Vabariigi Valitsus — Riigi vara kasutada andmise korra ja tingimuste kohta — RT, 44, 567

(õ) 1.12.2008 EESTI VABARIIGI VALITSUSE MÄÄRUS Vabariigi Valitsus peab esmatähtsaks viia lühikese aja jooksul läbi riigi vara erastamine. Sellest lähtuvalt Vabariigi Valitsus määrab: 1. Käesoleva määruse vastuvõtmise päevast rakendada riigi vara rendileandmist ainult avaliku enampakkumise korras tähtajaga kuni üheks aastaks või tähtaega määramata, kui: 1) vara on kehtestatud korras otsustatud jätta riigi omandusse; 2) vara on kinnitatud erastamisnimekirja, kuid vara erastamise tähtaega on ostjate puudumise tõttu pikendatud; 3) majanduslikel kaalutlustel on otstarbekas anda teistele isikutele ajutiseks kasutamiseks ruume riigi omanduses olevates hoonetes või üksikut põhi- ja käibevara koosseisu kuuluvat vara asja tähenduses. Muudel juhtudel rakendatakse riigi vara kasutada andmist (sealhulgas rendile andmist) ainult selle ministeeriumi või riikliku ameti loal, kelle haldusalas on kasutada antav vara (välja arvatud käesoleva määruse punkti 6 osas). 2. Riigi vara antakse kasutada enampakkumisel rendilepingu või vara tasuta kasutamise kirjaliku lepingu alusel ja tingimusel, et lepingu lõppemisel või lõpetamisel on vara kasutaja kohustatud tagastama riigi vara loomulikku kulumist arvestades samas seisukorras, milles ta selle sai. Juhul kui vara anti kasutada funktsioneeriva (töötava) tervikvarana, tuleb vara ka tagastada funktsioneeriva tervikvarana (ettevõttena, filiaalina jne.). Kui kirjalikus rendilepingus või vara tasuta kasutamise lepingus oli vara kasutajale ette nähtud õigus teha varale juurdeehitusi (hooned, rajatised) või parendada vara vastavalt Rendiseaduse paragrahvi 11 lõikele 3 ja paragrahvi 12 lõikele 1 (RT 1990, nr. 12, art. 126), kompenseerib rendilepingu lõpetamisel või lõppemisel rentniku poolt tehtud kulutused rendileandja. 3. Käesolevas määruses käsitatakse tervikvarana asjade kogumit, millest mingi osa eraldamise korral muutub ülejäänud osa sihipärane kasutamine tehnoloogiliselt võimatuks. Nii näiteks antakse: 1) tervikvarana rendile tehnoloogilist tervikut moodustav seadmete kogum; 2) riigi omanduses olevate ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide bilansis olevad hooned; 3) samuti mitteeluruumid, kui nad moodustavad neis ruumides asuva rendileantava varaga tehnoloogilise terviku. 4. Rendileandmiseks soetatud riigivara võib rendile anda ilma enampakkumiseta kuni üheks aastaks või tähtaega määramata, kui rendileandmine on ühtlasi rendileandja põhikirjaline tegevus. Käesolevas punktis märgitud vara rendilepinguga ei kaasne erastamisel eelistuste või soodustuste rakendamist. 5. Riigi vara võib anda tasuta kasutamiseks: 1) teistele riigivalitsemisorganitele; 2) eelarvelistele asutustele, ettevõtetele või organisatsioonidele; 3) heategevusasutustele või -ühingutele heategevuse otstarbeks; 4) kohaliku omavalitsuse organitele – üldotstarbeks; 5) põllumajandussaadusi tootvatele ühistutele – põllumajandussaadusi töötlevate ettevõtete või nende struktuuriüksuste varasid. Otsused riigi vara tasuta kasutada andmise kohta tehakse vastavalt käesoleva määruse punktidele 6, 7, 8, 10 ja 11. Otsus avalikustatakse enne lepingu sõlmimist vastavalt käesoleva määruse punkti 13 alapunktide 2 ja 3 nõuetele (välja arvatud enampakkumisega seonduv). Kui lepingu sõlmimiseks avaldavad soovi mitu isikut, sõlmitakse leping isikuga, kes tagab riigi vara säilimise ja tagastamise vastavalt käesoleva määruse punkti 2 tingimustele ja kasutada antud vara efektiivsema kasutamise Eesti Vabariigi huvides. Vara tasuta kasutamise lepingu tingimuste kehtestamine, lepingute sõlmimine ja registreerimine toimub vastavalt kehtivatele seadustele ja käesoleva määruse punktidele 12, 17 (välja arvatud alapunkt 4) ja 34. 6. Vastavalt käesoleva määruse punktile 1 otsustab riikliku ettevõtte, riigiettevõtte, riikliku aktsiaseltsi või muu riigi omanduses oleva asutuse, ettevõtte või organisatsiooni (edaspidi – riigi omanduses olev ettevõte, asutus või organisatsioon) vara tervikuna rendileandmise vajaduse Vabariigi Valitsus rendileandja (Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 1991. a. määruse nr. 17 «Rendisuhete kohta» punkti 3 alapunkt 1) ettepaneku alusel. 7. Riigi omanduses oleva ettevõtte, asutuse või organisatsiooni üksiku struktuuri- ja (või) allüksuse vara tervikuna rendileandmise vajaduse otsustab rendileandja (Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 1991. a. määruse nr. 17 «Rendisuhete kohta» punkti 3 alapunkt 2) kooskõlastatult ministeeriumiga, kelle haldusalas ta asub, või ministriga, kelle valitsemisalas ta asub. 8. Keelatud on riigi vara rentimine, kui selle tagajärjel võib muutuda võimatuks riigi omanduses oleva ettevõtte, asutuse või organisatsiooni või tema struktuuri- või allüksuse muu vara tehnoloogiline ja sihipärane kasutamine. Käesolevas punktis keelatud tegevust tuleb käsitleda mõlema poole tahtlusena ja riigi huvide vastaselt sooritatud tehinguna (tehingu tagajärjed vastavalt käesoleval ajal kehtiva Tsiviilkoodeksi paragrahvile 52). 