Rahandusminister — Liikluskindlustuse rakendusdokumentides muudatuste ja täienduste tegemisest — RTL, 1994, 25, 0

Liikluskindlustuse rakendusdokumentidesse muudatuste ja täienduste tegemiseks määran

1. Asendada rahandusministri 30. aprilli 1993. a. määruse nr. 63 "Liikluskindlustuse seaduse rakendamise kohta" (RTL 1993, 13, lk. 335) p. 7 järgnevaga: "7.1. Kehtestada, et kindlustusandjad on kohustatud Liikluskindlustuse Fondile üle kandma 12% kõigi liikluskindlustuse lepingute kindlustusmaksete tegelikult laekunud summast. 7.2. Käesoleva määruse punktis 7.1 toodud eraldised on tundmatuks jäänud sõidukite ja seadust rikkudes kindlustamata sõidukitega tekitatud liikluskahjude hüvitamiseks, kindlustusandjate ühiste probleemide lahendamiseks ning liikluskindlustuse üldreservi täiendamiseks. 7.3. Käesoleva määruse punktis 7.1 nimetatud summa tuleb üle kanda kindlustusmakse laekumisele järgneva kuu 10. kuupäevaks. 7.4. Kui kindlustusandja ei kanna Liikluskindlustuse Fondile üle käesoleva määruse p. 7.1 ettenähtud summat p. 7.4 ettenähtud tähtajal, siis arvestab kindlustusandja õigeaegselt üle kandmata summalt viivist 0,5% kalendripäeva kohta. 7.5. Andmete andmebaasi hilinemisega esitamisel on kindlustusandja kohustatud maksma Liikluskindlustuse Fondile (arve esitamisel) 0,1% päevas nende kindlustuslepingute kindlustusmaksete kogusummast, mille kohta esitati andmed hilinemisega." 2. Teha rahandusministri 30. aprilli 1993. a. määrusega nr. 63 kinnitatud "Liikluskindlustuse üldtingimustesse" järgmised muudatused ja täiendused. 2.1. Tunnistada kehtetuks 2. paragrahvi 2. lõike 3. punkt ja paragrahv 16. 2.2. Muuta paragrahvi 3 ja sõnastada see järgmiselt: "Paragrahv 3. Liikluskahju (1) Liikluskahju on liiklusõnnetuse tagajärjel käesoleva paragrahvi 2 lõikes nimetatud tingimustel tekkinud isiku- või varakahju, olenemata kannatanu osalemisest liiklusõnnetuses. (2) Liikluskahjuga on tegemist järgnevalt loetletud tingimuste samaaegsel esinemisel: 1) teeliikluses on kahju tekitatud sõidukiga, mille suhtes tuleb sõlmida liikluskindlustuse leping; 2) kahju on tekkinud sõiduki liikumise või paiknemise tagajärjel; 3) esineb põhjuslik seos sõiduki liikumise või paiknemise ja tekitatud kahju vahel; 4) sõiduki omanikul või valdajal kahju hüvitamise kohustuse tekkimine." 2.3. Muuta paragrahvi 7 ja sõnastada see järgmiselt: "Paragrahv 7. Kindlustusperiood (1) Kindlustusperiood on üks päev kuni kaksteist kuud. Poliisile märgitakse kindlustusperiood selle alguse ja lõpu kuupäevaga. (2) Kindlustusperiood ei alga varem kui kell 00.00 lepingu sõlmimisele järgneval kalendripäeval ning lõpeb poliisile märgitud kalendripäeval kell 24.00. (3) Sõidukiga piiri ületamise päeval ning sõiduki registreerimise päeval sõlmitud kindlustuslepingu kindlustusperiood algab lepingu sõlmimise hetkel, kui poliisile on väljaandja märkinud lepingu sõlmimise kellaaja. Kui väljaandja ei ole poliisile märkinud lepingu sõlmimise kellaaega, siis algab kindlustusperiood kell 00.00 lepingu sõlmimisele järgneval kalendripäeval." 2.4. Muuta paragrahvi 12 lõiget 1 ja sõnastada see järgmiselt: "(1) Kindlustuslepingu sõlmimisel esitatakse sõiduki registreerimistunnistus ja lepingu sõlmija isikut tõendav dokument. Poliisi lahtrisse "kindlustusvõtja" kantakse sõiduki omaniku nimi. Kindlustusandja ei tohi põhjendamatult keelduda kindlustuslepingu sõlmimisest." 2.5. Muuta paragrahvi 12 lõiget 5 ja sõnastada see järgmiselt: "(5) Kindlustusandja peab kindlustuslepingu sõlmimisest Liikluskindlustuse Fondi andmebaasi informeerima 5 tööpäeva jooksul arvates lepingu kindlustusperioodi alguse päevast, fondi poolt nõutud korras." 2.6. Täiendada paragrahvi 12 uue, 8. lõikega: "(8) Kindlustuslepingu lõppemise järel uue lepingu sõlmimist ei käsitleta eelneva lepingu pikendamisena." 