Vabariigi Valitsus — Vabariigi Valitsuse 22. juuni 1993. a. määruse nr. 185 muutmine ja täiendamine — RT I, 1994, 36, 568

(õ) 24.10.2008 21:40 Tulenevalt eluruumide erastamise seadusest (RT I 1993, 23, 411; 71, 1002; RT I 1994, 25, 405) Vabariigi Valitsus määrab: Kinnitada muudatused ja täiendused, mis tehakse Vabariigi Valitsuse 22. juuni 1993. a. määrusega nr. 185 (RT I 1993, 41, 611; 71, 1005; 78, 1146; RT I 1994, 10, 137) kinnitatud «Rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi täitmise ja eluruumide erastamisel kasutamise juhendis» (juurde lisatud). Peaminister Mart LAAR Minister Liia HÄNNI Riigisekretär Ülo KAEVATS Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 9. mai 1994. a. määrusega nr. 164 «Rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi täitmise ja eluruumide erastamisel kasutmise juhendis» tehtavad muudatused ja täiendused 1. Täiendada punkti 5 ja sõnastada see järgmiselt: «5. Arvestuskaart antakse välja isikule, kes 1. jaanuari 1992. a. seisuga oli Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile alluval territooriumil alaline elanik ning kes 1. detsembriks 1995. a. saab vähemalt 18-aastaseks. Eluruumide erastamise seaduse paragrahvi 10 lõikes 5 sätestatud korras võidakse arvestuskaart välja anda ka isikule, kes on asunud Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile alluvale territooriumile alaliselt elama pärast 1. jaanuari 1992. a. või töötab Eesti Vabariigis asuva asutuse, ettevõtte või organisatsiooni lähetusel väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi. Käesolevas punktis nimetatud isikute surma korral antakse arvestuskaart välja nende pärijatele. Alalise elanikuna mõistetakse isikut, kellel 1. jaanuaril 1992. a. oli Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile alluval territooriumil alaline või tähtajaline sissekirjutus, juhul kui enne tähtajalise sissekirjutuse saamist isikul oli nimetatud territooriumil alaline sissekirjutus või ta oli Eesti kodanik.» 2. Täiendada punkti 13 ja sõnastada see järgmiselt: «13. Arvestuskaartide väljaandmine lõpetatakse 1. detsembril 1993. a. Kuni 31. märtsini 1994. a. võetakse Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 1994. a. määrusega nr. 20 (RT I 1994, 10, 137) kehtestatud korras vastu avaldusi arvestuskaardi väljaandmise tähtaja ennistamiseks. Tähtaja ennistamise korralduse alusel antakse arvestuskaarte välja 30. juunini 1994. a. Eluruumide erastamise seaduse paragrahvi 10 lõike 5 alusel võib isik, kes on asunud Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile alluvale territooriumile alaliselt elama pärast 1. jaanuari 1992. a. või töötab Eesti Vabariigis asuva asutuse, ettevõtte või organisatsiooni lähetusel väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi, kuni 1. septembrini 1994. a. pöörduda vabalt valitud ministeeriumi poole avaldusega rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi saamiseks. Ministeerium peab ühe kuu jooksul pärast avalduse laekumist koostama Vabariigi Valitsusele vastava esildise. Isikule antakse arvestuskaart välja Vabariigi Valitsuse vastava korralduse alusel, mille väljavõtte isik peab esitama elukohajärgsele elamuorganile või kohaliku omavalitsuse organile enne 1. detsembrit 1994. a. Isikule (või tema pärijale) väljastatud arvestuskaart on kehtiv kuni 15. detsembrini 1995. a.» 3. Muuta punkti 14 ja sõnastada see järgmiselt: «14. Arvestuskaardi kaotamise või hävimise korral, samuti vajadusel muuta täidetud ja vastavalt käesoleva juhendi punktile 31 registreeritud ning Rahvakapitali Obligatsioonide Registrile edastatud arvestuskaardile kantud andmeid (juhul, kui kaardile ega kaardilt