Vabariigi Valitsus — Riigivara võõrandamise korra kinnitamine — RT I, 1995, 67, 1137

Lähtudes riigivaraseaduse (RT I 1995, 22, 327) paragrahvi 24 lõikest 2, Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada juurdelisatud «Riigivara võõrandamise kord». 2. Teha Vabariigi Valitsuse 12. novembri 1993. a. määruses nr. 352 «Riigi omandis oleva ettevõtte, asutuse ja organisatsiooni vara koosseisu kuuluva üksiku asja võõrandamise kord» (RT I 1993, 72/73, 1030; 1994, 11, 157; 29, 442; 1995, 19, 290) järgmised muudatused: 1) jätta määruse pealkirjast ning vastavalt määrusest, määrusega kinnitatud korra pealkirjast ja korra punktist 1 välja sõna «asutuse»; 2) tunnistada kehtetuks korra punktid 4 ja 26 ning punkti 7 alapunktid 3, 4 ja 5; 3) jätta korra punktist 2 välja sõnad «, asutuse», «(edaspidi – riigiasutus)», «või riigiasutuse» ja «või asutuse»; 4) jätta korra punktist 5 välja sõnad «riigiasutusele või» ning korra punktidest 11, 20 ja 30 sõnad «või asutus»; 5) jätta korra punktist 28 välja sõnad «asutuse või» ja «teise»; 6) jätta korra punktist 32 välja sõnad «3, 4 ja 5». 3. Teha Vabariigi Valitsuse 8. veebruari 1994. a. määruses nr. 43 «Riigi omandis oleva ettevõtte, asutuse ja organisatsiooni vara koosseisu kuuluva poolelioleva ehitise võõrandamise korra kinnitamine» (RT I 1994, 11, 162) järgmised muudatused: 1) jätta määruse pealkirjast ning vastavalt määrusest ja määrusega kinnitatud korra pealkirjast välja sõna «, asutuse»; 2) jätta määrusega kinnitatud korra punktidest 1 ja 7 välja sõna «, asutuse». 4. Kehtestada, et riigivara, mille müük otsustati enne käesoleva määruse jõustumist, võõrandamisele kohaldatakse riigivaraseadust ning Vabariigi Valitsuse 12. novembri 1993. a. määrust nr. 352 «Riigi omandis oleva ettevõtte ja organisatsiooni vara koosseisu kuuluva üksiku asja võõrandamise kord» ja Vabariigi Valitsuse 8. veebruari 1994. a. määrust nr. 43 «Riigi omandis oleva ettevõtte ja organisatsiooni vara koosseisu kuuluva poolelioleva ehitise võõrandamise korra kinnitamine». 5. Riigikantseleil, ministeeriumidel ja maavalitsustel kinnitada kahe kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist oma valitsemisalas riigivaraseaduse paragrahvi 34 lõikest 2 tulenevad riigivara võõrandamise korrad. Peaminister Tiit VÄHI Rahandusminister Mart OPMANN Riigisekretär Uno VEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 1. augusti 1995. a. määrusega nr. 286 Riigivara võõrandamise kord I. ÜLDOSA 1. Käesolev riigivara võõrandamise kord (edaspidi kord) on kehtestatud riigivaraseaduse (RT I 1995, 22, 327) paragrahvi 24 lõike 2 alusel. 2. Käesolev kord reguleerib riigivara registrisse kantud või sinna kandmisele kuuluva, samuti riigivara registrisse kandmisele mittekuuluva 50 000 või suurema kui 50 000-kroonise soetamismaksumusega riigivara võõrandamist. Käesolev kord ei reguleeri riigile kuuluvate aktsiate ja muude väärtpaberite ning osade võõrandamist. 3. Võõrandamise all mõistetakse käesolevas korras riigivara tasu eest või tasuta andmist teise isiku omandisse. 4. Käesolevas korras kinnisasjade või -vara kohta kehtestatud sätteid kohaldatakse ka ehitistele, nende reaalosadele ning pooleliolevatele ehitistele ja rajatistele kuni nende aluse ja nende teenindamiseks vajaliku maatüki kandmiseni kinnistusraamatusse või maa riigi omandisse jätmise jõustumiseni. 5. Käesolev kord ei laiene õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisele ja asendamisele, riigivara erastamisele ning munitsipaliseerimisele, mis toimub omandireformi aluste seaduses (RT 1991, 21, 257; I 1994, 38, 617; 40, 653; 51, 859; 94, 1609), erastamisseaduses (RT I 1993, 45, 639; 1994, 50, 846; 79, 1329; 83, 1448; 1995, 22, 327; 54, 881; 57, 979), maareformi seaduses (RT 1992, 34, 426; I 1995, 10, 113), eluruumide erastamise seaduses (RT I 1993, 23, 411; 1995, 44, 671; 57. 979) ning nendest tulenevates õigusaktides sätestatud korras. 6. Käesoleva korra punktis 2 nimetatud riigivara võõrandatakse käesoleva korra kohaselt, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. 7. Riigivaraseaduse paragrahvis 25 nimetatud piiratud tsiviilkäibega riigivara võõrandamise erisused sätestatakse teiste õigusaktidega. II. RIIGIVARA VÕÕRANDAMISE OTSUSTAMINE 8. Riigivara müügi otsustab vastavalt riigivaraseaduse paragrahvi 29 lõigetele 1 ja 2: 1) valitsusasutuste valitsemisel oleva kinnisvara puhul – Vabariigi Valitsus riigivara valitseja ettepanekul; 2) Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Riigikontrolli, õiguskantsleri ja Riigikohtu valitsemisel oleva kinnisvara puhul – Riigikogu poolt riigivaraseaduse paragrahvi 36 lõike 2 alusel moodustatud komisjon (edaspidi Riigikogu komisjon); 3) riigile kuuluva vallasvara puhul – riigivara valitseja. 