Vabariigi Valitsus — Erastamisväärtpaberite väljaandmise ja nendega arveldamise korra kinnitamine — RT I, 1995, 70, 1165

Tulenevalt erastamisseaduse (RT I 1993, 45, 639; 1994, 50, 846; 79, 1329; 83, 1448; 1995, 22, 327; 54, 881) paragrahvist 28 ja erastamisväärtpaberite võõrandamise seaduse (RT I 1994, 54, 905) paragrahvist 6 Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada «Erastamisväärtpaberite väljaandmise ja nendega arveldamise kord» (juurde lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 8. märtsi 1994. a. määrusega nr. 78 (RT I 1994, 17, 312; 58, 985; 1995, 2/3, 17; 21, 325) kinnitatud «Erastamisväärtpaberite väljaandmise ja nendega arveldamise kord». 3. Kehtestada, et käesoleva määrusega kinnitatud korra punkti 53 alapunktis 8 nimetatud isikud, välja arvatud pangad, kes on esitanud erastamisväärtpaberiarve avamise avalduse enne käesoleva määruse jõustumist, esitavad Rahandusministeeriumile hiljemalt 1. oktoobriks 1995. a. dokumendi, mis tõendab, et nad on vastavalt erastamisseaduse paragrahvi 3 lõikele 1 erastamise õigustatud subjektid. Nimetatud dokumenti tähtajaks mitteesitanud isikute erastamisväärtpaberiarve kasutamine pangas peatatakse kuni nõutud dokumendi esitamiseni. Peaminister Tiit VÄHI Rahandusminister Mart OPMANN Riigisekretär Uno VEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 15. augusti 1995. a. määrusega nr. 296 Erastamisväärtpaberite väljaandmise ja nendega arveldamise kord I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev kord reguleerib erastamisväärtpaberite väljaandmist ja nendega arveldamist füüsiliste ja juriidiliste isikute poolt, kellel õigusaktidest tulenevalt on õigus erastamisväärtpabereid omada. Käesoleva korraga reguleerimata küsimusi erastamisväärtpaberite väljaandmisel ja nendega arveldamisel reguleeritakse rahandusministri väljaantavate õigusaktidega. Järelevalvet erastamisväärtpaberite väljaandmise ja nendega sooritatavate tehingute üle teostab Rahandusministeerium. 2. Käesoleva korra sätteid, milles isiku arve eritunnust otseselt ega kaudselt ei määratleta, rakendatakse võrdselt nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute suhtes. Juriidiliste isikutega seonduvaid erisusi käsitletakse käesoleva korra VII osas. II. ERASTAMISVÄÄRTPABER 3. Tulenevalt erastamisseaduse (RT I 1993, 45, 639; 1994, 50, 846; 79, 1329; 83, 1448; 1995, 22, 327; 54, 881) paragrahvi 28 lõikest 1 on erastamisväärtpaber sihtotstarbelise kasutusega nimeline väärtpaber, mis annab omanikule õiguse osta selle nimiväärtuse ulatuses erastatavat vara kindlaksmääratud või turul kujunevate hindadega. Vastavalt omandireformi aluste seadusele (RT 1991, 21, 257; I 1994, 38, 617; 40, 653; 51, 859; 1995, 2/3, 5) moodustub erastamisväärtpaberi nimiväärtus õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimiseks ettenähtud hüvitusväärtpaberi arvestuslikust väärtusest ja/või Eesti alalisele elanikule ettenähtud rahvakapitali obligatsiooni arvestuslikust väärtusest. 4. Hüvitusväärtpaberi ja rahvakapitali obligatsiooni arvestusliku väärtuse määramise alused on sätestatud vastavalt õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise ja kompenseerimise seaduses (RT I 1993, 30, 509; 1994, 8, 106; 51, 859; 54, 905; 1995, 29, 357) ja eluruumide erastamise seaduses (RT I 1993, 23, 411; 1995, 44, 671). 5. Erastamisväärtpaber fikseeritakse ja seda säilitatakse Erastamisväärtpaberite Keskregistris (edaspidi keskregister) elektroonilise kirjena, mille õiguslikuks aluseks on füüsilisel isikul: 1) Vabariigi Valitsuse 13. juuli 1993. a. määrusega nr. 216 (RT I 1993, 51, 699; 1994, 13, 241; 43, 696; 45, 728; 54, 909; 68, 1172; 1995, 5, 44) kinnitatud «Õigusvastaselt võõrandatud vara eest kompensatsiooni määramise korra» kohaselt linna-, valla- või maavalitsuse antud korraldus õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimise kohta; 2) Vabariigi Valitsuse 13. juuli 1993. a. määrusega nr. 216 kinnitatud «Õigusvastaselt võõrandatud vara eest kompensatsiooni määramise korra» kohaselt linna-, valla- või maavalitsuse antud korraldus ühistatud vara kompenseerimise kohta; 3) Vabariigi Valitsuse 22. juuni 1993. a. määrusega nr. 185 (RT I 1993, 41, 611; 1994, 92, 1569) kinnitatud «Rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi täitmise ja eluruumide erastamisel kasutamise juhendi» kohaselt registreeritud rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaart (edaspidi arvestuskaart); 4) pärimisõiguse tunnistus, mis tõendab, et isikul on õigus pärida erastamisväärtpaber; 5) dokument, mis tõendab, et selle omanikule on lubatud erastamisväärtpaberit võõrandada vastavalt erastamisväärtpaberite võõrandamise seaduse (RT I 1994, 54, 905) paragrahvile 2; selleks dokumendiks on: – Eesti kodanikul Eesti Vabariigi pass; – välismaalasel dokument, mis tõendab, et tal on välismaalaste seaduses (RT I 1993, 44, 638; 1994, 41, 658) sätestatud alaline või tähtajaline elamisluba; – Eestisse enne 1. juulit 1990. a. asunud ja jätkuvalt Eestis viibival välismaalasel kuni elamisloa saamiseni NSV Liidu sisepass, mille kanne tõendab Eesti NSV alalise sissekirjutuse olemasolu. 6. Keskregistri lähteregistriteks on omandireformi aluste seaduse paragrahvi 16 alusel asutatud Õigustatud Subjektide ja Tagastatava ning Kompenseeritava Vara Register ja eluruumide erastamise seaduse paragrahvi 20 alusel asutatud Rahvakapitali Obligatsioonide Register. 7. Isikul võib keskregistris olla ainult üks erastamisväärtpaber. Erastamisväärtpaberit säilitatakse keskregistris seadusega kindlaksmääratud tähtajani. 