ei ole tehtud tööaastate ülekandeid ega mahakandeid eluruumi erastamise puhul), tühistab kaardi väljaandja kaardi registreerimisnumbri ning väljastab arvestuskaardi duplikaadi, mille registreerimisnumber kodeeritakse vastavalt Riigiarvutuskeskuse poolt väljastatud kodeerimissüsteemile. Registreerimisnumbri tühistamise kohta koostatakse akt ning andmed selle kohta kantakse Rahandusministeeriumi poolt 16. novembril 1993. a. kinnitatud «Rahvakapitali obligatsioonide arvestuskaartide andmete töötlemise operatsiooniskeemi» kohaselt vormnimekirja (vorm 2A), mis saadetakse kaardi väljaandja asukoha järgsele linna- või vallavalitsusele. Kohalik omavalitsusorgan edastab vormnimekirjadesse kantud andmed ühe nädala jooksul Rahvakapitali Obligatsioonide Registrile. Register informeerib ühe nädala jooksul pärast tühistamisteate saamist sellest kõiki kohalikke omavalitsusorganeid ja notareid.» 4. Täiendada punkti 15 ja sõnastada see järgmiselt: «15. Arvestuskaardile kantakse isiku töötamise aeg Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile alluval territooriumil paiknenud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides ning nende struktuuriüksustes alates 1. jaanuarist 1945. a. kuni 1. jaanuarini 1992. a., välja arvatud teenistusaeg ohvitseri auastmes endise NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee ja endise ENSV Riikliku Julgeoleku Komitee asutustes.» 5. Muuta punkti 16 alapunkte 3, 6, 11 ja 12 ning sõnastada need järgmiselt: «3) töötamise aeg talus kuni talu likvideerimiseni ja kolhoosi või sovhoosi või mujale tööle asumiseni, samuti töötamise aeg pereettevõtte või talupere liikmena ja individuaaltöö tegevusloa alusel käesoleva juhendi punktis 15 nimetatud tingimustel, kui isik oli vähemalt 16 aastat vana;» «6) õpiaeg kõrgkoolis ja keskeriõppeasutuses, samuti kaadri ettevalmistamise, kvalifikatsiooni tõstmise ja ümberkvalifitseerimise aeg koolis ja kursustel, aspirantuuris, magistratuuris, doktorantuuris või kliinilises ordinatuuris oleku aeg käesoleva juhendi punktis 15 nimetatud ajavahemikul, juhul kui õpiajal või sellele ajale eelneval perioodil isik elas alaliselt Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile alluval territooriumil. Nimetatud õppeasutuste hulka loetakse ka kutsekoolid ja sõjaväelised õppeasutused;» «11) isiku puhul, kellel on õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni — riiklike elatusrahade seaduse (RT I 1993, 15, 256) paragrahvis 5 sätestatud vanaduspensioni saamiseks vajaliku pensioniõigusliku staaži ja sama seaduse paragrahvis 6 sätestatud soodustingimustel antava vanaduspensioni saamiseks vajaliku pensioniõigusliku staaži aastate vahe; 12) alaealisena (alla 18-aastasena) vanemateta kasvanud isikule — täiendavalt 10 aastat või laste hooldusasutuses viibimise aeg juhul, kui see ületab 10 aastat. Täiendav staaž vanemateta kasvanud isikule lisandub muude sätete alusel arvestatud töötamise ajale. (Vanemateta kasvanud isik on isik, kelle mõlemad vanemad on surnud või kelle vanematelt on vanemlikud õigused ära võetud.) Isiku elukoha järgse kohaliku omavalitsuse täitevorgani otsusel võib käesolevas alapunktis nimetatud täiendavat staaži arvestada ka isikule, kelle vanemad ei ole tema ülalpidamisest osa võtnud;» 6. Muuta punkti 17 ja sõnastada see järgmiselt: «17. Erilistel asjaoludel võib Vabariigi Valitsus ministeeriumi esildise alusel lubada arvesse võtta isiku tööalast tegevust, mis ei vasta eluruumide erastamise seaduse paragrahvi 10 lõigetes 3 ja 4 sätestatud ning käesoleva juhendi punktides 15 ja 16 nimetatud tingimustele. Nimetatud tegevuse aeg kantakse arvestuskaardile Vabariigi Valitsuse korralduse alusel.» 