Vabariigi Valitsus — Investeerimisfondide tegevust reguleerivate õigusaktide kinnitamine — RT I, 60, 1002

(õ) 1.12.2008 02:35 Väärtpaberituru seaduse (RT I 1993, 35, 543) ja erastamisseaduse (RT I 1993, 45, 639; RT I 1994, 50, 846) alusel ning lähtudes vajadusest reguleeruda investeerimisfondide tegevust Eestis Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada juurdelisatud: 1) "Investeerimisfondi põhimäärus"; 2) "Investeerimisfondide ja haldavate ettevõtete litsentsimise ja järelvalve kord"; 3) "Investeerimisfondide osakute väljalaske kord". 2. Teha Vabariigi Valitsuse 29. oktoobri 1993. a. määrusega nr. 331 kinnitatud "Väärtpaberite avaliku väljalaske registreerimise korras" (RT I 1993, 69, 994) järgmised muudatused: 1) muuta punkti 1 ja sõnastada see järgmiselt: "1. Emitent on kohustatud registreerima väärtpaberite avaliku väljalaske vastavalt väärtpaberituru seaduse paragrahvile 9. Kõigi registreerimiseks vajalike dokumentide esitamise järel võib emitent avaldada esialgse teate emissiooni toimumisest. Väärtpaberite müüki ei või alustada enne emissiooni registreerimist."; 2) täiendada punkti 3 pärast esimest lauset lausega järgmises sõnastuses: "Lepingulist fondi haldav ettevõte maksab fondiühikute emissiooni registreerimisel 5000 krooni nimistuga liitumise maksu ja edaspidi igal emissiooniprospekti muudatuste registreerimisel 0,1 protsenti väljaantud fondiühikute nimiväärtuste kasvult, võrreldes eelmise registreerimise päeva seisuga.". 3. Kehtestada, et kellelgi teisel peale käesoleva määruse kohaselt litsentsitud ja registreeritud investeerimisfondide pole lubatud avalikult emiteerda väärtpabereid erastamisseaduse paragrahvis 28 nimetatud erastamisväärtpaberite eest. Minister peaministri ülesannetes Liia HÄNNI Minister Liia HÄNNI Riigikantselei sekretariaadi direktor riigisekretäri ülesannetesImre SIIL Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 12. augusti 1994. a. määrusega nr. 291 INVESTEERIMISFONDI PÕHIMÄÄRUS I. Üldsätted 1. Käesoleva põhimäärusega sätestatakse investeerimisfondide mõiste ning nende asutamise ja tegevuse õiguslikud alused. Põhimäärus kehtestatakse väärtpaberituru seaduse paragrahvi 2 lõike 1 punkti 3 ja erastamisseaduse paragrahvi 30 alusel. 2. Investeerimisfond (edaspidi fond) on käesoleva põhimääruse kohane aktsiaselts või lepinguline fond (p. 9), mille väärtpabereid (edaspidi fondiosakuid) emiteeritakse avaliku väljalaske teel eesmärgiga investeerida saadud vahendid teistesse väärtpaberitesse, kinnisvarasse, hoiustesse ning muusse varasse teenimaks tulu fondiosaku omanikele. 3. Iga käesoleva põhimääruse kohane fond on kohustatud kasutama oma nimes sõna "investeerimisfond". Kellelgi teisel ei ole õigus kasutada oma nimes sõnu "investeerimisfond" või sama tähendusega sõnu eesti või mõnes muus keeles. 4. Fondi tegevus peab vastama fondi põhikirjale, käesolevale põhimäärusele ja teistele Eesti Vabariigi õigusaktidele. 5. Iga aktsiaseltsina asutatud fond on kohustatud sõlmima käesoleva põhimääruse punktis 29 nimetatud haldamislepingu haldava ettevõttega (p. 14) ja punktis 44 nimetatud depoolepingu depoopangaga (p. 34). Lepingulist fondi haldav ettevõte on kohustatud fondi ühiku(te) omanike nimel sõlmima depoolepingu enda poolt valitud depoopangaga. 6. Igal fondil võib korraga olla ainult üks haldav ettevõte ja üks depoopank. 7. Fonde ja neid haldavaid ettevõtteid võib registreerida vaid Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras väljastatud riikliku tegevuslitsentsi alusel. Ühelgi fondil või haldaval ettevõttel ei ole lubatud tegutseda ilma kehtiva tegevuslitsentsita. II. Fondi liigid 8. Fondid jagunevad: 1) avatud lepingulisteks fondideks; 2) kinnisteks aktsiaseltsina asutatud fondideks. 9. Avatud investeerimisfond on fond, mille ühikute emissiooni maht on emissioonitingimustega määratlemata ja mille ühikuid on fondi haldav ettevõte kohustatud tagasi ostma. Kinnine fond ei ole kohustatud oma aktsiaid tagasi ostma. 10. Lepinguline fond on haldava ettevõttega haldamislepingu sõlminud fondiühiku(te) omanike kaasomandis olev vahendite kogum. Osalust lepingulises fondis tõendab fondi haldava ettevõtte poolt väljalastud fondiühik (edaspidi - ühik). Lepingulise fondi ühiku omaniku vastutus haldava ettevõtte poolt haldamislepingu kohaselt ühiku omanike nimel võetud kohustuste eest on piiratud ühiku omaniku omandis oleva(te) ühiku(te) väärtusega. 11. Aktsiaseltsina asutatava ja tegutseva kinnise fondi suhtes kehtivad aktsiaseltsidele kohustuslikud õigusaktid niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus käesoleva põhimäärusega. 12. Pensionifond on fond, mille eesmärgiks on fondi vahendite investeerimine võimaldamaks fondi omanikele tulu saamist pärast nende pensioniikka jõudmist või pensionile jäämist. Pensionifondi asutamise ja tegevuse kohustuslikud erisused sätestatakse teiste õigusaktidega. 13. Erastamise fond on kinnine fond, mis müüb oma aktsiaid erastamisseaduse paragrahvi 28 nimetatud erastamisväärtpaberite ja raha eest ning investeerib saadud vahendid erastatavasse ja muusse varasse. Teistel fondidel peale erastamise fondide pole õigust kasutada oma nimes sõnu "erastamise investeerimisfond" või sama tähendusega sõnu eesti või mõnes muus keeles. III. Haldav ettevõte 14. Haldav ettevõte on fondist eraldiseisev aktsiaselts või osaühing, mille põhitegevuseks on fondide haldamine. 15. Haldaval ettevõttel on keelatud tegutseda muudel tegevusaladel peale investeeringute haldamise või investeerimisalase nõu andmise fondidele või teistele sarnastele klientidele. 16. Haldava ettevõtte tegevus peab vastama tema põhikirjale, tema poolt sõlmitud haldamislepingutele, käesolevale põhimäärusele ja teistele õigusaktidele. 17. Haldav ettevõte on kohustatud tegutsema fondiosaku omanike parimates huvides. Haldav ettevõte on kohustatud korvama fondile või ühiku(te) omanikele tekitatud kahju, kui see on põhjustatud haldava ettevõtte süülise tegevuse või tegevusetuse tõttu. 18. Haldava ettevõtte põhikapital peab olema vähemalt 50 000 krooni ja tema seotud omakapital peab moodustama vähemalt 1 protsendi tema poolt hallatavate lepinguliste fondide väärtusest, kuid ei pea olema suurem kui 500 000 krooni. Seotud omakapitali all mõistetakse käesolevas määruses osa- või aktsiakapitali, aažio ja kohustuslike reservide summat. 