9. Riigivara tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandamise otsustab vastavalt riigivara seaduse paragrahvile 27: 1) valitsusasutuste valitsemisel oleva kinnisvara puhul – Vabariigi Valitsus; 2) riigile kuuluva kinnisvara osas käesoleva korra punkti 8 alapunktis 2 nimetatud riigivara valitsejate (edaspidi teised riigivara valitsejad) puhul – Riigikogu komisjon; 3) riigile kuuluva vallasvara puhul – riigivara valitseja. 10. Riigivara võib võõrandada riigivaraseaduse paragrahvi 24 lõikes 1 sätestatud juhtudel. Välja arvatud riigivaraseaduse paragrahvi 24 lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud või punktides 4 ja 5 nimetatud juhud, ei võõrandata riigivara enne, kui ei ole tuvastatud, et riigivara ei ole vajalik vastavalt avalikuks otstarbeks või riigivõimu teostamiseks. Riigivara loetakse vajalikuks ka juhul, kui selle võõrandamine muudaks võimatuks või oluliselt raskendaks riigiasutuse valduses oleva muu vara otstarbekohast kasutamist. 11. Riigivara võõrandamise algatajaks võib olla riigivara valitseja või volitatud asutus tema valitsemisel või valduses oleva riigivara suhtes või riigivaraseaduse paragrahvi 24 lõike 1 punktides 3 ja 4 sätestatud juhtudel, samuti vastavalt kohalik omavalitsus või avalik-õiguslik juriidiline isik. 12. Volitatud asutus esitab võõrandamise taotluse koos põhjendusega selle vara temale mittevajalikkuse kohta riigivara valitsejale, kelle valitsemisalas ta on. Kohalik omavalitsus või avalik-õiguslik juriidiline isik esitab taotluse riigivara valitsejale, kelle valitsemisalas on taotletav vara, koos põhjendusega taotletava vara vajalikkusest riigivara seaduse paragrahvi 24 lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud otstarbeks. 13. Kui riigivara valitseja on tuvastanud, et tema valitsemisel olev kinnisasi ei ole talle ja tema valitsemisalas olevatele riigiasutustele vajalik, informeerib ta sellest riigivara registripidajat, kes edastab vara iseloomustava informatsiooni 5 päeva jooksul kõikidele riigivara valitsejatele (v.a. neile maavalitsustele, kelle haldusterritooriumil ei ole nimetatud kinnisasja asukoht) ja Erastamisagentuurile (v.a. korteriomandi, eluruumide ja mitteeluruumide puhul). Riigivara valitsejad esitavad oma seisukoha ja põhjenduse nimetatud kinnisasja vajalikkuses ning Erastamisagentuur esitab oma seisukoha selle erastamisnimekirja kandmise otstarbekuse kohta riigivara võõrandamist taotlevale riigivara valitsejale ja riigivara registrile 15 päeva jooksul, arvates vastava informatsiooni saamisest. Kui riigivara valitsejad ei esita ettenähtud tähtajaks oma seisukohta, siis loetakse, et nimetatud kinnisasi ei ole neile vajalik ja neil puuduvad vastuväited riigivara võõrandamiseks. Kui nimetatud kinnisasi on vajalik teistele riigivara valitsejatele riigivõimu teostamiseks, otsustatakse selle üleandmine riigivaraseaduse paragrahvi 10 lõikes 1 sätestatud korras. Kui nimetatud kinnisasi ei ole teistele riigivara valitsejatele riigivõimu teostamiseks vajalik ja kui Erastamisagentuur esitab ettenähtud tähtajaks taotluse nimetatud kinnisasja kandmiseks erastamisnimekirja, otsustatakse küsimus erastamisseaduse paragrahvi 13 ja riigivaraseaduse paragrahvi 42 lõike 3 alusel. 14. Enne võõrandamise otsustamist peab vara olema kantud riigivara registrisse. Enne asjaõigusseaduse mõistes kinnisasja riigivara registrisse kandmist jäetakse maa riigi omandisse vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. märtsi 1995. a. määrusele nr. 94 «Maa riigi omandisse jätmise korra kinnitamine» (RT I 1995, 29, 361). 15. Riigivara valitseja: 1) tuvastab enne käesoleva punkti alapunktis 2 nimetatud otsuse tegemist või enne käesoleva punkti alapunktis 3 nimetatud ettepaneku esitamist kinnisasja vajalikkuse vastavalt käesoleva korra punktidele 10 ja 13; 2) otsustab käesoleva korra punkti 8 alapunktis 3 ja punkti 9 alapunktis 3 nimetatud juhtudel riigivara võõrandamise ühe kuu jooksul taotluse saamisest arvates; 3) esitab käesoleva korra punkti 8 alapunktis 1 ja punkti 9 alapunktis 1 nimetatud juhtudel kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates oma ettepanekud Vabariigi Valitsusele või käesoleva korra punkti 8 alapunktis 2 ja punkti 9 alapunktis 2 nimetatud juhtudel Riigikogu komisjonile riigivara võõrandamise otsustamiseks. Ettepanek peab sisaldama põhjendust riigivara võõrandamise kohta ja käesoleva korra punktis 17 sätestatut. 