8. Erastamisväärtpaberi nimiväärtust dokumenteerib isiku erastamisväärtpaberiarve (edaspidi arve) ühes isiku poolt valitud pangas või selle allasutuses (edaspidi pangas), kellele on vastava panga ja Rahandusministeeriumi vahel sõlmitud lepinguga antud erastamisväärtpaberitega arveldamise õigus. III. ERASTAMISVÄÄRTPABERIARVE AVAMINE JA TÄIENDAVAD KANDED 9. Isikul on õigus valida rahandusministri kinnitatud erastamisväärtpaberitega arveldavate pankade nimekirjast pank, kus ta soovib avada arve või kuhu ta soovib nimetatud arve üle viia. Isikul võib olla ainult üks arve. 10. Arve avamiseks või käesoleva korra punktis 16 määratletud täiendava kande tegemiseks esitab füüsiline isik käesoleva korra juurde lisatud vormi (vorm EVP1) kohase avalduse. Nimetatud avalduse saatmist posti teel arve avamisel või täiendaval kandel käesoleva korra punkti 5 alapunktides 3, 4 ja 5 nimetatud õiguslikuks aluseks oleva dokumendi alusel ei loeta avalduse esitamiseks. Arve avamiseks või arvele täiendava kande tegemiseks vara kompenseerimise korralduse alusel esitatakse avaldus sellele linna-, valla- või maavalitsusele, kes andis välja vara kompenseerimise korralduse. Sel juhul avalduse saatmisel posti teel lisatakse koopia passi leheküljest, kus on näha arve avaja nimi ja isikukood. Arve avamiseks või arvele täiendava kande tegemiseks arvestuskaardi alusel esitatakse avaldus sellele linna- või vallavalitsusele, kes registreeris arvestuskaardi. Arve avamiseks käesoleva korra punkti 5 alapunktides 4 ja 5 nimetatud dokumendi alusel esitatakse avaldus arve avaja elukohajärgsele linna- või vallavalitsusele. Nimetatud dokumentide alusel on lubatud arvet avada ainult isikutel, kellel puudub registreeritud arvestuskaart. Füüsilise isiku arve eritunnus on F, välja arvatud juhul, kui käesoleva korra punkti 5 alapunktis 4 nimetatud isik ei ole Eesti alaline elanik ja käesoleva korra punktis 17 nimetatud juhtudel. Kui pärija ei ole Eesti alaline elanik, esitatakse vastavad dokumendid sellele kohalikule omavalitsusorganile, kellele pärandaja oli esitanud arve avamise avalduse. Nimetatud juhul kantakse pärija arve avamise avaldusele isiku arve eritunnus «s» (edaspidi s-tunnus). Isikud, kellele rahvakapitali obligatsioonid antakse välja vastavalt eluruumide erastamise seaduse paragrahvi 10 lõikele 2, esitavad arve avamiseks avalduse Ida-Viru, Põlva või Võru maavalitsusele. Isikud, kellele antakse välja õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimise korraldus vastavalt maa hindamise seaduse (RT I 1994, 13, 231; 1995, 2/3, 4) paragrahvi 11 lõikele 2, esitavad arve avamiseks avalduse Ida-Viru või Võru maavalitsusele. Nõudeõiguse loovutamisel asendusmaa taotlemise korral avatakse arve nõudeõiguse loovutajale. Asendusmaa eest tasumiseks esitab isik, kellele nõudeõigus loovutati, pangale ülekande tegemiseks Vabariigi Valitsuse 29. jaanuari 1992. a. määrusega nr. 42 (RT 1992, 6, 101; I 1993, 54, 757) kinnitatud «MAA TAGASTAMISE VÕI ASENDAMISE NÕUDEÕIGUSE LOOVUTAMISE AVALDUSE» ja asendusmaa andmise korralduse koopia. Kohaliku omavalitsuse vastutav ametiisik saadab pangapunkti, kus avatakse isiku arve, teate nõudeõiguse loovutamise kohta asendusmaa eest tasumiseks. 11. Arve võib avada ja sellele täiendava kande teha ka teine isik (esindaja) kirjaliku volituse alusel. Avatud arvega pangas võib esindaja tehinguid teha kirjaliku, notariaalselt tõestatud volituse alusel, mille koopiat säilitatakse pangas. Volitusele märgitakse õiguste kogum, mille piires esindaja võib tegutseda esindatava nimel. Esindaja on kohustatud tehingu järgi saadu esindatavale üle andma. Arve avamisel või täiendava kande tegemisel arvestuskaardi alusel isikule, kelle arvestuskaardile on kantud alaealisele pärandatud või kingitud tööaastad, kantakse arvele selle omanikule kuuluva rahvakapitali obligatsiooni arvestusliku väärtuse ja alaealisele pärandatud või kingitud rahvakapitali obligatsiooni arvestusliku väärtuse summa. Alaealisele pärandatud või kingitud summaga tehakse tehinguid vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadusele (RT I 1994, 53, 889; 1995, 49, 749). 12. Arve avamise ja arvele täiendava kande tegemise eest võib erastamisväärtpaberitega arveldav pank võtta isikutelt teenustasu, mille suurus füüsiliste isikute puhul ei tohi ületada rahandusministri kinnitatud vastava tasu piirmäära. 13. Arve avamiseks või sellele täiendava kande tegemiseks tuleb füüsilisel isikul lisada avaldusele üks käesoleva korra punktis 5 nimetatud dokumentidest, mis on erastamisväärtpaberi väljaandmise õiguslikuks aluseks, välja arvatud vara kompenseerimise korraldus, mida säilitatakse samas kohalikus omavalitsusorganis, kellele avaldus esitatakse. Arve avamisel või täiendava kande tegemisel alaealise isiku arvele, kellel ei ole käesoleva korra punkti 5 alapunktis 5 nimetatud dokumenti, esitatakse alaealise isiku sünnitunnistuse koopia ja elukohatõend. Välismaalane esitab arve avamisel oma passi ning välismaalasest Eesti elanik ka dokumendi, mis tõendab Eestis alalise või tähtajalise elamisloa olemasolu, või NSV Liidu sisepassi, mis tõendab Eesti NSV alalise sissekirjutuse olemasolu. Kui arve avamine või täiendava kande tegemine on isiku poolt valitud pangas tasuline, tuleb avaldusele lisada ka kviitung arve avamise või täiendava kande tegemise eest pangale tasumise kohta. Linna-, valla- või maavalitsuse määratud ametiisik kannab arve avamiseks vastuvõetud avaldused ja dokumendid vastava kohaliku omavalitsuse täitevorgani või maavalitsuse poolt kindlaksmääratud korras registreerimisnimekirja ning võtab avalduse esitajalt allkirja. Arvestuskaardi vastuvõtmisel kontrollib ametiisik füüsilise isiku isikuandmete õigsust tema passi alusel ja tööstaaþiandmete õigsust arvestuskaardi esiküljel ning registreeritud algsumma ja kannete õigsust osakukäibe tabelis. Ametiisik ei võta vastu avaldust ja muid esitatud dokumente, kui ta on avastanud vea esitatud andmetes või dokumentides, põhjendades seda arvet avada soovivale isikule tema nõudmisel kirjalikult. Avalduse vastuvõtnud ametiisik väljastab avalduse esitajale tasuta rahandusministri poolt kinnitatud ja nõuetekohaselt täidetud «Meelespea erastamisväärtpaberi omanikule» ning tagastab kviitungi arve avamise eest pangale tasumise kohta koos märkusega selle kasutamise kohta arve avamisel või täiendava kande tegemisel. 