19. Haldava ettevõtte aktsiaid ei ole lubatud avalikult emiteerida ega võõrandada. Haldava ettevõtte aktsiaid või osatähti võib võõrandada vaid haldava ettevõtte juhatuse igakordsel loal. 20. Fondi haldavaks ettevõtteks ei tohi olla fondi depoopank, välja arvatud käesoleva põhimääruse punktis 27 nimetatud juhtudel. 21. Fondi depoopanga järelevalvenõukogu ja juhatuse liikmed ning töötajad ei tohi koos või eraldi moodustada rohkem kui 1/4 fondi haldava ettevõtte juhatuse liikmetest ega rohkem kui 1/3 haldava ettevõtte juhatuse koosoleku hääleõiguslikest osalejatest. Fondi depoopanga juhatuse liikmed ja töötajad ei tohi olla selle fondi haldava ettevõtte juhtivtöötajateks (p. 22). 22. Käesolevas põhimääruses käsitletakse juhtivtöötajatena ettevõtete juhte, direktoreid, pearaamatupidajaid, osakonnajuhatajaid, kõigi loetletute asetäitjaid ja nendega võrdsustatud isikuid. 23. Haldav ettevõte haldab fondi korraldades haldamislepingus sätestatud ulatuses fondi tegevust. Vastavalt haldamislepingule on tal õigus fondi või ühiku(te) omanike nimel käsutada fondi vara ning teostada sellega seotud õigusi ilma täiendavate volitusteta. 24. Haldava ettevõtte poolt fondi vara investeerimisega omandatud vara kuulub fondile või ühiku(te) omanikele. Haldav ettevõte peab hoidma fondi vara eraldi oma varast. Ta võib asutada ja hallata mitut fondi, kuid fondide nimed peavad olema selgelt eristatavad ja fondide varad selgelt eraldatud. 25. Lepingulise fondi varad ei kuulu fondi haldava ettevõtte pankrotivara hulka. 26. Lepingulist fondi haldaval ettevõttel on väärtpaberituru seaduse paragrahvi 5 alusel moodustatud väärtpaberijärelevalve (edaspidi Väärtpaberiamet) poolt kehtestatud korras õigus loobuda fondi haldamisest. Loobumise taotlusest peab haldav ettevõte avalikult teatama vähemalt kolm kuud enne loobumist. 27. Käesoleva põhimääruse punktis 26 nimetatud haldamisest loobumisel, samuti lepingulist fondi haldava ettevõtte litsentsi tühistamisel, haldava ettevõtte likvideerimisel või tema vastu pankrotimenetluse algatamisel lähevad haldamislepingu järgsed haldava ettevõtte õigused ja kohustused üle depoopangale. Pärast haldamise üleminekut fondi ühikute müüki ega tagasiostu enam ei teostata. Ühe nädala jooksul pärast haldamise üleminekut teisele haldavale ettevõttele teatab depoopank sellest vähemalt ühes üleriikliku levikuga päevalehes. 28. Kui kolme kuu jooksul pärast käesoleva põhimääruse punktis 27 nimetatud haldamise üleminekut ei ole haldamislepingu järgseid õigusi ja kohustusi õigusjärgluse alusel üle antud teisele haldavale ettevõttele, kuulub fond likvideerimisele. IV. Haldamisleping 29. Haldamisleping käesoleva põhimääruse tähenduses on haldava ettevõtte ja fondi või lepingulise fondi puhul haldava ettevõtte ja iga ühiku omaniku vahel sõlmitav leping, mille kohaselt fond või ühiku(te) omanikud annavad fondi vara haldava ettevõtte käsutusse ja haldav ettevõte kohustub investeerima nimetatud vara depoopanga kaudu teenimaks vastavalt fondi põhikirjale tulu teda volitanud isiku(te)le. 30. Haldamislepingus sätestatakse: 1) lepingu kehtivusaeg; 2) poolte õigused ja kohustused; 3) haldamistasu määr ja maksmise kord, samuti muude haldamisega seotud kulude katmise kord; 4) lepingulise fondi puhul ühikute müügi- ja tagasiostmistasu ja tagasiostmise tingimused; 5) haldava ettevõtte poolt fondi tegevuse kohta fondile ning fondiosaku omanikele aruandmise sagedus ja kord; 6) lepingulise fondi puhul haldava ettevõtte volitus sõlmida ühiku omanike nimel depoopangaga depooleping; 7) poolte kohustused ja vastutus lepingu mittetäitmise eest; 8) vaidluste lahendamise kord; 9) lepingu muutmise ja lõpetamise tingimused ja kord; 10) muud haldava ettevõtte ja fondi põhikirjast tulenevad või Väärtpaberiameti poolt nõutud sätted. Haldamislepingus võidakse sätestada ka muid tingimusi, mis ei ole vastuolus käesoleva põhimääruse ja teiste õigusaktidega. 31. Kinnise fondi haldamisleping ja selle muudatused jõustuvad pärast nende registreerimist Väärtpaberiametis. Lepingulise fondi haldamislepingu tüüpvormi kinnitab haldav ettevõte ning tüüpvorm ja selle muudatused registreeritakse Väärtpaberiametis. Kõik haldava ettevõtte poolt ühikute müümisel sõlmitavad haldamislepingud peavad vastama registreeritud tüüpvormile. Registreeritud tüüpvormile mittevastavad haldamislepingud on tühised. 32. Haldava ettevõtte ja kinnise fondi vaheline haldamisleping lõpetatakse: 1) haldamislepingu tähtaja lõppemisel; 2) poolte kokkuleppel; 3) fondi nõudmisel; 4) haldava ettevõte poolt, teatades kolm kuud ette fondi juhatusele; 5) haldava ettevõtte tegevuslitsentsi kehtivuse lõppemisel või tühistamisel; 6) haldava ettevõtte või fondi likvideerimisel; 7) pankrotimenetluse algatamisel haldava ettevõtte suhtes; 8) fondi pankroti väljakuulutamisel; 9) muudel haldamislepingus sätestatud juhtudel. 33. Lepingulise fondi haldamisleping lõpeb: 1) kõigi ühiku omanikele kuuluvate ühikute tagasiostmisel haldava ettevõtte poolt; 2) fondi likvideerimisel. V. Depoopank 34. Depoopank on pank, mis teeb haldava ettevõtte korraldusel operatsioone fondi väärtpaberitega, raha ja muu varaga, säilitab fondi vara, peab selle kohta arvestust ja täidab muid ülesandeid vastavalt käesoleva põhimääruse punktis 44 nimetatud depoolepingule. 35. Depoopanga tegevus peab vastama tema põhikirjale, tema poolt sõlmitud depoolepingutele, käesolevale põhimäärusele ja teistele õigusaktidele. 36. Depoopank on kohustatud tegutsema haldavast ettevõttest sõltumatult ja fondiosaku omanike parimates huvides. Depoopank on kohustatud korvama fondile või ühiku omanikele tekitatud kahju, kui selle on põhjustanud tema süüline tegevuse või tegevusetus. 37. Lepingulise fondi depoopangaks ei tohi olla isik, kellel on vahetult või kolmandate isikute kaudu 50 protsenti või rohkem hääleõigusest seda fondi haldavas ettevõttes. 38. Lepingulist fondi haldava ettevõtte juhatuse liikmed ja töötajad ei tohi olla selle fondi depoopanga juhatuse liikmeteks ega juhtivtöötajateks. 