9. Kui kõik riigi omanduses oleva ettevõtte, asutuse või organisatsiooni põhitegevuse või selle teenindamisega tegelevad struktuuri- ja (või) allüksused on otsustatud anda rendile, likvideeritakse ettevõte, asutus või organisatsioon enne viimase rendilepingu sõlmimist. Likvideerimise otsustab ja korraldab ministeerium või riiklik amet, kelle haldusalas asub vastav ettevõte, asutus või organisatsioon. Likvideeritud ettevõtte, asutuse või organisatsiooni vara kuulub üleandmisele ministeeriumi või riikliku ameti bilanssi, kelle halduses vastav ettevõte, asutus või organisatsioon oli. Ministeeriumid ja riiklikud ametid on kohustatud kuue kuu jooksul, arvates käesoleva määruse vastuvõtmise kuupäevast, läbi viima nende riigi omanduses olevate ettevõtete, asutuste või organisatsioonide likvideerimise, kelle vara on käesoleva määruse jõustumise ajaks põhitegevuse või selle teenindamisega tegelevate struktuuri- ja (või) allüksuste kaupa rendile antud. 10. Käesoleva määruse punktides 6 ja 7 käsitletud otsused on riigi omanduses oleva ettevõtte, asutuse või organisatsiooni või tema struktuuri- ja (või) allüksuse vara tervikuna (tervikvarana) rendile andmise aluseks. 11. Riigi vara, mida on võimalik anda kasutada väljaspool käesoleva määruse punktides 6 ja 7 sätestatud tervikvara mõistet, kasutada andmise vajaduse otsustavad ühiselt Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 1991. a. määruses nr. 17 «Rendisuhete kohta» ettenähtud rendileandja ja ettevõte, asutus või organisatsioon, kelle bilansis riigi vara on. Selliste varade rendile (kasutada) andjaks on ettevõte, asutus või organisatsioon, kelle bilansis vara on. 12. Rendileandja on kohustatud pidama tema poolt rendileantud vara kohta lepinguregistrit ja rendileantud vara bilansilist arvestust ning säilitama vara rendileandmisega seotud dokumentatsiooni. Kontrolli arvestuse ja registri üle teostab Eesti Riigivaraamet. 13. Riigi vara rendileandmine toimub järgmiselt: 1) enampakkumise alusel. Enampakkumise tingimused ja korra, samuti rendilepingu tingimused töötab välja ja avalikustab rendileandja; 2) rendileandja on kohustatud kuulutama enampakkumisest vähemalt ühes ülevabariigilise levikuga ajalehes ning ühes objekti asukoha järgsel territooriumil ilmuvas ajalehes, andes kõigile soovijatele vähemalt 14-päevase tähtaja tingimustega tutvumiseks; 3) kuulutus peab sisaldama rendileandja nime, vara nimetuse ja selle iseloomustamiseks vajalikud andmed, aja ning koha, millal ja kus võib vara näha ja tutvuda enampakkumise ja lepingu tingimustega, enampakkumise toimumise aja ja koha ning osavõtumaksu ja esmase sissemakse (edaspidi – avanss) suuruse; 4) osavõtumaksu ja avansi suuruse määrab Rahandusministeerium; 5) kuulutuse avaldamisest alates võimaldab rendileandja kõigile huvitatud isikutele näha vara ja tutvuda enampakkumise ning rendilepingu tingimustega; 6) renditasu algsuuruse määrab kindlaks rendileandja vastavalt Vabariigi Valitsuse 29. aprilli 1991. a. korraldusele nr. 128-k. Renditasu määramise aluseks on lisaks kehtestatule vara senisest kasutamisest saadud tulu, viimasel ajal muu samasuguse vara eest saadud rendi suurus ning renditasu võimalik kujunemine tulevikus (renditud vara kasutamisest saadav võimalik tulu); 7) renditasu algsuurus määratakse täpse arvulise suurusena, mida enne enampakkumist ei avalikustata. Vastav dokument pannakse ümbrikku ja pitseeritakse. Ümbrik avatakse ja sisu tehakse enampakkumisel osalejatele teatavaks pärast pakkumiste lõppu; 8) enampakkumist korraldab rendileandja; 9) ettevõtte, asutuse või organisatsiooni tervikvarana rendile andmisel on ettevõtte töötajate kollektiivil või nende poolt moodustatud juriidilisel isikul (ilma kolmandate isikute osaluseta) rendilepingu sõlmimise eesõigus juhul, kui ta on täitnud käesoleva määruse punktis 14 sätestatud tingimused, nõustub rendilepingu tingimustega ja teeb enampakkumisel vähemalt renditasu algsuurusega võrdse pakkumise; 10) rendileandja on kohustatud tutvustama ja selgitama enampakkumises osalejatele enne enampakkumise läbiviimist käesolevast määrusest ja muudest normatiivaktidest tulenevaid riigi vara rentimise tingimusi, samuti lepingu tingimusi, sealhulgas rendileantava vara koosseisu, ning võtma neilt selle kohta allkirja enampakkumise protokolli; 11) enampakkumise võitjale, kes on andnud tutvumise kohta allkirja, hiljem aga vaidlustab vara rendileandmise tingimused või keeldub nendel tingimustel lepingut sõlmimast või ei ole võimeline rendileantavat vara kindlustama (käesoleva määruse punkt 14), rendileandja avanssi ei tagasta ja temaga rendilepingut ei sõlmi. Sel juhul saab lepingu sõlmimise õiguse osavõtja, kelle poolt pakutud rent on järgmisena suurem renditasu algväärtusest; 12) avanssi ei tagastata ka isikule, kes keeldub tutvumise (käesoleva punkti alapunkt 10) kohta allkirja andmast; 13) teistele osavõtjatele tagastatakse avanss kohe pärast enampakkumist; 14) osavõtumaksu osavõtjatele ei tagastata; 15) enampakkumise tulemusi kontrollib ja kinnitab 5 päeva jooksul pärast enampakkumist rendileandja. Kui rendileandja oli ühtlasi ka enampakkumise läbiviija, siis teostab kontrolli ministeeriumi või ministri poolt, kelle haldus- või valitsemisalas rendileandja asub, määratud ametiisik; 16) enampakkumise tulemust ei kinnitata, kui: – selle korraldamisel rikuti enampakkumise läbiviimise tingimusi; – tingimused olid vastuolus kehtivate seaduste või teiste normatiivaktidega; – kinnitamise päevaks peab Vabariigi Valitsus otstarbekaks jätta vara riigi valdusse ja kasutusse; – enampakkumisel osales ainult üks pakkuja (välja arvatud käesoleva punkti 13 alapunkti 9 osas); – renditasu algväärtuse suurus on inflatsiooni tõttu tunduvalt suurenenud. Sel juhul tagastatakse osavõtjatele osavõtumaks ja avanss 5 päeva jooksul pärast tulemuste kinnitamata jätmist; 17) rendileping sõlmitakse isikuga, kes on nõustunud rendilepingu tingimustega ja pakub enampakkumisel renditasu algväärtusest suurema või vähemalt sellega kattuva renditasu (välja arvatud käesoleva punkti alapunkti 11 osas). 