14. Füüsilise isiku arve avamiseks või täiendavaks kandeks vajalikud andmed vormistatakse ja edastatakse lähteregistrile järgmiselt: 1) käesoleva korra punkti 5 alapunktide 3, 4 ja 5 alusel arve avamiseks või täiendavaks kandeks vajalikud andmed kannab linna-, valla- või maavalitsuse ametiisik rahandusministri kinnitatud vormnimekirja (vorm 6), mille edastab Rahvakapitali Obligatsioonide Registrile 7 kalendripäeva jooksul käesoleva korra punktis 10 nimetatud avalduse esitamise päevast arvates; 2) käesoleva korra punkti 5 alapunkti 1 alusel arve avamiseks või täiendavaks kandeks vajalikud andmed kannab linna-, valla- või maavalitsuse ametiisik Vabariigi Valitsuse 14. detsembri 1993. a. määrusega nr. 393 (RT I 1994, 6, 59) kinnitatud vormnimekirjadesse (vorm 2 ja vorm 2A), mille edastab vastavalt Vabariigi Valitsuse 13. juuli 1993. a. määrusega nr. 216 kinnitatud «Õigusvastaselt võõrandatud vara eest kompensatsiooni määramise korrale» 7 kalendripäeva jooksul käesoleva korra punktis 10 nimetatud avalduse esitamise päevast arvates; 3) käesoleva korra punkti 5 alapunkti 2 alusel arve avamiseks või täiendavaks kandeks vajalikud andmed kannab linna-, valla- või maavalitsuse ametiisik rahandusministri kinnitatud vormnimekirja (vorm YVEVP), mille edastab 7 kalendripäeva jooksul käesoleva korra punktis 10 nimetatud avalduse esitamise päevast arvates Õigustatud Subjektide ja Tagastatava ning Kompenseeritava Vara Registrile. Arve avamisel või täiendava kande tegemisel alaealisele, kellel ei ole Eesti Vabariigi passi, esitatakse vastavale registrile koos vormnimekirjaga tema sünnitunnistuse ja elukohatõendi koopia. Kohaliku omavalitsuse ametiisik on kohustatud informeerima arve avajat andmete nimetatud tähtajaks mitteedastamisest ja selle põhjustest, samuti muudest põhjustest, mis takistavad arve avamist. 15. Arve avamisel käesoleva korra punkti 5 alapunktide 4 või 5 alusel kantakse sellele nullsumma. 16. Avatud arvele võib käesoleva korra punktis 10 kehtestatud korras teha täiendava kande, kusjuures: 1) vara kompenseerimise korralduse alusel avatud arvele võib teha täiendava kande arvestuskaardi või samale isikule teise vara kompenseerimise korralduse alusel; 2) arvestuskaardi alusel avatud arvele võib teha täiendava kande samale isikule vara kompenseerimise korralduse alusel; 3) pärimisõiguse tunnistuse või erastamisväärtpaberi võõrandamist lubava dokumendi alusel avatud arvele võib teha täiendava kande samale isikule vara kompenseerimise korralduse alusel. Arve avatakse ja täiendav kanne tehakse täiskroonides, ümardades krooni murdosad alljärgnevalt: – 50 sendist väiksemad krooni murdosad jäetakse ära; – 50-sendised ja suuremad krooni murdosad ümardab linna-, valla- või maavalitsuse ametiisik täiskroonini enne käesoleva korra punktis 14 nimetatud andmete edastamist. 17. Kui vara kompenseerimist taotlev või rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaarti omav isik sureb enne arve avamise avalduse esitamist, võib isik, kes võib olla tema pärija esitada avalduse arve avamiseks pärandaja nimele koos käesoleva korra punkti 5 alapunktides 1–3 nimetatud dokumendi või selle notariaalselt tõestatud koopia ja surmatunnistusega s-tunnusega arve avamiseks. Avalduse (vorm EVP1) lahtrisse «AADRESS» kirjutatakse avalduse esitaja nimi ja aadress. Avaldus esitatakse sellele linna-, valla- või maavalitsusele, kes registreeris pärandaja arvestuskaardi või andis välja vara kompenseerimise korralduse. Pärijad käsutavad s-tunnusega arvet vastavalt käesoleva korra punktile 38. S-tunnusega arve avatakse ka teadmata kadunuks tunnistatud isikutele. Pärast isiku surnuks tunnistamist kasutavad tema pärijad arvet vastavalt käesolevale korrale. Teadmata kadunud isiku taasilmumisel kõrvaldatakse tema arvelt s-tunnus vastavalt käesoleva korra punktile 72. S-tunnusega arve avatakse ka õigusvastaselt võõrandatud vara eest kompensatsiooni saavale isikule, kes ei ole Eesti kodanik. 18. Arvestuskaardi alusel arve avamisel või täiendaval kandel varem avatud arvele kantakse arvestuskaardil olev rahvakapitali obligatsiooni arvestuslik väärtus täielikult üle arvele ja arvestuskaart kustutatakse vastava kandega. Kustutamiseks kantakse kaardi tagakülje lahtrisse «VÄLJAANTUD RAHVAKAPITALI OBLIGATSIOONI VÄÄRTUS» isikule arvestuskaardi alusel väljaantava erastamisväärtpaberi nimiväärtus sõnade ja numbritega. Kustutuskande teeb kohaliku omavalitsuse täitevorgani määratud ametiisik pärast arve avamise avalduse ja arvestuskaardi vastuvõtmist ning kinnitab selle oma allkirja ja kohaliku omavalitsuse organi pitsatiga. Kustutatud arvestuskaarte, vara kompenseerimise korraldusi, vormikohaseid avaldusi, vastuvõetud dokumentide registreerimisnimekirju ja arve avamisel kasutatud muude dokumentide koopiaid säilitab kohaliku omavalitsuse täitevorgan koos Vabariigi Valitsuse 22. juuni 1993. a. määrusega nr. 185 kinnitatud «Rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi täitmise ja eluruumide erastamisel kasutamise juhendi» punktis 33 nimetatud dokumentidega kuni 1. jaanuarini 1998. a. Arve avamisel kasutatud muud originaaldokumendid tagastatakse avalduse esitajale tema nõudmisel. 19. Arvestuskaardid, mida ei kasutata arve avamiseks või varem avatud arvele täiendava kande tegemiseks, kaotavad kehtivuse Vabariigi Valitsuse 22. juuni 1993. a. määrusega nr. 185 kinnitatud «Rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi täitmise ja eluruumide erastamisel kasutamise juhendi» punktis 13 nimetatud tähtajal. 