39. Depoopank: 1) säilitab turvaliselt fondi rahalisi vahendeid, väärt pabereid ja muud vara vastavalt depoolepingule; 2) hoiab fondi vara eraldi teiste fondide ja depoopanga enda varast; 3) jälgib, et lepingulise fondi ühikute müük ja tagasiostmine toimuks vastavalt õigusaktidega kehtestatud korrale ja fondi põhikirjale; 4) jälgib, et fondi ja fondiosakute puhasväärtust arvutataks vastavalt õigusaktidega kehtestatud korrale ja fondi põhikirjale; 5) tagab, et fondi vara ja tulu kasutataks vastavalt käesolevale põhimäärusele ja fondi põhikirjale. 40. Arveldusi fondi varaga võib teostada üksnes depoopank haldava ettevõtte korraldusel kooskõlas depoolepingu sätetega. Depoopank täidab haldava ettevõtte poolt fondi vara kohta antud korraldused, kui need ei ole vastuolus käesoleva põhimääruse, teiste õigusaktide, fondi põhikirja ja depoolepinguga. Sellise vastuolu korduva esinemise korral on depoopank kohustatud sellest kohe informeerima Väärtpaberiametit ja kinnise fondi puhul ka fondi juhatust. 41. Depoopank ei tohi olla fondi kreeditoriks ega tagatise andjaks, välja arvatud depoolepingus ettenähtud tasu ja kulude osas. 42. Depoopangal on keelatud kasutada fondi vara (välja arvatud fondi arveldusarvel olev raha) oma varana või tehingutes, mis toovad kasu depoopanga, tema huvitatud isikule (p. 86) või kolmandatele isikutele. 43. Depoolepingu alusel depoopangas säilitatav fondi vara on depoopanga vara suhtes bilansiväline. VI. Depooleping 44. Depooleping käesoleva põhimääruse tähenduses on fondi ja depoopanga vahel või lepingulise fondi puhul haldava ettevõtte poolt ühiku omanike nimel depoopangaga sõlmitav leping, mille kohaselt fondi vara antakse depoopangale hoiule ja depoopank kohustub sooritama sellega tehinguid vastavalt haldava ettevõtte korraldustele ja depoolepingu sätetele. 45. Depoolepingus sätestatakse: 1) lepingu kehtivusaeg; 2) poolte õigused ja kohustused; 3) depoopangale makstava tasu suurus ja selle maksmise kord; 4) depooteenuste osutamisel tehtud kulutuste katmise ulatus ja kord; 5) poolte kohustused ja vastutus lepingu mittetäitmise eest; 6) vaidluste lahendamise kord; 7) lepingu muutmise ja lõpetamise tingimused ja kord; 8) muud depoopanga ja fondi põhikirjast tulenevad või Väärtpaberiameti poolt nõutud sätted. Depoolepingus võidakse sätestada ka muid tingimusi, mis ei ole vastuolus käesoleva põhimääruse ja teiste õigusaktidega. 46. Depooleping ja selle muudatused jõustuvad pärast nende Väärtpaberiametis registreerimist. 47. Depoopangal on õigus vastavalt depoolepingus sätestatud korrale sõlmida lepinguid fondi vara säilitamiseks ja sellega operatsioonide teostamiseks kolmandate isikutega. Nimetatud lepingute sõlmimine ei vabasta depoopanka vastutusest depoolepingus sätestatud kohustuste täitmise eest. 48. Depooleping lõpetatakse: 1) depoolepingu tähtaja lõppemisel; 2) poolte kokkuleppel; 3) kinnise fondi nõudmisel; 4) lepingulise fondi puhul haldava ettevõtte taotlusel Väärtpaberiameti poolt kehtestatud korras ühekuulise etteteatamisega; 5) depoopanga taotlusel neljakuulise etteteatamisega kinnise fondi juhatusele või lepingulist fondi haldavale ettevõttele; 6) depoopanga tegevuslitsentsi kehtivuse lõppemisel või tühistamisel; 7) depoopanga või fondi likvideerimisel; 8) depoopanga vastu pankrotimenetluse algatamisel; 9) Väärtpaberiameti nõudmisel, kui depoopanga tegevus satub vastuollu käesoleva põhimäärusega; 10) muudel depoolepingus sätestatud juhtudel. VII. Fondi asutamine 49. Kinnine fond asutatakse ja registreeritakse aktsiaseltsi asutamist ja registreerimist reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras, järgides käesolevas põhimääruses ning sellest tulenevates teistes õigusaktides kehtestatud erinõudeid. 50. Fondi asutajaks ei või olla teine fond. 51. Kinnise fondi asutamisleping peab sisaldama fondi haldava ettevõtte nime ning samuti depoopanga nime, kellega kavatsetakse sõlmida depooleping. 52. Kinnise fondi aktsiakapital peab olema vähemalt 50 000 krooni, mis peab olema kantud enne asutamiskoosolekut asutajate poolt avatud eraldi pangaarvele. 53. Lisaks vastavate õigusaktidega aktsiaseltsi asutamiskoosoleku kohta sätestatule kinnise fondi asutamiskoosolek: 1) kinnitab eeldatavat fondi haldava ettevõtte ja depoopanga; 2) kinnitab haldamislepingu ja depoolepingu projekti; 3) nimetab isiku(d), kes on volitatud alla kirjutama haldamis- ja depoolepingule. 54. Lepingulise fondi asutab haldav ettevõte. Lepingulise fondi asutamisdokumentideks on haldava ettevõtte otsus fondi asutamise kohta ja fondi põhikiri. Asutamise otsus peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) fondi haldava ettevõtte nimi ja asukoht; 2) fondi depoopanga nimi ja asukoht; 3) isiku(te) nimed ja ametikohad, kes on haldava ettevõtte poolt volitatud alla kirjutama haldamis- ja depoolepingutele; 4) andmed fondi audiitori kohta. Lepinguline fond registreeritakse Väärtpaberiametis. 55. Fondi põhikiri peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) fondi nimi ja asukoht; 2) fondi liik; 3) lepingulise fondi puhul haldava ettevõtte ja depoopanga nimi ja asukoht; 4) fondi tegevuse eesmärk, tema investeerimispoliitika põhiprintsiibid (investeerimisdeklaratsioon); 5) fondiosakutega seotud õigused; 6) fondi juhtimise põhimõtted ja kord, sh. erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise tingimused ja otsuste vastuvõtmise kord; 7) haldavale ettevõttele ja depoopangale makstava tasu määramise kord ja piirmäärad; 8) kinnise fondi puhul fondi juhatuse tööga seonduvate kulutuste katmise kord; 9) fondi tegevuse revideerimise põhimõtted ja kord; 10) fondiosakute väljalaskmise ning tagasiostmise tingimused ja kord; 11) fondi vara puhasväärtuse arvutamise sagedus ja kord; 12) lepingulise fondi ühikute müügi- ja tagasiostmishinna arvutamise kord; 13) fondi tegevuse avalikustamise, raamatupidamise ja aruandluse kord; 14) fondi kasumi kasutamise ja dividendide maksmise kord; 15) fondi reorganiseerimise ja likvideerimise alused ja kord. Põhikirjas võidakse ette näha ka muud tingimused, mis ei ole seadusega vastuolus. 56. Kinnise fondi aktsiakapitali võib ilma põhikirja muutmata piiramatult suurendada. Aktsiakapitali suurendamise otsustab üldkoosolek, kui põhikirjaga pole seda õigust antud juhatusele. 57. Kinnise fondi põhikiri ja selle muudatused jõustuvad pärast nende registreerimist aktsiaseltsidele kehtestatud korras. Põhikirja ja selle muudatusi ei registreerita enne nende registreerimist Väärtpaberiametis. 