16. Käesoleva korra punktis 15 nimetatud juhtudel ja tähtaegadel riigivara võõrandamise otsustaja kas teeb otsuse riigivara võõrandamiseks või jätab taotluse või ettepaneku rahuldamata, viidates rahuldamata jätmise põhjus(t)ele. Müügi otsustaja teatab oma otsusest riigivara võõrandamise või taotluse või ettepaneku rahuldamata jätmise kohta taotluse või ettepaneku teinud isikule 10 päeva jooksul otsuse tegemisest arvates. 17. Riigivara võõrandamise otsus peab sisaldama: 1) riigivara võõrandamise objekti identifitseerivaid andmeid (riigivara registrist); 2) riigivara võõrandamise õiguslikku alust koos viitega riigivaraseaduse vastava(i)le sätte(i)le; 3) riigivara võõrandamise viisi (enampakkumine, valikpakkumine, tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandamine jt.) koos põhjendusega; 4) müügi korraldaja määramist; 5) müügi alghinda – avaliku enampakkumise puhul; 6) müügi lisatingimusi – valikpakkumise puhul, arvudes väljendatavate lisatingimuste puhul ka nende piirsuurust. Riigivara müügi otsustaja võib kinnisasja müügi lisatingimuste otsustamise osaliselt või täielikult volitada riigivara valitsejale. 18. Riigivara võõrandamise otsuste kohta peab riigivara võõrandamise otsustaja eraldi arvestust. Igal võõrandamise otsusel peab olema oma individuaalne registreerimisnumber, mis peab kajastuma kõikidel nimetatud võõrandamistehingut käsitlevatel dokumentidel. 19. Pärast asjaõiguse mõistes kinnisvara võõrandamise otsuse vastuvõtmist kannab riigivara valitseja riigi omandisse jäetud maa koos selle oluliste osadega kinnistusraamatusse asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (RT I 1993, 72/73, 1021; 1994, 53, 889; 66, 1159; 94, 1609; 1995, 22, 327; 57, 979) paragrahvis 111 ettenähtud korras, kui maa ei ole enne kinnistatud. III. RIIGIVARA TASU EEST VÕÕRANDAMINE (MÜÜK) Üldsätted 20. Riigivara tasu eest võõrandamise all mõistetakse käesolevas korras riigivara müüki raha eest. 21. Riigivara müüakse avalikul suulisel või kirjalikul enampakkumisel või eelläbirääkimistega pakkumisel (valikpakkumisel), välja arvatud, kui: 1) riigivaraseaduse paragrahvis 27 nimetatud juhul võib riigile kuuluvat vallasasja võõrandada tasuta või alla hariliku väärtuse; 2) riigivarale ei ole leitud ostjat avalikul enampakkumisel või valikpakkumisel. Nimetatud juhul võib riigivara müüa muul riigivara müügi otsustaja poolt määratud viisil. Nimetatud viisil võib riigivara müüa juhul, kui ka teistkordsel avalikul enampakkumisel või eelläbirääkimistega pakkumisel ei õnnestunud riigivara võõrandada. 22. Riigivara müümisel määrab alghinna ja valikpakkumise korral otsustab selle määramise vajaduse müügi otsustaja. Alghind määratakse asjaõigusseaduse paragrahvis 29 kehtestatud korras. Alghinna määramisel valdaja erilise huvi alusel arvestatakse: 1) eksperdi või ekspertide antud hinnangut; 2) vara erilist seisukorda. Teistkordsel enampakkumisel võib alghind riigivara müügi otsustaja otsusel jääda määramata, kui alghinna määramine võib olla enampakkumise nurjumise põhjuseks. Alghinna ärajätmise otsus peab olema põhjendatud. Müük avalikul enampakkumisel Enampakkumise ettevalmistamine ja korraldamine 23. Enampakkumise ettevalmistamise käigus müügi korraldaja: 1) määrab komisjoni, kes viib enampakkumise läbi; 2) otsustab, kas enampakkumine viiakse läbi suuliselt või kirjalikult; 3) otsustab järelmaksu rakendamise tingimused; 4) määrab kindlaks muud enampakkumise läbiviimise tingimused, mis ei ole määratud müügi otsustaja poolt. 24. Enampakkumise ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks moodustab müügi korraldaja riigiametnikest kolmeliikmelise komisjoni (edaspidi komisjon) ja määrab komisjoni esimehe. Komisjoni ettepanekul võib müügi korraldaja konkreetsete enampakkumise läbiviimisega seotud toimingute teostamiseks sõlmida lepinguid kolmandate isikutega. Lepingud sõlmitakse vähempakkumise korras. Vähempakkumise läbiviimise tingimused kinnitab müügi korraldaja. 