Vabariigi Valitsus — Siseministeeriumi põhimääruse kinnitamine — RT I, 84, 1507

Vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse (RT 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953) paragrahvi 42 lõikele 1 Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada Siseministeeriumi põhimäärus (juurde lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 6. juuni 1991. a. määruse nr. 101 ""Eesti Vabariigi Siseministeeriumi põhimääruse" kinnitamine kohta" (RT 1991, 22, 262) punkt 1. Peaminister Tiit VÄHI Siseminister Märt RASK Riigisekretär Uno VEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 26. novembri 1996. a. määrusega nr. 297 Siseministeeriumi põhimäärus I. ÜLDSÄTTED 1. Siseministeerium (edaspidi ministeerium) on valitsusasutus, kes täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid oma valitsemisalas. 2. Oma ülesannete täitmisel esindab ministeerium riiki. 3. Ministeeriumil on väikese riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat ning oma eelarve ja pangaarve. Ministeeriumi kulud kaetakse riigieelarvest. 4. Ministeerium on aruandekohustuslik Vabariigi Valitsuse ees, kes suunab ja koordineerib tema tegevust ja teostab tema üle seaduses sätestatud korras teenistuslikku järelevalvet. 5. Ministeerium asub Tallinnas. Ministeeriumi postiaadress on Pikk 61, EE0100 Tallinn. Ministeeriumi nende struktuuriüksuste postiaadressid, mis ei paikne ministeeriumi asukohas, tuuakse ära nende põhimäärustes. II. MINISTEERIUMI VALITSEMISALA JA ÜLESANDED 6. Ministeeriumi valitsemisalas on riigi sisejulgeoleku tagamine ja avaliku korra kaitsmine, riigipiiri valvamine ja kaitsmine ning piirireþiimi tagamine, kodanikukaitse ning tuletõrje- ja päästetööde, kohaliku omavalitsuse ja regionaalarengu, kodakondsuse ja migratsiooni ning kirikute ja kogudustega seotud asjade korraldamine ja perekonnaseisualased küsimused ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. 7. Ministeerium riigi julgeoleku ja avaliku korra tagamisel: 1) suunab ja koordineerib politsei tegevust avaliku korra ja riigi sisejulgeoleku tagamisel; 2) kavandab, suunab, koordineerib, analüüsib ja prognoosib ministeeriumi ja selle valitsemisalas olevate ametite kriminaalpoliitikat kuritegude ja haldusõiguserikkumiste tõkestamiseks ja avastamiseks; 3) suunab, koordineerib ja korraldab riikliku kriminaalpreventsiooni programmi ning ministeeriumi ja selle valitsemisalasse kuuluvate alaprogrammide väljatöötamist ja elluviimist; 4) suunab ja koordineerib teaduslikke ja rakenduslikke uurimistöid kriminaalpoliitika ja kriminoloogia valdkonnas ministeeriumi valitsemisalas olevates asutustes, samuti tellib selleteemalisi uurimistöid; 5) suunab ja koordineerib riikliku järelevalve korraldamist relvi, laskemoona, lõhkematerjale, turvateenistust ning eradetektiivindust käsitlevate seaduste ja muude õigusaktide täitmise üle ministeeriumi valitsemisalas asuvate ametite poolt ning töötab välja riigi poliitikat nendes valdkondades. 8. Ministeerium riigipiiri valvamise ja kaitsmise ning piirireþiimi tagamisel: 1) suunab ja koordineerib riigipiiri valvamist ja kaitsmist, piirireþiimi tagamist ning päästetööde korraldamist merel ja piiriveekogudel; 2) suunab ja koordineerib riigipiiri integreeritud seire- ja tehniliste valvesüsteemide arendamist; 3) suunab ja koordineerib piirivalve relvastuse ja erivahendite soetamise ja arengu küsimusi; 4) korraldab piirivalve koostööd kaitsejõududega; 5) suunab ja koordineerib piirivalve teenistusliku ja lahingulise väljaõppe korraldust ning tagab piirivalve valmisoleku tegutsemiseks. 