Vabariigi Valitsus — Eesti Keskkonnafondi põhikirja kinnitamine — RT I, 23, 388

(õ) 15.05.2008 20:30 Keskkonnafondi seaduse (RT I 1994, 8, 105) alusel Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada Eesti Keskkonnafondi põhikiri (juurde lisatud). 2. Keskkonnaministeeriumil esitada kahe nädala jooksul Vabariigi Valitsusele ettepanekud Keskkonnafondi nõukogu isikkoosseisu kohta. 3. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 19. jaanuari 1993. a. määruse nr. 14 "Eesti Keskkonnafondi põhikirja kinnitamise kohta" (RT I 1993, 5, 81) punkt 1. Peaminister Mart LAAR Keskkonnaminister Andres TARAND Riigikantselei sekretariaadi direktor riigisekretäri ülesannetes Imre SIIL Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 17. märtsi 1994. a. määrusega nr. 100 Eesti Keskkonnafondi põhikiri I. Üldsätted 1. Eesti Keskkonnafond (edaspidi fond) on Keskkonnafondi seaduse ja käesoleva põhikirja alusel tegutsev riiklik organisatsioon, kes koondab ja jaotab sihipäraselt rahalisi vahendeid keskkonnakaitse lisafinantseerimiseks. 2. Fond koosneb keskfondist ja kõikide maakondade ning Narva ja Tallinna osafondidest. Fondis võib moodustada sihtkapitale. 3. Fond on juriidiline isik, kellel on oma nimetusega pitsat ja pangaarved. 4. Fond juhindub oma tegevuses Keskkonnafondi seadusest, teistest Eesti Vabariigi seadustest ja muudest õigusaktidest ning käesolevast põhikirjast. 5. Fond tegutseb keskkonnaministri valitsemisalas. 6. Fondis moodustatakse reserv avariiolukordadeks ja riikliku kaitse alla võetud linnu- või loomaliikide poolt tekitatud kahju hüvitamiseks vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale. II. Fondi ülesanded 7. Fondi ülesandeks on finantseerida laenude ja toetustega rahvusvahelisi, riiklikke, regionaalseid ja kohalikke programme ning meetmeid: 1) keskkonnakaitse alal; 2) looduskaitse alal; 3) keskkonna- ja loodusjärelevalve alal; 4) keskkonnasäästlike tehnoloogiate, aparatuuri ja muude tehnikavahendite väljatöötamisel ning hankimisel; 5) keskkonna- ja looduskaitsealase koolitus- ja kasvatustöö ning täienduskoolituse ja propaganda alal; 6) muude riikliku ja regionaalse tähtsusega probleemide lahendamisel. III. Fondi vahendid ja nende kasutamine 8. Fondi vahendid moodustuvad: 1) saastekahju hüvitisest; 2) riigieelarvest ja kohalikest eelarvetest tehtavatest sihteraldistest; 3) välisriikide valitsuste, juriidiliste isikute ja üksikisikute ning rahvusvaheliste organisatsioonide sihteraldistest; 4) annetustest; 5) fondi poolt antud laenude tagasilaekumisest ja intressidest; 6) fondi tuluüritustest laekuvast rahast; 7) muudest laekumistest. 9. Saastekahju hüvitisest tsentraliseeritakse igas kvartalis 50 protsenti keskfondi. 10. Fondi laekuvaid sihtotstarbelisi vahendeid ja annetusi kasutatakse vastavalt nende sihitusele või annetaja soovile, kui see ei ole vastuolus käesoleva põhikirjaga. 11. Fond võib fondi nõukogu otsusel võtta keskkonnaprojektide realiseerimiseks vajalike vahendite saamiseks laenu 25 protsendi ulatuses kinnitatud aastaeelarvetulust. 12. Fondi raha hoitakse fondi nõukogu otsusega kindlaks määratud pankades. 13. Osafondi käsutusse jäävast saastekahju hüvitisest kasutatakse vähemalt 50 protsenti kohalike keskkonnakaitseprojektide finantseerimiseks ja saastekahjustuste kompenseerimiseks regionaalse keskkonnakaitseprogrammi raames valla- või linnavolikogude taotluste alusel, mida toetab maakogu. Toetus fikseeritakse maakogu protokollis. 14. Keskfondi laekunud saastekahju hüvitisest kasutatakse vähemalt 50 protsenti fondi nõukogus toetuse saanud riikliku tähtsusega projektide finantseerimiseks riiklike keskkonnakaitse programmide raames. Riiklikud programmid kinnitab keskkonnaminister. 15. Fondist laenu andmise tingimuseks on, et: 1) laenu suurus ei tohi ületada 75 protsenti krediteeritava projekti üldmaksumusest; 2) laenuintressi suuruse määrab kindlaks fondi nõukogu. 16. Fond võib anda rahalisi vahendeid teistest allikatest saadud laenude ja laenuintresside tasumiseks. 17. Keskfond võib fondi nõukogu otsusel garanteerida teistest allikatest finantseeritavaid projekte 75 protsendi ulatuses nende maksumusest. Kõikide garantiide summa kokku ei tohi ületada 25 protsenti fondi aastaeelarve tulust. 18. Laenu andmise ja laenu võtmise garanteerimise tingimused määrab kindlaks fondi nõukogu. 