58. Lepingulise fondi põhikirja muudatused peab haldav ettevõte avalikustama vähemalt üks kuu enne muudatuste jõustumist fondi põhikirjas sätestatud korras. Lepingulise fondi põhikiri ja selle muudatused jõustuvad pärast nende registreerimist Väärtpaberiametis. VIII. Fondiosak 59. Fondiosak on kinnise fondi aktsia või lepingulise fondi ühik. Fondiosak on nimeline väärtpaber, mis annab selle omanikule õiguse vastavale osale fondi varast, samuti muud õigusaktides sätestatud ja fondi põhikirjas ettenähtud õigused. 60. Fondil võivad olla ainult ühte liiki osakud, mis annavad selle omanikele võrdsed õigused. 61. Fondiosaku omanikule väljastatakse fondi põhikirjas kehtestatud korras tõend (sertifikaat) fondi aktsia või ühiku omamise kohta. 62. Kõik lepingulise fondi ühiku omanikud kantakse ühiku omanike registrisse. Nimetatud registrit peab haldav ettevõte või tema poolt volitatud isik. 63. Fondiosakute müügist laekunud vahendid, nende eest soetatud vara ja nende investeerimise tulemusena saadud tulu moodustab fondi vara. Kinnise fondi vara omanikuks on fond, lepingulise fondi vara on ühiku omanike kaasomandis. 64. Fondi vara puhasväärtus määratakse kindlaks rahandusministri poolt kehtestatud korras fondile kuuluvate väärtpaberite ja muu vara väärtuse alusel, millest on maha arvatud nõuded fondi vastu. 65. Fondiosaku puhasväärtus on võrdne käesoleva põhimääruse punktis 64 nimetatud fondi puhasväärtusega jagatuna kõigi arvestuse hetkel fondi poolt väljaantud fondiosakute arvuga. 66. Lepingulist fondi haldav ettevõte peab vähemalt iga seitsme päeva järel kindlaks määrama fondiühiku puhasväärtuse. Kinnist fondi haldav ettevõte peab vähemalt iga 30 päeva järel kindlaks määrama fondi ja fondi aktsia puhasväärtuse ja selle vähemalt ühes üleriiklikus ajalehes teatavaks tegema. IX. Fondiosakute müük ja tagasiostmine 67. Fondiosakuid on lubatud emiteerida ainult avalikult, välja arvatud kinnise fondi asutamisel märgitavad aktsiad. Fondiosakute väljalase toimub väärtpaberituru seaduse ja käesoleva põhimääruse alusel Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. 68. Lepingulise fondi ühikuid ei ole lubatud emiteerida enne fondi registreerimist. Ühikute emissiooni korraldajaks on fondi haldav ettevõte ja esmaslevitajaks depoopank vastavalt depoolepingus sätestatule. Ühikute esmaslevitamine ei ole ajaliselt piiratud ja selle väljakuulutamisel ei teatata ühikute esmaslevitamise lõpu kuupäeva. 69. Kinnise fondi aktsiate iga emissiooni esmaslevitamise periood on ajaliselt piiratud ega tohi kesta kauem kui kolm kuud. Ühe emissiooni jooksul fondi aktsiate müügihinda ei muudeta. 70. Ametlikku reklaami ja andmeid fondi kohta võib avaldada ainult kinnise fondi juhatuse või lepingulise fondi puhul haldava ettevõtte loal, kes vastavalt vastutavad fondi emissiooniprospekti või muu reklaamiva materjali õigsuse ning selles sisalduva informatsiooni täielikkuse eest. Kõik fondi kohta esitatavad andmed peavad olema tõesed ning mitteeksitava iseloomuga, kusjuures nad ei tohi: 1) anda mingit tegelikku või näilist, ei suulist ega kirjalikku garantiid fondi kasumi või dividendide kohta; 2) sisaldada ennustusi fondi kasumi ega muude finantstulemuste kohta. 71. Lepingulise fondi ühikute müügil sõlmitakse haldava ettevõtte ja iga ühiku(te) ostjaga eraldi haldamisleping. Ühiku(te) müük ilma haldamislepingut sõlmimata on tühine. 72. Fondiosakute avalikul müügil kinnitab ostja oma allkirjaga, et ta on tutvunud fondiosakute emissiooniprospektiga. 73. Fondiosaku hind tuleb selle märkimisel või ostmisel tasuda korraga rahas või muu varaga täies ulatuses vastavalt emissiooni tingimustele. Lepingulise fondi ühiku müügihind võrdub käesoleva põhimääruse punktis 65 nimetatud ühiku puhasväärtusega, millele on lisatud haldamislepingus sätestatud müügitasu. 74. Lepingulist fondi haldav ettevõte on kohustatud (välja arvatud käesoleva määruse punktis 75 nimetatud juhul) ühiku(d) selle (nende) omaniku nõudmisel hiljemalt viie pangapäeva jooksul tagasi ostma, kui fondi põhikirjas pole sätestatud teisiti. 75. Lepingulise fondi haldamislepingus võidakse sätestada tagasiostu taotluse suurus, mille ületamisel taotleja peab sellest haldavale ettevõttele eelnevalt teatama. Nimetatud tagasiostu taotluse suurus peab olema suurem kui 2 protsenti fondi vara väärtusest või rohkem kui 200 000 krooni. Sel juhul on haldav ettevõte kohustatud ühikud taotlejalt tagasi ostma hiljemalt 20 pangapäeva jooksul taotlusest teatamisest, kui fondi põhikirjas pole sätestatud teisiti. 76. Ühiku tagasiostuhind võrdub käesoleva põhimääruse punktis 65 nimetatud ühiku puhasväärtusega, millest on maha arvatud haldamislepingus sätestatud tagasiostutasu. 77. Lepingulist fondi haldav ettevõte võib Väärtpaberiameti loal või on kohustatud viimase nõudmisel peatama ühikute tagasiostmise, kui see on tingitud teiste osanike huvide kaitsmisest. Tagasiostmise peatamise periood ei tohi olla pikem kui kolm kuud ja selle jooksul ei tohi ühtegi ühikut müüa ega tagasi osta. 78. Lepingulist fondi haldav ettevõte või depoopank on kohustatud vähemalt kord nädalas üleriiklikus päevalehes teatavaks tegema fondi ühikute tagasiostu- ja müügihinna. 79. Kinnisel fondil ei ole kohustust tema poolt emiteeritud aktsiaid tagasi osta, välja arvatud väärtpaberituru seaduse paragrahvis 13 nimetatud juhul. 80. Kinnise fondi üldkoosoleku otsusel ja selle poolt kinnitatud tingimustel võib fondi aktsiaid tagasi osta, kui selline võimalus on fondi põhikirjas ette nähtud. Aktsiate tagasiostmisel tuleb sellest fondi aktsionäridele teatada fondi põhikirjas sätestatud korras vähemalt 3 kuud enne tagasiostmise algust. X. Fondi juhtimine 81. Kinnist fondi juhitakse fondi põhikirja kohaselt vastavalt aktsiaseltsi tegevust reguleerivatele õigusaktidele, järgides käesolevas põhimääruses sätestatud nõudeid. 82. Lepingulist fondi juhib vastavalt fondi põhikirjas sätestatud korrale fondi haldav ettevõte. 83. Kinnise fondi kõrgeim organ on fondi aktsionäride üldkoosolek, mille ainupädevusse kuulub: 1) haldamislepingu ja selle muudatuste kinnitamine; 2) depoolepingu ja selle muudatuste kinnitamine; 3) fondi audiitori kinnitamine; 4) fondi juhatuse poolt tehtavate kulude struktuuri ja piirmäärade kinnitamine; 5) fondi tegevuse reorganiseerimise otsustamine. Fondi üldkoosoleku otsusel võib käesoleva punkti alapunktides 1 ja 2 nimetatud otsuste tegemise tähtajaliselt delegeerida fondi juhatusele. 