9. Ministeerium kodanikukaitse ning tuletõrje- ja päästetööde asjade korraldamisel: 1) suunab, koordineerib ja korraldab suurõnnetuste kohta teabe kogumist, töötlemist ja analüüsimist nende prognoosimiseks, ennetamiseks ja likvideerimiseks; 2) suunab, koordineerib ja korraldab üldriikliku kodanikukaitse ning tuletõrje- ja päästeala arengukontseptsioonide ja programmide väljatöötamist; 3) suunab, koordineerib ja korraldab kodanikukaitse ning tuletõrje- ja päästeala häire-, side- ja mõõtesüsteemide kavandamist ja väljaarendamist; 4) suunab, koordineerib ja korraldab üldriiklike operatiivkavade väljatöötamist kriisiolukordade likvideerimiseks ning kriisijuhtimissüsteemi funktsioneerimiseks; 5) suunab, koordineerib ja korraldab kodanikukaitsesüsteemi arengut ning varustamist pääste- ja kaitsevahenditega; 6) suunab ja koordineerib kohalike omavalitsuste ja riigiasutuste tegevust, samuti väljaõpet ja täiendkoolitust kodanikukaitse valdkonnas. 10. Ministeerium kohaliku omavalitsuse ja regionaalse arengu asjade korraldamisel: 1) kavandab ja koordineerib riigi kohaliku omavalitsuse poliitikat; 2) koordineerib maakondade riiklikku haldamist ning tegeleb maavalitsuste üldküsimuste korraldamisega; 3) kavandab ja koordineerib riigi regionaalpoliitikat vastavalt ministeeriumidevahelisele tööjaotusele; 4) osaleb kohalike omavalitsuste eelarvete tulude ja kulude baasi kujundamisel ning kohalike eelarvete riikliku toetussüsteemi kujundamisel ja arendamisel vastavalt ministeeriumidevahelisele tööjaotusele; 5) korraldab riigi territooriumi haldusjaotuse küsimusi; 6) aitab kaasa kohalike omavalitsuste ja nende liitude sidemete vahendamisele Vabariigi Valitsusega. 11. Ministeerium rahvastikuküsimuste korraldamisel: 1) suunab ja koordineerib Eesti seadusjärgse kodanikkonna määratlemisega seotud küsimusi; 2) korraldab naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse andmisega seotud küsimusi; 3) korraldab Eesti kodanikele kodakondsust ja isikut tõendavate dokumentide väljaandmist; 4) korraldab ja koordineerib perekonnaseisualaseid küsimusi; 5) reguleerib migratsiooniprotsesse ja aitab kaasa Eesti püsirahvastiku kujundamisele; 6) korraldab välismaalaste abistamist nende reemigreerumisel; 7) korraldab Eestis elavate välismaalaste dokumenteerimist; 8) korraldab põgenikega seotud küsimusi; 9) haldab rahvastiku arvestuse andmebaase. 12. Ministeerium kirikute ja kogudustega seotud asjade korraldamisel: 1) aitab kaasa riigi ning kohalike omavalitsuste ja kirikute, koguduste, koguduste liitude ning nende allasutuste vaheliste suhete arendamisele sotsiaal-, majandus-, haridus-, õigus- ja kultuuriküsimuste valdkonnas; 2) abistab vajadusel võimaluste piires kirikuid, kogudusi, koguduste liitusid ning nende allasutusi nende enesekorralduse teostamisel; 3) analüüsib ja üldistab usuelu probleemistikku riigis. 13. Ministeerium muude asjade korraldamisel: 1) suunab, koordineerib ja korraldab ministeeriumi valitsemisala käsitlevate seaduste, Vabariigi Valitsuse määruste ning siseministri määruste eelnõude väljatöötamist; 2) suunab, koordineerib ja korraldab ministeeriumi valitsemisala käsitlevate õigusaktide kooskõlla viimist Euroopa Liidu õigusaktidega; 3) korraldab ministeeriumi valitsemisala käsitlevate rahvusvaheliste lepingute ja konventsioonidega ühinemise ettevalmistamist; 4) informeerib elanikkonda, ajakirjandust, raadiot ja televisiooni ning uudisteagentuure ministeeriumi ja tema valitsemisalas olevate asutuste tegevusest, töötulemustest, üritustest ja kavadest; 5) suunab ja koordineerib ministeeriumi valitsemisalas olevate ametite ja hallatavate riigiasutuste personalialast tööd; 6) suunab ja koordineerib koolituse, sealhulgas täiend- ja ümberõppe korraldamist ministeeriumi valitsemisalas; 7) teostab distsiplinaarmenetlust ministeeriumi valitsemisalas olevate asutuste töötajate poolt toimepandud olulisemates teenistusalastes üleastumistes, üldistab distsiplinaarpraktikat ning rakendab abinõusid teenistus- ja täitmisdistsipliini