19. Fond suhtleb vahendite saajatega lepingulistel alustel fondi nõukogu poolt kehtestatud korras vastavalt fondi põhikirjas ettenähtud tingimustele ning kontrollib, kas eraldatud vahendeid kasutatakse sihipäraselt. Finantseerimislepingu aluseks on fondi nõukogu otsus. IV. Fondi eelarve, finants- ja majandustegevus 20. Fond tegutseb aastaeelarve alusel. Fondi aastaeelarve koosneb keskfondi ja osafondide aastaeelarvetest. 21. Fondi nõukogu poolt heakskiidetud fondi eelarve projekti esitab keskkonnaminister Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks. Fondi eelarve kinnitatakse koos riigieelarvega. 22. Fondi eelarves näidatakse halduskulud eraldi real. 23. Fondi raamatupidamisarvestus ja aruandlus toimuvad kehtestatud korra kohaselt. 24. Fondi rahaliste vahendite aastalõpujääk kandub üle järgmisse aastasse. 25. Fondi tegevust kontrollitakse ja revideeritakse vastavalt seadustele. V. Fondi juhtimine 26. Fondi tegevust juhib, tema vahendeid käsutab ning nende sihipärase kasutamise eest vastutab fondi nõukogu, kelle esimehe ja isikkoosseisu kinnitab Vabariigi Valitsus keskkonnaministri ettepanekul. Fondi nõukogusse kuuluvad Keskkonnaministeeriumi, Rahandusministeeriumi, kõikide maavalitsuste ja teadusasutuste esindajad. 27. Fondi nõukogu valib oma liikmete hulgast aseesimehe. 28. Fondi nõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pool nõukogu liikmetest, sealhulgas esimees või aseesimees. Fondi nõukogu otsused võetakse vastu istungil osalevate nõukogu liikmete lihthäälteenamusega. Häälte võrdsel jagunemisel otsustab eesistuja (esimehe või aseesimehe) hääl. 29. Fondi nõukogu istungid toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kvartalis. 30. Fondi nõukogu võib erandkorras vastu võtta otsuseid istungit kokku kutsumata. Sel juhul peab otsuse viseerima 75 protsenti nõukogu liikmeist. 31. Fondi nõukogu otsused vormistatakse kirjalikult ning neile kirjutab alla nõukogu esimees. 32. Fondi nõukogu esimees, aseesimees ja liikmed saavad oma tegevuse eest nõukogus Rahandusministeeriumi poolt kehtestatud korras tasu, mis kaetakse halduskuludest. 33. Fondi nõukogu kinnitab revisjonikomisjoni koosseisu. 34. Fondi nõukogu 1) määrab kindlaks fondi töökorralduse; 2) kiidab heaks fondi aastaeelarve projekti ja eelarve täitmise aruande ning esitab need kehtestatud korras ja tähtajaks keskkonnaministri kaudu Vabariigi Valitsusele; 3) kinnitab osafondide ja sihtkapitalide eelarveprojektid ja eelarve täitmise aruannete projektid; 4) kehtestab fondist rahaliste vahendite taotlemise ja eraldamise korra; 5) otsustab rahaliste vahendite eraldamise üle ning määrab kindlaks lepingutingimused; 6) otsustab laenu põhjendatud kustutamise üle; 7) otsustab fondi tuluürituste algatamise üle; 8) määrab kindlaks osafondide ja sihtkapitalide aruandluse korra; 9) kinnitab ametisse ja vabastab ametist fondi tegev- direktori ja teised töötajad; 10) kinnitab fondi töötajate palgafondi ja halduskulude eelarve; 11) kontrollib fondi tegevdirektori tegevust; 12) informeerib üldsust fondi tegevusest. 35. Fondi tegevdirektor: 1) täidab fondi nõukogu otsuseid; 2) korraldab fondi asjaajamist, kaasab vajadusel eksperte ja korraldab nende tasustamist; 3) peab fondi vahendite laekumise arvestust, võtab vastu finantseerimis- ja krediteerimistaotlusi ning korraldab ekpertiisi; 4) kutsub fondi nõukogu esimehe korraldusel kokku fondi nõukogu istungeid ja tagab nende tehnilise teenindamise; 5) korraldab laenude ja finantstoetuste kasutamise sihipärasuse kontrollimist; 6) korraldab osafondide ja sihtkapitalide eelarveprojektide väljatöötamist ja aruannete õigeaegset esitamist fondi nõukogule. VI. Osafond 36. Osafondi tegevust juhib osafondi nõukogu, kuhu kuulub 5–9 liiget. Nõukogu koosseisu ja esimehe kinnitab keskkonna- minister kooskõlastatult maavanemaga. 37. Osafondi nõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt kaks kolmandikku nõukogu liikmetest. Osafondi nõukogu otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Häälte võrdsel jagunemisel otsustab nõukogu esimehe hääl. 38. Osafond ja tema nõukogu tegutsevad käesoleva põhikirja punktide 4-13, 15, 16, 19, 20, 22–25, 29, 31, 33 ning punkti 34 alapunktide 1, 5,7 ja 12 alusel. Osafondidel on oma nimetusega pitsat ja pangaarved. 39. Osafondi tegevust korraldab vastava maavalitsuse keskkonnaosakond ning Tallinna ja Narva keskkonnaamet. Õiend Lisatud avaldamisandmed.