14. Riigi vara rendileandmisel on nõutav, et rentnik kindlustaks rendilepingu täitmise ja temale kasutada antud riigivara nõuetekohase säilimise ja tagastamise vähemalt 20-protsendilise tagatisega rendileantava vara bilansilisest maksumusest. Rentniku tagatiste olemasolu ja renditava riigivara kindlustatust tagatistega kontrollib rendileandja enne rendilepingu sõlmimist. Kui rentniku tagatised ei kindlusta riigi vara säilimist ja tagastamist, rakendatakse tema suhtes käesoleva määruse punkti 13 alapunkti 11 sätteid. Tagatisena arvestatakse rentnikule omandiõiguse alusel kuuluva vara vallasvara- ja kinnisvarapante või usaldusväärsete krediidiasutuste käenduslepinguid. Tagatist ei nõuta, kui rentnikuks on riiklik asutus, ettevõte või organisatsioon või kohaliku omavalitsuse organ. 15. Riigi omanduses oleva ettevõtte, asutuse või organisatsiooni vara tervikuna rentimisel Eesti Riigivaraametil kooskõlastatult Rahandusministeeriumiga määrata rendileandja motiveeritud taotluse alusel igal üksikjuhul kindlaks konkreetse tagatise suurus. 16. Ei ole lubatud vähendada tagatist, kui töökollektiivi baasil asutatud eraaktsiaselts või mõni muu majandusühing, kes soovib riigi vara rendile võtta, ei ole välja kuulutanud avalikku aktsiate märkimist Eesti Vabariigis. 17. Riigivara rendilepingusse tuleb märkida: 1) rentniku ja rendileandja nimi, asukoht ja aadress; 2) lepingu sõlmimise aeg ja koht, lepingu tähtaeg; 3) rendileantava vara väärtus, suurus (arv, mõõtmed), koosseis ja piirid; 4) renditasu suurus, maksmise kord ja tähtajad, samuti renditasu korrigeerimine, arvestades inflatsiooni; 5) vara üleandmise aeg ning kord, samuti selle tagasiandmise kord lepingu lõppemisel või lõpetamisel; 6) rendileantava vara, sealhulgas hoonete, ehitiste või ruumide remontimise ja korrashoidmise kord ja tähtajad; 7) vara kindlustamise kord; 8) põhjused, mis lubavad pooltel lepingu lõpetada enne tähtaega. Ennetähtaegse lõpetamise üheks põhjuseks tuleb rendilepingus kindlasti fikseerida vara erastamise otsustamine vastavalt kehtivatele seadustele (s.o. vara kinnitamine erastamisnimekirja); 9) rendileantud vara uuendamise kohustused ja tingimused, arvestades vara võimalikku kulumist; 10) muud tingimused, mida rendileandja või Eesti Riigivaraamet peab vajalikuks teatud tööde tegemiseks või tellimuste täitmiseks, või mis on kehtestatud seaduste või muude normatiivaktidega või mis on vajalikud käesoleva määruse punktis 2 kehtestatud tingimuse täitmiseks. 18. Riigi vara allrentimine võib toimuda üksnes kooskõlastatult rendileandjaga ning käesoleva määrusega kehtestatud tingimustel ja korras. Kui rendileandja viivitab põhjendamatult kooskõlastuse andmisega üle ühe kalendrikuu, vastava taotluse saamisest arvates, annab rentnik vara allrendile. 19. Riigi omanduses oleva ettevõtte, asutuse või organisatsiooni või tema struktuuri- ja (või) allüksuse vara tervikuna (tervikvarana) rentimise korral kuuluvad riigi varale tehtud parendused või renditud maa-aladele ehitatud hooned ja rajatised rendileandjale. Rendileandja loal tehtud parendused või ehitatud hooned või rajatised hüvitab rendileandja rentnikule. 20. Riigi omanduses oleva ettevõtte, asutuse või organisatsiooni või tema struktuuri- ja (või) allüksuse vara tervikuna (tervikvarana) rentimisel käibevahendeid tervikvara koosseisu ei arvata, välja arvatud tööriistad, rakised ja muu selline vara, mis on põhivahenditega tehnoloogiliselt seotud ja kuulub seetõttu tervikvara (käesoleva määruse punkt 3) koosseisu. Materialiseeritud käibevahendid (välja arvatud käesoleva määruse punktis 29 nimetatud) võib anda rentniku omandusse laenulepingu alusel, mis sõlmitakse samaaegselt rendilepinguga. Selliste laenulepingute sõlmimisel tuleb arvestada rendilepingu tähtaega. Ei ole lubatud sõlmida laenulepingut pikema tähtajaga, kui seda on rendileping. Lepingusse tuleb märkida laenaja konkreetsed kohustused tagastatavate käibevahendite koguse, kvaliteedi ja tagastamise tähtaja kohta, samuti trahvid ja viivised mitteõigeaegse, kohustustele mittevastavas koguses või kvaliteedis tagastamise korral. Laenulepingusse tuleb märkida ka laenaja kohustus tagastada laen kohe, kui rendileping lõpetatakse ennetähtaegselt või on sõlmitud tähtaega määramata ja leping lõpetatakse. 21. Rendileantava ettevõtte, asutuse või organisatsiooni rahalised käibevahendid kannab rendileandja riigieelarvesse. Rentniku taotlusel ja Rahandusministeeriumi loal võib rendileandja anda rahalised käibevahendid rentniku omandusse kirjaliku laenulepingu alusel, arvestades inflatsiooni ja määrates tagastamise kohustuse ja tingimused. Sellistes laenulepingutes kasutatava laenu protsendi kehtestab Rahandusministeerium. Pärast laenu tagastamist kannab rendileandja rahalised käibevahendid kohe riigieelarvesse. 22. Laenulepingu tingimused kehtestab rendileandja vastavalt kehtivatele seadustele ja muudele normatiivaktidele ning need tehakse teatavaks ja neid tutvustatakse koos rendilepingu tingimuste avalikustamisega ja enampakkumise käigus (käesoleva määruse punkti 13 alapunktid 2, 3 ja 10). 