjuures sõidukite väljaüürimine (ka liisingulepingu alusel) on sõiduki omaniku tegevusala. 9. Väikebussi (peale juhi koha on kuni 8 istekohta) makse leitakse tabeli 3 järgi. 10. Oma kauba vedu on sõiduki omanikule kuuluva kauba või muude objektide tasuta vedu. 11. Kliendi kauba vedu on sõiduki omanikule mittekuuluva kauba või muude esemete tasuline vedu, kusjuures vedude teostamine on sõiduki omaniku tegevusala. 12. Tasuline reisijatevedu on inimeste vedamine tasu eest, kui see tegevus on sõiduki omaniku tegevusala. 13. Busside, trollide ja trammide kohtade arv on iste- ja seisukohtade summa vastavalt sõiduki tehnilistele dokumentidele. 14. Kui sõiduki tehnilistes dokumentides puuduvad andmed tema mootori võimsuse kohta, võib selle määrata kindlustusandja tehniline ekspert. 15. Ohtlike ainete vedu on kas keskkonnale või inimestele ohtlike ainete vedu (ohtlikud ained määratakse selleks ettenähtud korras).

Märkused. 1. Sõiduki omaniku põhjustatuks loetakse liikluskahju ka siis, kui liikluskahjus oli süüdi tema poolt sõidukit juhtima volitatud isik. 2. Madalam riskigrupp määratakse ainult siis, kui omaniku sõiduki(te) suhtes kehtis(id) arvestusperioodil liikluskindlustuse leping(ud) (keskmiselt) 6 kuud (182 päeva) või kauem. Liikluskindlustuse lepinguid, mis on sõlmitud sama omaniku erinevate sõidukite suhtes nii, et nende kindlustusperioodid ei kattu, võib madalama riskigrupi määramiseks vajaliku keskmise kindlustusperioodi leidmiseks arvestada nii, nagu oleksid need sõlmitud ühe ja sama sõiduki suhtes.

Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 13. oktoobri 1995. a. määrusega nr. 330 1995. aasta makseperioodil piirikindlustuslepingu ja rahvusvahelise kindlustuslepingu sõlmimiseks rakendatavad liikluskindlustuse maksemäärad 1. Maksemäärad, mida rakendatakse rahvusvahelise kindlustuslepingu sõlmimiseks Eesti Vabariigi registrisse kantud sõidukite suhtes, leitakse käesoleva eeskirja lisa 1 tabelist 1. Kindlustusperioodi pikkus on kas 1/2 kuud (15 päeva), 1 kuu või täiskuude pikkune periood kuni 1 aasta. Kindlustusmakse arvutatakse, korrutades maksemäära sõiduki omaniku riskikoefitsiendiga. Sõiduki omaniku riskigrupp ja sellele vastav riskikoefitsient leitakse Vabariigi Valitsuse kinnitatud «Liikluskindlustuse baasmaksemäärade vähendamise ja suurendamise eeskirja» alusel. Kui kindlustusvõtja sõlmib rahvusvahelise kindlustuslepingu sama kindlustusandjaga, kellega tal on kehtiv tavaleping sama sõiduki suhtes, siis lahutatakse rahvusvahelise kindlustuslepingu maksest tasutud tavalepingu makse lepingute kattuva perioodi eest. 2. Maksemäärade minimaalväärtused, mida rakendatakse rahvusvahelise kindlustuslepingu sõlmimiseks välismaal registreeritud sõidukite suhtes, leitakse käesoleva eeskirja lisa 1 tabelist 2. Kindlustusperioodi pikkus on kas 1/2 kuud (15 päeva), 1 kuu või täiskuude pikkune periood kuni 1 aasta. 3. Kindlustusmakse, mida rakendatakse piirikindlustuslepingu sõlmimiseks, leitakse käesoleva eeskirja lisa 2 tabelitest 1 ja 2. Kindlustusperioodi pikkus on kas 1/2 kuud (15 päeva), 1 kuu või täiskuude pikkune periood kuni 1 aasta. Eesti Vabariigi registrisse kantud sõiduki suhtes ei sõlmita piirikindlustuslepingut kauemaks kui 15 päevaks. Luhamaa–Murati teelõigu ühekordseks läbimiseks sõlmitakse erilepingud. Luhamaa piiripunkti valmimiseni võib nimetatud lepinguid kasutada Koidula–Murati teelõigu läbimisel. Kindlustusmakse Luhamaa–Murati teelõigu ühekordseks läbimiseks leitakse käesoleva eeskirja lisa 2 tabelist 1 ning sellele ei laiene käesoleva punkti esimeses lõikes sätestatu. Sõidukitele, mille registreerimistunnistusele on omaniku aadressina märgitud Läti Vabariigi Valka linn piiri ületamisel Valga piiripunktides, ja sõidukitele, mille registreerimistunnistusele on omaniku aadressina märgitud Venemaa Ivangorodi linn piiri ületamisel Narva piiripunktides, ning sõidukitele, mille registreerimistunnistusele on omaniku aadressina märgitud Venemaa Petseri rajoon ja omanik on Eesti Vabariigi kodanik, on piirikindlustuslepingute sõlmimiseks eri maksemäärad käesoleva eeskirja lisa 2 tabelis 3. 4. Maksemäärad kehtestatakse 1. jaanuaril alanud 1995. aasta makseperioodi järelejäänud osa kohta. Makseperiood lõpeb pärast maksemäärade kehtestamist 1996. aasta makseperioodiks. 5. Käesoleva eeskirjaga kehtestatud maksemäärade alusel sõlmitakse kindlustuslepinguid, mille kindlustusperiood algab makseperioodil pärast käesolevate maksemäärade kehtestamist. Enne käesolevate maksemäärade kehtestamist sõlmitud kindlustuslepingud kehtivad kuni kindlustusperioodi lõpuni lepingu sõlmimisel kehtinud maksemääradega.

