Vabariigi Valitsus — Väikese sissetulekuga perekondadele sotsiaaltalituste kaudu toimetulekutoetuse andmise juhendi kinnitamine — RT I, 18, 337

(õ) 28.10.2008 16:40 Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada «Väikese sissetulekuga perekondadele sotsiaaltalituste kaudu toimetulekutoetuse andmise juhend» (juurde lisatud). 2. Sotsiaalministeeriumil koos Rahandusministeeriumiga töötada välja ettepanekud 1994. a. II poolaasta lisaeelarvega toimetulekupiiri tõstmiseks, lähtudes tarbijahinnaindeksi tõusust 1994. a. I poolaastal. 3. Sotsiaalministeeriumil valmistada ette ja trükkida juhendmaterjalid ning korraldada maavalitsustes ja linna- ja vallavalitsustes sotsiaalalal töötajate koolitus toimetulekutoetuse rakendamiseks alates 1. aprillist 1994. a. Lubada selleks kasutada kuni 1% toimetulekutoetuse 1994. a. riigieelarvelistest vahenditest. Peaminister Mart LAAR Sotsiaalminister Marju LAURISTIN Riigisekretär Ülo KAEVATS Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 11. märtsi 1994. a. määrusega nr. 84 Väikese sissetulekuga perekondadele sotsiaaltalituste kaudu toimetulekutoetuse andmise juhend I. ÜLDALUSED 1. Eesti Vabariigi Valitsuse 2. septembri 1993. a. määruse nr. 276 «Arvestusliku vaesuspiiri kehtestamise ning puudustkannatavate perekondade sotsiaalse kaitse kohta» (RT I 1993, 61, 852) kohaselt antakse toetust väikese sissetulekuga perekondadele (üksikisikutele), kes on Eesti Vabariigi alalised elanikud, kui perekonna (üksikisiku) kuusissetulek on temast mitteolenevatel põhjustel alla vaesuspiiri (edaspidi – alla toimetulekupiiri). 2. Arvestuslikud toimetulekupiirid erineva suuruse ja koosseisuga perekondadele on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 2. septembri 1993. a. määrusega nr. 276. 3. Toimetulekupiiri määramise aluseks on toetuse taotlejaga abielus või abielulistes suhetes olevad, samas eluruumis elavad isikud, nende ülalpidamisel olevad lapsed ja vanemad või muud isikud, kes kasutavad koos ühte või enamat tuluallikat ning kellel on ühine majapidamine ja sissetulekud. Perekonna koosseisu loetakse ka seoses õppimisega ajutiselt perekonnast eemal viibivad päevases õppevormis õppivad või meditsiinilistel näidustustel muu õppevormiga hõlmatud õpilased. 4. Toimetulekupiir arvutatakse ja tagatakse igakuuliselt kolme eelneva kuu keskmise sissetuleku alusel. Perekonna sissetulekute hulka kuuluvad üksikisiku tulumaksudeklaratsiooniga maksustatavad tulud, samuti pensionid, stipendiumid, lastetoetused ning sotsiaalkindlustuse eelarvest, riigieelarvest ja kohalike omavalitsuste eelarvetest regulaarselt makstavad toetused ja abirahad. 5. Toetuse suurus sõltub perekonna sissetulekutest ja seda antakse perekonnale (üksikisikule) kas sularahas või ülekande korras pärast eluaseme normpinna kulude mahaarvamist toimetulekupiiri tasemeni. Eestkostetava või hooldatava toetus makstakse eestkostjale või hooldajale. II. TOIMETULEKUTOETUSE TAOTLEMISE KORD 6. Toetuse taotlemiseks tuleb taotlejal pöörduda elukohajärgse linna- või vallavalitsuse sotsiaaltalitusse, kus esmakordsel pöördumisel avatakse taotleja kohta toimik. Seejärel täidab sotsiaaltalituse töötaja taotleja kohta abivajaja kaardi ning registreerib abitaotluse. 7. Toetust saab taotleda vastava kuu 20-nda kuupäevani. Toetuse arvutamisel lähtutakse perekonna taotluse esitamisele eelnenud kolme kuu keskmisest sissetulekust. 