23. Riigi omanduses oleva ettevõtte, asutuse või organisatsiooni või tema struktuuri- ja (või) allüksuse vara tervikuna (tervikvarana) rentimisel võib anda rentniku vastutavale hoiule madala likviidsusastmega käibevahendeid ja muud vara, mida rentnik ei vaja oma igapäevases majandustegevuses. Hoiuleandmine fikseeritakse eraldi kirjalikus lepingus, lähtudes käesoleval ajal kehtiva Tsiviilkoodeksi paragrahvidest 420–431. Hoiulepingu tingimused kehtestab rendileandja. Hoiulepingu tähtaja määramisel arvestatakse käesoleva määruse punkti 20 nõudeid. 24. Käesolevas määruses käsitletud laenu- ja hoiulepingud tuleb kooskõlastada vastavalt käesoleva määruse punktile 34 ja registreerida kehtestatud korras koos rendilepinguga. 25. Rendileandjal on õigus müüa rentniku poolt tagastatud käibevahendeid või käibevahendeid, mida rentnik ega rendileandja ei vaja käesoleva määruse punktis 2 kehtestatud tingimuste täitmiseks. Selliseid käibevahendeid müüakse avalikul enampakkumisel. Enampakkumise tingimused, korra ja müüdava vara alghinna määrab rendileandja, kes ka avalikustab ja viib läbi enampakkumise vastavalt käesoleva määruse punktile 13. Käibevahendite alghinna määramise aluseks on «Rendil oleva riigivara koosseisu ja rahalise väärtuse täpsustamise metoodiliste juhiste» lisa 3 «Käibevahendite ümberarvestus ja fikseerimine riigi omandina». Laekunud summadest, millest on maha arvatud enampakkumise korraldamisega seotud kulud, kannab rendileandja 75 protsenti riigieelarvesse. 26. Vastavalt Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 20. juuni 1991. a. otsuse ««Omandireformi aluste seaduse» rakendamise kohta» (RT 1991, nr. 21, art. 258) punkti 11 alapunktile 1 on lubatud sätestada rendilepingutesse tingimusi rendileantud üksikute tervikvara mõistega mitteseotud riigi põhivarade väljaostmiseks rentniku poolt. Nimetatud tehingu hinna kehtestab rendileandja vahetult enne ostu-müügitehingu sooritamist. 27. Keelatud on Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 20. juuni 1991. a. otsuse ««Omandireformi aluste seaduse» rakendamise kohta» punkti 11 alapunkti 1 rakendamine, samuti käesoleva määruse punktide 25 ja 26 rakendamine, kui selle tagajärjel muutub võimatuks riigi omanduses oleva ettevõtte, asutuse või organisatsiooni või tema struktuuri- või (ja) allüksuse muu vara tehnoloogiline ja sihipärane kasutamine, samuti käesoleva määrusega kehtestatud riigivara tagastamistingimuse täitmine. Sellised tehingud on kehtetud ja nende suhtes kohaldatakse käesoleval ajal kehtiva Tsiviilkoodeksi paragrahvi 52 sätteid vastavalt käesoleva määruse punktile 8. 28. Rendilepingus fikseeritud tingimustel ja korras laekunud summadest või muudest Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 20. juuni 1991. a. otsuse ««Omandireformi aluste seaduse» rakendamise kohta» punkti 11 alapunkti 1 alusel riigi varaga teostatud tehingutest laekunud summadest, millest on maha arvatud müügikulud, peab müüja kandma: 1) 25 protsenti rendileandja arvele; 2) 75 protsenti riigieelarvesse. 29. Lõpetamata ehitiste või rajatiste osas, mis antakse rendile, tuleb rendilepingus fikseerida poolte konkreetsed kohustused tööde jätkamise osas ehitustel või rajatistel või nende konserveerimise suhtes. Tööde jätkamise korral rentniku vahenditega kuulub pooleliolev ehitis või rajatis kohustuslikule hindamisele Eesti Riigivaraameti poolt kehtestatud metoodiliste aluste kohaselt. Hindamisakt lisatakse rendilepingule. 30. Riigile kuuluvate hoonete, nendes asuvate mitteeluruumide, samuti riigivalitsemisorganite ning nende poolt moodustatud või nende halduses olevate riiklike ettevõtete, asutuste või organisatsioonide kasutuses olevate üksikute mitteeluruumide (olenemata sellest, kelle bilansis need on) rendileandmine (üürimine) võib toimuda üksnes avalikul enampakkumisel. Enampakkumise aja, koha ja tingimused, samuti rendilepingu tingimused avalikustab rendileandja (vara bilansijärgne valdaja) teabevahendites vähemalt 10 päeva enne enampakkumist. Renditasu algsuuruse määrab rendileandja vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. juuni 1992. a. määrusele nr. 189 «Hindade reguleerimise korra kohta» (RT 1992, nr. 28, art. 390) ja see tehakse teatavaks koos enampakkumise avalikustamisega. Leping sõlmitakse isikuga, kes pakub enampakkumisel kõige kõrgema renditasu ja nõustub teiste lepingutingimustega. Juhul kui enampakkumisest võtab osa üksnes üks taotleja, kuulutatakse enampakkumine nurjunuks, muudetakse rendilepingu tingimusi, sealhulgas renditasu algsuurust, ja avalikustatakse teabevahendites enampakkumine uuesti. Juhul kui käesolevas punktis nimetatud ruumid moodustavad tervikvara, toimub ruumide ja vara rendileandmine vastavalt käesoleva määruse punktidele 6 või 7 ja 13. 31. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 22. märtsi 1991. a. korraldus nr. 83-k käesoleva määruse jõustumise päevast arvates. 