Vabariigi Valitsus — Riikliku õppelaenu juhendi kinnitamine — RT I, 1995, 66, 1098

Vastavalt haridusseaduse (RT 1992, 12, 192; I 1993, 35, 547; 40, 593; 63, 892; 1994, 12, 200; 1995, 12, 119; 23, 333; 58; 1003) paragrahvi 5 lõike 2 punktile 4, ülikooliseaduse (RT I 1995, 12, 119) paragrahvile 50 ning avaliku teenistuse seaduse (RT I 1995, 16, 228) paragrahvi 53 lõikele 1 Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada «Riikliku õppelaenu juhend» (juurde lisatud). 2. Kehtestada, et lepingu alusel kohaliku omavalitsuse teenistusse asunud isikute, kelle õppelaenu on asutud kustutama riiklikest vahenditest Vabariigi Valitsuse 2. mai 1994. a. määrusega nr. 152 «Lepingu alusel riigiteenistusse asunud isikute õppelaenu kustutamise korra kinnitamine» (RT I 1994, 35, 538) kehtestatud korras, laenu kustutamine jätkub käesoleva määrusega kinnitatud «Riikliku õppelaenu juhendi» punktis 13 kehtestatud korras kuni kogu laenusumma tagastamiseni või isiku lahkumiseni kohaliku omavalitsuse teenistusest. 3. Õppelaenutaotluste vastuvõtmine käesoleva määrusega kinnitatud juhendi alusel algab 25. augustist 1995. a. Varem sõlmitud õppelaenulepingud viiakse vastavusse käesoleva juhendiga 1. novembriks 1995. a. 4. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 1993. a. määrusega nr. 13 «Stipendiumide ja õppelaenude kohta» kinnitatud «Riikliku õppelaenu andmise juhend» (RT 1993, 4, 62), Vabariigi Valitsuse 2. mai 1994. a. määrus nr. 152 «Lepingu alusel riigiteenistusse asunud isikute õppelaenu kustutamise korra kinnitamine» ning Vabariigi Valitsuse 27. detsembri 1994. a. määrus nr. 481 «Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 1993. a. määruse nr. 13 osaline muutmine» (RT I 1995, 2/3, 20). Peaminister Tiit VÄHI Kultuuri- ja haridusminister Peeter KREITZBERG Riigisekretär Uno VEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 1. augusti 1995. a. määrusega nr. 287 Riikliku õppelaenu juhend I. LAENUSAAJA 1. Riiklikku õppelaenu on õigus taotleda: 1) Eesti Vabariigi alalistel elanikel, kes on Eesti ülikoolide või kõrgkoolide statsionaarsed üliõpilased, magistrandid, doktorandid või nendega võrdsustatud isikud või kes õpivad Eesti kutseõppeasutuste päevastes osakondades keskhariduse baasil. Isikul, kes kuulub mõnda eelnimetatud õppurikategooriasse ega ole Eesti alaline elanik, kuid kes on asunud Eestisse elama enne 1. juulit 1990. a. ning viibib Eestis endise Eesti NSV alalise sissekirjutuse alusel, on õigus taotleda õppelaenu Eestis viibimise juriidilise tähtaja lõppemiseni; 2) Eesti Vabariigi alalistel elanikel, kes õpivad välisriikide ülikoolides või kõrgkoolides Kultuuri- ja Haridusministeeriumi suunamise alusel; 3) Eesti Vabariigi kodanikel, kes õpivad välisriikide ülikoolides või kõrgkoolides omal algatusel. 2. Laenutaotleja peab olema teovõimeline isik. Kui isik on piiratud teovõimega, on laenu võtmiseks vajalik tema vanema või eestkostja kirjalik nõusolek. II. LAENUANDJA 3. Riiklikku õppelaenu annab selleks eraldatud riigieelarvevahenditest Eesti Hoiupank (edaspidi Pank). 4. Õppur saab taotleda laenu ainult Panga sellest kontorist, mille juurde vastav õppeasutus on kinnitatud vastavalt Panga ning Kultuuri- ja Haridusministeeriumi vahelisele kokkuleppele. III. LAENUSUMMA 5. Pank annab riiklikku õppelaenu laenulimiidi piires. Laenulimiidi maksimaalmäär on üliõpilastele ja kutseõppeasutuste õpilastele kuni viis ning magistrantidele, doktorantidele ja nendega võrdsustatud isikutele kuni kuus kuupalga alammäära nominaalse õppeaja iga poolaasta kohta. Nominaalne õppeaeg on kindlaks määratud õppekavaga. 6. Pank määrab laenulimiidi üldsumma, lähtudes laenutaotluse esitamise hetkel kehtivast kuupalga alammäärast, Vabariigi Valitsuse määrustest ja korraldustest, rahandusministri ning kultuuri- ja haridusministri määrustest ja käskkirjadest. IV. LAENURESSURSS 7. Riikliku õppelaenu ressursi allikaks on riigieelarvevahendid ja tagastatud õppelaenu summad. 