8. Taotleja peab esitama eluaseme normpinna kulude kohta sotsiaalalal töötajale elamuvaldaja poolt väljaantud vormikohase õiendi eluasemekulude ja eluasemetoetuse suuruse kohta (lisa 1). Eramu valdaja, kelle eluaseme normpinna kulud ei ületa 30% tema perekonna ühe kuu brutosissetulekust, kuid tema perekonna netosissetulek on pärast eluaseme normpinna kulude mahaarvamist allpool toimetulekupiiri, esitab sotsiaalalal töötajale koos majaraamatuga maksedokumendid tegelike eluasemekulude kohta. Sel juhul toimub eluasemekulude arvestus vastavalt Vabariigi Valitsuse 18. oktoobri 1993. a. määrusega nr. 316 «Eluasemetoetuse kehtestamise kohta» (RT I 1993, 67, 956) kinnitatud «Eluaseme toetuse määramise alustele». 9. Toimetulekutoetuse arvestused tehakse sotsiaaltalituses abivajaja kaardile (kaart 3-l lehel, vorm lisatud) taotleja poolt esitatud andmete põhjal. 1) Kaardi 1. lehe «Abivajaja üldandmed» täidab sotsiaalalal töötaja taotleja ütluste kohaselt. 2) Kaardi 2. lehe «Andmed taotleja enda, tema perekonnaliikmete ja nende sissetulekute kohta» täitmiseks on vaja: – töötava(te)l perekonnaliikme(te)l tõend töökohast taotlusele eelnenud kolmel kuul makstud summade suuruse (kaasa arvatud loonustasu ehk naturaaltasu) ja neist mahaarvatud tulumaksu ja alimentide kohta; – töötu(te)l perekonnaliikme(te)l kohaliku tööhõivetalituse õiend, kus on märgitud töötu abiraha suurus ja liik (lisa 2 «Töötu tööotsija abi taotlemise kaart»); – üle 16-aastaste õpilaste kohta perekonnas õpilaspilet või koolitõend; – lahter «Muud netotulud» täidetakse taotleja ütluse järgi, kusjuures taotleja kinnitab esitatud andmete õigsust oma allkirjaga. 10. Sotsiaalalal töötajal on vajaduse korral õigus nõuda taotlejalt, samuti asutustelt ja ametkondadelt täiendavaid dokumente ja andmeid toetuse taotleja perekonna sissetulekute ja vara kohta. Abi andmine omanikutulu saavatele perekondadele (ettevõtjad, aktsionärid, talunikud) toimub erandkorras. 11. Perekonna sissetulekute tahtliku varjamise või valeandmete esitamise korral lõpetatakse toetuse andmine ja saadud raha nõutakse tagasi seaduslikus korras. 12. Kaardi 3. lehel «Toimetulekutoetuse määramine» arvutatakse toimetulekutoetuse suurus, lähtudes perekonna koosseisust ja perekonna tegelikust sissetulekust. Toetuse arvutamiseks on vajalikud järgmised andmed: 1) perekonna keskmine kuusissetulek, mis saadakse abivajaja kaardi 2. lehelt; 2) eluruumi normpinna eest tasutud summa, mida tõendab elamuvaldaja poolt väljaantud õiend; 3) toetust taotleva perekonna arvestuslik toimetulekupiir, mis on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 2. septembri 1993. a. määrusega nr. 276; 4) perekonna arvestusliku toimetulekupiiri arvutamisel ei võeta perekonnaliikmetena arvesse töövõimelises eas mittetöötavaid perekonnaliikmeid. Erandi moodustavad isikud, kes on: – kodus alla 3 aasta vanuse lapsega; – kodus alla 18-aastase invaliidiga; – ametlikult vormistatud eestkostjaks või hooldajaks; – ametlikult registreeritud töötuks või töötu staatuse kaotanud tööotsijaks tööhõivetalituse õiendi põhjal. 13. Sotsiaaltalitusel on õigus toimetulekupiiri arvutamisel mõjuvatel põhjustel perekonnaliikmetena arvesse võtta ka teisi töövõimelises eas mittetöötavaid perekonnaliikmeid. 14. Kaardi 3. lehe teises osas teeb sotsiaalalal töötaja eelnevate andmete alusel 10 päeva jooksul otsuse toetuse suuruse kohta. 