32. Renditasu määramiseks ja maksmiseks teha Vabariigi Valitsuse 29. aprilli 1991. a. korraldusega nr. 128-k kinnitatud «Rendi määramise alustes, maksmise korras ja kasutamise põhimõtetes» järgmised muudatused ja täiendused: 1) muuta punkti 1 alapunkti 4 ja sõnastada see järgmiselt: «Rentniku võimalik puhaskasum või kahjum renditud vara kasutamisest»; 2) täiendada punkti 3 esimest lõiku pärast sõna «(riigiettevõtte)» sõnadega «riikliku aktsiaseltsi või muu riigi omanduses oleva asutuse, ettevõtte või organisatsiooni või nende struktuuri- ja allüksuse» ja sõnad «alapunkt 1» asendada sõnadega «alapunktid 1 ja 2»; 3) sõnastada punkti 3 teine lõik järgmiselt: «Rendileandja kannab 10 päeva jooksul talle laekunud rendist, mis ei ole seotud rendileandja kohustusega uuendada renditud vara amortisatsioonieraldiste piires, 75 protsenti riigieelarvesse. Selle määra muutmise õigus on vaid Rahandusministeeriumil»; 4) tunnistada kehtetuks korralduse punkt 4; 5) sõnastada punkt 5 järgmiselt: «Kui rentniku tagatised renditud vara kindlustamiseks moodustavad vähem kui 100 protsenti renditava vara bilansilisest maksumusest ja kui selle vara rentimise tulemusena on tekitatud riigile materiaalset kahju, on Riigivaraametil õigus nõuda rendileandja käsutusse jääva renditasu vähendamist riigile tekitatud kahju ulatuses, kusjuures sissenõutud vahendid kantakse riigieelarvesse». Seoses rahareformiga ja tulenevalt sellega seotud normatiivaktidest vaadata läbi kõik seni sõlmitud riigivara rendilepingud ja muuta neid Rendiseaduse paragrahvi 6 lõike 2 alusel ning tulenevalt käesolevast määrusest. Nende kohustuste täitjaks ühepoolselt on rendileandja. Muudatused peab rendileandja registreerima vastavalt käesoleva määruse punktile 12 ja Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 1991. a. määrusele nr. 17 «Rendisuhete kohta». Alates käesoleva määruse jõustumisest tuleb igal kuul renditasu korrigeerida vastavalt Statistikaameti poolt avaldatud kaupade ja teenuste hinnaindeksile. Renditasu korrigeerimisel arvestatakse põhivahendite ümberhindlust. Käesolevast punktist tulenevad muudatused teeb rendileandja lepingutesse hiljemalt 1. novembriks 1992. a., nähes lepingutes ette renditasu edasise korrigeerimise võimalused, arvestades inflatsiooni. Juhul kui amortisatsioonieraldised jäävad renditasu hulgas rendileandjale, võib poolte kirjaliku kokkuleppe alusel vähendada renditasu nende amortiseerunud seadmete osas, mis amortisatsiooninormide järgi on töökõlblikud, 50 protsendi võrra. Amortisatsiooninormide järgi töökõlbmatuteks amortiseerunud seadmed kantakse maha rendileandja poolt kehtestatud tingimustel ja korras ning realiseeritakse avaliku enampakkumise korras, kui rendilepingus ei ole ette nähtud teisiti. Saadud summad kantakse üle vastavalt käesoleva punkti alapunktile 3. Töökõlblikke amortiseerunud seadmeid maha ei kanta ja need jäävad rendileandjale. Nende edasise kasutamise kohta tehakse vastavad täiendused rendilepingusse. 33. Käesoleva määruse punkti 30 ei kohaldata seaduse «Riiklike ja munitsipaalettevõtete erastamise kohta» paragrahvi 4 alusel sõlmitavate lepingute suhtes. 34. Kõik käesolevas määruses käsitletud riigi omanduses oleva ettevõtte, asutuse või organisatsiooni või tema struktuuri- ja (või) allüksuse vara tervikuna (tervikvarana) rentimise või kasutada andmise lepingute, samuti nendega seonduvate laenu-, hoiu- ja muude selliste lepingute projektid ning muudatuste või täienduste tegemine tervikvarade kohta sõlmitud lepingutesse tuleb kooskõlastada Eesti Riigivaraametiga. Riigivaraametil on õigus mitte kooskõlastada lepingute projekte või muudatuste või täienduste tegemist, kui: 1) projektid või muudatused või täiendused on vastuolus vabariigi seaduste ja muude normatiivaktidega; 2) leping ei taga riigi vara efektiivset kasutamist või riigi vara tagastamist; 3) rendileandmine on vastuolus riigi ettevõtluse detsentraliseerimise poliitikaga; 4) ei ole järgitud käesoleva määrusega kehtestatud tingimusi; 5) rentnikuks pretendeerib ettevõtte või selle struktuuriüksuse töökollektiivist koosnev eraaktsiaselts või mõni muu juriidiline isik, kelle asutamislepingu või põhikirja järgi ei ole antud kõigile aktsionäridele (osanikele) võrdseid õigusi eri liiki aktsiate (osatähtede) märkimiseks (omandamiseks). 35. Käesoleva määruse punkti 34 rakendamisest tulenevad vaidlused lahendab Vabariigi Valitsus. 36. Lepingud, mis ei vasta käesoleva määruse punktile 34 ja Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 1991. a. määruse nr. 17 «Rendisuhete kohta» punktidele 4 ja 10 on kehtetud ja nende suhtes kohaldatakse käesoleval ajal kehtiva Tsiviilkoodeksi paragrahvi 51 sätteid. 37. Rendileantud vara seisundi, samuti rentniku omandi fikseerib rendileandja poolt moodustatud ekspertgrupp. 38. Käesoleva määruse punktis 37 nimetatud ekspertgrupi liikmete töötasustamine toimub rendileandjale laekunud renditasust pärast vastava ekspertiisiakti kinnitamist käesoleva määruse punktis 41 ettenähtud komisjoni poolt. 39. Renditud riigivara seisundi ja rahalise väärtuse, samuti rentniku omandi suuruse fikseerimine tuleb läbi viia: 1) igal aastal koos aastabilansi koostamisega; 2) rendilepingu lõppemise või lõpetamise korral; 3) rentniku kui juriidilise isiku reorganiseerimise korral; 4) rendileandja muutumisel. 40. Endise NSV Liidu seaduste järgi rendikollektiivile renditud Eesti Vabariigi omandiks tunnistatud vara koosseisu ja rahalise väärtuse, samuti rendikollektiivi töö tulemusena tekkinud rentniku omandi suuruse fikseerimine toimub käesoleva määruse kohaselt ja enne rendilepingute uuendamist, kooskõlastamist ja registreerimist. Nimetatud lepingud tuleb uuendada, kooskõlastada ja registreerida hiljemalt 1. jaanuariks 1993. a. 41. Riigi vara rentimisel koordineerib rentniku omandi fikseerimist Eesti Riigivaraameti poolt rentniku omandi fikseerimiseks moodustatav ametkondadevaheline komisjon. Rahandusministeeriumil koostöös Riigivaraametiga lahendada nimetatud komisjoni liikmete töötasustamise küsimused. 