25. Müügi korraldaja avaldab lähtudes müügi otsusest teate enampakkumise kohta vähemalt kaks nädalat enne enampakkumise toimumist või kirjaliku enampakkumise puhul enne pakkumiste esitamise tähtaega Riigi Teataja Lisas ning vähemalt ühes üleriigilises päevalehes. Vajadusel võib sellekohaseid teateid ja kuulutusi levitada täiendavalt ka muul viisil. Enampakkumise teates tuleb märkida: 1) müüdava vara nimetus ja asukoht, kinnisasja puhul ka maatüki suurus ja sihtotstarve; 2) müügi korraldaja; 3) enampakkumise läbiviimise viis; 4) müügi alghind, kui alghind määrati; 5) suulise enampakkumise puhul enampakkumise toimumise aeg ja koht, kirjaliku enampakkumise puhul pakkumiste esitamise tähtaeg ja kord; 6) tagatisraha või tagasivõtmatu pangagarantii ja suulise enampakkumise puhul ka osavõtutasu suurus; 7) käesoleva punkti alapunktis 6 nimetatud tasude tasumise kord, tähtajad ja tasumiseks vajalikud rekvisiidid; 8) enampakkumisest osavõtvate isikute ring ja osalejatele esitatavad lisanõuded; 9) millal ja kus saab vara ja müügitingimustega tutvuda; 10) ostuhinna tasumise kord ja tähtajad ning järelmaksuga ostuhinna tasumise korral nõutavad lepingu täitmise tagatised. 26. Enampakkumisest ei või osa võtta isiklikult ega esindaja kaudu: 1) müügi otsustamise, korraldamise ja enampakkumise läbiviimisega seotud isikud; 2) käesoleva punkti alapunktis 1 nimetatud isikute lähisugulased ja -hõimlased, kellena käsitatakse korruptsioonivastase seaduse (RT I 1995, 14, 170) paragrahvi 13 lõikes 4 nimetatud isikuid. 27. Enampakkumisest osavõtu tasu suurus on 1% enampakkumise alghinnast, kuid mitte rohkem kui 3000 krooni. Tagatisraha või tagasivõtmatu pangagarantii suurus on kuni 10 % enampakkumise alghinnast. Kui alghinda ei määrata, siis lähtutakse osavõtutasu ja tagatisraha määramisel müüdava vara harilikust väärtusest. 28. Pärast käesoleva korra punktis 25 nimetatud teate avaldamist tagab müügi korraldaja vastavalt punkti 25 alapunktile 9 informatsiooni kättesaadavuse müüdava vara ning ostu-müügilepingu põhitingimuste kohta ning võimaluse tutvuda müüdava varaga kohapeal. 29. Käesoleva korra punktis 24 nimetatud komisjon töötab käesolevas korras kehtestatud nõuetest lähtudes välja enampakkumise protseduurireeglid (korra) ja kinnitab enampakkumise läbiviija (juhataja). 30. Enampakkumiste läbiviimise kohta vormistatakse protokoll, millele kirjutavad alla komisjoni esimees ja tema poolt määratud protokollija. Enampakkumisest osavõtjail on õigus vaadata läbi enampakkumise protokoll ja esitada selle kohta märkusi kuni enampakkumisele järgnenud tööpäeva lõpuni. Suulise enampakkumise kord 31. Komisjoni esimees kuulutab suulise enampakkumise ettenähtud ajal ja kohas avatuks. Seejärel tutvustab ta komisjoni liikmeid ja enampakkumise läbiviijat ning teeb enampakkumise ruumis koosviibijatele ettepaneku registreerida end enampakkumisest osavõtjatena. Kui enampakkumisele ei ilmunud ühtegi osalejat või kui ilmunud osalejat (osalejaid) ei lubata pakkumisest osa võtta käesoleva korra punktis 33 nimetatud juhul, loeb komisjon enampakkumise nurjunuks. 32. Enampakkumisest osa võtta soovijad või nende esindajad esitavad dokumentide ärakirjad, mis tõendavad enampakkumisest osavõtu tasu ja tagatisraha tasumist või nõutud pangagarantiide olemasolu ning annavad allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise korrast ja müügitingimustest. Kui on tegemist esindamisega, tuleb samuti esitada esindusõigust tõendavad dokumendid. Kui käesoleva korra punkti 25 alapunktis 7 nimetatud teate kohaselt on nii ette nähtud, võib osavõtutasu ja tagatisraha tasuda ka kohapeal vahetult enne enampakkumise algust. 33. Isikuid, kes või kelle seaduslik esindaja ei nõustu andma käesoleva korra punktis 32 ettenähtud allkirja või ei tasu osavõtutasu ja tagatisraha ega esita tõendeid nende tasumise või nõutud pangagarantii olemasolu kohta, pakkumisele ei lubata. Käesoleva korra punktis 32 sätestatud nõuded täitnud enampakkumises osaleda soovija registreeritakse enampakkumises osalejana ja talle väljastatakse registreerimisnumber, mille all ta esineb kuni enampakkumise lõpuni. Registreeritud osalejate nimed ning elu- või asukohad kantakse osalejate lehele, mis on enampakkumise protokolli lahutamatuks osaks. 34. Enne pakkumiste esitamist tutvustab enampakkumise läbiviija enampakkumise protseduurireegleid ja kaebuste (protestide) esitamise korda ning teatab osalejate arvu ja nende registreerimisnumbrid. 