84. Kinnise fondi juhatuse pädevus ja töökorralduse alused määratakse fondi põhikirjaga. Juhatuse liikmete arv peab olema paaritu ja mitte väiksem kui seitse. 85. Haldava ettevõtte ja depoopanga huvitatud isikud (p. 86) ning kui nendeks on teised ettevõtted peale fondi, siis ka viimaste juhatuste liikmed ja juhtivtöötajad (p. 22), ei tohi koos või eraldi moodustada rohkem kui 1/2 fondi juhatuse liikmetest ega juhatuse koosoleku hääleõiguslikest osalejatest. 86. Fondi, haldava ettevõtte või depoopanga huvitatud isikuteks on tema juhatuse ning järelevalvenõukogu liikmed, töötajad ja aktsionärid (osanikud, ühiku omanikud), juhul kui viimastel on vahetult või kolmandate isikute kaudu üle 10 protsendi tema aktsiatest (osatähtedest, ühikutest) või üle 20 protsendi hääleõigusest ning ettevõtted, kus sellel haldaval ettevõttel või depoopangal on vahetult või kolmandate isikute kaudu rohkem kui 20 protsenti hääleõiguslikest aktsiatest või osatähtedest. Huvitatud isikuteks loetakse ka käesoleva punkti esimeses lõigus nimetatud füüsiliste isikute sugulasi, kellel on pärimisõiguse alusel õigus esineda esimese ja teise ringi pärijatena. Haldava ettevõtte puhul on huvitatud isikuks ka iga fond, mis on sõlminud haldamislepingu selle haldava ettevõttega. Fondi huvitatud isikuks on ka teda haldav ettevõte, audiitor ja depoopank. 87. Igal fondil peab olema audiitor. Lepingulise fondi audiitoriks on teda haldava ettevõtte audiitor. Audiitoriks ei tohi olla fondi haldava ettevõtte või depoopanga huvitatud isik. XI. Aruandlus ja avalikustamine 88. Kinnine fond või lepingulise fondi puhul haldav ettevõte korraldab fondi raamatupidamist ja aruandlust raamatupidamise põhimääruse (RT 1990, 4, 51), raamatupidamise seaduse (RT I 1994, 48, 790), käesoleva põhimääruse ja nendest tulenevate õigusaktide alusel. 89. Alljärgnev informatsioon peab olema tööajal fondi asukohas vabalt kättesaadav: 1) fondi asutamisdokumendid, kehtiv põhikiri ja tegevuslitsents; 2) fondi poolaasta- ja aastaaruanded; 3) fondi esindama volitatud isikute täielik nimekiri; 4) fondi juhatuse liikmete ja juhtivtöötajate nimekiri; 5) lepingulise fondi puhul haldava ettevõtte juhatuse liikmete ja juhtivtöötajate nimekiri. 90. Kinnine fond või lepingulise fondi puhul haldav ettevõte on kohustatud fondi põhikirjas sätestatud korras avalikustama või esitama fondi aktsionäridele või ühiku omanikele fondi poolaasta ja aasta tegevusaruande. Aastaaruanne peab olema audiitori poolt kinnitatud. 91. Käesoleva põhimääruse punktis 90 nimetatud aruanded esitatakse mitte hiljem kui kaks kuud pärast iga poolaasta ning mitte hiljem kui neli kuud pärast iga aruandeaasta lõppu. 92. Kinnine fond või lepingulise fondi puhul haldav ettevõte on kohustatud esitama käesoleva põhimääruse punktis 90 nimetatud aruanded punktis 91 sätestatud tähtaegadel Väärtpaberiametile. Kinnise fondi aastaaruanne esitatakse pärast selle kinnitamist fondi üldkoosoleku poolt. 93. Iga käesoleva põhimääruse punktis 90 nimetatud aruanne peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) aruanne investeeringute portfelli ja selles toimunud muudatuste kohta võrreldes eelmise perioodiga; 2) fondi bilanss alajaotusega kõikide investeeringute lõikes, mille väärtus on suurem kui 2 protsenti fondi väärtusest (näidates vastavalt Väärtpaberiameti poolt kehtestatud nõuetele vara liigi ja väärtuse aruandeperioodi viimase päeva seisuga); 3) aruanne laekunud dividendidest ning intressidest ja fondi vara väärtuse kasvust või vähenemisest teostatud tehingute tulemusel; 4) fondi poolt väljalastud fondiosakute arv, nende nimi-, puhas- ning turuväärtus aruandeperioodi viimasel päeval ning nende müügi- ja tagasiostuhind, kui neid ostetakse tagasi; 5) aruanne aruandeperioodil väljamakstud dividendide kohta; 6) fondi poolt haldavale ettevõttele ja depoopangale aruandeperioodil makstud tasu ja kaetud kulutused; 7) muudatused käesoleva põhimääruse punktis 89 nimetatud informatsioonis. 94. Kinnine fond või lepingulise fondi puhul haldav ettevõte on kohustatud avaldama käesoleva põhimääruse punktis 91 sätestatud tähtaegadel vähemalt ühes üleriikliku levikuga päevalehes käesoleva põhimääruse punkti 93 alapunktides 4 ja 5 nimetatud andmed. XII. Investeerimispiirangud 95. Fondi vahendeid on keelatud investeerida muusse varasse kui väärtpaberid, kinnisvara, hoiused ning muu Väärtpaberiameti poolt kindlaksmääratud vara. 96. Lepingulise fondi vahendeid ei ole lubatud investeerida: 1) kinnisvarasse rohkem kui 10 protsenti fondi vara väärtusest; 2) käesoleva põhimääruse punktis 95 nimetatud Väärtpaberiameti poolt kindlaksmääratud muusse varasse kokku rohkem kui 30 protsenti fondi vara väärtusest. 97. Fondi vahendeid on keelatud investeerida: 1) teda haldavasse ettevõttesse; 2) kui investeering toob fondile kaasa vastutuse fondi kogu vara ulatuses. 98. Fondi vara on keelatud müüa fondi ja fondi haldava ettevõtte huvitatud isikutele või osta nimetatud isikutelt fondi vahendite arvel teisiti kui börsi või muu organiseeritud avaliku väärtpaberituru vahendusel või avalikul enampakkumisel. Nimetatud piirang ei kehti fondiosakute ostmisel ja müümisel. 99. Fondil ei ole lubatud ilma Väärtpaberiameti nõusolekuta investeerida rohkem kui 25 protsenti oma varast teiste fondide poolt emiteeritud väärtpaberitesse. Erastamise fondil ei ole lubatud omandada teise erastamise fondi aktsiaid. 100. Ühe emitendi väärtpaberite, ühe panga deposiitide või fondi iga vallasvara väärtus ei või moodustada rohkem kui 10 protsenti fondi vara väärtusest. Ühe kinnisasja väärtus ei või moodustada rohkem kui 20 protsenti iga erastamise fondi ja rohkem kui 15 protsenti iga teise fondi vara väärtusest. Ühe panga väärtpaberite ja hoiuste väärtus ei või koos moodustada rohkem kui 15 protsenti fondi vara väärtusest. 101. Käesoleva põhimääruse punkti 100 esimeses lõigus nimetatud piirang ei kehti Vabariigi Valitsuse ja Eesti Panga, samuti Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) liikmesriikide poolt emiteeritud väärtpaberite suhtes. Sel juhul on fondil keelatud investeerida nimetatud emitentide poolt väljalastud ühte emissiooni rohkem kui 20 protsenti fondi varast. 