42. Eesti Riigivaraametil töötada välja ja kinnitada nimetatud komisjoni põhimäärus 1. novembriks 1992. a. 43. Tunnistada käesoleva määruse jõustumisest arvates kehtetuks Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 1991. a. määruse nr. 17 «Rendisuhete kohta» punktid 4, 5, 7, 8, 9 ja 11. 44. Rentniku poolt renditud varade väljaostmise kord kehtestatakse pärast vastavate õigusaktide vastuvõtmist. 45. Kinnitada «Rendil oleva riigivara koosseisu ja rahalise väärtuse täpsustamise metoodilised juhised» (juurde lisatud). Eesti Vabariigi Valitsuse esimees T. VÄHI Eesti Vabariigi riigiminister U. VEERING Tallinn, Toompea, 19. oktoobril 1992. Nr. 301. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 19. oktoobri 1992. a. määrusega nr. 301 Rendil oleva riigivara koosseisu ja rahalise väärtuse täpsustamise m e t o o d i l i s e d j u h i s e d I. Üldosa 1. Rendil oleva riigivara koosseisu ja rahalist väärtust (edaspidi – riigi omand) kontrollitakse ja määratakse kindlaks üks kord aastas koos aastabilansi koostamisega, samuti muudel Vabariigi Valitsuse 19. oktoobri 1992. a. määruses nr. 301 «Riigi vara kasutada andmise korra ja tingimuste kohta» nimetatud juhtudel. Koos sellega fikseeritakse ka rentniku omand, kui seda nõuavad rendilepingu tingimused või seda soovib rentnik. 2. Riigi ja rentniku omandi perioodilise fikseerimise vajadus tuleneb rendileantud põhivahendite koosseisu muutumisest nende amortiseerumisest põhjustatud osalise väljavahetamise, rentniku poolt väljaostmise või vara erastamise tõttu, samuti vara ümberhindlusest tingitud hinnamuutusest, materialiseeritud käibevahendite ühikuhinna muutumisest tuleneva, rentnikule rendilepinguga üleantud või laenatud käibevahendite summa kiirest muutumisest ning rahalisi käibevahendeid mõjutavast inflatsioonist. 3. Riigi ja rentniku omandi kindlaksmääramine ja fikseerimine toimub, lähtudes Rendiseadusest ja teistest riigi vara kasutamist reguleerivatest seadustest ja muudest normatiivaktidest, sõlmitud rendilepingust ning teistest rendileandja ja rentniku vahel sõlmitud lepingutest. 4. Riigi ja rentniku omandit kontrollib ja fikseerib rendileandja poolt moodustatud ekspertgrupp kooskõlas käesolevate metoodiliste juhistega. Ekspertgrupi otsuse riigi ja rentniku omandi maksumuse ja koosseisu kohta kinnitab Eesti Riigivaraameti poolt rentniku omandi fikseerimiseks moodustatav ametkondadevaheline komisjon (edaspidi – ametkondadevaheline komisjon), kes kontrollib ka sõlmitud lepingute seaduslikkust. II. Rendisuhete seaduslikkus 5. Rendisuhete seaduslikkus määratakse kindlaks, kontrollides rendilepingu vastavust Eesti Vabariigi territooriumil kehtivatele ja lepingu sõlmimisel kehtinud seadustele ja muudele normatiivaktidele, milleks on: – kehtivas Tsiviilkoodeksis vara üürimist reguleerivad peatükid ning Eesti NSV ja NSV Liidu rendisuhteid reguleerinud normatiivaktid, kui rendileping on sõlmitud enne 16. novembrit 1988. a.; – kehtivas Tsiviilkoodeksis vara üürimist reguleerivad peatükid, kui rendileping on sõlmitud ajavahemikus 16. novembrist 1988. a. kuni 1. oktoobrini 1990. a.; – Rendiseadus, kui rendileping on sõlmitud pärast 1. oktoobrit 1990. a.; – Eesti NSV Ministrite Nõukogu 6. septembri 1989. a. määrus nr. 302 «Vara rendile andmise ja majandusorganisatsioonide assotsiatsioonide, liitude ja muude majandusühenduste loomise kohta väljaspool vabariiki asuvate ettevõtete ja organisatsioonidega», kui rendile on antud NSV Liidu ministeeriumide halduses olnud, Eesti Vabariigi territooriumil asuvate ettevõtete vara ajavahemikul 6. septembrist 1989. a. kuni 1. jaanuarini 1991. a.; – Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 1991. a. määrus nr. 17 «Rendisuhete kohta», kui rendileping on sõlmitud pärast 21. jaanuari 1991. a., enne seda sõlmitud rendilepingud aga nimetatud määruse punktist 2 tulenevalt; – Vabariigi Valitsuse 6. mai 1991. a. määrus nr. 86 «Eesti Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 1991. a. määruse nr. 17 täiendamise kohta» (RT 1991, nr. 16, art. 224), kui leping on sõlmitud pärast 6. maid 1991. a.; – Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 1990. a. määrus nr. 264 «Eesti Vabariigile kuuluvate riiklike ettevõtete üleviimise kohta uutele organisatsioonilistele vormidele» (RT 1991, nr. 2, art. 21) – riigiettevõtete või riiklike aktsiaseltside struktuuri- või allüksuste tervikvara rentimisel; – Vabariigi Valitsuse 19. juuni 1992. a. määrus nr. 189 «Hindade reguleerimise korra kohta» (RT 1992, nr. 28, art. 390) riigi omanduses olevate ruumide rentimisel renditasu määramise osas, kui leping on sõlmitud pärast 1. juulit 1992. a.; – Vabariigi Valitsuse 6. juuli 1992. a. määrus nr. 198 «Eesti Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 1990. a. määruse nr. 164 osalise muutmise kohta» (RT 1992, nr. 33, art. 436) ning Majandusministeeriumi ja Eesti Riigivaraameti poolt nimetatud määruse täitmiseks väljaantud normatiivaktid – riigiettevõtte, riikliku aktsiaseltsi või riiklikul omandil põhinevate osaühingute vara rentimisel, kui leping on sõlmitud pärast nende määruste jõustumist; – Vabariigi Valitsuse 13. juuli 1992. a. määrus nr. 203 ««Vara erastamise ja välismaalastele rentimise korra» kinnitamise kohta» (RT 1992, nr. 34, art. 450) – vara rentimisel välismaalastele või välisosanikega juriidilistele isikutele, kui leping on sõlmitud pärast selle määruse jõustumist; – Ettevõtteseadus (17. novembrist 1989. a.) – ettevõtte registreerimise kohustuse osas. 6. Riigi vara rentimise kohta sõlmitud lepinguid tühistab kohus, arbitraaž või vahekohus, kusjuures hagejaks on ministeerium, kelle halduses on renditud riigivara. Hagejaks võivad olla ka teised isikud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivale seadusandlusele. Tehingu kehtetuks tunnistamise alused ja tagajärjed on ette nähtud kehtiva Tsiviilkoodeksi III peatükis. III. Riigi ja rentniku omandi fikseerimise alused 7. Rentnik on kohustatud pidama raamatupidamises eraldi arvestust renditud vara ja rentniku omandusse kuuluva vara kohta. Sellise arvestuse puudumisel tuleb see sisse seada hiljemalt pärast riigi ja rentniku omandi esmakordset kontrollimist ja fikseerimist. 