35. Pärast käesoleva korra punktides 31–34 nimetatud toiminguid ning enampakkumise läbiviija vastava märguande tegemist alustavad enampakkumisest osavõtjad pakkumist. Pakkumisi alustatakse alghinnast või selle puudumisel teistkordse enampakkumise puhul müügi korraldaja määratud hinnast. Enampakkumisest osavõtja annab enampakkumise läbiviijale märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumise suuruse pärast seda, kui ta on saanud enampakkumise läbiviijalt vastava loa. Pakkumised tehakse täiskroonides. Enampakkumise läbiviija teatab osaleja numbri ja pakkumise suuruse. Kõik pakkumised fikseeritakse pakkumiste lehel, mis on enampakkumise protokolli lahutamatu osa. 36. Kõik osalejad ja kohalviibijad on kohustatud enampakkumise ajal alluma enampakkumise läbiviija korraldustele. Enampakkumise läbiviijal on õigus nõuda osalejate või teiste kohalviibijate lahkumist, kui nad teistkordselt on rikkunud enampakkumise läbiviimise protseduuri või ei ole täitnud läbiviija korraldust. Komisjonil on õigus lugeda enampakkumine nurjunuks, kui osalejad ei täida käesolevas punktis nimetatud enampakkumise läbiviija korraldusi. 37. Pakkumine kuulutatakse enampakkumise läbiviija poolt lõppenuks pärast kõrgeima pakutud ostusumma kolmekordset teatamist. Enampakkumise võitnud osavõtja, kelle poolt pakutud hind osutus kõrgeimaks, annab enne lahkumist enampakkumiste protokollis allkirja selle kohta, et juhul, kui enampakkumine kinnitatakse, siis maksab ta vara eest tema pakutud hinna. Osavõtja, kes keeldub allkirja andmast, kaotab ostu-müügilepingu sõlmimise õiguse ja tema makstud tagatisraha ei tagastata või nõutakse sisse tema esitatud pangagarantii. Sellise keeldumise korral loetakse enampakkumise võitjaks suuruselt järgmise pakkumise teinud osaleja. Kui nimetatud osaleja samuti keeldub käesoleva punkti teises lauses nimetatud allkirja andmast, korratakse eelkirjeldatud protseduuri ja sanktsioone kuni pakkumise teinud osaleja selgumiseni, kes annab käesoleva punkti teises lauses nimetatud allkirja. Kui ükski osaleja ei nõustu andma käesoleva punkti teises lauses nimetatud allkirja, loeb komisjon enampakkumise nurjunuks. 38. Suulise enampakkumise tulemused tehakse kõigile enampakkumises osalejatele teatavaks pärast käesoleva korra punktis 37 sätestatud korras enampakkumise võitja selgumist. Kirjaliku enampakkumise kord 39. Kirjalikul enampakkumisel osalemiseks saadab või esitab enampakkumises osaleja vastavalt käesoleva korra punkti 25 alapunktis 5 sätestatud tingimustele müügi korraldajale kinnise ümbriku, millele on märgitud, missuguse objekti enampakkumisele on ümbrik esitatud. Pakkumine peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) pakkuja nimi ning elu- või asukoht; 2) avaldus müüdava vara ostmiseks enampakkumisel kehtestatud tingimustel; 3) tõend tagatisraha tasumise või nõutud pangagarantii kohta; 4) sõnadega ja numbritega kirjutatud konkreetne arvuline pakkumissumma; 5) pakkumise tegemise kuupäev, pakkumise esitaja allkiri, juriidilise isiku ja füüsilise isiku esindaja puhul volikiri. 40. Saabunud pakkumised registreeritakse nende saabumise järjekorras ja pitseeritakse kuni pakkumiste läbivaatamiseni. 41. 15 minutit pärast pakkumiste esitamise tähtaja möödumist avab käesoleva korra punktis 24 nimetatud komisjon enampakkumisele esitatud ümbrikud. Kõik tähtajaks laekunud pakkumised avatakse nende registreerimise järjekorras, allkirjastatakse komisjoni esimehe poolt ja kantakse enampakkumise protokolli. Pakkumiste avamine on avalik ja selle juures võivad viibida kõik pakkumise esitajad. Kui enampakkumisele ei esitatud ühtegi pakkumist või kui käesoleva korra punktis 42 ettenähtud ühtki pakkumist enampakkumisele ei lubata, loeb komisjon enampakkumise nurjunuks. 42. Pakkumised, mis ei ole tähtajaks laekunud või ei vasta käesoleva korra punktis 39 nimetatud nõuetele või punktis 25 nimetatud teates sätestatud tingimustele, enampakkumises ei osale. Tähtaegselt esitatud, kuid nõuetele mittevastava pakkumise kohta tehakse enampakkumise protokolli märge selle mitteosalemise põhjuse kohta. 43. Enampakkumise võitjaks on enampakkumisel osaleja, kes tegi suuruselt kõige kõrgema pakkumise. Kui 2 või enam enampakkumises osalejat on teinud võrdse kõrgeima pakkumise, korraldatakse nende vahel 10 päeva jooksul täiendav enampakkumise voor. Täiendav voor viiakse läbi kirjalikult sama komisjoni poolt, kui müügi korraldaja vastavalt ei otsusta korraldada suulist enampakkumist või muuta komisjoni koosseisu. Täiendava vooru alghinnaks on esimeses voorus pakutud kõrgeim pakkumine. 