15. Üldiselt määratakse toetus mitte vähem kui perekonna toimetulekupiirini ja mitte rohkem kui kolmeks kuuks. Toetus makstakse välja igas kuus. 16. Sotsiaalalal töötajal on õigus kuni viiekümne krooni suuruse toetuse määramise korral maksta toetus välja kolme kuu ulatuses korraga. 17. Toimetulekutoetust võib maksta ka ülekande korras asutusele, kes osutab taotlejale vajaliku teenuse. III. RAHALISTE RESSURSSIDE KASUTAMISE KORD 18. Perekondade toimetulekupiiri tagamiseks Sotsiaalministeeriumile riigieelarvest eraldatavad vahendid on sihtotstarbelised. 19. Sotsiaalministeerium jaotab Rahandusministeeriumi poolt ülekantud vahendid maavalitsuste sotsiaal- ja tervishoiuosakondadele. 20. Maavalitsuste sotsiaal- ja tervishoiuosakonnad jaotavad kord kvartalis neile eraldatud rahalised vahendid registreeritud abitaotluste alusel oma haldusterritooriumi linna- või vallavalitsustele. 21. Linna- või vallavalitsus peab täpset arvestust riigieelarvest eraldatud ressursside kasutamise üle igakuuliselt kasvavas kokkuvõttes ning esitab kord kvartalis kuude lõikes aruande maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonnale ressursside kasutamise ja jäägi olemasolu kohta. 22. Maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonnas kantakse tegelikesse kuludesse ainult need rahalised vahendid, mis on esitatud linna- või vallavalitsuse aruannetes. 23. Maavalitsuste sotsiaal- ja tervishoiuosakonnad esitavad Sotsiaalministeeriumile vormikohase aruande (vorm lisatud) kvartalile järgneva kuu 10. kuupäevaks kasvavas kokkuvõttes aasta algusest. Kui aruandlus ei kajasta eelmise rahalise eralduse kasutamist, ei kanna ministeerium üle uusi rahalisi vahendeid sotsiaal- ja tervishoiuosakonnale. 24. Maavalitsuste sotsiaal- ja tervishoiuosakonnad* on kohustatud aasta lõpuks kasutamata raha jäägi üle kandma Sotsiaalministeeriumi arveldusarvele. * Tallinna linna sotsiaalabiamet on oma funktsioonidelt võrdsustatud maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonnaga, kus toimub rahaliste vahendite jaotus ja arvestus asumite kaupa.

Andmed taotleja, tema perekonnaliikmete ja nende sissetulekute kohta Esimesele reale kirjutada taotleja andmed 1. veerg – perekonnanimi ja eesnimi (ühesugust perekonnanime kandva pere korral kirjutada perekonnanimi vaid esimesel real) 2. veerg – isikukood või sugu (M või N), sünniaasta, -kuu ja -päev 3. veerg – vanus täisaastates 4. veerg – seos taotlejaga (näiteks abikaasa, laps, ema, isa) 5. veerg – 1 – töötaja (v.a. töötav pensionär) 2 – töötu või töötu staatuse kaotanu (tööhõivetalituse õiendi alusel) 3 – kodune (lapsehoolduspuhkusel, kodus alla 3 aasta vanuse lapsega, kodus alla 18 aastase lapsinvaliidiga, ametlikult vormistatud hooldaja 4 – eelkooliealine 5 – õpilane, õppur (päevane osakond) 6 – töötav pensionär 7 – mittetöötav pensionär 8 – töövõimelises eas mõjuvatel põhjustel mittetöötav isik 9 – muu 6. veerg – vaegurlusgruppi omava invaliidi või lapsinvaliidi korral märkida * 7. veerg – töökoht 8. veerg – sissetulek, millest on maha arvatud kõik maksud (tulumaks, alimendid) 9. veerg – pensionid, toetused, stipendiumid, alimendid 10. veerg – muudest allikatest saadud tulud: loonus- e. naturaaltasu; omanikutulu (dividendid, intressid); vara realiseerimisest ja üürimisest saadav tulu; oma toodete või teenuste müügist saadav tulu jms. 11. veerg – kokku sissetulekud

Õiend Lisatud avaldamisandmed.