8. Riigi ja rentniku omandi fikseerimine toimub põhivahendite ja käibevahendite osas eraldi. Esmalt fikseeritakse riigile kuuluva vara seisund, koosseis ja rahaline väärtus, seejärel aga rentniku omand. 9. Riigile kuuluvate põhivahendite koosseisu ja rahalise väärtuse fikseerimise täpseim viis on põhivahendite koosseisu võrdlemine käesolevate metoodiliste juhiste lisas 1 toodud vormi kohaselt. Vormi kasutamine eeldab, et riigi vara rendileandmisel on rendilepingu lisas või vara üleandmis-vastuvõtmisaktis fikseeritud vara täpne koosseis. 10. Lisa 1 veerus 8 märgitakse nende põhivahendite nimetus, mis on soetatud pärast rendilepingu sõlmimist (rentniku omandi eelmist fikseerimist) amortiseerunud (või võõrandatud) põhivahendite asemele, samuti täiendavalt soetatud põhivahendid, mis moodustavad rendilevõetud tootmis(teenindus-)liiniga ühtse tehnoloogilise terviku. Ülejäänud põhivahendite osas tehakse märge – «sama». 11. Lisa 1 veerus 12 märgitakse summa, mis veerus 11 toodud soetamismaksumuste vahest kuulub rendileandja poolt kompenseerimisele. Summa arvutatakse välja, lähtudes rendilepingu tingimustest, poolte vahel sõlmitud teistest laenu-, hoiu- või muudest sellistest lepingutest ja kokkulepetest või pooltevahelisel kokkuleppel omandi fikseerimisel. Kui pooled lepivad kokku vaid üldsumma suhtes, siis parandusi konkreetse põhivahendi osas eraldi ei fikseerita, vaid sellega korrigeeritakse veeru 10 summat. 12. Lisa 1 veerus 13 fikseeritakse põhivahendi soetamismaksumus, millega see loetakse riigi omandusse kuuluvaks. Põhivahendite osas, mille koosseisus ei ole tehtud muudatusi, kantakse sinna nende maksumus veerus 5 toodud summas. 13. Lisa 1 veerus 14 on vajalik tingimata ära näidata nende põhivahendite jääkväärtuse koefitsient (100 – kulum %-des) : 100, mis on soetatud pärast rendilepingu sõlmimist. Ülejäänud põhivahendite bilansiline maksumus fikseeritakse veerus 15, lähtudes nende täiendavast normikohasest amortiseerumisest vaadeldava perioodi vältel. 14. Kui veerus 1 märgitud põhivahenditest osa puudub (veerus 8 puudub märge «sama» või asenduseks soetatud põhivahendi nimetus), tehakse lisa 1 veerus 16 märge põhjuste kohta (viide poolte täiendavale kokkuleppele, rendilepingu punktile jne.). Vastava märke puudumisel on rentnik kohustatud esitama ekspertgrupile vastavasisulise kirjaliku seletuse. 15. Kui lisa 1 veeru 15 summa on väiksem veeru 6 summast ja see ei ole kooskõlas rendilepingu tingimustega (näiteks on põhivahendite summa vähenemine suurem rendileandjale rendiga vaadeldaval perioodil tasutud põhivahendite amortisatsioonisummast, mis tuli tasuda renditud põhivahendite kulumise katteks), tuleb omandi fikseerimise aktile lisada pooltevaheline täiendav kokkulepe riigi vara puudujäägi kompenseerimiseks rentniku poolt või ekspertgrupi vastavasisuline ettepanek, mille kinnitab ametkondadevaheline komisjon. 16. Kui rendileping ja riigi vara rentnikele üleandmise-vastuvõtmise akt ei võimalda riigi omandusse kuuluva vara fikseerimist lisas 1 toodud vormi kohaselt, tehakse seda käesolevate metoodiliste juhiste lisa 2 kohaselt. 17. Lisa 2 järgi fikseeritakse riigile kuuluvate põhivahendite arvestuslik maksumus (tabeli positsioon 12), põhivahendite bilansiline maksumus (positsioon 6), mis neil oli omandi fikseerimise tähtajaks, ja rendileandja poolt rentnikule kompenseeritavate parenduste ja seadmete hinna kasvu (positsioon 10) vahe. Positsioonis 10 märgitud parenduste ja uute seadmete hinna summa tuleb kompenseerida summas, mis on kooskõlas rendilepingu tingimuste või muude kokkulepetega või omandi fikseerimisel sõlmitud poolte kokkuleppega. 18. Riigile kuuluvate põhivahendite maksumus (positsioon 14) fikseeritakse nende arvestusliku maksumuse (positsioon 12) ja rendilepingu algusest (omandi eelmisest fikseerimisest) kuni omandi fikseerimiseni rentniku poolt kooskõlas rendilepingu tingimustega rendileandjale tasutud amortisatsioonivahendite suuruse (positsioon 13) vahena. Positsioonis 13 märgitud amortisatsioonivahendite hulka arvatakse vaid see summa, mille rentnik on kooskõlas lepinguga tasunud põhivahendite kulumise katteks. Muudel juhtudel, kui amortisatsiooninorm on vaid renditasu arvestamise metoodiliseks aluseks, seda riigi omandist maha ei arvata. 19. Lepinguga rentnikule üleantud nende käibevahendite maksumus, mis riigi ja rentniku omandi fikseerimise päeval kuuluvad riigile, fikseeritakse lepinguga ettenähtud korra kohaselt. Juhul kui leping ei kehtesta korda, kuidas arvestada renditud (laenatud) käibevahenditele mõjuvat inflatsiooni, või seda ei ole arvestatud ametliku inflatsioonikoefitsiendi mittemääramise tõttu, arvestatakse käibevahendid ümber kooskõlas käesolevate metoodiliste juhiste lisaga 3. 