8. Riikliku õppelaenu ressursi eraldab Pangale ning kontrollib selle kasutamist Rahandusministeerium. Ressursi eraldamine toimub Panga taotluse alusel vastavalt Panga, Rahandusministeeriumi ning Kultuuri- ja Haridusministeeriumi vahelisele lepingule. V. DOKUMENDID 9. Riikliku õppelaenu taotlemiseks on vaja esitada Pangale järgmised dokumendid: 1) Panga poolt kehtestatud vormi kohane kirjalik taotlus; 2) õppeasutuse tõend, mis kinnitab laenutaotleja õppuristaatust ning nominaalse õppeaja kestust. Välisriikide õppeasutustesse suunatutele annab tõendi Kultuuri- ja Haridusministeerium. Omal algatusel välisriikide õppeasutustes õppijad peavad taotlema tõendi oma õppeasutusest, kusjuures Pangal on õigus nõuda selle notari poolt tõestatud tõlget; 3) Eesti Vabariigi pass või välisriigi pass koos alalise elamisloaga või muu dokument, mis tõendab, et taotleja on Eesti Vabariigi alaline elanik või on asunud Eestisse elama enne 1. juulit 1990. a. ning viibib Eestis endise Eesti NSV alalise sissekirjutuse alusel; 4) käenduslepingud või muud laenu tagamist kinnitavad dokumendid; 5) vanema või eestkostja kirjalik nõusolek juhul, kui laenutaotleja on piiratud teovõimega. 10. Pangal on õigus nõuda laenutaotlejalt ka muid tema ning ta käendajate maksevõimet tõendavaid dokumente. VI. LAENU TAGAMINE 11. Riiklikku õppelaenu võib tagada: 1) Eesti Vabariigi kahe kodaniku käendusega, kusjuures käendajaks võib olla isik, kelle keskmine kuusissetulek viimase aasta jooksul ületab kehtiva kuupalga alammäära vähemalt kahekordselt; 2) juriidilise isiku käendusega, kusjuures juriidilisest isikust garandi maksevõimelisuse kriteeriumid kehtestab Pank; 3) muude Panga poolt aktsepteeritud tagatistega. 12. Käenduslepinguid tõestab notar või Panga selleks volitatud töötaja. 13. Tagatise aktsepteerimise otsustab Pank. VII. INTRESSIMÄÄR JA INTRESSI ARVUTAMINE 14. Riikliku õppelaenu intressimäär on 5 protsenti aastas. 15. Kultuuri- ja Haridusministeeriumi ning Panga vahelise kokkuleppega võib iga õppeaasta algul intressimäära vajaduse korral korrigeerida. Väljamakstud laenusumma intressimäära seejuures ei muudeta. 16. Intressi arvestamist alustatakse laenu väljamaksmise päevast. 17. Laenusumma väljastamisel vähendab Pank väljamakstavat summat ühe aasta intressi võrra ning eelnevalt laenusaaja käsutusse antud laenusumma ühe aasta tasumata intressi võrra. Aastal, mil laenusaaja laenu ei võta, peab ta intressi tasuma jooksva aasta 1. novembriks. 18. Laenu tagasimaksmise perioodil tasub laenusaaja intressi laenusumma tegelikult jäägilt vastavalt tagasimaksegraafikule. 19. Riikliku õppelaenu intress on Panga tulu. VIII. TEENUSTASU 20. Laenutaotleja maksab Pangale esimese laenutaotluse analüüsi ja dokumentide paketi eest teenustasu 25 krooni. Pank vähendab teenustasu võrra laenusaajale väljamakstavat summat. IX. LAENU VÄLJASTAMINE 21. Pank väljastab laenu üks kord poolaastas laenusumma kandmisega laenusaaja arvelduskontole Pangas. 22. Pank väljastab laenu kolme pangapäeva jooksul pärast laenulepingu jõustumist. X. LAENU ANDMISEST KEELDUMINE 23. Pangal on õigus keelduda laenu andmisest juhul, kui laenutaotleja poolt esitatud dokumendid või tagatised ei vasta nõuetele, on ebapiisavad või Panga poolt mitteaktsepteeritavad. XI. MAKSEPUHKUSE PERIOOD 24. Laenusaaja alustab laenu tagastamist hiljemalt 12 kuud pärast seda, kui ta on õppeasutuse lõpetanud. 25. Muudel põhjustel õppeasutusest lahkumise puhul peab laenusaaja alustama laenu tagastamist hiljemalt kuus kuud pärast õppeasutusest lahkumist. XII. LAENU TAGASIMAKSEPERIOOD 26. Kogu laenusumma koos intressiga peab laenusaaja Pangale tasuma kahekordse nominaalse õppeajaga võrduva perioodi jooksul. 27. Laenusaaja, kes on õppeasutusest lahkunud enne selle lõpetamist, peab laenu koos intressiga tagastama kahekordse õppeasutuses õpitud aja jooksul, kusjuures see ei tohi ületada kahekordset nominaalset õppeaega. 