Vabariigi Valitsus — Ravikindlustusnõukogu põhimääruse kinnitamine — RT I, 31, 498

(õ) 26.05.2008 15:15 Lähtudes ravikindlustusseaduse muutmise seadusest (RT I 1994, 23, 387) Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada "Ravikindlustusnõukogu põhimäärus" (juurde lisatud). 2. Sotsiaalministeeriumil moodustada ühe kuu jooksul Eesti Ravikindlustusnõukogu. 3. Maavalitsustel moodustada ühe kuu jooksul haigekassade juures asuvad ravikindlustusnõukogud. Minister peaministri ülesannetes Liia HÄNNI Sotsiaalminister Marju LAURISTIN Riigisekretär Ülo KAEVATS Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 22. aprilli 1994. a. määrusega nr. 143 Ravikindlustusnõukogu põhimäärus I. Üldsätted 1. Ravikindlustusnõukogu (edaspidi nõukogu) on haigekassa juures asuv ravikindlustusalane nõuandev organ. 2. Nõukogu juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, käesolevast põhimäärusest ja teistest õigusaktidest. 3. Vastavalt ravikindlustusseaduse muutmise seadusele moodustatakse kahte tüüpi ravikindlustusnõukogud: 1) Keskhaigekassa juures asuv Eesti Ravikindlustusnõukogu; 2) piirkondlike haigekassade juures asuvad ravikindlustusnõukogud. II. Eesti Ravikindlustusnõukogu 4. Nõukogusse kuuluvad: 1) üks Sotsiaalministeeriumi esindaja; 2) üks Sotsiaalkindlustusameti esindaja; 3) üks maakonnaarstide esindaja; 4) üks vallaarstide esindaja; 5) üks kõrgema etapi raviasutuste esindaja; 6) viis tööandjate liitude ja ühenduste esindajat; 7) viis kohustusliku ravikindlustusega kindlustatute liitude ja ühenduste esindajat. 5. Nõukogu koosseisu kinnitab kolmeks aastaks sotsiaalminister. Väljalangenud liikme asemele kinnitatakse uus liige. 6. Nõukogu valib oma liikmete hulgast salajasel hääletusel esimehe ja aseesimehe. 7. Nõukogu töös võivad sõnaõigusega osaleda haigekassade direktorid ja arstid-erialanõunikud. 8. Nõukogu põhiülesanded on: 1) kooskõlastada riikliku ravikindlustuse eelarve eelnõu ning vajaduse korral esitada ettepanekuid selle muutmiseks; 2) kooskõlastada Keskhaigekassa juurde moodustatavate sihtfondide struktuur ja mahud ning nende fondide vahendite kasutamise kord; 3) kooskõlastada Keskhaigekassa finantsaruanded; 4) algatada Keskhaigekassas revisjoni korraldamist ja kinnitada selle tulemused; 5) töötada välja tervise säilitamiseks, terviseuuringuteks ja raviteenuste osutamiseks haigekassade ja raviasutuste (eraarstide) vahel lepingute sõlmimise põhimõtted; 6) moodustada konkursikomisjon Keskhaigekassa direktori ametikoha täitmiseks ja esitada valitud kandidaat Sotsiaalministeeriumile töölepingu sõlmimiseks; 7) esitada Sotsiaalministeeriumile ettepanekuid Keskhaigekassa direktoriga sõlmitud töölepingu muutmiseks või ennetähtaegseks lõpetamiseks; 8) esitada ettepanekuid ravikindlustuse korraldamiseks ja arendamiseks. III. Piirkondliku haigekassa juures asuv ravikindlustusnõukogu 9. Nõukogusse kuuluvad: 1) maakonnaarst (Tallinna linnaarst); 2) kolm kohustusliku ravikindlustusega kindlustatute esindajat; 3) kolm tööandjate esindajat; 4) valla omavalitsusorganite (Tallinna Linnavalitsuse) esindaja; 5) linna omavalitsusorganite esindaja (Tallinna linnaosade valitsuste esindajad); 6) valla- ja linnaarstide esindaja; 7) piirkondliku Arstide Liidu esindaja; 8) piirkondliku tervisekaitsetalituse esindaja. 10. Nõukogu koosseisu kinnitab kolmeks aastaks selle tegevuspiirkonna maavanem (Tallinna linnapea). Väljalangenud liikme asemele kinnitatakse uus liige. 11. Mitut maakonda hõlmava piirkondliku haigekassa puhul kinnitab iga maavanem nõukogusse oma maakonna esinduse, kusjuures maakondade esindused peavad olema võrdsed. 12. Nõukogu valib oma liikmete hulgast salajasel hääletusel esimehe ja aseesimehe. 13. Nõukogu töös võivad sõnaõigusega osaleda haigekassa direktor, arstid-erialanõunikud, valla- ja linnaarstid, maakonna ja kõikide kohalike võimu- ning valitsemisorganite delegeeritud esindajad. 14. Nõukogu põhiülesanded on: 1) arutada läbi ja esitada haigekassale kohustusliku ravikindlustusega kindlustatute tervise säilitamise, haiguste ennetamise ja ravi vajaduste analüüs ning esitada sellest lähtuvaid ettepanekuid; 2) arutada läbi haigekassa ravikindlustuse eelarve eelnõu ning vajaduse korral esitada ettepanekuid selle muutmiseks; 3) esitada haigekassa eelarvest lähtudes ettepanekuid tervise säilitamiseks, terviseuuringuteks ja raviteenuste osutamiseks haigekassade ja raviasutuste (eraarstide) vahel sõlmitavate lepingute tingimuste, mahu ja tähtaegade kohta; 4) esitada ettepanek haigekassa ja raviasutuse (eraarsti) vahelise lepingu peatamiseks või lõpetamiseks, juhul kui lepingupartner ei täida lepingutingimusi; 5) nõuda vajaduse korral raviasutustelt (eraarstidelt) täpset aruannet ning algdokumente teostatud või teostatavate tervise säilitamise, terviseuuringute ja raviteenuste kohta; 6) esitada Keskhaigekassale ettepanekuid piirkondlikus haigekassas erakorralise revisjoni korraldamiseks; 7) korraldada konkursse piirkondliku haigekassa direktori ametikoha täitmiseks ja esitada valitud kandidaat Keskhaigekassale töölepingu sõlmimiseks; 8) esitada Keskhaigekassale ettepanekuid piirkondliku haigekassa direktoriga sõlmitud töölepingu muutmiseks või ennetähtaegseks lõpetamiseks; 9) esitada seisukoht ravikindlustusega seotud vaidlustes; 10) esitada ettepanekuid ravikindlustuse korraldamiseks ja arendamiseks. IV. Nõukogu töö- ja kodukord 15. Nõukogu istungid toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kvartalis. 16. Nõukogu koosoleku valmistab ette ja kutsub kokku nõukogu esimees. Nõukogu kokkukutsumist võib algatada ka vähemalt 1/4 liikmetest. 17. Nõukogu koosolekud on avalikud, kui nõukogu ise ei otsusta teisiti, ning nende toimumisest ja päevakorrast teatatakse tema liikmetele vähemalt 7 päeva ette. 18. Nõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt 1/2 (esimehe ja aseesimehe valimistel 2/3) liikmetest. Otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega ja häälte võrdse jagunemise korral on määrav esimehe hääl. 19. Vastuvõetud otsused vormistatakse protokolliliselt ja edastatakse asjaosalistele. 20. Nõukogu võib moodustada alakomisjone üksikküsimuste lahendamiseks. Õiend Lisatud avaldamisandmed.