20. Kasumi saamise seisukohalt on lisas 3 toodud arvestuse metoodika järgi käibevahendid võrdsustatud põhivahenditega, arvestades nende käibekiirust. Kasumitootlikkuse arvestamisel (koefitsient «n») võetakse aluseks kõik vaadeldaval ajavahemikul rentniku kasutuses olnud põhi- ja käibevahendid ning eeldatakse, et käibevahendite kasutamise rentaablus on võrdne ettevõtte keskmise rentaablusega. 21. Käibevahendite summat vähendatakse rentniku poolt tehtud muude kulutuste võrra, mida peab lepingu tingimuste järgi kompenseerima rendileandja ja mida ei ole eelnevalt arvestatud põhi- ja käibevahendite maksumuse fikseerimisel. Kompenseerimise kokkulepe lisatakse omandi fikseerimise aktile poolte kokkuleppena või ekspertgrupi ettepanekuna (kinnitatakse ametkondadevahelise komisjoni poolt). 22. Riigi vara rendileandmisel või ettevõtte või tema struktuuri- või allüksuse vara rendileandmisel, millega kaasnes rentniku õigusjärglus selle vara baasil tegutsenud ettevõtte suhtes, arvestatakse riigile kuuluva vara fikseerimisel bilansi kulukirjetes neid muudatusi, mida ei ole eelnevalt arvestatud riigile kuuluvate põhi- ja käibevahendite fikseerimisel. Vastavalt kulukirjetes toimunud muutustele riigi omandina fikseeritud rendilolevate vahendite summat kas suurendatakse või vähendatakse. Seejuures lisatakse omandi fikseerimise aktile poolte kokkulepe tasaarvelduste tegemiseks või rendilepingu tingimuste muutmiseks või täiendamiseks. Kokkuleppe mittesaavutamise korral aga ekspertkomisjoni otsus, mille kinnitab ametkondadevaheline komisjon. 23. Rentniku omandusse kuuluvate ja tema vastutusel renditud (laenatud) vahendite summa ja koosseis leitakse, kui kõigist rentniku kasutuses olevatest vahenditest arvatakse maha riigile kuuluvad vahendid. Nende esemeline ja naturaalühikuline, samuti rahaline koosseis fikseeritakse eraldi aktis, mille kooskõlastab ekspertgrupp, et vältida võimalikke arusaamatusi riigi ja rentniku omandi fikseerimisel järgmisel perioodil. 24. Muudatused riigi omandina fikseeritud rendiloleva vara koosseisus, võrreldes vastava vara rendileandmise päevaga, on rendi suuruse kohustusliku muutmise aluseks niivõrd, kuivõrd see tuleneb Eesti Vabariigi seadustest ja muudest normatiivaktidest ning rendilepingu tingimustest. Lisa 1 «Rendil oleva riigivara koosseisu ja rahalise väärtuse täpsustamise metoodiliste juhiste» juurde

Lisa 2 «Rendil oleva riigivara koosseisu ja rahalise väärtuse täpsustamise metoodiliste juhiste» juurde Põhivahenditele tehtud parenduste või kulumise määratlemine Posit- siooni nr. ( ) Arvestuslikud näitajad ja arvestusvalemid Mõõtühik Näitaja suurus Märkused 1. Rendilevõetud põhivahendite soetamismaksumus rendilepingu sõlmimise ajal kehtinud hindades kroonides 2. Positsioonis (1) nimetatud põhivahendite soetamismaksumus, arvestades vahepealseid ümberhindlusi (omandi fikseerimise päeval kehtivates või nendega võrreldavates hindades) kroonides 3. Rendilevõetud põhivahendite bilansiline (jääk-) maksumus rendilepingu sõlmimise päeval kehtinud hindades kroonides 4. Põhivahendite jääkväärtuskoefitsient (100 – kulum %-des) : 100 nende rendile võtmisel (3) : (1) suhtarv 5. Põhivahendite soetamismaksumus omandi fikseerimise kuupäeva seisuga kroonides 6. Põhivahendite jääkmaksumus omandi fikseerimise kuupäeva seisuga kroonides 7. Põhivahendite jääkväärtuskoefitsient (100 – kulum %-des) : 100 omandi fikseerimise päeval (6) : (5) suhtarv 8. Põhivahendite tinglik kallinemine rendiperioodil (5) × (4) – (2) × (4) kroonides 9. Põhivahendite kallinemise koefitsient (8) : ((2) × (4)) suhtarv 10. Põhivahendite parendamine (+) või kulumine (–) (6) : (1 + (9)) – (2) × (4) kroonides 11. Põhivahendite maksumuse kasv, mis on tingitud nende uuendamisel paigaldatud uute vahendite kõrgemast hinnast (6) – (2) × (4) – (10) kroonides 12. Rendileandjale kuuluvate põhivahendite arvestuslik maksumus (6) – (10) kroonides 13. Vaadeldaval perioodil rendileandjale põhivahendite kulumise katteks rendina makstud amortisatsioonivahendid kroonides 14. Riigi omandina fikseeritav põhivahendite maksumus (12) – (13) kroonides Lisa 3 «Rendil oleva riigivara koosseisu ja rahalise väärtuse täpsustamise metoodiliste juhiste» juurde Käibevahendite ümberarvestus ja fikseerimine riigi omandina Riigile kuuluvate, rentnikule rendilepinguga üleantud (laenatud) käibevahendite maksumus fikseeritakse järgmiselt: Vf = Vr (1 + n) – Rv ≥ Vr , kus Vr on rendilepinguga rentnikule üleantud (laenatud) käibevahendite esialgne maksumus, millest on maha arvatud käibevahendid, mis lepingu järgi ei kuulu tagastamisele, ja eelnevalt rentniku poolt lepingu tingimustel ja lepingus ettenähtud korras ostetud käibevahendite maksumus; Rv – rendilepingu algusest kuni omandi fikseerimise päevani vaadeldavate käibevahendite eest tasutud rendisumma; n – ettevõtte vahendite kasutamise efektiivsust iseloomustav koefitsient, mille väärtus arvestatakse: n = K : (V × (Hr : T) + P), kus K on rentnikuks oleva ettevõtte brutokasum, mis on saadud rentniku kasutuses olevate kõigi varade kasutamisest rendilepingu sõlmimisest kuni omandi fikseerimiseni (käibevahendite väljaostmiseni); V – rentniku kasutuses olnud käibevahendite (nii oma, renditud kui ka laenatud) keskmine maksumus vaadeldaval ajavahemikul; Hr – vaadeldava rendiperioodi kestus päevades; T – keskmine käibevälde päevades vaadeldaval rendiperioodil; P – rentniku poolt vaadeldaval ajavahemikul kasutatud põhivahendite (nii oma kui renditud) keskmine maksumus ümberarvestatuna omandi fikseerimisel kehtivatesse või nendega võrreldavatesse hindadesse). Õiend Lisatud avaldamisandmed.