7. Täiendada punkti 24 ja sõnastada see järgmiselt: «24. Eluruumide erastamise seaduse paragrahvi 10 lõikes 7 (käesoleva juhendi punktis 19) nimetatud isikute arvestuskaardi lahtrisse «TÖÖTAMISE AEG ALATES 1945. AASTA 1. JAANUARIST...» kantakse Eesti Vabariigi passi ettenäitamisel kümme aastat. Riigi Kodakondsus- ja Migratsiooniameti kohaliku osakonna loal võib passi asemel esitada muu Eesti kodakondsust tõendava dokumendi. Muu dokumendi kasutamisel tehakse sellest koopia, mida käsitatakse arvestuskaardi täitmisel ja registreerimisel tööstaaži tõendamiseks kasutatava dokumendina. Nimetatud isikute arvestuskaardi tööstaažitabeli nummerdatud lahtreid (välja arvatud lahtrid 8 ja 12) ei täideta.» 8. Täiendada punkti 30 ja sõnastada see järgmiselt: «30. Töötamise aja arvestuskaardile kandmisel tekkinud vead parandab andmeid kaardile kandnud vastutav ametiisik enne arvestuskaardi registreerimist ja selle kohta koostatakse akt, millele kirjutab alla vastutav ametiisik. Akt kinnitatakse pitseriga. (Eraldi akti koostamata võib märkuse vea parandamise kohta teha vahetult arvestuskaardile, juhul kui see ei takista andmete kandmist arvestuskaardile ega halvenda andmete loetavust.) Vigade parandamist pärast arvestuskaardi registreerimist käsitletakse käesoleva juhendi punktis 34.» 9. Täiendada punkti 31 ja sõnastada see järgmiselt: «31. Arvestuskaardi omanik (või volitatud isik) esitab kinnitatud tööstaažiandmetega arvestuskaardi koos tööstaažiandmete tõendamiseks kasutatud lisadokumentidega (tõendite, teatiste, originaaldokumentide koopiate või ärakirjadega) samale elamuorganile või kohaliku omavalitsuse organile, kes talle arvestuskaardi välja andis. Elamuorgan edastab arvestuskaardi koos lisadokumentidega kahe nädala jooksul asukohajärgsele linna- või vallavalitsusele. Arvestuskaardi registreerib vastava kohaliku omavalitsuse täitevorgani määratud ametiisik. Kaarti registreeriv ametiisik võib kontrollida sellele kantud andmete õigsust ning vajaduse korral nõuda arvestuskaardi omanikult tööraamatu, selle koopia, väljavõtte või muude tööstaaži kindlaksmääramiseks kasutatud dokumentide ettenäitamist, mida ei esitatud koos arvestuskaardiga kohaliku omavalitsuse organile. Kaardi registreerimisel kantakse selle esikülje alumisele vabale servale märkus «KAART REGISTREERITUD», kuupäev, registreerija allkiri ja kohaliku omavalitsuse organi pitser. Arvestuskaardi tagaküljel oleva osakukäibe tabeli kõige ülemisele reale tehakse järgmine kanne: Lahtrisse «TEHINGU NIMETUS» kirjutatakse «Arvestuskaardi registreerimine», lahtrisse «ÜLEKANTAVAD TÖÖAASTAD» kantakse rahvakapitali obligatsiooni registreeritud arvestuslik rahaline väärtus sõnadega, selle alla (reale «VAHEKOKKUVÕTE») rahvakapitali obligatsiooni registreeritud arvestuslik rahaline väärtus numbritega ning lahtrisse «NOTARI TÕESTUS» kirjutab kohaliku omavalitsuse täitevorgani määratud ametiisik oma allkirja, mis kinnitatakse kohaliku omavalitsuse organi pitseriga. Rahvakapitali obligatsiooni registreeritud arvestuslik rahaline väärtus on võrdne arvestuskaardile kantud tööaastate kogusumma ja ühe tööaasta arvestusliku rahalise väärtuse (300 krooni) korrutisega. Kõik arvestuskaardi vahendusel teostatavad tööaastate üleandmise tehingud ja erastamistehingud toimuvad rahalises vääringus ja ümardatuna täiskroonideks. Täiendavat rahvakapitali obligatsiooni taotleva ühismajandi tööosaku saaja arvestuskaardi registreerimine ja täiendava rahvakapitali obligatsiooni registreeritud rahalise väärtuse määramine toimub käesoleva juhendi punktides 59 ja 60 ettenähtud korras. Kui isik on omandanud pärast arvestuskaardi väljaandmist ja täitmist Eesti Vabariigi passi, kannab arvestuskaarti registreeriv ametiisik arvestuskaardi vastavasse lahtrisse tema isikukoodi. Kui isik on muutnud pärast arvestuskaardi väljaandmist oma nime, kirjutab arvestuskaarti registreeriv ametiisik nimevahetust tõendava dokumendi alusel tema endise nime arvestuskaardil sulgudesse ja lisab uue nime, informeerides nimevahetusest ka Rahvakapitali Obaligatsioonide Registrit.» 