tõhustamiseks; 8) annab arvamusi ja kooskõlastusi teiste ministeeriumide poolt ettevalmistatud, ministeeriumi valitsemisala puudutavate õigusaktide eelnõude väljatöötamisel; 9) abistab teisi ministeeriume oma valitsemisalasse puutuvate küsimuste lahendamisel ja teeb nendega koostööd; 10) esindab riiki rahvusvahelises suhtlemises oma valdkonnas välissuhtlemise seadusega ettenähtud korras; 11) koordineerib enda hallatavate riigiasutuste rahvusvahelist koostööd; 12) koordineerib ministeeriumi valitsemisalas olevatele asutustele materiaal-tehnilise ja muu välisabi suunamist ja jaotamist; 13) vaatab läbi enda hallatavate asutuste riigieelarvevahendite eraldamise taotlused, korraldab nende ekspertiisi ning valmistab ette vastava koondettepaneku riigieelarve eelnõu koostamisel; 14) valmistab ette ministeeriumi eelarve eelnõu, lähtudes ministeeriumi valitsemisalast ja ülesannetest, ning koostab eelmise aasta eelarve täitmise aruande; 15) kontrollib ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste finantstegevust; 16) valitseb ministeeriumile valitseda antud riigivara riigivaraseadusega ja selle alusel kehtestatud korras ning suunab, koordineerib ja korraldab ministeeriumi valitsemisalas asuvate ametite ja hallatavate riigiasutuste tegevust investeeringute, riigihangete ja ehitustegevuse alal; 17) töötab välja ministeeriumi valitsemisala reguleerivate õigusaktide eelnõusid ning vastutab nende rakendatavuse ja vastavuse eest põhiseadusele ja seadustele; 18) ministeerium täidab muid talle seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi seadlustega ning Vabariigi Valitsuse poolt pandud ülesandeid. III. SISEMINISTER 14. Ministeeriumi juhib siseminister (edaspidi minister). 15. Minister: 1) juhib ministeeriumi ja korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi; 2) vastutab põhiseaduse, ministeeriumi valitsemisala korraldavate teiste seaduste, Riigikogu otsuste, Vabariigi Presidendi seadluste ja otsuste, Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste täitmise eest; 3) otsustab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad küsimused, kui nende otsustamine ei ole seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega pandud alluvatele ametiasutustele või ametnikele; 4) esindab ministeeriumi ja annab volitusi ministeeriumi esindamiseks; 5) teostab teenistuslikku järelevalvet seaduses sätestatud korras ministeeriumi struktuuriüksuste, ministeeriumi valitsemisala valitsusasutuste ja nende ametiisikute, samuti muude ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle, vajadusel paneb teenistusliku järelevalve korraldamise ministeeriumi kantslerile; 6) nimetab ametisse ja vabastab ametist ministeeriumi valitsemisalas olevate ametite peadirektorid, ministeeriumi asekantslerid, ministeeriumi osakondade juhatajad ning kohaldab neile ergutusi ja määrab distsiplinaarkaristusi, sõlmib ministeeriumi kantsleri ettepanekul töölepingud ministeeriumi hallatavate riigiasutuste juhtidega, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti; 7) kehtestab kooskõlastatult vastava konkursi- ja atesteerimiskomisjoniga ministeeriumi ametnike atesteerimisnõuded; 8) nimetab ametisse ja vabastab ametist ministeeriumi koosseisus ettenähtud, väljaspool struktuuriüksusi olevad nõunikud ning määrab nende ülesanded ja alluvuse; 9) kinnitab ministeeriumi teenistujate koosseisu ja struktuuriüksuste põhimäärused; 10) pärib aru ministeeriumi teenistujatelt ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste juhtidelt; 11) määrab ministeeriumi valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide peadirektorite poolt teenistusliku järelevalve teostamise ulatuse ja korra; 12) võib moodustada nõuandva õigusega komisjone ja töögruppe ministeeriumi pädevuses olevate ülesannete täitmiseks, määrab nende