102. Erastamisväärtpaberid ei tohi moodustada rohkem kui 10 protsenti fondi vara väärtusest. Nimetatud piirang ei kehti erastamise fondide suhtes. 103. Fond ei tohi omada või omandada rohkem kui 25 protsenti hääleõigusest ühes ettevõttes. Kui emitendiks on fondi või teda haldava ettevõtte huvitatud isik, ei tohi fond omada üle 5 protsendi selle emitendi poolt emiteeritud väärtpaberite nimiväärtusest. 104. Haldaval ettevõttel ja tema poolt hallatavatel fondidel on keelatud omada 1/2 või suuremat hääleõigust ühes ettevõttes, millesse nende fondide vahendeid on investeeritud. 105. Käesoleva põhimääruse punktis 100 nimetatud piirangud võivad olla ületatud kuue kuu jooksul pärast fondi asutamist, erastamise fondide puhul 9 kuu jooksul. 106. Väärtpaberite ostuõiguse realiseerumisel, samuti väärtpaberite, kinnisvara ja muu fondi vara turuväärtuse muutumisel võivad käesoleva põhimääruse punktis 100 nimetatud piirangud olla ületatud kuni 30 protsendi ulatuses: 1) avatud fondide puhul kuni 3 kuu jooksul; 2) kinniste fondide puhul kuni 6 kuu jooksul. Haldava ettevõtte vahetumisel võib käesoleva põhimääruse punktis 104 nimetatud piirang olla ületatud kuni kolme kuu jooksul. 107. Haldav ettevõte on kohustatud käesoleva põhimääruse punktis 106 nimetatud piirangute ületamisest ja nende ennistamisest viivitamatult teatama Väärtpaberiametile. Käesoleva põhimääruse punktis 106 nimetatud perioodide lõpuks on haldav ettevõte kohustatud viima fondi vara investeeringute struktuuri vastavusse kehtestatud piirangutega. XIII. Muud piirangud 108. Kinnisel fondil või lepingulist fondi haldaval ettevõttel on ühiku(te) omanike nimel keelatud: 1) lasta välja võlakirju; 2) olla laenugarandiks või anda muid tagatisi; 3) anda garantiisid dividendide või kasumi suhtes või mis tahes sissetulekute suhtes investeeritud varalt või osta tagasi fondiosakuid eelnevalt kindlaksmääratud hinnaga; 4) müüa laenuks võetud väärtpabereid (väärtpaberite katteta müük); 5) tegelda väärtpaberite emissiooni tagamise või käendamisega. 109. Kinnisel fondil on lubatud võtta laenu kuni 25 protsenti oma aktsiakapitali väärtusest laenamise hetkel, välja arvatud fondi aktsiate esmaslevitamise perioodi jooksul. 110. Lepingulist fondi haldaval ettevõttel on ühiku(te) omanike nimel Väärtpaberiameti loal õigus võtta laenu kuni 10 protsenti fondi puhasväärtuse ulatuses laenamise hetkel, kui see on tingitud vajadusest tagada fondi ühikute tagasiostmine. Nimetatud juhul ei tohi laenuperiood olla pikem kui kolm kuud. Uute ühikute müük enne laenu tasumist on keelatud, kui Väärtpaberiamet ei otsusta teisiti. 111. Käesoleva põhimääruse punktides 109 ja 110 nimetatud juhtudel saab laenu võtta ainult siis, kui selline võimalus on sätestatud fondi põhikirjas. 112. Haldaval ettevõttel, depoopangal, nende juhatuse liikmetel ja kõigil töötajatel, samuti fondi juhatuse liikmetel ja kõigil töötajatel on kohustus tagada konfidentsiaalsus kogu fondi kohta omandatud informatsiooni osas. Nimetatud kohustus ei kehti juhtudel, kui informatsiooni avaldamine on ette nähtud käesoleva põhimääruse või teiste õigusaktidega. 113. Väärtpaberiametil on õigus kehtestada fondi haldamise ja hooldamise eest makstava tasu piirmäärad, samuti on tal õigus kehtestada piiranguid fondiosakute emiteerimiseks, reklaamiks, auditiks ja muudeks toiminguteks tehtavate kulutuste osas. XIV. Fondi reorganiseerimine 114. Fondi reorganiseerimisena käesoleva põhimääruse tähenduses käsitletakse fondi ühinemist, jagunemist ja ümberkujundamist. 115. Fond reorganiseeritakse käesolevas põhimääruses, teistes õigusaktides ja fondi põhikirjas sätestatud tingimustel ja korras. 116. Ainult Väärtpaberiameti nõusolekul ja tema poolt kinnitatud tingimustel on lubatud kinnise fondi ümberkujundamine aktsiaseltsiks, mis ei ole fond. 117. Keelatud on: 1) eri liiki (p-d 8–13) fondide ühinemine, välja arvatud erastamise fondi ja kinnise fondi ühinemine, kui ükski neist ei ole pensionifond; 2) fondi ühinemine juriidilise isikuga, kes ei ole fond; 3) fondi jagunemine eri liiki fondideks või juriidilis(t)eks isiku(te)ks, kes ei ole fond. 4) fondi ümberkujundamine juriidiliseks isikuks, kes ei ole fond, välja arvatud käesoleva põhimääruse punktis 116 nimetatud juhul; 5) pensionifondi ümberkujundamine fondiks või juriidiliseks isikuks, kes ei ole pensionifond; 6) kinnise fondi ümberkujundamine avatud fondiks ja vastupidi kuni seda reguleeriva õigusakti vastuvõtmiseni. 118. Lepingulise fondi reorganiseerimise otsustab haldav ettevõte. Reorganiseerimise otsus tuleb avalikustada vähemalt ühes üleriikliku levikuga päevalehes üks kuu enne reorganiseerimist. Ühikute müügi peatamine käesoleva põhimääruse punktis 77 sätestatud korras on pärast reorganiseerimise kohta otsuse vastuvõtmist kuni reorganiseerimise läbiviimiseni lubatud ainult pärast reorganiseerimise tühistamist. XV. Fondi tegevuse lõpetamine ja likvideerimine 119. Fondi tegevus lõpetatakse ja fond likvideeritakse käesolevas põhimääruses, teistes õigusaktides ja fondi põhikirjas ettenähtud alustel ja korras. 120. Fondi likvideerija avaldab viivitamatult teate likvideerimismenetluse alustamise kohta ühes üleriikliku levikuga päevalehes. 121. Lepingulise fondi likvideerimise otsustab ja fondi likvideerib fondi haldav ettevõte või käesoleva põhimääruse punktis 28 nimetatud juhul fondi depoopank. Pärast likvideerimisotsuse vastuvõtmist ühikute tagasiostmine lõpetatakse. Likvideerija müüb lühima võimaliku tähtaja jooksul fondi vara, rahuldab fondi varaga seotud nõuded ja ostab pärast käesoleva põhimääruse punktis 120 nimetatud teates määratud tähtaega ühikud likvideerimisväärtuse alusel tagasi. Kui kuue kuu jooksul pärast fondi likvideerimist ei ole ühiku omanik oma ühikut tagasi müünud, hoiustab likvideerija selle tagasiostmiseks ettenähtud summa depoopangas. XVI. Lõppsätted 122. Käesoleva põhimääruse nõuete rikkumine toob kaasa vastutuse kooskõlas väärtpaberituru seaduse ja teiste õigusaktidega. 123. Käesolevas põhimääruses kinnisvara kohta käivad sätted laienevad ka ehitistele ja rajatistele kuni maatüki kandmiseni kinnistusraamatusse. 