10. Täiendada punkti 34 ja sõnastada see järgmiselt: «34. Eluruumide erastamisel, tööaastate üleandmisel (sh. pärimisel) ja muudes seadusega ettenähtud tehingutes tohib kasutada vaid kohaliku omavalitsuse organi poolt registreeritud arvestuskaarte. Kui pärast arvestuskaardi registreerimist pole sellel tehtud tööaastate ülekandeid ega mahakannet erastatava eluruumi eest tasumiseks, siis võib arvestuskaardil avastatud vigu parandada või kaardile täiendavaid tööstaažiandmeid kanda kahel järgneval viisil: 1) arvestuskaarti registreeriv ametiisik parandab vea ja/või teeb täiendava kande tööstaažiandmete tabelisse, tehes samuti vastava täiendava kande kaardi tagaküljel olevasse osakukäibe tabelisse, kirjutades lahtrisse «TEHINGU NIMETUS» «Täiendav kanne», lahtrisse «+/—» juurdearvestatava summa puhul «+», mahaarvestatava summa puhul «—», lahtrisse «ÜLEKANTAVAD TÖÖAASTAD» juurde- või mahaarvestatava summa ning järgmisele reale «VAHEKOKKUVÕTE» pärast täiendavat kannet arvestuskaardile jääva rahvakapitali obligatsiooni arvestusliku rahalise väärtuse. Arvestuskaarti registreeriv ametiisik kinnitab kande oma allkirjaga ja kohaliku omavalitsuse organi pitseriga lahtris «NOTARI TÕESTUS». Andmed täiendava kande kohta kantakse Rahandusministeeriumi poolt 16. novembril 1993. a. kinnitatud «Rahvakapitali obligatsioonide arvestuskaartide andmete töötlemise operatsiooniskeemi» kohaselt vormnimekirja (vorm 3*) ja edastatakse Rahvakapitali Obligatsioonide Registrile. (NB! Vormnimekirja kantakse pärast täiendava kande tegemist arvestuskaardile jäänud kogusumma, mitte täiendava kandega lisandunud summa!) 2) arvestuskaardi väljaandja tühistab arvestuskaardi registreerimisnumbri ja annab välja duplikaadi käesoleva juhendi punktis 14 kehtestatud korras. Kui pärast arvestuskaardi registreerimist on sellele kantud rahvakapitali obligatsiooni arvestuslik rahaline väärtus muutunud ülekannetel teiste isikute arvestuskaartidelt või teiste isikute arvestuskaartidele, või erastatava eluruumi eest tasumisel, siis võib arvestuskaardil avastatud vigu parandada või kaardile täiendavaid tööstaažiandmeid kanda üksnes pärast vastava korra kehtestamist Vabariigi Valitsuse poolt.» 11. Muuta punkti 36 ja sõnastada see järgmiselt: «36. Täidetud arvestuskaartide registreerimiseks esitamise lõpptähtaeg on 1. juuli 1994. a. Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 1994. a. määrusega nr. 20 (RT I 1994, 10, 137) kehtestatud korras ennistatud tähtajaga välja antud arvestuskaarte võetakse registreerimiseks vastu 1. oktoobrini 1994. a. Arvestuskaart esitatakse registreerimiseks koos väljavõttega eluruumide erastamise valitsuskomisjoni istungi protokollist arvestuskaardi väljaandmise tähtaja ennistamise kohta. Isikult, kes on asunud Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile alluvale territooriumile alaliselt elama pärast 1. jaanuari 1992. a. või töötab Eesti Vabariigis asuva asutuse, ettevõtte või organisatsiooni lähetusel väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi ning saab rahvakapitali obligatsiooni eluruumide erastamise seaduse paragrahvi 10 lõike 5 alusel, võetakse arvestuskaarte registreerimiseks vastu 1. märtsini 1995. a. Eluruumide erastamise seaduse