ülesanded ja töökorra; 13) teeb ministeeriumi hallatavate riigiasutuste moodustamisotsused, kinnitab nende põhimäärused ja eelarved ning määrab nende struktuuri, asjaajamise ja töökorralduse, kui see ei ole sätestatud ministri määrusest kõrgemalseisva õigusaktiga; 14) esitab Vabariigi Valitsusele rahandusministri kaudu ettepanekud ministeeriumi kulude ja tulude aastaeelarve eelnõu ning vajaduse korral lisaeelarve eelnõu kohta, otsustab eelarvevahendite kasutamise ning valvab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise üle; 15) kinnitab ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste eelarved, lähtudes riigieelarvest, muudab neid ja kontrollib nende täitmist ning vajadusel teeb ettekirjutusi eelarvevahendite kasutamiseks; 16) otsustab ministeeriumi valitsemisel oleva riigivaraga seotud küsimusi riigivaraseaduse või selle alusel kehtestatud korras; 17) otsustab ministeeriumi ülesannete täitmiseks vajamineva vara hankimiseks ja teenuste tellimiseks riigihangete pakkumiste läbiviimise; 18) lahendab seaduses ettenähtud juhtudel õiguslikke vaidlusi; 19) annab Vabariigi Valitsusele aru ministeeriumi tegevusest; 20) kinnitab ministeeriumi kantsleri ettepanekul ministeeriumi asjaajamiskorra ja sisekorraeeskirja; 21) täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud seaduse või Vabariigi Valitsuse määruse, korralduse või peaministri korraldusega. 16. Minister annab ministeeriumi juhtimisel ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse korraldamiseks seaduse alusel määrusi ja käskkirju ning suulisi ja kirjalikke korraldusi ministeeriumi teenistujatele. 17. Ministri suulised ja kirjalikud korraldused registreeritakse ministeeriumi asjaajamiskorras ettenähtud korras. IV. KANTSLER 18. Ministeeriumi struktuuriüksuste tööd juhib, ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevust koordineerib ja ministeeriumi asjaajamist korraldab kantsler. 19. Kantsler: 1) juhib vahetult asekantslerite ning osakonnajuhatajate kaudu üldosakonna, ökonoomikaosakonna, majanduskorralduse osakonna, avalike suhete osakonna ja personaliosakonna, samuti kantslerile alluvate nõunike tööd; 2) koordineerib asekantslerite kaudu ministeeriumi valitsemisalas olevate ametite ja Eesti Riigikaitse Akadeemia tegevust ning teeb ministrile ettepanekuid nende asjaajamise ja töökorralduse kohta; 3) tagab ministeeriumi tegevuseks vajalike organisatsiooniliste ja majanduslike tingimuste loomise; 4) käsutab ministri poolt kinnitatud eelarve piires ministeeriumi eelarvevahendeid ning vastutab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise eest; 5) valmistab ette ministeeriumi aastaeelarve eelnõu ja vajaduse korral lisaeelarve kohta käivad ettepanekud; 6) nimetab ametisse ja vabastab ametist ministeeriumi koosseisu kuuluvad ametnikud, välja arvatud need, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist minister; 7) sõlmib töölepingud ministeeriumi abiteenistujatega; 8) kinnitab vastavalt struktuuriüksuste põhimäärustele ja struktuuriüksuste juhtide ettepanekutele enda poolt ametisse nimetatavate ametnike ametijuhendid ja vajadusel abiteenistujate tööjuhendid, kohaldab enda poolt teenistusse võetavatele teenistujatele ergutusi ja määrab distsiplinaarkaristusi; 9) edutab enda poolt ametisse nimetatavaid ametnikke oma pädevuse piires; 10) on ministeeriumi ametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjoni esimeheks või määrab esimeheks teise isiku; 11) pärib aru ministeeriumi struktuuriüksuste ja hallatavate riigiasutuste juhtidelt nende tegevuse kohta ning teeb ministrile ettepanekuid struktuuriüksuste ja hallatavate asutuste juhtidele ergutuste kohaldamiseks ja distsiplinaarkaristuste määramiseks; 12) hoiab ministeeriumi vapipitsatit ja kehtestab selle kasutamise korra (või teeb ministrile