20. Lähteregister edastab 21 kalendripäeva jooksul arve avamiseks vajalike täielike korrektsete andmete temale laekumise päevast arvates Keskregistri vahendusel pankadele arvete avamiseks või täiendavate kannete tegemiseks (füüsiliste isikute puhul) isikunimede loetelu järgmiste andmetega: – isiku perekonna- ja eesnimi; – isikukood; – isiku arve eritunnus; – arvele laekuv erastamisväärtpaberi nimiväärtus. 21. Keskregistrist saadud isikunimede loetelu alusel avatakse vastavas pangas kahe pangapäeva jooksul pärast loetelu saabumist isikuarved või tehakse neile täiendavad kanded. 22. Keskregister ei anna informatsiooni arve avajatele, arve omanikele ega nende esindajatele. Kui arve ei ole pangas avatud 30 kalendripäeva jooksul pärast arve avamise avalduse esitamist kohalikule omavalitsusele või ühe nädala jooksul pärast vastava avalduse esitamist pangale või kui isiku tehtud ülekanne ei ole jõudnud saajapanka ühe nädala jooksul pärast vormikohase vastavasisulise avalduse (EVP3) esitamist pangale, võib arve omanik/avaja esitada keskregistrile järelepärimise panga vahendusel, kus soovitakse avada või kus on avatud isiku arve. Erastamisväärtpaberitega arveldavad pangad ja keskregister lepivad omavahel kokku kontaktisikute suhtes, kellel on ainuisikuliselt õigus teha keskregistrist järelepärimisi. Nimetatud kontaktisikute ja rahandusministri poolt määratud isikute järelepärimistele peab keskregister vastama viie tööpäeva jooksul järelepärimise esitamisest arvates. Arve avaja või täiendava kande tegija saab esitada järelepärimise keskregistrile ka kohaliku omavalitsuse kaudu, kellele oli esitatud arve avamise avaldus. 23. Käesolevas osas käsitletud arve avamisel ja täiendaval kandel tekkinud viga ning edastatud andmetes esinenud viga kõrvaldatakse koostöös pankade, kohalike omavalitsusorganite, lähteregistrite, keskregistri, maavalitsuste, Rahvastiku Arvestuse Andmebaasi, Ettevõtteregistri ja/või teiste asutuste ning isikutega. Lähteregister teatab kohaliku omavalitsusorgani või maavalitsuse ametiisikule vigaselt ja ebatäielike andmetega edastatud vormidest arve avamiseks või täiendavaks kandeks, tuues välja põhjused arve avamise või täiendava kande tegemise võimatusest, kui nimetatud vigu või probleeme ei ole võimalik lahendada registrite tasemel 21 kalendripäeva jooksul andmete laekumisest alates. Kui viga on tekkinud valeandmete esitamise tõttu arve avaja, arve omaniku või tema esindaja poolt, kantakse isiku arvel oleva erastamisväärtpaberi nimiväärtuse vaidlustatud summa rahandusministri kehtestatud korra kohaselt käesoleva korra punktis 65 nimetatud parandusarvele, vajadusel reserveerides eelnevalt summa andmete kontrollimiseks. Tagasikanne parandusarvelt tehakse rahandusministri kehtestatud korra kohaselt. Kui isik soovib avada arvestuskaardiga arvet või teha sellega täiendavat kannet arvele, mis on avatud käesoleva korra punkti 5 alapunktides 1 ja 2 nimetatud õiguslikeks alusteks olevate dokumentide alusel, kuid arvestuskaardile tehtud kanded on loetud osaliselt õigustühiseks või on pärast andmete kontrolli ilmnenud arvestuskaardile tehtud õigustühised kanded, võib isiku arve avada, arvestamata nimetatud kandeid, vastavalt rahandusministri kehtestatud korrale. IV. ERASTAMISVÄÄRTPABERITEGA ARVELDAMINE 24. Erastamisväärtpaberiga arveldamine toimub keskregistris ühes erastamisväärtpaberitega arveldamise õigust omavas pangas avatud arve vahendusel. Arve omanik võib teha oma arvelt ülekandeid teise isiku arvele. Ülekande tegemine arvelt arvestuskaardile või vastupidi ei ole lubatud, võimalik on vaid täiendav kanne vastavalt käesoleva korra punktile 16. 25. Erastamisväärtpaberitehingute teenindamine on tasuline. Teenustasude piirmäärad füüsilistele isikutele kinnitab rahandusminister, teenindamise korra kinnitab vastav pank. 26. Käesoleva korra punktis 50 nimetatud juhtudel on füüsiline isik kohustatud arve säilitamiseks pangas maksma pangale hooldustasu, mille piirmäära kehtestab rahandusminister. 27. Arve omanikul on õigus, kui käesolev kord ei sätesta teisiti: 1) teha erastamisväärtpaberite võõrandamise seadusega sätestatud juhtudel oma arvelt ülekandeid teise füüsilise või juriidilise isiku arvele; 2) reserveerida arvel olev summa või osa sellest; 3) üle kanda oma arve ühest pangast või panga ühest allasutusest teise; 4) sulgeda arve pangas; 5) taasavada arve pangas; 6) nõuda pangalt paberkandjal teatise väljastamist viimase muudatuse kohta arvel; 7) saada pangalt paberkandjal tasulist informatsiooni arve kohta. 28. Pank teenindab füüsilist isikut passi ja/või panga poolt aktsepteeritud mõne muu dokumendi ning vajadusel käesoleva korra punktis 11 nimetatud volituse alusel. Tehingu sooritamiseks esitab arve omanik pangale vormikohase (vorm EVP3) avalduse, mida säilitatakse pangas. Ülekanded käesoleva korra punktides 10 ja 17 nimetatud s-tunnusega arvele on keelatud. Pank edastab vajalikud andmed keskregistrile, kes kontrollib tehingu vastavust õigusaktidele. Arvamuse tehingu õigusaktidele vastavuse või mittevastavuse kohta edastab keskregister tehingut alustanud pangale ja tehingu vastavusel edastab andmed saajapangale. Tehing loetakse toimunuks pärast teate saamist tehingu õigusaktidele vastavuse kohta, juhul kui käesolev kord ei näe ette teisiti. Tehingu õigusaktidele mittevastavuse korral taastab tehingut alustanud pank arvel tehingule eelnenud seisu. Tehinguid sooritatakse täiskroonides. 29. Ülekande puhul juriidilise isiku arvele esitab arve omanik pangale lisaks vormile EVP3 vormikohase (vorm EVP5) maksekorralduse, kus saaja kinnitab oma nõusolekut ülekanne vastu võtta ja pangarekvisiitide õigsust, või muu dokumendi, mis tõendab saaja nõusolekut ja sisaldab ülekande tegemiseks vajalikke andmeid. Väärtpaberite avaliku emissiooni või müügi puhul on nimetatud dokumendiks õigusaktide kohaselt registreeritud emissiooni prospekt. Maksekorraldus tagastatakse ülekande tegijale panga poolt viseerituna pärast keskregistrist saabunud nõusolekut tehingu teostumise kohta. Pärast keskregistrist saabunud aktsepteeringut tehingu õigusaktidele vastavuse kohta teostab pangatöötaja pangatöökohas sisalduva tõendi «Tõend erastamisväärtpaberiarve kasutamise/muutmise kohta» väljatrüki. Tõendi reale «Kirjeldus» märgib pangatöötaja maksekorralduse EVP5 lahtris «Alus» oleva teksti. Pangatöötaja allkirja ja pitsatiga kinnitatud tõendi saadab pank saajapangale, kes edastab selle ülekande saajale. 