paragrahvi 10 lõikes 7 nimetatud isikutelt, kes arvestuskaartide registreerimise lõpptähtajal (vastavalt 1. juulil 1994. a., 1. oktoobril 1994. a. või 1. märtsil 1995. a.) on nooremad kui 18-aastased, kuid kes saavad 18-aastaseks vähemalt 1. detsembriks 1995. a., võetakse täidetud arvestuskaarte registreerimiseks vastu 15. detsembrini 1995. a.» 12. Täiendada punkti 39 ja sõnastada see järgmiselt: «39. Valeandmeid esitanud, mitut arvestuskaarti omava või arvestuskaardil olevaid andmeid võltsinud isiku arvestuskaardi tühistab tema elukoha järgne kohaliku omavalitsuse organ. Arvestuskaart tühistatakse märkega «Arvestuskaart tühistatud» kaardi tagakülje alumisel serval. Tühistamine kinnitatakse kohaliku omavalitsuse organi poolt nimetatud ametiisiku allkirja ja kohaliku omavalitsuse organi pitseriga.» 13. Muuta punkti 42 ja sõnastada see järgmiselt: «42. Arvestuskaardile kantud tööaastaid võib üle anda vanematele, abikaasale, alanevatele sugulastele, õdedele ja vendadele ning nende alanevatele sugulastele, kes on Eesti kodanikud või alalised elanikud. Vanaduspensioni või invaliidsuspensioni saavad isikud võivad oma arvestuskaardile kantud tööaastaid üle anda ka muudele Eesti kodanikele ja alalistele elanikele, kes on Eestis elanud vähemalt 15 aastat. Tööaastate üleandmine toimub selles linna- või vallavalitsuses, kus üleandja arvestuskaart on registreeritud, tööaastate üleandja ja vastuvõtja juuresolekul või ühe osapoole puudumisel tema notariaalselt kinnitatud volituse alusel. Tööaastate üleandmiseks esitatakse üleandja ja vastuvõtja arvestuskaart, mõlema osapoole isikut ja vastavalt vajadusele sugulusvahekorda, Eesti kodakondsust või Eestis elamise aega tõendavad dokumendid. Tööaastate üleandmisel toimub üleandja arvestuskaardile kantud tööaastate arvestusliku rahalise väärtuse osaline või täielik ülekandmine vastuvõtja arvestuskaardile. Vastava sissekande tööaastate üleandja ja vastuvõtja arvestuskaardi käibetabelisse teeb kohaliku omavalitsuse täitevorgani poolt nimetatud ametiisik, kes kinnitab ülekandetehingu mõlemal arvestuskaardil oma allkirja ja pitseriga. Tööaastate arvestusliku rahalise väärtuse ülekandmisel kirjutatakse arvestuskaardi käibetabeli lahtrisse «TEISE OSAPOOLE NIMI JA ISIKUKOOD» vastavalt tööaastate üleandja või vastuvõtja nimi ja tema arvestuskaardi registreerimisnumber (mitte isikukood!). Kohaliku omavalitsuse organ kannab andmed tööaastate üleandmise kohta Rahandusministeeriumi poolt 16. novembril 1993. a. kinnitatud «Rahvakapitali obligatsioonide arvestuskaartide andmete töötlemise operatsiooniskeemi» kohaselt vormnimekirja (vorm 5) ja edastab need Rahvakapitali Obligatsioonide Registrile. Kui isik on pärast arvestuskaardi registreerimist elukohta vahetanud ja soovib tööaastaid üle anda uues elukohas, siis pole käesoleva juhendi punktis 32 nimetatud arvestuskaardi ümberregistreerimine vajalik. Tööaastate ülekandmise eest võib linna- või vallavalitsus võtta tööaastate vastuvõtjalt rahalist tasu, mille suurus ei tohi ületada 15 krooni ühe ülekande kohta.» 14. Muuta punkti 60 ja sõnastada see järgmiselt: «60. Isikul, kellele on arvestatud tööosak ühismajandi varas, mis jääb talle täielikult või osaliselt välja andmata põllumajandusreformi käigus riigimajandi moodustamise tõttu, on õigus saada rahvakapitali obligatsioon arvestusliku rahalise väärtusega, mis võrdub saamata jäänud tööosaku rahalise väärtusega. Riigimajandiks reorganiseeritud ühismajandis töötanud isiku arvestuskaardile (tabelisse «MÄRGE ÜHISMAJANDI TÖÖOSAKUST LOOBUMISE KOHTA») kantakse riigimajandi vastutava ametiisiku poolt märge «RIIGIMAJANDI MOODUSTAMISE TÕTTU ÜHISMAJANDI TÖÖOSAK