124. Erastamisväärtpaberiarvete avamine fondidele ja nendega arveldamine toimub Vabariigi Valitsuse 8. märtsi 1994. a. määrusega nr. 78 kinnitatud "Erastamisväärtpaberite väljaandmise ja nendega arveldamise korra" (RT I 1994, 17, 312) kohaselt. Lepingulisele fondile avab oma nimel erastamisväärtpaberiarve depoopank. Lepingulistele fondidele kuuluvate erastamisväärtpaberite arvestus toimub käesoleva põhimääruse punktide 24, 39 ja 88 alusel rahandusministri poolt kehtestatud korras. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 12. augusti 1994. a. määrusega nr. 291 INVESTEERIMISFONDIDE JA HALDAVATE ETTEVÕTETE LITSENTSIMISE JA JÄRELEVALVE KORD I. Üldsätted 1. Käesolev kord määrab kindlaks investeerimisfondide (edaspidi fond) ja neid haldavate ettevõtete tegevuse üle järelevalve teostamise ning neile riiklike tegevuslitsentside taotlemise, väljaandmise, peatamise ja tühistamise korra vastavalt väärtpaberituru seadusele, investeerimisfondi põhimäärusele ning teistele õigusaktidele. 2. Fonde ja haldavaid ettevõtteid litsentsib ja järelevalvet nende tegevuse üle teostab väärtpaberituru seaduse paragrahvi 5 alusel moodustatud väärtpaberijärelevalve (edaspidi Väärtpaberiamet). 3. Järelevalve teostamiseks Väärtpaberiamet: 1) väljastab fondidele ja haldavatele ettevõtetele tegevuslitsentse, peatab nende kehtivuse ja tühistab tegevuslitsentsid käesoleva korra II-V osas sätestatud korras; 2) registreerib fondide põhikirju, haldus- ja depoolepinguid käesoleva korra VI osas sätestatud korras; 3) registreerib fondiosakute avaliku väljalaske ja peatab nende emissiooni väärtpaberituruseaduse paragrahvides 10, 11 ja 14 sätestatud korras. 4. Likviidse vara all mõistetakse käesolevas aktis ettevõtte kassa, pangakontode, valuutakontode ja likviidsete väärtpaberite summat. II. Tegevuslitsentsi taotlemine ja pikendamine 5. Lepingulise fondi tegevuse alustamiseks taotleb tegevuslitsentsi fondi haldav ettevõte, kinnisele fondile taotleb tegevuslitsentsi fondi juhatus. 6. Fondide ja haldavate ettevõtete poolt esitatavate dokumentide vormi kehtestab Väärtpaberiamet. 7. Fondi tegevuslitsentsi taotlemiseks tuleb esitada järgmised dokumendid: 1) vormikohane avaldus; 2) fondi asutamisdokumentide koopiad; 3) lepingulise fondi puhul haldava ettevõtte poolt kinnitatud halduslepingu tüüpvormi koopia; 4) kinnise fondi puhul halduslepingu projekti koopia, millel on haldava ettevõtte kinnitus; 5) lepingulise fondi puhul depoolepingu projekti koopia, millel on haldava ettevõtte ja depoopanga kinnitused; 6) kinnise fondi puhul depoolepingu projekti koopia, millel on depoopanga kinnitus; 7) lepingulise fondi ühikute emissiooniprospekt; 8) kviitung riigilõivu tasumise kohta. 8. Haldava ettevõtte tegevuslitsentsi taotlemiseks tuleb esitada järgmised dokumendid: 1) vormikohane avaldus; 2) äriplaan; 3) haldava ettevõtte asutamisdokumentide koopiad; 4) haldavas ettevõttes töötava väärtpaberispetsialisti kvalifikatsioonitunnistus ja väljavõte töölepingust (ametikoht, tööülesannete kirjeldus, töölepingu tähtaeg); 5) haldava ettevõtte investeerimisfondi põhimääruse punktis 22 nimetatud juhtivtöötajate ja fondijuhtide loetelu ning andmed nende isiku kohta vastavalt Väärtpaberiameti poolt kehtestatud vormile; 6) haldava ettevõtte tööruumide olemasolu ja seisukorda tõendavad dokumendid; 7) tõend haldava ettevõtte põhikapitali suuruse kohta; 8) kviitung riigilõivu tasumise kohta; 9) maksuameti tõend maksuvõlgnevuse puudumise kohta, välja arvatud juhul, kui haldav ettevõte taotleb asutamislitsentsi. 9. Litsentsi pikendamiseks peab litsentsi omanik hiljemalt kaks nädalat enne litsentsi tähtaja lõppemist esitama järgmised dokumendid: 1) vormikohane avaldus; 2) tegevusaruanne, mille vormi kehtestab Väärtpaberiamet. III. Tegevuslitsentsi väljaandmise ja pikendamise tingimused 10. Fondi või haldava ettevõtte tegevuslitsentsi taotleja esitatud dokumendid peavad läbima Väärtpaberiameti ekspertiisi. 11. Haldava ettevõtte tegevuslitsentsi taotlejale kehtivad järgmised nõuded: 1) taotleja peab olema sõlminud töölepingu vähemalt ühe kvalifitseeritud väärtpaberispetsialistiga; 2) taotlejal peavad olema Väärtpaberiameti poolt kehtestatud nõuetele vastavad tööruumid; 3) taotleja põhikapital ja seotud omakapital peavad vastama investeerimisfondi põhimääruse punktis 18 kehtestatud nõuetele; 4) taotleja likviidse vara kogusumma peab olema võrdne vähemalt kuue kuu tegevuskuludega. 12. Väärtpaberiamet võib keelduda tegevuslitsentsi väljaandmisest neile litsentsi taotlejatele: 1) kes ei vasta käesoleva korra punktides 10 ja 11 esitatud nõuetele; 2) kellele antud vastav litsents on varem tühistatud; 3) kelle dokumendid ei vasta õigusaktides sätestatud tingimustele; 4) kelle dokumendid ei ole saanud positiivset eksperthinnangut. 13. Tegevuslitsentsi väljaandmisest või pikendamisest keeldumise kohta tehtud otsuse ärakiri koos vastavate põhjendustega antakse koos esitatud dokumentidega litsentsi taotlejale välja hiljemalt 3 tööpäeva jooksul pärast otsuse vastuvõtmist. 14. Litsentsi pikendamisest võib keelduda käesoleva korra punkti 12 alapunktides 1, 3 ja 4 ning punktis 15 märgitud põhjustel. IV. Tegevuslitsentsi kehtivuse tühistamine, peatamine ja lõppemine 15. Väärtpaberiamet võib tegevuslitsentsi tühistada või keelduda seda pikendamast, kui: 1) tegevuslitsentsi taotlemisel või pikendamisel on esitatud tegelikkusele mittevastavaid andmeid; 2) litsentsiomanik on korduvalt esitanud Väärtpaberiametile ebaõigeid või eksitavaid andmeid oma tegevuse kohta või on muul viisil kaotanud usaldusväärsuse; 3) litsentsiomanik pole kolmekümne kalendripäeva jooksul täitnud Väärtpaberiameti poolt käesoleva korra või muude õigusaktide alusel tehtud ettekirjutusi; 4) pole järgitud litsentsi andmisel või pikendamisel kehtestatud tingimusi; 5) on korduvalt või jämedalt rikutud väärtpaberituru seadust või muid õigusakte. 16. Väärtpaberiamet võib peatada fondi või haldava ettevõtte tegevuslitsentsi kuni kolmekümneks kalendripäevaks litsentsi tühistamist põhjustavate puuduste kõrvaldamiseks või piiramatuks ajaks, kui litsentsiomaniku finantsnäitajad langevad alla käesoleva korra punkti 11 alapunktides 3 ja 4 sätestatud taseme. 