30. Arvel oleva summa või selle osa reserveerimisel väljastatakse reserveerijale panga poolt pangatöötaja allkirja ja pitsatiga kinnitatud kaheosalise tõendi väljatrükk (vorm EVP4), kuhu on kantud reserveeritud summa suurus isiku soovi kohaselt ja selle objekti nimi, mille ostmiseks summa on reserveeritud. Reserveerimistõendi väljastanud pank täidab ka maksja rekvisiidid tõendi osaks oleval maksekorraldusel. Reserveerimistõend väljastatakse isikule pärast vormi EVP3 täitmist, ootamata ära keskregistri teadet tehingu lubatavuse kohta. Reserveerimistõendi esitamisel kirjutab reserveerija tõendi osaks oleva maksekorralduse vastavasse lahtrisse oma allkirja. 31. Reserveeritud summat või selle osa võib arvelt üle kanda või avada kasutamiseks ainult reserveerimistõendi maksekorralduse ja/või erastatavate aktsiate avaliku müügi või Hüvitusfondi obligatsioonide emissiooni tulemusi kajastava panga allasutuste kaupa koostatud, vastavalt Erastamisagentuuri peadirektori või Hüvitusfondi tegevdirektori viseeritud ühtse nimekirja alusel. Nimekirjas peavad olema reserveerijate nimed, arve numbrid ja summad, mille ulatuses tehakse ülekanne ja mille ulatuses reserveerimine lõpetatakse. Pärast nimekirja pangale esitamist on keelatud täiendav kooskõlastamine reserveerijaga ülekande tegemiseks ja reserveeritud summa avamiseks. Reserveerimistõendi osaks oleva maksekorralduse alusel tasutava summa võib üle kanda ainult reserveerija arvelt. 32. Reserveeritud summa avamiseks reserveerimistõendi kaotamisel enne selle esitamist peab reserveerija esitama reserveerimistõendi väljastanud pangale saaja poolt viseeritud avalduse. Viseering peab sisaldama kinnitust, et saaja ei ole avalduses nimetatud reserveerimistõendit vastu võtnud. 33. Pank edastab keskregistrile tehingu sooritamise aluseks oleva informatsiooni (vajalikel juhtudel dokumentatsiooni) kahe pangapäeva jooksul selle saamise hetkest arvates. 34. Keskregister kontrollib andmeid ja edastab need kolme tööpäeva jooksul pärast tehingut alustanud panga poolt edastatud andmete saamist. 35. Isiku nime, arve numbri või arve eritunnuse muutmisega seotud parandusi teeb keskregister koostöös pankade, Rahvastiku Arvestuse Andmebaasi ja Ettevõtteregistriga. Paranduse tegemise aluseks on füüsilisel isikul pass, juriidilisel isikul registreerimistunnistus ning muutmise vajadust tõendav dokument. 36. Kui arvele on tehtud vale ülekanne või on kantud vajalikust suurem summa, esitatakse pangale avaldus (vorm EVP3) vastava summa tagasikandmiseks maksja arvele. Pank esitab keskregistrile andmed tagasikande kohta ning teeb keskregistri nõusoleku korral tagasikande. Kui avaldust ei ole esitanud arve omanik, kirjutatakse avalduse reale «Esitatavad dokumendid» avalduse esitaja nimi ja aadress. 37. Juhul, kui pangal ei ole võimalik hüvitada kahjukannatajale panga süül tekkinud kahju erastamisväärtpaberites, hüvitab pank nimetatud kahju erastamisväärtpaberi nimiväärtusega võrduva rahalise kompensatsioonina. V. ERASTAMISVÄÄRTPABERITE PÄRANDAMINE JA VÕÕRANDAMINE 38. Pärandaja arvel olevat summat võib üle kanda pärandamiseks või asendusmaa eest tasumiseks vastavalt käesoleva korra punktile 10. Arvel olevate summade pärandamine toimub üldises korras. Pärandatav summa kantakse pärimisõiguse tunnistuse alusel pärandaja arvelt pärija arvele. Ülekanne toimub pangas, kus asub pärandaja arve. 39. Ülekande tegemiseks pärimisõiguse tunnistuse alusel esitab erastamisväärtpaberi pärija pangale avalduse vormil EVP3, mille lahtritesse «KLIENDI NIMI» ja «ERASTAMISVÄÄRTPABERIARVE NUMBER» kantakse pärandaja vastavad andmed, lahtrisse «ESITATAVAD DOKUMENDID» kantakse pärimisõiguse tunnistuse number, väljaandja ametinimetus ja nimi ning väljaandmise kuupäev. 40. Erastamisväärtpaberi pärimisõiguse tunnistus peab sisaldama pärandaja ja pärija isikuandmeid, pärandaja arve numbrit ja panga nime koos töökoha koodiga ning pärandatava erastamisväärtpaberi nimiväärtust. 41. Erastamisväärtpaberi pärandamisel isikule, kellel puudub nii arve kui ka registreeritud rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaart, avatakse eelnevalt arve pärimisõiguse tunnistuse alusel vastavalt käesoleva korra punktile 10. 42. Arvel olevate summade võõrandamine teisele isikule toimub kooskõlas erastamisväärtpaberite võõrandamise seaduse ja käesoleva korraga. Erastamisväärtpaberi võõrandamisel kantakse võõrandatav summa võõrandaja arvelt saaja arvele. Ülekanne toimub pangas, kus asub võõrandaja arve. 43. Erastamisväärtpaberi võõrandamisel füüsilisele isikule esitatakse pangale ülekande tegemiseks avaldus vormil EVP3, mille lahtrisse «ESITATAVAD DOKUMENDID» kantakse andmed dokumentide kohta, mis tõendavad, et saaja on Eesti kodanik või välismaalane, kellele erastamisväärtpaberite võõrandamise seaduse alusel on lubatud erastamisväärtpaberit võõrandada. Nendeks andmeteks on vastavalt Eesti Vabariigi passi number ja väljaandmise kuupäev, endise NSV Liidu sisepassi number, väljaandmise kuupäev ja isiku elukoha aadress alalise sissekirjutuse järgi või isikut tõendava dokumendi, millesse on kantud välismaalaste seaduses sätestatud alaline või tähtajaline elamisluba, nimetus, number ja väljaandmise kuupäev. 