Märkus. Maksemäärade leidmisel arvestatakse ühte kindlustusperioodi ning lepingu sõlmimist ei käsitleta eelmise lepingu pikendamise ega jätkamisena.

Märkused lisa 2 tabelite 1 ja 2 juurde: 1. Maksemäärade leidmisel arvestatakse ühte kindlustusperioodi ning lepingu sõlmimist ei käsitleta eelmise lepingu pikendamise ega jätkamisena. 2. Haagise ja poolhaagise makse Luhamaa–Murati teelõigu ühekordseks läbimiseks sisaldub sõiduki maksemääras. 3. Liikluskindlustuse Fondil on õigus sõlmida piirikindlustuse erilepinguid, mille maksemäärad ei ületa eeltooduid.

Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 13. oktoobri 1995. a. määrusega nr. 330 Liikluskindlustuse kindlustusandjate liikluskindlustusest saadava kasumi piirmäär 1. Käesolev «Liikluskindlustuse kindlustusandjate liikluskindlustusest saadava kasumi piirmäär» on koostatud vastavalt liikluskindlustuse seaduse (RT I 1995, 48, 774) paragrahvile 39 ja on kohustuslik kõikidele liikluskindlustuse litsentsi omavatele kindlustusseltsidele. 2. Liikluskindlustuse tehniline kasum fikseeritakse kindlustusseltsi aastaaruande koosseisus oleval vormil «Liikluskindlustuse tehniline aruanne», mis on koostatud vastavalt rahandusministri kinnitatud «Kindlustusseltside raamatupidamisaruannetele». Liikluskindlustuse tehniline aruanne kinnitatakse koos aastaaruandega. 3. Liikluskindlustuse tehniline kasum aastas loetakse liikluskindlustuse aasta puhaskasumiks. Seejuures ei tohi tegevuskulud ületada 20 protsenti brutolaekumisest. 4. Liikluskindlustuse puhaskasumi määramisel ei arvestata tehnilist kasumit lepingu liikide ja sõidukite liikide lõikes, vaid ühe summana. 5. Liikluskindlustuse kindlustusandja kasumi piirmäär on 4,55 protsenti tema kogutud liikluskindlustuse preemiate kogusummast. Ülenormatiivne kasum kantakse kindlustusandja ülenormatiivse kasumi reservi. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 13. oktoobri 1995. a. määrusega nr. 330 Eesti Liikluskindlustuse Fondi nõukogu koosseis Esimees Alar Urm – Rahandusministeeriumi juriidilise osakonna juhataja Liikmed: Mati Meos – Riigikogu majanduskomisjoni aseesimees Heido Vitsur – peaministri nõunik Madis Üürike – rahandusministri nõunik Taivo Kivistik – Majandusministeeriumi asekantsler