2.7. Täiendada paragrahvi 12 uue, 9 lõikega: "(9) Kui kindlustusandja või tema poolt volitatud isik on kindlustusmakse vastu võtnud, kuid ei väljastanud kindlustuspoliisi, siis loetakse kindlustusleping sõlmituks sõltumata sellest, kas poliis väljastati või mitte. Kui poliisi ei väljastatud, on kindlustusperiood (kindlustusvastutus) kviitungil märgitud ajavahemik. Kui kindlustusandja avastab, et tema (volitatud isik) on vastu võtnud kindlustusmakse, kuid poliisi ei väljastatud, siis tuleb poliis viivitamatult väljastada. Kindlustuspoliisi väljaandmine on kindlustusandja kohustus, kviitung kindlustusmakse tasumise kohta ei asenda kindlustuspoliisi." 2.8. Täiendada paragrahvi 12 uue, 10. lõikega: "(10) Kui sama sõiduki suhtes samal perioodil kehtib mitu liikluskindlustuse lepingut, siis kindlustusandjate poolt nende lepingute järgi hüvitiste maksmisel jagatakse vastutus vastavalt sõlmitud lepingutele, kusjuures käsitleja on kindlustusselts, kuhu kannatanu esmaselt pöördus. Kui ühe sõiduki suhtes samaaegselt kehtib mitu liikluskindlustuse lepingut, siis ei suurenda see liikluskahju hüvitamise piirmäärasid." 2.9. Täiendada üldtingimusi paragrahviga 12' järgmises sõnastuses: "Paragrahv 12'. Leppetrahv (1) Kui kindlustusvõtja jätab tasumata ositi tasumisega kindlustuslepingu järjekordse makse, siis on kindlustusandjal õigus temalt sisse nõuda tasumata kindlustusmakse ja leppetrahv õigeaegselt tasumata maksega võrdses summas. Kindlustusmakse tuleb tasuda hiljemalt viimasel eelnenud maksega kaetud tööpäeval. (2) Kui kindlustusvõtja ei ole kindlustusandjale enne järjekordse makse tasumise tähtaega kirjalikult esitanud lepigu lõpetamise taotlust, siis nõutakse sisse leppetrahv ning tasumata kindlustusmakse. (3) Kui sõiduki omanik või teda esindanud isik on kindlustuslepingu sõlmimisel deklareerinud valeandmeid, siis tuleb sõiduki omanikul (kindlustusvõtjal) leppetrahvina tasuda sõiduki ühe kuu õige kindlustusmaksega võrdne summa. Samuti tuleb tasuda valeandmete deklareerimise tõttu vähem tasutud kindlustusmakse osa. (4) Kui kindlustusandja on kannatanule tasunud hüvitise ja sõiduki omanikul (kindlustusvõtjal) oli sõidukiga liikluskahju tekitamise ajal õigeaegselt tasumata kindlustusmakse mis tahes osa, siis on kindlustusandjal õigus kindlustusvõtjalt leppetrahvina välja nõuda kannatanule väljamakstud hüvitise ning tasumata perioodi kuuekordse kindlustusmakse summaga võrdne summa. Lisaks on kindlustusandjal õigus välja nõuda ka õigeaegselt tasumata kindlustusmakse. (5) Kui kindlustusvõtja ei teata kindlustusandjale tema poolt liikluskahju tekitamisest ja ei esita liiklusõnnetuse registreerimise dokumenti ja ei ilmu kindlustusandja kutsel andma selgitust liiklusõnnetuse asjaolude kohta viie tööpäeva jooksul, siis võib kindlustusandja nõuda temalt leppetrahvina sõiduki kolme kuu kindlustusmaksega võrdse summa tasumist." 2.10. Muuta paragrahvi 13 ja sõnastada see järgmiselt: "Paragrahv 13. Kindlustuslepingu ennetähtaegne lõpetamine (1) Sõiduki võõrandamisel või kasutusest kõrvaldamisel rohkem kui kuu enne kindlustusperioodi lõppu, lõpetab kindlustusandja kindlustusvõtja taotlusel lepingu, arvates kindlustusvõtja taotluse esitamisele järgnevast kümnendast kalendripäevast. (2) Lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel tagastab kindlustusandja järelejäänud kindlustusperioodi eest tasutud kindlustusmaksed kindlustusvõtjale täiskuude pikkuse osa eest. Lepingu lõpetamisel lahutatakse tagastatavast summast 10%. (3) Lepingu lõpetamisel tagastatakse kindlustusmaksed vaid juhul, kui lepingu järgi ei ole makstud hüvitisi ega käsitlemisel ei ole kindlustusjuhtumit. (4) Kui kindlustusvõtja ei tagasta koos kindlustuslepingu ennetähtaegse lõpetamise taotluse esitamisega kindlustuspoliisi või selle duplikaati, siis lepingut ei lõpetata. (5) Kui väljastatud on poliisi duplikaat, lõpetatakse leping vaid juhul, kui esitatakse dokument sõiduki võõrandamise kohta. (6) Kindlustuslepingu lõpetamisel jääb poliis kindlustusandjale, see saadetakse Liikluskindlustuse Fondile." 