44. Kui isik tasub oma arvelt teise isiku eest, märgitakse operatsiooni tüübiks vormil EVP3 ja ühtlasi ka pangatöötaja töökohas tehingu nimetus, mida teise isiku eest sooritatakse. VI. ERASTAMISVÄÄRTPABERIARVETE SULGEMINE, ÜLEKANDMINE TEISE PANKA, TAASAVAMINE JA KASUTAMISE OSALINE VÕI TÄIELIK PEATAMINE 45. Arve suletakse isiku soovil, Vabariigi Valitsuse kehtestatud arvete kasutamise lõpptähtaja saabumisel või käesolevas korras sätestatud muudel tingimustel koos arve ülekandmisega või ülekandmiseta teise panka. 46. Arve võib kanda teise panka üle isiku soovil, panga allasutuse sulgemisel või juhul, kui pank kaotab erastamisväärtpaberitega arveldamise õiguse. 47. Arve ülekandmisel teise panka või panga teise allasutusse arve endises pangas (panga allasutuses) suletakse, kusjuures isikule väljastatakse paberkandjal tasuta info arve kohta. Arve ülekandmine sooritatakse pangas, kus asub isiku arve. Arve avatakse uues isiku poolt valitud pangas vastavalt keskregistrist saabunud informatsioonile. 48. Panga allasutuse sulgemise või erastamisväärtpaberitega arveldamise lõpetamise kuupäeva teatab pank vähemalt üks kuu ette Rahandusministeeriumile ja samal ajal avaldab teate üleriigilise levikuga massiteabevahendites. Selle aja jooksul on arve omanikul õigus arve üle kanda teise tema valitud panka erastamisväärtpaberitega arveldamise lõpetava panga kulul. Rahandusministeerium edastab vastava informatsiooni keskregistrile. Kui allasutuses arvet omav isik ei tee allasutuse sulgemise või erastamisväärtpaberitega arveldamise lõpetamise kuupäevaks korraldust arve ülekandmiseks tema valitud panka või panga allasutusse, kantakse tema arve allasutuse peapanka või teise Rahandusministeeriumiga kooskõlastatud panka. Sellisel juhul avaldatakse vastav teade koos uue panga nime ja asukohaga üleriigilise levikuga massiteabevahendites. 49. Isiku arve kasutamise võib enne käesoleva korra punktis 65 nimetatud parandusarvele ülekande tegemist või parandusarvele ülekande tegemise vajaduse selgitamiseks osaliselt või täielikult peatada. Selleks saadab Rahandusministeerium korralduse vormil EVP3 panka, kus asub peatatav arve. Vormil EVP3 näidatakse summa, mille kasutamine peatatakse pangas reserveerimise teel. Vastav reserveerimistõend saadetakse Rahandusministeeriumisse. Lahtrisse «OBJEKT» märgitakse sõnad «summa kasutamise peatamine Rahandusministeeriumi poolt». Reserveeritud summa avaneb pärast parandusarvele ülekande tegemist või reserveerimise lõpetamist Rahandusministeeriumi poolt. 50. Füüsilise isiku arve suletakse panga algatusel juhul, kui arvel olev summa on jooksva kvartali lõpus alla 10 krooni ning arve omanik ei ole selle kvartali viimaseks pangapäevaks tasunud käesoleva korra punktis 26 nimetatud arve hooldustasu järgmise kvartali eest. Kui arve avamisel kantakse sellele algväärtusena alla 10-kroonine summa, suletakse arve panga algatusel, kui avamisele järgneva kvartali viimaseks pangapäevaks ei ole arvele laekunud täiendavat summat ning arve omanik ei ole nimetatud päevaks tasunud hooldustasu järgmise kvartali eest. 51. Arve sulgemisel pangaasutuses deponeeritakse arvele jäänud summaga võrduva nimiväärtusega erastamisväärtpaber keskregistris. 52. Isik, kelle arve on deponeeritud keskregistris, võib arve taasavada tema valitud pangas passi ja/või panga aktsepteeritud mõne muu, isikut tõendava dokumendi esitamisel. Arve avatakse seitsme pangapäeva jooksul pärast vastava taotluse esitamist ja arve avamise tasu maksmist. VII. JURIIDILISTE ISIKUTE ERASTAMISVÄÄRTPABERIARVED JA -TEHINGUD 53. Erastamisväärtpaberit võivad omada ja käesoleva korra kohaselt käsutada järgmised juriidilised isikud: 1) seadustega sätestatud või Vabariigi Valitsuse määratud erastamise korraldajad ning riiklike ja munitsipaaleluruumide erastamise kohustatud subjektid (arve eritunnusega «E1», «E2», «E3»); 2) hüvitusfondi seaduse (RT I 1993, 35, 544) alusel tegutsev Hüvitusfond (arve eritunnusega «H»); 3) õigusaktide alusel tegutsevad erastamise investeerimisfondid (arve eritunnusega «I»); 4) õigusaktide alusel tegutsevad pensionifondid (arve eritunnusega «P»); 5) põllumajandusreformi kohustatud subjektid, kellele on vastavalt Vabariigi Valitsuse 14. oktoobri 1993. a. määrusega nr. 312 (RT I 1993, 67, 954; 1995, 19, 291) kinnitatud «Rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaartide põllumajandusreformis kasutamise korrale» avatud rahvakapitali obligatsioonide arvestusnimekiri (arve eritunnusega «M»); 6) taasriigistamise kohustatud subjektid, kellele on vastavalt Vabariigi Valitsuse 15. oktoobri 1993. a. määrusega nr. 314 (RT I 1993, 67, 955) kinnitatud «Taasriigistamise kohustatud subjektide omanduses olevate eluruumide erastamisel rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi kasutamise korrale» avatud rahvakapitali obligatsioonide arvestusnimekiri (arve eritunnusega «T»); 7) õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise õigustatud subjektid, kelle kohta on tehtud vara kompenseerimise korraldus (arve eritunnusega «Õ»); 8) Eestis registreeritud juriidilised isikud, välja arvatud need, kes käesoleva korra kohaselt võivad avada ainult käesoleva punkti alapunktides 1–4 sätestatud eritunnusega arveid (arve eritunnusega «J»). 54. Käesoleva korra punkti 53 alapunktides 1, 2 ja 8 nimetatud isikud esitavad avalduse (vorm EVP2) pangale, kus nad soovivad arvet avada, näidates ette juriidilise isiku registreerimistunnistuse. Isikud, kes pole erastamisseaduse paragrahvi 3 lõike 1 kohaselt erastamise õigustatud subjektid või Eestis registreeritud pangad, võivad avada ning omada ainult käesoleva korra punkti 53 alapunktis 1 nimetatud eritunnusega arvet. Nimetatud säte ei kehti käesoleva korra punktis 65 nimetatud parandusarve kohta. Käesoleva korra punkti 53 alapunktis 8 nimetatud isikud, välja arvatud pangad, saadavad üheaegselt arve avamisega Rahandusministeeriumile dokumendi, mis tõendab, et nad on vastavalt erastamisseaduse paragrahvi 3 lõikele 1 erastamise õigustatud subjektid. Nimetatud isikud, välja arvatud pangad, kirjutavad arve avamise avaldusele EVP 2 järgmise lause: «Tõendame, et arve avaja on erastamise õigustatud subjekt». 