Vabariigi Valitsus — Riiklike sotsiaaltoetuste maksmise tingimuste ja korra kehtestamine — RT I, 91, 1615

Sotsiaalhoolekande seaduse (RT I 1995, 21, 323; 1996, 49, 953) paragrahvi 22 lõike 3 ja paragrahvi 23 punkti 2 alusel Vabariigi Valitsus määrab: 1. Anda 1. jaanuarist 1997. a. toimetulekutoetuse ja täiendava sotsiaaltoetuse ning puuetega inimeste transpordikulude hüvituse ja riskigruppide elektersideteenuste hüvituse maksmine koos selleks 1997. aasta riigieelarves ettenähtud rahaliste vahenditega üle kohalikele omavalitsustele, välja arvatud 10% kogusummast, mis jääb Sotsiaalministeeriumi eelarvesse reservi ja mille kasutamise korra kehtestab sotsiaalminister kooskõlastatult Omavalitsusliitude Koostöökoguga. 2. Maksta alates 1. jaanuarist 1997. a. eluasemetoetust ja toimetulekutoetust ühtse toimetulekutoetusena. 3. Kohalikud omavalitsusüksused kasutavad riigieelarves sihtotstarbeliselt ettenähtud sotsiaaltoetuste vahendeid toimetulekutoetuse ning täiendavate sotsiaaltoetuste maksmiseks, lähtudes järgmistest tingimustest ja korrast: 1) toimetulekutoetust makstakse Eesti Vabariigi territooriumil elavatele isikutele, kelle tulud peale alaliste eluasemekulude katmist normpinna ulatuses on alla Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud minimaalsetest tarbimiskulutustest lähtuvat toimetulekupiiri; 2) toimetulekutoetuse määramise aluseks on perekonna sissetulek, kusjuures perekonnaliikmeteks loetakse toimetulekutoetuse taotlejat, tema abikaasat või temaga abielulistes suhetes olevat samas eluruumis alaliselt elavat isikut, nende ülalpidamisel olevaid lapsi ja vanemaid või teisi ühtset tuluallikat ühiselt kasutavaid või ühise majapidamisega isikuid; 3) toimetulekutoetuse määramisel ja maksmisel võetakse eluasemekulud arvesse nendel perekondadel, kelle kõik täisealised liikmed kas töötavad või õpivad Eesti Vabariigi riiklike või Haridusministeeriumi poolt väljaantud koolituslubasid omavate õppeasutuste päevases õppevormis, saavad riiklikku pensioni (elatusraha) või riiklikku ülalpidamistoetust või on ametlikult töötuks tunnistatud; 4) tööotsijad, kellel on lõppenud töötu staatus, arvatakse toimetulekutoetuse saajate hulka valla- või linnavalitsuse otsusega, mis on kooskõlastatud kohaliku tööhõivetalitusega; 5) ühepereelamu omanikele ja ettevõtlusest tulu saavatele perekondadele makstakse toimetulekutoetust erandkorras valla- või linnavalitsuse otsuse alusel; 6) toimetulekutoetust maksab iga kuu perekonna sissetulekute alusel valla- või linnavalitsus; 7) perekonna sissetulekute hulka arvatakse kõik sissetulekud, välja arvatud ühekordsed riiklikud toetused; 8) taotlus jooksval kuul toimetulekutoetuse saamiseks esitatakse koos perekonna sissetulekuid ja eluasemekulusid tõendavate dokumentidega valla- või linnavalitsusele hiljemalt 20. kuupäevaks. Toimetulekutoetust arvestaval sotsiaaltöötajal on õigus nõuda toetuse taotlejalt täiendavaid andmeid perekonna kohta. Kahtluse korral sissetulekuid tõendavate dokumentide õigsuse suhtes esitatakse need kohalikule maksuametile kontrollimiseks; 9) eluasemekulud võetakse toimetulekutoetuse määramisel arvesse eluruumi normpinna ulatuses. Normpinnaks loetakse 18 ruutmeetrit üldpinda perekonnaliikme kohta ja täiendavalt 15 ruutmeetrit perekonna kohta. Juhul kui korteri tubade arv võrdub seal alaliselt elavate elanike arvuga, kuid korteri üldpind on normpinnast suurem, võetakse aluseks korteri üldpind. Kui korteri üldpind on normpinnast väiksem, võetakse aluseks tegelik pind; 10) toimetulekutoetust makstakse toetuse taotlejale, kes tasub ise oma eluasemekulud. Eluasemekulude tasumisel varem tekkinud võlgnevus ei kuulu katmisele sotsiaaltoetuste vahendite arvel valla- ja linnavalitsuse poolt; 11) transpordi kasutamise toetus on ette nähtud mittetöötavatele puuetega inimestele, kes vajavad individuaaltransporti ravi- või rehabilitatsiooniprotseduuridele sõitmiseks, samuti igapäevaste sotsiaalsete esmavajaduste rahuldamiseks, kui ühistranspordi kasutamine ei ole võimalik või puudega inimese perekonnaliikmele või hooldajale, kes tegeleb selle isiku transportimisega; 12) telefoni kasutamise toetus on ette nähtud üksi elavatele mittetöötavatele pimedatele, suhkruhaigetele, astmahaigetele, hüpertooniatõbe põdevatele ja haiguse kroonilise kuluga teistele haigetele, kes tervisliku seisundi tõttu arstliku komisjoni otsuse alusel vajavad sageli kodust arstiabi, samuti sotsiaalsete erivajadustega lasterikastele perekondadele, kellel on 4 või enam alaealist last. Toetuse suurus ei või ületada analoog- või digitaalvõrgu telefoni ühe kuu abonementtasu suurust. 4. Tunnistada 1. jaanuarist 1997. a. kehtetuks: 1) Vabariigi Valitsuse 1. veebruari 1996. a. määruse nr. 36 "Toimetulekupiiri kehtestamine ning toimetulekutoetuse ja eluasemetoetuse määramine" (RT I 1996, 17, 282 ja 283; 86, 1540) punktid 2 ja 3; 2) Vabariigi Valitsuse 7. juuli 1993. a. määrus nr. 208 "Puuetega inimestele transpordikulude hüvitamise kohta" (RT I 1993, 48, 654). Peaminister Tiit VÄHI Sotsiaalminister Tiiu ARO Riigisekretär Uno VEERING