44. Kirjaliku enampakkumise tulemused tehakse kõigile pakkumiste esitajatele kirjalikult teatavaks ühe päeva jooksul pärast enampakkumise toimumist. Enampakkumise tulemuste kinnitamine ja lepingu sõlmimine 45. Kolme päeva jooksul pärast enampakkumise tulemuste teatavakstegemist on enampakkumisel osalejatel ning teistel asjaosalistel õigus esitada komisjonile proteste enampakkumise läbiviimise kohta. Komisjon registreerib saadud protestid ja esitab koos oma seisukohaga kahe päeva jooksul müügi korraldajale, kes kolme päeva jooksul teeb otsuse protesti rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. 46. Kümne päeva jooksul pärast enampakkumise toimumist riigivara valitseja või käesoleva korra punkti 8 alapunktis 3 nimetatud juhul müügi korraldaja kinnitab enampakkumise tulemused või jätab need kinnitamata. Enampakkumise tulemuste kinnitaja on kohustatud kontrollima temale esitatud dokumentide alusel enampakkumisest osavõtnud isikute õigust enampakkumisel osaleda ning enampakkumise protseduuri järgimist enampakkumisel. 47. Enampakkumise tulemused jäetakse kinnitamata, kui: 1) enampakkumise läbiviimisel rikuti oluliselt enampakkumise protseduuri; 2) selgub, et kirjaliku enampakkumise võitjal ei olnud õigust enampakkumisest osa võtta; 3) selgub, et vähemalt ühel suulisel enampakkumisel pakkumisi teinud osalejal ei olnud õigust enampakkumisest osa võtta; 4) enampakkumise läbiviimisel on rikutud õigusaktidega sätestatud korda. Enampakkumise tulemuste kinnitaja peab enampakkumise kinnitamata jätmise põhjused formuleerima ja kirjalikult vormistama. Enampakkumise kinnitamata jätmise kohta peab ta enampakkumise protokollile tegema kirjaliku märke, lisades samas ka otsuse kuupäeva ning enampakkumise kinnitamata jätmise põhjusi fikseeriva dokumendi asukoha. 48. Enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmise korral või komisjoni poolt käesoleva korra punktides 31, 36, 37 ja 41 nimetatud juhtudel enampakkumise nurjunuks lugemise korral: 1) ostu-müügilepingut ei sõlmita; 2) isikule, kes põhjustas enampakkumise nurjumise või tulemuste kinnitamata jätmise, tagatisraha ei tagastata; 3) teeb müügi otsustaja 10 päeva jooksul otsuse teistkordse enampakkumise väljakuulutamise kohta ning müügi korraldaja avaldab selle hiljemalt 10 päeva pärast otsuse vastuvõtmist. 49. Enampakkumise tulemuste mittekinnitamisel enampakkumise protseduurireeglite rikkumise või riigivaraseaduse, käesoleva korra ja teiste õigusaktide nõuete rikkumise tõttu müügi korraldaja süül kohustub müügi korraldaja tagastama ostjale tema tasutud tagatisraha täies ulatuses. Müügi otsustajal on õigus süüdlastelt tekkinud kahju sisse nõuda õigusaktides sätestatud korras. 50. Enampakkumise tulemuste kinnitamisl võetakse enampakkumise võitja poolt enne enampakkumise algust sissemakstud tagatisraha arvesse tasaarvestusel müügihinna tasumisel. Teistele enampakkumisest osavõtjatele tagastab müügi korraldaja nende makstud tagatisraha täies ulatuses hiljemalt 10 päeva jooksul pärast enampakkumise toimumist. Kui müügi korraldaja ei tagasta mõjuva põhjuseta tagatisraha tähtajaks, maksab ta osavõtjale viivist 0,5% päevas tema makstud tagatisraha summast. 51. Riigile kuuluva vara ostu-müügileping sõlmitakse enampakkumise võitjaga vastavalt riigivara seaduse paragrahvile 32. Enne ostu-müügilepingu sõlmimist on enampakkumise võitja kohustatud esitama kõik nõutavad lepingu täitmise tagatised. Kinnisasja ja selle piiratud asjaõigusega koormamise kinnistamiseks vajalikud dokumendid esitab müügi korraldaja. 52. Seaduse või tehingu alusel tekkinud ostueesõiguse kasutamine toimub vastavalt asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39, 590; 1995, 26–28, 355) 7. osale, asjaõigusseaduse rakendamise seaduse paragrahvile 131 ja maareformi seaduse paragrahvi 7 lõikele 6. 53. Kui ostu-müügilepingu alusel toimub ostuhinna tasumine pikaajaliste maksetena (järelmaksuga), sõlmitakse enampakkumise võitjaga asjaõigusseaduse mõistes kinnisvara müügi puhul lisaks hüpoteegi seadmise leping ning vallasvara või käesoleva korra punktis 4 nimetatud vara puhul lisaks pandi seadmise leping vastavalt riigivara seaduse paragrahvis 32 sätestatule. 54. Kui enampakkumise võitja ei ole 2 kuu jooksul, arvates enampakkumise tulemuste kinnitamisest, esitanud lepingu täitmise tagatisi või sõlminud ostu-müügilepingut või asjaõiguslepingut, siis on müügi otsustajal õigus tühistada läbiviidud enampakkumise tulemused ja korraldada uus enampakkumine ning enampakkumise võitja sissemakstud tagatisraha ei tagastata või pangagarantii realiseeritakse. 