55. Käesoleva korra punkti 53 alapunktides 3 ja 4 nimetatud juriidilised isikud esitavad pangale avalduse (vorm EVP2) arve avamiseks koos Väärtpaberiameti väljaantud vastava litsentsi ja registreerimistunnistusega. Ühe nädala jooksul pärast nimetatud juriidilise isiku registreerimist Ettevõtteregistris esitab Ettevõtteregister Väärtpaberiametile ja keskregistrile isiku nime, registreerimisnumbri, litsentsi numbri ja selle väljaandmise kuupäeva. Arve avatakse pärast nimetatud andmete laekumist ja kontrollimist keskregistris. 56. Kui juriidiline isik arve eritunnusega E1, E2 või E3 kujundatakse ümber ilma nime ja/või registreerimisnumbrit muutmata teise arve eritunnusega juriidiliseks isikuks, kantakse enne arve eritunnuse muutmist arvele laekunud summad käesoleva korra punktis 65 nimetatud parandusarvele. Niimoodi reorganiseeritud juriidiline isik hakkab kasutama algselt nullsummaga arvet. 57. Arve avamisel tasub isik pangale käesoleva korra punktis 69 nimetatud teenustasu. Pank on kohustatud ühe pangapäeva jooksul pärast avalduse vastuvõtmist edastama keskregistrile juriidilise isiku: – täieliku nimetuse; – arve eritunnuse; – registreerimisnumbri Ettevõtteregistris. Keskregister ja Rahandusministeerium kontrollivad andmeid ühe nädala jooksul alates talle andmete laekumisest. Arve avatakse pangas kahe pangapäeva jooksul pärast keskregistrilt saadud korraldust. 58. Käesoleva korra punkti 53 alapunktides 5 ja 6 nimetatud juriidilised isikud esitavad vormikohase avalduse (vorm EVP1) linna- või vallavalitsusele, kus neile on avatud rahvakapitali obligatsiooni arvestusnimekiri, ja kviitungi arve avamise eest tasumise kohta. Linna- või vallavalitsuse ametiisik kannab arve avamiseks valitud panga nime, käesoleva korra punktis 57 nimetatud andmed ja arvele laekuva erastamisväärtpaberi nimiväärtuse rahandusministri kinnitatud vormnimekirja (vorm 6), mille edastab Rahvakapitali Obligatsioonide Registrile ühe nädala jooksul avalduse esitamise päevast arvates. Käesoleva korra punkti 53 alapunktides 5 ja 6 nimetatud juriidilised isikud võivad avada eelnevalt erastamisväärtpaberiarve vastavalt käesoleva korra punktile 54 ning teha hiljem juba avatud arvele täiendava kande rahvakapitali obligatsiooni arvestusnimekirja alusel. 59. Arve avamise avalduse esitamisel juriidilise isiku rahvakapitali obligatsiooni arvestusnimekiri suletakse. Selleks teeb kohaliku omavalitsuse täitevorgani nimetatud ametiisik arvestusnimekirja ülemisele vabale servale märke «Arvestusnimekiri suletud», kirjutab kuupäeva, oma nime ja allkirja ning kinnitab selle kohaliku omavalitsusorgani pitsatiga. Kui arvestusnimekiri koosneb mitmest leheküljest, tehakse vastav märge arve avamisel igale leheküljele. Füüsiliste isikute arvestuskaartidelt ei tohi kanda üle tööaastaid suletud arvestusnimekirja ega teha arvestusnimekirjast täiendavaid kandeid arvele, samuti ei tohi sooritada Vabariigi Valitsuse 14. oktoobri 1993. a. määrusega nr. 312 kinnitatud «Põllumajandusreformi kohustatud subjektide omanduses olevate eluruumide erastamisel rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaartide kasutamise ja ühismajandi tööosakute loovutamise korra» punktis 5 nimetatud ülekande tühistamise operatsioone. Arve avamise avaldusi, vastuvõetud dokumentide registreerimisnimekirju ja suletud arvestusnimekirju säilitab linna- või vallavalitsus kuni 1. jaanuarini 1998. a. 60. Käesoleva korra punkti 53 alapunktis 7 nimetatud juriidiline isik esitab arve avamiseks vormikohase avalduse (vorm EVP1) koos vara kompenseerimise korraldusega sellele linna-, valla- või maavalitsusele, kes andis õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimise korralduse, näidates ära panga, kus ta soovib arvet avada. Isik esitab samuti kviitungi arve avamise või täiendava kande eest tasumise kohta. Linna-, valla- või maavalitsuse määratud ametiisik kannab arve avamiseks vastuvõetud avaldused ja muud dokumendid vastava kohaliku omavalitsuse täitevorgani või maavalitsuse poolt kindlaksmääratud korras registreerimisnimekirja ning võtab avalduse esitanud juriidilise isiku volitatud esindajalt allkirja. Arve avamiseks valitud panga nime, käesoleva korra punktis 57 nimetatud andmed ja arvele laekuva erastamisväärtpaberi nimiväärtuse kannab linna-, valla- või maavalitsus Vabariigi Valitsuse 14. detsembri 1993. a. määrusega nr. 393 kinnitatud vormnimekirjadesse (vorm 2 ja vorm 2A), mille edastab vastavalt Vabariigi Valitsuse 13. juuli 1993. a. määrusega nr. 216 kinnitatud «Õigusvastaselt võõrandatud vara eest kompensatsiooni määramise korrale» 7 kalendripäeva jooksul avalduse esitamise päevast arvates. Arve avamise avaldusi, vastuvõetud dokumentide registreerimisnimekirju ja vara kompenseerimise korraldusi säilitab linna-, valla- või maavalitsus kuni 1. jaanuarini 1998. a. 61. Erastamise korraldaja või riiklike ja munitsipaaleluruumide erastamise kohustatud subjekti arvele võib kanda ainult erastatava vara eest erastamisväärtpaberitega tasutava summa. 62. Hüvitusfondi arvele võib kanda ainult füüsilise isiku või erastamise õigustatud subjektiks oleva juriidilise isiku arvelt Hüvitusfondi obligatsioonide eest tasutava summa. 63. Erastamise investeerimisfondi aktsiate esmasmüügil kantakse füüsilise või juriidilise isiku arvelt investeerimisfondi arvele investeerimisfondi aktsiate eest erastamisväärtpaberiga tasutav summa. 64. Pensionifondiga sõlmitud lepingu järgi kantakse füüsilise isiku arvelt pensionifondi arvele lepingus erastamisväärtpaberiga tasumiseks ettenähtud summa. 