vastava ettepaneku korra kehtestamiseks); 13) korraldab riigivara kasutamist ministrilt saadud volituste piires kooskõlas riigivaraseadusega ning teeb ministrile ettepanekuid riigivara käsutamiseks; 14) teostab riigihankeid ministrilt saadud volituste piires; 15) korraldab ministeeriumi struktuuriüksuste, ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja hallatavate riigiasutuste põhimääruste, ministeeriumi sisekorraeeskirja ja asjaajamiskorra väljatöötamist ning esitab need ministrile kinnitamiseks; 16) esindab ministeeriumi oma pädevuse ja ministrilt saadud volituste piires; 17) annab ministri teadmisel loa ministeeriumi valitsemisalas oleva valitsusasutuse juhi välislähetuseks; 18) täidab muid ministri poolt antud ülesandeid. 20. Kantsler annab seaduses ja ministeeriumi põhimääruses ettenähtud pädevuse piires käskkirju ministeeriumi teenistujate teenistusse võtmiseks ja teenistusest vabastamiseks, struktuuriüksuste töö juhtimiseks ja koordineerimiseks ning ministeeriumi asjaajamise korraldamiseks. 21. Ministeeriumi struktuuriüksuste juhtimisel annab kantsler ministeeriumi struktuuriüksuste ning ametite ja asutuste juhtidele suulisi ja kirjalikke korraldusi, mis registreeritakse ministeeriumi asjaajamiskorras ettenähtud korras. 22. Kantsleri äraolekul asendab teda õigusloome ja eurointegratsiooni asekantsler, viimase äraolekul politsei, piirivalve ja päästeala asekantsler. Nende puudumisel asendab kantslerit kohaliku halduse ja rahvastikuprobleemide asekantsler. V. ASEKANTSLER 23. Ministeeriumi koosseisus on õigusloome ja eurointegratsiooni asekantsleri, politsei, piirivalve ja päästeala asekantsleri ning kohaliku halduse ja rahvastikuprobleemide asekantsleri ametikohad. 24. Õigusloome ja eurointegratsiooni asekantsler: 1) juhib osakonnajuhataja kaudu õigussuhete ja eurointegratsiooni osakonna tööd; 2) koordineerib Eesti Riigikaitse Akadeemia tegevust ning teostab ministrilt saadud volituste piires akadeemia üle teenistuslikku järelevalvet; 3) korraldab Vabariigi Valitsuse istungi päevakorrast tulenevaid küsimusi; 4) teeb kantslerile ettepanekuid enda poolt juhitavas valdkonnas ministeeriumi eelarve koostamiseks ja eelarvevahendite kasutamiseks; 5) esindab ministeeriumi ministrilt saadud volituste piires; 6) teeb ettepanekuid talle alluvate osakondade juhatajate edutamiseks ning neile ergutuste kohaldamiseks ja distsiplinaarkaristuste määramiseks; 7) valvab talle alluvate osakondade ülesannete täitmise üle; 8) täidab muid ministri või kantsleri poolt antud ülesandeid. 25. Politsei, piirivalve ja päästeala asekantsler: 1) juhib osakonnajuhataja kaudu analüüsi- ja arenguosakonna tööd; 2) koordineerib Kaitsepolitseiameti, Piirivalveameti, Politseiameti ja Päästeameti tegevust ning teostab ministrilt saadud volituste piires nende üle teenistuslikku järelevalvet; 3) teeb ettepanekuid ametite töökorralduse täiustamiseks; 4) teeb ettepanekuid talle alluvate osakondade juhatajate edutamiseks ning neile ergutuste kohaldamiseks ja distsiplinaarkaristuste määramiseks; 5) teeb kantslerile ettepanekuid enda juhitavas valdkonnas ministeeriumi eelarve koostamiseks ja eelarvevahendite kasutamiseks; 6) esindab ministeeriumi ministrilt saadud volituste piires; 7) valvab talle alluvate osakondade ülesannete täitmise üle; 8) täidab muid ministri või kantsleri poolt antud ülesandeid. 26. Kohaliku halduse ja rahvastikuprobleemide asekantsler: 1) juhib osakonnajuhatajate kaudu kohaliku omavalitsuse ja regionaalarengu osakonna, rahvastikuosakonna ja perekonnaseisuosakonna tööd; 2) koordineerib Kodakondsus- ja Migratsiooniameti tegevust ning teostab ministrilt saadud volituste piires selle üle teenistuslikku järelevalvet; 3) teeb ettepanekuid talle alluvate osakondade juhatajate edutamiseks ning neile ergutuste kohaldamiseks ja distsiplinaarkaristuste määramiseks; 4) teeb kantslerile ettepanekuid enda juhitavas valdkonnas ministeeriumi valitsemisala eelarve koostamiseks ning eelarvevahendite kasutamiseks; 5) esindab ministeeriumi ministrilt saadud volituste piires; 6) valvab talle alluvate osakondade ülesannete täitmise üle; 7) täidab muid ministri või kantsleri poolt antud ülesandeid. 