55. Ostu-müügileping peab sisaldama: 1) lepingupoolte nimed, registriandmed, asukoha, füüsilise isiku puhul tema passiandmed, lepingupoolte volitused; 2) ostu-müügilepingu objekti nimetuse; 3) ostuhinna, ostuhinna tasumise korra ja tähtajad, järelmaksutingimused, arvelduste vorme; 4) ostjale omandiõiguse ülemineku aja ja üleandmise korra; 5) lepingu täitmise tagatised; 6) ja muud vajalikud tingimused. 56. Riigivara võib osta järelmaksuga, kui vara müügihind on suurem kui 100 000 krooni. Ostu-müügilepingu sõlmimisel tuleb tasuda vähemalt 20 protsenti vara müügihinnast. Järelmaksu tähtaja määramisel lähtutakse vara müügihinnast järgmiselt: 1) vara müügihind 100 000 – 500 000 krooni – järelmaksu tähtaeg kuni 1 aasta; 2) vara müügihind 500 001 – 2 000 000 krooni – järelmaksu tähtaeg kuni 3 aastat; 3) vara müügihind üle 2 000 000 krooni – järelmaksu tähtaeg kuni 5 aastat. Järelmaksu tuleb tasuda vähemalt kaks korda aastas. Järelmaksu tasumisel maksab ostja intresse igal aastal tasumisele kuuluvalt summalt rahandusministri poolt kehtestatud määras. Järelmaksu mittetähtaegse tasumise korral tasub ostja viivist 0,5% tasumisele kuuluvast järelmaksu ja intressisummast iga viivitatud päeva eest alates maksetähtajale järgnevast päevast. 57. Lepingu täitmise tagatistena aktsepteeritakse: 1) hüpoteeki ja vallaspanti (eelistatakse esimesele järjekorrale seatud hüpoteeki ja registerpanti); 2) usaldusväärsete krediidiasutuste käendust. 58. Kui ostu-müügilepingu täitmise käigus osutub mõnede lepingupunktide täitmine oluliselt raskendatuks, võib poolte kokkuleppel lepingu tingimusi muuta või lepingu lõpetada. Käesoleva korra punktis 17 nimetatud müügi otsuses sätestatut võib muuta ainult müügi otsustaja loal. Muutmisele ei kuulu müügihind, samuti järelmaksutingimused, välja arvatud juhul, kui käesoleva korra punktis 56 sätestatud tingimused ja käesoleva korra punktis 25 nimetatud teadaanne võimaldavad rakendada teistsuguseid järelmaksutingimusi. Lepingu lõpetamisel tagastavad pooled tehingu järgi saadu. Tagastatavast ostuhinnast arvestatakse maha intress ja viivis. Müük eelläbirääkimistega pakkumisel (valikpakkumisel) 59. Eelläbirääkimistega pakkumine on riigivara müügi viis, mis valitakse müügi otsustaja poolt juhul, kui teatud lisatingimuste täitmine riigivara müügil on olulisem laekuvast müügihinnast. 60. Lisatingimusteks võivad olla: 1) tähtajalise teatud sihtotstarbelise või tegevusalase kasutamise kohustus; 2) investeeringute suurus; 3) keskkonnakaitsealaste tingimuste täitmine; 4) muud müügi otsustaja poolt kehtestatud lisatingimused. Müügi otsustajal või tema poolt selleks volitatud isikul on õigus kehtestada arvuliselt väljendatavatele lisatingimustele piirsuurusi. 61. Riigivara võõrandamisest eelläbirääkimistega pakkumise teel teatatakse käesoleva korra punkti 25 kohaselt, märkides täiendavalt ära valikpakkumise lisatingimused ja esitamise tähtaja ning pakkumise võitja väljaselgitamise alused. 62. Pakkumisest osa võtta soovija peab tegema pakkumise nii ostuhinna kui ka nõutud lisatingimuste kohta ning esitama tehtud pakkumise täitmiseks tagatised. 63. Pakkumistega ümbrikud avab komisjon üks tund pärast pakkumiste esitamise tähtaja möödumist. Müügi korraldajal on õigus mitte lubada eelläbirääkimistele neid isikuid, kelle tehtud pakkumisi ja esitatud tagatisi ei pea müügi korraldaja piisavaks. Seda otsust võib vaidlustada, esitades kaebuse müügi otsustajale. 64. Eelläbirääkimiste sisu avalikkusele ega teistele pakkujatele avaldamisele ei kuulu. See nõue ei laiene müüdava vara eri osade kohta tehtud pakkumistele, mille korral võib müügi korraldaja anda müüdava vara kohta teistele pakkujatele vajalikku informatsiooni. 65. Komisjoni otsuse alusel kutsutakse edasistele läbirääkimistele nõuetele vastava pakkumise teinud osalejad. Pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult oma lõpliku pakkumise vara ostuhinna ja kõigi lisatingimuste kohta. 66. Võrdväärsete pakkumiste korral annab komisjon ostja selgitamiseks nendele pakkujatele võimaluse oma pakkumisi kuni 10 päeva jooksul täiendada. 67. Ostu-müügileping sõlmitakse isikuga, kelle pakkumise on müügi korraldaja tunnistanud parimaks, arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui ka pakutud hinda. Pakkumise tulemused kinnitab müügi otsustaja 10 päeva jooksul pärast lõplike või täiendavate pakkumiste esitamise tähtaja saabumist. Kehtestatud tingimustele vastavate pakkumiste puudumisel on müügi korraldajal õigus jätta leping sõlmimata. 