28. Laenu tagasimaksmine toimub laenusaaja arvelduskontolt alates maksepuhkuse lõpptähtajast tagasimaksegraafikus määratud summadena mitte harvem kui üks kord poolaastas. 29. Pank koostab koos laenusaajaga lõpliku tagasimaksegraafiku, kui laenusaaja on õppeasutuse lõpetanud või sealt muul põhjusel lahkunud. 30. Laenusaajal on õigus laen tagasi maksta ennetähtaegselt. 31. Laenusaaja eest võib laenu koos intressiga tasuda tema tööandja, vanem või sponsor. Tasuda võib kas ühekordse maksena või tagasimaksegraafiku alusel. XIII. RIIGITEENISTUSSE ASUNUTE LAENU KUSTUTAMINE 32. Isiku, kes sai riiklikku õppelaenu, lõpetas õppeasutuse ja asus enne laenu täielikku tagasimaksmist riigiteenistusse, riikliku õppelaenu võib kustutada vastava aasta riigieelarve seadusega selleks otstarbeks ettenähtud riiklikest vahenditest. 33. Igal aastal kustutatakse 15 protsenti õppurile antud laenu üldsummast õppeasutuse lõpetamise seisuga, protsente arvestamata. Kui antud aasta laenutasumise tähtajaks on laenusaaja töötanud riigiteenistuses alla aasta, kustutatakse sellel aastal tasuda tulevast summast osa, mis on proportsionaalne töötatud ajaga. Laenuprotsente riiklikest vahenditest ei kustutata, vaid need tasub laenaja ise. Riigiteenistusse tööleasumise hetkeks tagasimakstud laenusummat laenusaajale ei hüvitata. 34. Töötamine riigiteenistuses kohakaaslasena ei ole õppelaenu kustutamise aluseks. Põhikohaga, kuid poole koormusega riigiteenistuses töötamise puhul kustutatakse 7,5 protsenti ning veerandkoormusega töötamise puhul 3,75 protsenti õppelaenu üldsummast aastas. Kui tagasimaksegraafiku järgi tuleb aastas tagasi maksta eelnimetatust suurem summa, tasub ülejäänud osa vastavalt tagasimaksegraafikule laenusaaja ise. 35. Ministeeriumid peavad arvestust oma valitsemisalas töötavate riigiteenistujate kohta, kelle õppelaen kuulub kustutamisele riiklikest vahenditest. Riigieelarve koostamise ettepanekutes taotleb ministeerium vajalikke vahendeid ka selleks otstarbeks. Ministeerium kannab summa, mille ulatuses kuulub aasta jooksul kustutamisele eelnimetatud riigiteenistujate õppelaen, Pangale üle hiljemalt jooksva aasta 1. oktoobriks. 36. Käesoleva juhendi punktides 32–35 sätestatuga analoogselt kustutatakse riiklikest vahenditest ka nende isikute õppelaen, kes enne laenu täielikku tagasimaksmist asuvad tööle õpetajana riigi- või munitsipaalkoolis. Kultuuri- ja Haridusministeerium peab arvestust kõikide õpetajate kohta, kelle laen kuulub kustutamisele riiklikest vahenditest, ja taotleb selleks ka vajalikud vahendid ning kannab need üle Pangale. XIV. SANKTSIOONID 37. Tähtaegselt tasumata laenu ja/või intressi summalt tasub laenusaaja Pangale viivist 0,2 protsenti päevas iga maksmisega viivitatud päeva eest. Juhul kui laenusaaja eest tagastab laenu tema tööandja, vanem või sponsor, tasuvad nad viivist samadel alustel. XV. TEATAMINE 38. Laenusaaja on kohustatud 10 kalendripäeva jooksul Pangale kirjalikult teatama järgmistest asjaoludest: 1) õppeasutuse lõpetamine või sealt lahkumine; 2) elukoha muutus; 3) isikuandmete (nimi, passiandmed) muutumine; 4) mis oluliselt vähendavad laenusaaja maksevõimet laenu tagastamisel. 39. Õppeasutused on kohustatud esitama Pangale iga kuu 10. kuupäevaks eelmisel kuul õppeasutuse lõpetanute ning sealt muul põhjusel lahkunute nimekirja Panga poolt määratud vormis, lõpetanute ja/või lahkunute puudumisel aga seda kinnitava teate. 40. Juhul kui õppeasutus ei ole eelnimetatud nimekirja või teatist tähtaegselt esitanud, on Pangal õigus peatada selle õppeasutuse õppijatega õppelaenulepingute sõlmimine ning sõlmitud lepingute alusel laenu väljamaksmine. XVI. ÜLDTINGIMUSED 41. Käesoleva juhendi tõlgendamisel lähtutakse Eesti Vabariigi seadustest ja teistest õigusaktidest. 42. Selgitusi käesoleva juhendi rakendamise kohta annab Kultuuri- ja Haridusministeerium koos Pangaga.