27. Asekantsleri äraolekul asendab teda teine asekantsler või ministri määratud osakonnajuhataja. Asekantsleri asendamine vormistatakse kantsleri käskkirjaga. 28. Asekantsler annab oma ülesannete täitmisel talle vahetult alluvatele osakonnajuhatajatele ning ametite ja asutuste juhtidele suulisi ja kirjalikke korraldusi, mis registreeritakse ministeeriumi asjaajamiskorras ettenähtud korras. VI. OSAKONNAJUHATAJA 29. Osakonnajuhataja: 1) juhib osakonna tööd ja tagab osakonnale pandud ülesannete täitmise; 2) täidab temale antud juhised ja korraldused või teatab nende täitmise takistustest; 3) annab alluvatele teenistujatele juhiseid ja korraldusi; 4) valvab temale alluvate teenistujate teenistuskohustuste täitmise üle; 5) allkirjastab ja viseerib osakonnas koostatud dokumendid kooskõlas osakonna põhimääruse ja ministeeriumi asjaajamiskorraga; 6) esindab osakonda oma ülesannete täitmisel ja annab osakonna nimel arvamusi ja kooskõlastusi ministeeriumi juhtkonnale ja teistele struktuuriüksustele; 7) saab ministeeriumi juhtkonnalt ja teistelt struktuuriüksustelt osakonnale pandud ülesannete täitmiseks vajalikku informatsiooni; 8) teeb ministeeriumi juhtkonnale ettepanekuid osakonna organisatsioonilise struktuuri, koosseisu ja töökorralduse kohta, struktuuriüksuse teenistujatele palkade, toetuste ja distsiplinaarkaristuste määramise ning ergutuste kohaldamise kohta; 9) taotleb osakonna ülesannete täitmiseks vajalikke vahendeid; 10) taotleb osakonna teenistujatele täiendkoolitust osakonnale pandud ülesannete paremaks täitmiseks; 11) võib teha ministeeriumi juhtkonnale ettepanekuid komisjonide ja töörühmade moodustamiseks osakonna ülesandeid puudutavate küsimuste lahendamiseks; 12) vastavalt osakonna põhimäärusele kirjutab alla osakonna plangil vormistatud informatiivse sisuga kirjadele, millega ei võeta rahalisi ega muid kohustusi ning ei anta õigusi ega panda kohustusi ministeeriumivälistele isikutele, kui seadus ei näe ette teisiti. 30. Ministeeriumi osakonnajuhataja vastutab osakonnale pandud ülesannete õiguspärase, täpse ja õigeaegse täitmise eest. Osakonnajuhataja täpsemad teenistuskohustused määratakse kindlaks osakonna põhimäärusega. 31. Osakonna koosseisu kuuluva talituse või büroo juhataja õigused ja kohustused nähakse ette osakonna põhimääruses. VII. OSAKOND 32. Ministeeriumi osakond on ministeeriumi struktuuriüksus, millel puuduvad täitevvõimu volitused ministeeriumiväliste isikute suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 33. Ministeeriumi osakonnad on: 1) analüüsi- ja arenguosakond; 2) kohaliku omavalitsuse ja regionaalarengu osakond; 3) rahvastikuosakond; 4) perekonnaseisuosakond; 5) avalike suhete osakond; 6) õigusloome ja eurointegratsiooni osakond; 7) personaliosakond; 8) ökonoomikaosakond; 9) majanduskorralduse osakond; 10) üldosakond. 34. Analüüsi- ja arenguosakonna põhiülesanded on: 1) ministeeriumi ühtse kriminaalpoliitika analüüsimine, prognoosimine, kavandamine, suunamine ning koordineerimine kuritegude ja haldusõiguserikkumiste ennetamiseks, tõkestamiseks ja avastamiseks; 2) kriisisituatsioonide ennetamise, operatiivolukorra jälgimise ning päästetööde ja kodanikukaitse korralduse küsimused; 3) politsei, piirivalve ja päästeala korralduse, arengu ja valmisoleku, samuti relvade, laskemoona, lõhkematerjalide, muu relvastuse ning erivahenditega seotud küsimused; 4) logistika, info- ja kommunikatsioonisüsteemide väljatöötamise ja arendamise küsimused. 