68. Kõiges muus, mis ei ole sätestatud käesolevas peatükis, kohaldatakse eelläbirääkimistega pakkumisele käesoleva korra punktides 23, 26–30, 39–42, 45–58 sätestatud korda järgmiste erisustega: 1) müügi korraldaja ei kinnita enampakkumise läbiviijat (punkt 29); 2) ei kohaldata valikpakkumisel osavõtjatele õigust vaadata läbi enampakkumise protokoll ja esitada selle kohta märkusi hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast enampakkumise päeva (punkt 30) ning, et pakkumiste avamine on avalik ja selle juures võivad viibida kõik pakkumise esitajad (punkt 41). IV. RIIGIVARA TASUTA VÕI ALLA HARILIKU VÄÄRTUSE VÕÕRANDAMINE 69. Riigivaraseaduse paragrahvi 27 alusel võib riigivara tasuta või alla harilikku väärtust võõrandada, kui: 1) vara on vajalik kohaliku omavalitsuse tervishoiu-, haridus- ja sotsiaalhoolekandeasutustele või omavalitsuse muude funktsioonide täitmiseks; 2) vara on vajalik avalik-õiguslikule juriidilisele isikule tema seaduses sätestatud funktsioonide täitmiseks; 3) vara on vajalik välisriigile kinnisasjana diplomaatiliste, konsulaar- või kaubandusesinduste tarbeks. 70. Riigivara suhtes, mis on seaduse või tehingu alusel ostueesõigusega koormatud, ei kohaldata riigivara tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandamist. 71. Riigile kuuluva vara võõrandamise leping sõlmitakse vastavalt riigivara seaduse paragrahvile 32. Enne ostu-müügilepingu sõlmimist on enampakkumise võitja kohustatud esitama kõik nõutavad lepingu täitmise tagatised. Kinnisasja kinnistamiseks vajalikud dokumendid esitab müügi korraldaja. 72. Kui võõrandamise taotleja ei ole 2 kuu jooksul, arvates võõrandamise otsuse tegemisest esitanud lepingu täitmise tagatisi või sõlminud võõrandamislepingut või asjaõiguslepingut, siis on müügi otsustajal õigus lugeda võõrandamise taotleja taotlusest loobunuks ning tühistada oma otsus. V. LÕPPSÄTTED 73. Pärast ostu-müügilepingu sõlmimist esitatakse andmed riigivara võõrandamise kohta riigivara registrile ja pärast riigivara registris registreerimist vajaduse korral teistele vastavatele registritele. Riigivara võõrandamine jõustub riigivaraseaduse paragrahvi 32 lõikes 4 sätestatud korras. 74. Ostu-müügilepingu lisatingimuste täitmist ostja poolt kontrollib riigivara valitseja määratud ametiisik või asutus. Kontrollimise käigus viiakse läbi ülevaatusi, mille kohta koostatakse protokoll. Ostjapoolsete rikkumiste avastamise puhul on kontrollija kohustatud tegema vastavaid ettekirjutusi, mis on ostjale kohustuslikud. Kui ostja ei täida lepingu tingimusi ega ettekirjutusi, on volitatud ametiisik või asutus kohustatud algatama lepingu kehtetuks tunnistamise või tühistamise menetluse. 75. Võõrandamise korraldamisega seotud dokumentaalselt tõestatud kulutused, avaliku enampakkumise või eelläbirääkimiste puhul osavõtumaksudest laekunud summasid ületavad kulutused kaetakse müügist laekunud summadest rahandusministri kehtestatud korras. 76. Müügist laekunud summast, millest on maha arvatud käesoleva korra punktis 75 nimetatud kulud, kantakse 50% riigieelarvesse ja 50% jääb riigivara valitseja või volitatud asutuse, kelle valduses oli võõrandatav vara, käsutusse, mida ta võib kasutada riigivara majandamise kavas selle riigivara võõrandamisest laekuvate vahendite kasutamiseks ettenähtud otstarbeks. Nende kasutamisest annab riigivara valitseja või volitatud asutus müügi otsustajale ja Rahandusministeeriumile aru üks kord kvartalis Rahandusministeeriumi kehtestatud vormi kohaselt. Käesolevas punktis sätestatud korda rakendatakse ka määruse punktis 5 nimetatud kordade kohaselt riigivara võõrandamisest saadud tulu osas. 77. Käesoleva korra rikkumisel kannavad müügi otsustamise, korraldamise ja enampakkumise läbiviimisega seotud ametiisikud vastutust õigusaktidega sätestatud korras. 78. Kuni riigivaraseaduse paragrahvis 6 nimetatud seaduste jõustumiseni jäävad riigiettevõtete ja äriühingute, mille kõik aktsiad või osad kuuluvad riigile, vara müügist laekunud summad nimetatud ettevõtete ja äriühingute käsutusse. Nimetatud summade kasutamisele kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 12. novembri 1993. a. määruse nr. 352 «Riigi omandis oleva ettevõtte, asutuse ja organisatsiooni vara koosseisu kuuluva üksiku asja võõrandamise korra» punkti 25.