17. Tegevuslitsentsi kehtivus lõpeb, kui: 1) kehtivustähtaja lõppemisel pole seda pikendatud; 2) litsentsiomanik pole kuue kuu jooksul pärast tegevuslitsentsi väljaandmist alustanud litsentsitud tegevust; 3) litsentsiomaniku likvideerimisel; 4) litsentsiomaniku ühinemisel isikuga, kellel puudub vastav tegevuslitsents. 18. Väärtpaberiamet on kohustatud tegema otsuse tegevuslitsentsi väljaandmise, pikendamise või sellest keeldumise kohta kümne kalendripäeva jooksul pärast litsentsimistaotluse ja sellele lisaks nõutavate kõigi dokumentide esitamist Väärtpaberiametile. 19. Väärtpaberiamet teatab litsentsiomanikule litsentsi tühistamise või peatamise põhjustest kirjalikult kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. V. Litsentsi taotleja õigused 20. Litsentsi taotlejal on vastavalt Eesti NSV Valitsuse 8. mai 1990. a. määrusele nr. 90 kinnitatud "Riikliku tegevuslitsentsi väljaandmise eeskirjadele" õigus pöörduda 30 päeva jooksul pärast eitava otsuse saamist kohtusse tegevuslitsentsi väljaandmisest keeldumise otsuse tühistamiseks ja kahju hüvitamiseks. VI. Fondi põhikirja, haldus- ja depoolepingu registreerimine 21. Väärtpaberiamet registreerib fondi põhikirja, depoolepingu, halduslepingu või selle tüüpvormi vastavalt investeerimisfondi põhimääruse punktidele 31, 46, 57 ja 58. 22. Väärtpaberiamet on kohustatud käesoleva korra punktis 21 nimetatud dokumendid ja nendes tehtud muudatused registreerima või teatama sellest keeldumisest 10 tööpäeva jooksul. 23. Väärtpaberiametil on õigus keelduda käesoleva korra punktis 21 nimetatud dokumentide ja nendes tehtud muudatuste registreerimisest, näidates ära õigusakti konkreetse sätte, millega need dokumendid või nendes tehtud muudatused on vastuolus. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 12. augusti 1994. a. määrusega nr. 291 INVESTEERIMISFONDI OSAKUTE VÄLJALASKE KORD 1. Käesolev kord määrab kindlaks investeerimisfondide (edaspidi fond) osakute avaliku väljalaske korra ja nõuded emissiooniprospektile. Fondiosakute avalik väljalase peab vastama väärtpaberituru seadusele, investeerimisfondi põhimäärusele ja käesolevale korrale. 2. Käesolev kord on kohustuslik kõigile Eesti Vabariigis avalikult fondiosakuid müüvatele fondidele ja haldavatele ettevõtetele. 3. Fondi haldav ettevõte või kinnise fondi juhatus peab koostama emissiooniprospekti vastavalt väärtpaberituru seaduse paragrahvis 11 kehtestatud nõuetele ja käesolevale korrale. 4. Emissiooniprospekt peab olema kättesaadav eesti keeles. Vajaduse korral võib prospekti koostada ka mõnes teises keeles. Muus keeles koostatud prospektis esitatud andmed peavad olema identsed eestikeelse prospekti andmetega. 5. Lepingulise fondi emissiooniprospektis sisalduvad andmed peavad olema esitatud eelmise kvartali viimase päeva seisuga. Kinnise fondi emissiooniprospektis sisalduvad andmed peavad vastama emissiooni registreerimise päeva seisule. 6. Muudatused, mis tehakse lepingulise fondi emissiooniprospekti (välja arvatud investeeringuportfelli üksikasjalik koosseis ning fondi vara ja fondiosakute puhasväärtus), tuleb registreerida Väärtpaberiametis. 7. Kui käesolevas korras nõutud andmed on esitatud fondi poolaasta- või aastaaruandes, pole neid vaja dubleerida, kui vastav aruanne on prospekti koostisosa. 8. Emissiooniprospektis peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed: 1) andmed fondi kohta: fondi nimi, liik, asutamiskuupäev ja kestus (kui see on piiratud); kinnise fondi puhul emissiooni maht ja andmed varasemate emissioonide kohta; minimaalne investeeringusumma; fondiosakutelt saadava tulu määramise ja jaotamise alused; investeeringuportfelli koostamise põhimõtted (geograafilised ja majanduslikud), nende põhimõtete piirangud, rahanduslikud eesmärgid (dividendide saamine või kasv); investeeringuportfelli üksikasjalik koosseis, kui investeeringuid on tehtud; fondi vara ja fondiosakute puhasväärtuse, samuti lepingulise fondi ühikute hinna määramise põhimõtted ja avalikustamise kord; riskifaktorite analüüs; varasemate kuude tulumäära aegrida kuni kolme viimase aasta kohta (kui on olemas); investeerijatele kohaldatava maksusüsteemi lühike iseloomustus; kinnise fondi puhul juhatuse liikmete nimekiri ja lühitutvustus; fondiosaku omaniku õigused; fondi tegevuse reorganiseerimise ja lõpetamise kord; kinnise fondi puhul börsid (kui need on olemas), kus aktsiaid noteeritakse; lepingulise fondi puhul ühikute tagasiostmise kord; informatsioon selle kohta, kust on võimalik saada fondi põhikirja või investeerimisdeklaratsiooni, haldus- ja depoolepinguid ning aastaaruandeid, kui need pole lisatud prospektile; informatsioon kõikidele kolmandatele isikutele, sh. haldus- ja depoolepingute alusel makstavate tasude kohta; audiitori poolt kinnitatud kolme viimase aasta finantsaruanded (kui on olemas); 2) informatsioon haldava ettevõtte kohta: nimi, omandivorm, asutamise kuupäev, kestus (kui see on piiratud) registreerimisnumber, juriidiline ja tegelik aadress (kui viimane erineb juriidilisest aadressist); tegevuslitsentsi number ja väljaandmise kuupäev; teiste haldava ettevõtte poolt hallatavate fondide loetelu ja lühiiseloomustus; ettevõtte juhatusse ja tegevjuhtkonda kuuluvate isikute nimekiri ja lühitutvustus; ettevõttes töötava(te) väärtpaberispetsialisti(de) nimekiri ja lühitutvustus; ettevõtte põhikapitali suurus; ettevõtte omanike loetelu , kellele kuuluvad aktsiad või osatähed annavad neile üle 10 protsendi häältest; ettevõtte audiitori nimi; 3) informatsioon depoopanga kohta: nimi, omandivorm, asutamise kuupäev, kestus (kui see on piiratud) registreerimisnumber, juriidiline ja tegelik aadress (kui viimane erineb juriidilisest aadressist); pangalitsentsi number ja väljaandmise kuupäev; depoopanga tegevjuhtkonda kuuluvate isikute ja depootehingute eest vastutavate isikute nimekiri ja lühitutvustus; depoopanga aktsiakapitali suurus; depoopanga aktsionäride loetelu , kellele kuuluvad aktsiad annavad neile üldkoosolekul üle 10 protsendi häältest; ettevõtte audiitori nimi. 9. Emissiooniprospekt peab olema piiranguteta kättesaadav kõigile investoritele. 10. Fondiosakuid ei tohi müüa ilma emissiooniprospektita. 11. Fondiosakute emissioon registreeritakse vastavalt Vabariigi Valitsuse 29. oktoobri 1993. a. määrusega nr. 331 kinnitatud "Väärtpaberite avaliku väljalaske registreerimise korrale". Õiend Lisatud avaldamisandmed.