ASENDATUD» ning talle antakse välja tõend saamata jäänud tööosaku rahalise väärtuse kohta. Tõendile kantav tööosaku väärtus ümardatakse täiskroonideks. Isiku arvestuskaardi registreerimisel kohaliku omavalitsusorgani poolt täidetakse kaardile kantud tööstaažiandmete ja nimetatud tõendi alusel «RAHVAKAPITALI OBLIGATSIOONI ARVESTUSKAARDI LISALEHT RIIGIMAJANDI TÖÖOSAKU ASENDAJALE», mille vorm koos täitmise juhendiga on esitatud käesoleva juhendi lisas 4. Lisalehel väljaarvutatud rahvakapitali obligatsiooni väärtus kantakse käesoleva juhendi punktis 31 ettenähtud korras arvestuskaardi osakukäibe tabeli ülemisele reale.» Lisa 4 «Rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi täitmise ja eluruumide erastamisel kasutamise juhendi» juurde «RAHVAKAPITALI OBLIGATSIOONI ARVESTUSKAARDI LISALEHE RIIGIMAJANDI TÖÖOSAKU ASENDAJALE» täitmise juhend Kohaliku omavalitsuse täitevorgani määratud vastutav ametiisik täidab esitatud RKO arvestuskaardi ja riigimajandi poolt väljaantud tõendi alusel lisalehe ning kannab arvestuskaardile rahvakapitali obligatsiooni registreeritud arvestusliku rahalise väärtuse. Andmed kantakse samuti vormnimekirja (vorm 3*) ja edastatakse Rahvakapitali Obligatsioonide Registrile. Täiendava rahvakapitali obligatsiooni väärtus määratakse järgmisel viisil: 1. Juhul kui ühismajandi tööosaku asendaja ei ole saanud teistest ühismajanditest tööosakuid, kantakse lisalehe lahtrisse 1 kalendriliste tööaastate arv riigimajandiks muudetud ühismajandis, mille eest isikule määrati tööosak, lahtrisse 2 – selle tööosaku rahaline väärtus. Lahtrisse 3 kantakse see osa tööosakust, mis jäi saamata riigimajandi moodustamise tõttu ja asendatakse samasuguse arvestusliku väärtusega rahvakapitali obligatsiooniga. Lahtrisse 4 kantakse eluruumide erastamise seaduse paragrahvis 10 sätestatud tingimustel arvestatud rahvakapitali obligatsiooni arvestuslik rahaline väärtus riigimajandiks muudetud ühismajandis töötamise aega arvesse võtmata. Lahtrisse 5 kantakse rahvakapitali obligatsiooni arvestuslik rahaline koguväärtus, s.t. lahtritesse 3 ja 4 kantud arvude summa. Näide: Mati Tamme arvestuskaardile kantud tööaastate kogusumma on 32 aastat. Ta on töötanud 12 aastat Lõssenko-nimelises sovhoosis, mille eest talle määrati tööosak väärtusega 7 000 krooni. Seoses riigimajandi moodustamisega jäi tema tööosak 5 000 krooni ulatuses välja andmata. Hr. Tamme arvestuskaardi lahtrisse «sealhulgas tööaastad ühismajandis» on seega kantud «kaksteist A». Tema rahvakapitali obligatsiooni arvestuslik rahaline väärtus ilma ühismajandi tööaastateta on 20 x 300 = 6 000 krooni (kantakse lahtrisse 4). Koos saamata jäänud ühismajandi tööosakut asendava täiendava rahvakapitali obligatsiooniga on tema rahvakapitali obligatsiooni arvestuslik rahaline koguväärtus 6 000 + 5 000 = 11 000 krooni (kantakse lisalehe lahtrisse 5 ja arvestuskaardi osakukäibe tabelisse rahvakapitali obligatsiooni registreeritud arvestusliku rahalise väärtusena). Peale rahvakapitali obligatsiooni saab hr. Tamm ühismajandi tööosaku väärtusega 2 000 krooni. 2. Juhul kui riigimajandiks muudetud ühismajandi tööosaku asendaja on saanud tööosakuid ka teistest ühismajanditest, täidetakse eelnevalt «Rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi lisaleht ühismajandi tööosakute taotlejale» ja arvutatakse rahvakapitali obligatsiooni esialgne väärtus riigimajandiks muudetud ühismajandis töötatud aastaid arvestamata. Rahvakapitali obligatsiooni arvestusliku rahalise koguväärtuse saamiseks liidetakse sellele ühismajandi tööosakut asendava täiendava rahvakapitali obligatsiooni arvestuslik rahaline väärtus.

Õiend Lisatud avaldamisandmed.