35. Kohaliku omavalitsuse ja regionaalse arengu osakonna põhiülesanded on riigi kohaliku omavalitsuse ja regionaalpoliitika kavandamine ja koordineerimine, osalemine kohalike omavalitsuste eelarvete tulude ja kulude baasi kujundamisel ning kohalike eelarvete riikliku toetussüsteemi kujundamisel ja arendamisel vastavalt ministeeriumidevahelisele tööjaotusele, maakondade riikliku haldamise küsimuste korraldamine ning haldus- ja asustusjaotuse arengu kavandamine ja koordineerimine. 36. Rahvastikuosakonna põhiülesanded on rahvastikupoliitika väljatöötamine, suunamine ja koordineerimine kodakondsuse, migratsiooni, põgenike ja rahvastiku arvestuse küsimustes ning kirikute ja kogudustega seotud asjade korraldamine. 37. Perekonnaseisuosakond korraldab perekonnaseisu aktiraamatute teiste eksemplaride ja muude dokumentide hoidmist, kannab sisse märkusi aktide teistesse eksemplaridesse, annab välja sünni-, surma- ja abielutunnistusi, akti ärakirju ja tõendeid kirikuraamatute alusel, samuti nõustab maavalitsusi ning valla- ja linnavalitsusi perekonnaseisuaktide koostamisel. 38. Avalike suhete osakonna põhiülesanded on üldsuse informeerimine ministeeriumi ja selle valitsemisalas olevate asutuste tegevusest, välissuhtlemise üldjuhtimine ja ministeeriumi välissuhete korraldamine, suhtlemine rahvusvaheliste organisatsioonidega ning abiprogrammide koordineerimine. 39. Õigusloome ja eurointegratsiooni osakonna põhiülesanded on ministeeriumi õigusteenindamine, õigustloovate aktide väljatöötamise koordineerimine, õigusaktide seadusele vastavuse kontrollimine ning Euroopa Liiduga integreerumise küsimused. 40. Personaliosakonna põhiülesanded on ministeeriumi personalitöö ja ministeeriumi valitsemisala koolitustegevuse korraldamine, ministeeriumi valitsemisalas olevate asutuste personalitöö suunamine ja koordineerimine ning avaliku teenistuse ja distsiplinaarküsimused. 41. Ökonoomikaosakonna põhiülesanded on ministeeriumi valitsemisala eelarveprojekti ja riiklike investeerimisprogrammide projektide finantseerimise ettepanekute väljatöötamine ning eelarve ja investeerimisprogrammide täitmise kontrollimine. 42. Majanduskorralduse osakonna põhiülesanded on ministeeriumi valitsemisalas oleva riigivara valitsemise korraldamine, investeeringute ja ehitustegevuse suunamine ja koordineerimine, riigihangete korraldamine ning ministeeriumi valitsemisalas olevate asutuste majandus- ja finantstegevuse revideerimine. 43. Üldosakonna põhiülesanded on: 1) ministeeriumi töö organiseerimine ja asjaajamise korraldamine; 2) ministeeriumi raamatupidamise korraldamine; 3) ministeeriumi haldushoonete korrashoid ja valve korraldamine; 4) ministeeriumi valitsemisala küsimused, mis ei kuulu ühegi teise ministeeriumi osakonna pädevusse; 5) riigisaladuse kaitse tagamine. 44. Osakondade täpsemad ülesanded määratakse kindlaks nende põhimäärustes. 45. Ministeeriumi osakondade koosseisu võivad kuuluda vastavalt osakonna põhimäärusele talitused ja bürood. Talituste ja büroode ülesanded ja pädevus määratakse ministri poolt kinnitatavas osakonna põhimääruses. 46. Ministeeriumi osakonnal või osakonna koosseisu kuuluval talitusel või bürool võib olla oma plank ja oma nimega pitsat, kui see on ette nähtud osakonna põhimääruses. 47. Ministeeriumi struktuuri kuuluvad väljaspool struktuuriüksusi olevad ministri ja ministeeriumi nõunikud, kelle ülesanded, pädevus ja alluvus määratakse ministri poolt kinnitatud ametijuhendis. VIII. MINISTEERIUMIS MOODUSTATAVAD KOMISJONID, NÕUKOGUD JA TÖÖRÜHMAD 48. Minister võib ministeeriumi valitsemisalas moodustada nõuandva õigusega alalisi või ajutisi komisjone, nõukogusid ja töörühmi (edaspidi komisjonid). 49. Kantsler võib ministeeriumi struktuuriüksuste töö koordineerimiseks üksikküsimuste lahendamisel moodustada ajutisi komisjone. 