2.11. Muuta paragrahvi 49 lõiget 2 ja sõnastada see järgmiselt: "(2) Varakahju suuruse hindab kannatanu või tema esindaja, esitades andmed hävinenud vara maksumuse või kahjustada saanud vara taastamiseks vajalike kulutuste kohta. 1) Kindlustusjuhtumis kahjustatud vara taastamise viis ning koht tuleb eelnevalt kooskõlastada kindlustusandjaga, tehtud kulutused peavad olema dokumentaalselt tõendatud. 2) Taastamiseks vajalike kulutuste kohta esitatakse eelkalkulatsioon või avaldus (taotlus). 3) Kindlustushüvitise suuruse määramisel ning kindlustusjuhtumis hävinenud või kahjustatud vara väärtuse määramisel ja põhjendatud taastamiskulude leidmisel arvestatakse Eesti hinnataset ning tariife. 4) Kindlustushüvitise suuruse määramisel ning kindlustusjuhtumis hävinenud või kahjustatud vara väärtuse määramisel ja põhjendatud taastamiskulude leidmisel arvestatakse vara kindlustusjuhtumi eelset kulumist. 5) Kindlustusjuhtumis kahjustatud vara taastamisel tuleb kasutada madalama hinnatasemega remondikohti ning odavamaid ja kasutatud detaile, kui see on kooskõlas vara eelneva kulumise ja vanusega ning kui seda on võimalik teha teenindusettevõttes. Seejuures lähtutakse majanduslikust otstarbekusest. 6) Kui kindlustusandja ei nõustu kannatanu poolt pakutava kindlustusjuhtumis kahjustatud vara taastamise viisi või kohaga, on kindlustusandjal kohustus teatada kannatanule teenindusettevõte, kus teostatud vara taastamine kannatanule kindlustusandja poolt hüvitatakse. Niisugusel juhul väljastab kindlustusandja kannatanule garantiikirja taastamiskulude katmise kohta. 7) Väljamakstava hüvitise suuruse otsustab kindlustusandja, kindlustusvõtjal on õigus otsus vaidlustada Liikluskindlustuse Fondis ning seejärel kohtus." 3. Teha rahandusministri 30. aprilli 1993. a. määrusega nr. 63 kinnitatud "Liikluskindlustuse maksemäärad ja nende vähendamise ning suurendamise eeskirjas" (RTL 1993, 13, lk. 335) järgmised muudatused ja täiendused. 3.1. Tunnistada kehtetuks punkti 2 viimane lõik ja punkti 5 viimane lõik. 3.2. Muuta punkti 3 ja sõnastada see järgmiselt: "Ühe lepingu järgne korraga tasutav kindlustusmakse summa on minimaalselt 10 krooni. Kindlustusmakse ümardatakse täiskrooniks, kusjuures 50 senti ja vähem jäetakse ära, üle 50 sendi ümardatakse kroonini." 3.3. Muuta punkti 5 alapunkti 2 ja sõnastada see järgmiselt: "Leitakse sõiduki omaniku riskigrupp (boonus) ja sellele vastav riskikoefitsient lisast 2, arvestades kindlustusvõtja riskigruppi eelneval perioodil, kindlustusvõtja täielikul või osasüül põhjustatud selliste kindlustusjuhtumite arvu, mille puhul maksti liikluskindlustuse hüvitisi. Riskigrupp arvestatakse sõidukiga sama omaniku omanduses olemise aja jooksul põhjustatud liikluskahjude järgi, sõltumata sellest, kes liikluskahju põhjustas. Kui liikluskahju põhjustamise hetkel oli sõiduk õigusvastaselt väljunud omaniku valdusest, siis sellel ajal tekitatud kahjusid ei arvestata boonuse leidmisel. Kui kindlustusvõtja kindlustab 20 või enam sõidukit, siis leitakse täisarv, mis on arvu (20*A/N) täisosa, kus A on kindlustusvõtja poolt eelneval perioodil süüliselt põhjustatud kindlustusjuhtumite arv ja N on tema poolt boonuse arvutamise hetkel kindlustatud sõidukite arv, ning leitud täisarvu põhjal leitakse kindlustusvõtja riskigrupp ja sellele vastav riskikoefitsent lisast 2, arvestades kindlustusvõtja riskigruppi eelneval perioodil." 3.4. Lisada eeskirjade lisa 1 tabeli 8 märkustele: "5. Põllumajandustehnika Inspektsioonis registreeritud põllumajandusmasinate haagiste maksemäära vähendatakse 50% (lisakoefitsent on 0,5)." 4. Tunnistada kehtetuks rahandusministri 25. augusti 1993. a. määruse nr. 121 "Liikluskindlustuse rakendusdokumentide muudatustest" punkt 2. Rahandusminister Heiki KRANICH