65. Käesoleva korra punktis 23 nimetatud summad valeandmete alusel avatud arvetelt, summad arvetelt, mille avamise aluseks on käesoleva korra punkti 5 alapunktides 1, 2 ja 3 nimetatud dokumendid ning mille kohaliku omavalitsuse täitevorgan või maavanem on hiljem muutnud või tühistanud, samuti muud õigusaktidega vastuolus olevad summad kantakse parandusarvele, mille eritunnuseks on E4. Parandusarve kasutamine toimub vastavalt rahandusministri kehtestatud korrale. 66. Tagasikande tegemiseks erastamise korraldaja, eluruumide erastamise kohustatud subjekti või Hüvitusfondi arvelt esitatakse pangale vormikohane avaldus EVP3 ja Rahandusministeeriumile tagasikande tegemise vajadust tõendavad dokumendid. Tagasikande teostamine toimub vastavalt rahandusministri kehtestatud korrale. Tagasikande võib teha ka erastatavate aktsiate avaliku müügi või Hüvitusfondi obligatsioonide emissiooni tulemusi kajastava panga allasutuste kaupa koostatud, vastavalt Erastamisagentuuri peadirektori või Hüvitusfondi tegevdirektori viseeritud ühtse nimekirja alusel. Nimekiri peab kajastama tagasikande saajate nimesid, arve numbreid ja summasid, mille ulatuses tehakse neile ülekanne. Keskregister edastab talle laekunud taotluse Rahandusministeeriumile, kust saadud nõusoleku järel tehakse tagasikanne. 67. Juriidiline isik võib erastamisväärtpaberi võõrandada erastamisväärtpaberite võõrandamise seaduse paragrahvides 2, 3 ja 4 sätestatud juhtudel. 68. Erastamise korraldaja, riiklike ja munitsipaaleluruumide erastamise kohustatud subjekti ja Hüvitusfondi arvele kantud erastamisväärtpaberi nimiväärtus kustutatakse või kantakse üle rahandusministri kehtestatud korras ja tähtaegadel. 69. Pank teenindab juriidilist isikut vastavalt panga kehtestatud juriidiliste isikute teenindamise korrale. Teenustasud juriidilistele isikutele erastamisväärtpaberitehingute sooritamise eest kehtestab pank. VIII. FÜÜSILISE ISIKU ARVE ERITUNNUSE MUUTMINE 70. Füüsilise isiku arve muudetakse s-tunnusega arveks järgmistel juhtudel: 1) arve omaniku surma korral; 2) kui arvet omav isik lahkub Eesti kodakondsusest ja asub alaliselt elama väljapoole Eesti Vabariiki; 3) kui arvet omav alalise sissekirjutuse, tähtajalise või alalise elamisloaga isik asub alaliselt elama väljapoole Eesti Vabariiki. Kõigil nimetatud juhtudel on s-tunnuse lisamine arvele kohustuslik. 71. Arvele s-tunnuse lisamiseks pöördub arve omanik või üks pärijatest selle linna-, valla- või maavalitsuse poole, kellele esitati avaldus isiku arve avamiseks ja täidab vormikohase avalduse (vorm EVPS), lisades sellele käesoleva korra punkti 27 alapunktis 6 nimetatud teatise arve seisu kohta. Eelnimetatule lisaks esitab pärija linna-, valla- või maavalitsusele pärandaja surmatunnistuse. Kui pärijal puuduvad andmed pärandaja arve asukoha, numbri ja seisu kohta, pöördub ta taotlusega nimetatud andmete saamiseks notari poole. Notar esitab pärija taotluse põhjal keskregistrile kirjaliku järelepärimise. Keskregister saadab notari järelepärimisele kirjaliku vastuse, lisades sellele teatise pärija jaoks. 72. S-tunnus kõrvaldatakse arvelt, kui arve omanik saab Eesti kodakondsuse või tähtajalise või alalise elamisloa Eestis, ning teadmata kadunuks tunnistatud isiku taasilmumise korral. Arvelt s-tunnuse kõrvaldamiseks pöördub arve omanik käesoleva korra punktis 71 nimetatud linna-, valla- või maavalitsuse poole, täites vormikohase avalduse (vorm EVPS) ja lisades sellele dokumendi, mis tõendab, et isikul on välismaalaste seaduses sätestatud tähtajaline või alaline elamisluba või et teadmata kadunuks tunnistatud isik on taasilmunud. 73. Linna-, valla- või maavalitsus kannab avaldusele (vorm EVPS) kantud andmed rahandusministri kehtestatud korras vormnimekirja (vorm 6S) ja edastab keskregistrile.

SELGITUSEKS AVALDUSE ESITAJALE Vormikohase avalduse (vorm EVP1) täidab ja esitab kohaliku omavalitsuse organile või maavalitsusele füüsiline või juriidiline isik, kes soovib avada erastamisväärtpaberiarvet ning kellel Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud «Erastamisväärtpaberite väljaandmise ja nendega arveldamise korra» kohaselt on selleks õigus. Erastamisväärtpaberiarve avamise õiguslikuks aluseks olevad dokumendid on: 1) korraldus õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimise kohta; 2) korraldus ühistatud vara kompenseerimise kohta; 3) registreeritud rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaart; 4) pärimisõiguse tunnistus, mis tõendab, et isikul on õigus pärida erastamisväärtpaber; 5) dokument, mis tõendab, et selle omanikule on lubatud erastamisväärtpaberit võõrandada vastavalt erastamisväärtpaberite võõrandamise seadusele: – Eesti kodanikul – Eesti Vabariigi pass (alaealisel sünnitunnistus); – välismaalasel – dokument, mis tõendab, et tal on välismaalaste seadusega sätestatud alaline või tähtajaline elamisluba; – Eestisse enne 1990. aasta 1. juulit asunud ja jätkuvalt Eestis viibival välismaalasel kuni elamisloa saamiseni – NSV Liidu sisepass, mille kanne tõendab Eesti NSV alalise sissekirjutuse olemasolu. * Füüsilise isiku isikukoodi kannab avaldusele kohaliku omavalitsusorgani ametiisik. Isikukoodi puudumisel kantakse isikukoodi jaoks ettenähtud lahtri vastavatesse alljaotustesse isiku sugu ja sünniaeg. Näiteks: 3 6 3 0 5 1 7 (17. mail 1963. a. sündinud mees) * Juriidilise isiku registreerimisnumbriks on tema Eesti ettevõtteregistris registreerimise number. * Avaldusele kantav isiku eritunnus (tunnus) tähistatakse järgnevalt: ◊ F – füüsiline isik; ◊ S – 1) pärija, kes ei ole Eesti alaline elanik; 2) pärandaja; 3) teadmata kadunuks tunnistatud isik; ◊ M – põllumajandusreformi kohustatud subjekt; ◊ T – taasriigistamise kohustatud subjekt; ◊ Õ – juriidiline isik õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimise õigustatud subjektina. * Arvele kantakse nullsumma, kui arve avamise õiguslikuks aluseks on isikut tõendav dokument. * Täiendava kande puhul ei märgita avaldusele panga nime, sest kanne tehakse varem avatud erastamisväärtpaberiarvele.