50. Komisjonid moodustatakse ministri või kantsleri käskkirjaga, milles määratakse komisjoni ülesanded, esimees ja liikmed, ülesannete täitmise tähtajad ja teenindav struktuuriüksus. 51. Kui komisjoni esimeheks ei ole ministeeriumi juhtkonda kuuluv ametnik või osakonnajuhataja, määrab minister või kantsler komisjoni töö eest vastutava, ministeeriumi juhtkonda kuuluva ametniku või osakonnajuhataja. 52. Komisjoni teenindav struktuuriüksus tagab komisjoni asjaajamise ja komisjoni koosolekute protokollimise. 53. Osakonna koosseisu kuuluvad ametnikud nimetatakse komisjoni liikmeks osakonnajuhataja ettepanekul. 54. Komisjoni liikmeteks võib määrata teiste valitsusasutuste teenistujaid asutuse juhi ettepanekul. Komisjoni töösse võib kaasata väljaspool riigiteenistust olevaid isikuid nende nõusolekul. 55. Osakonnajuhatajad on komisjoni koosolekute toimumise ajaks kohustatud vabastama komisjoni liikmed nende ametikohustuste täitmisest, kui see ei kahjusta struktuuriüksuse põhiülesannete täitmist. 56. Komisjoni ülesannete täitmisest annab komisjoni esimees aru ministrile või kantslerile, kui komisjoni moodustamisel ei ole määratud teisiti. 57. Komisjonil on õigus pöörduda ministeeriumi struktuuriüksuste ja ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste poole tööks vajalike andmete ja dokumentide saamiseks. 58. Komisjonis osalemisel täiendavate tööülesannete täitmise eest võib maksta tasu. 59. Käesolevas osas sisalduvad sätted laienevad teistele seaduse alusel moodustatud komisjonidele ja nõukogudele, kui seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest ei tulene teisiti. 60. Ministeeriumi teenindamisel olevate valitsuskomisjonide asjaajamise korraldamiseks määrab vastutava struktuuriüksuse minister. 61. Käesoleva põhimääruse punktides 48 ja 49 nimetatud ministri ja kantsleri poolt moodustatud komisjonil võib olla ka otsuste langetamise õigus, kui see tuleneb otseselt seadusest. IX. MINISTEERIUMI SÜMBOLID 62. Ministeeriumil on sõõrikujuline 50 mm läbimõõduga pitsat, mille keskel on väikese riigivapi kujutis. Sõõri ülemist äärt mööda on sõna "SISEMINISTEERIUM". 63. Ministeeriumi kirjaplangil, üldplangil, ministri määruse ja käskkirja plangil ning kantsleri kirjaplangil ja käskkirja plangil kasutatakse väikese riigivapi kujutist. Ministeeriumi õigusaktid ja muud haldusdokumendid vormistatakse seaduse ja valitsusasutuste asjaajamiskorraga ettenähtud korras. Ministeeriumi kirjaplanke kasutavad oma pädevuse piires minister ja kantsler. 64. Ministeeriumi osakonnal võib olla oma kirjaplank, kui see on ette nähtud osakonna põhimääruses. Ministeeriumi osakonnajuhataja kirjutab osakonna kirjaplangile alla käesoleva põhimääruse punkti 31 alapunktis 13 ettenähtud korras. 65. Ministeerium kasutab riigilippu vastavalt riigilipu seadusele. X. TEENISTUSLIK JÄRELEVALVE 66. Minister teostab teenistuslikku järelevalvet ministeeriumi ametiisikute, ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste, ministeeriumi hallatavate riigiasutuste ja nende juhtide aktide ning toimingute üle seadusega ettenähtud korras. 67. Minister võib teenistusliku järelevalve korras teha kantslerile või asekantslerile (või ka osakonnajuhatajale talle alluvate ametnike kohta) ülesandeks materjalide ja seletuste kogumise akti andmise või toimingu sooritamise asjaolude väljaselgitamiseks. 68. Minister võib oma käskkirjaga teenistusliku järelevalve algatamise ja vastavate otsuste langetamise ministeeriumi ametnike toimingute üle panna kantslerile. Kantsleril on õigus teha asekantslerile või osakonnajuhatajale ülesandeks ministeeriumi ametniku toimingu sooritamise asjaolude väljaselgitamise ning vastavate dokumentide ja seletuste kogumise teenistusliku järelevalve teostamiseks. Siseminister Märt RASK