Vabariigi Valitsus — "Infotehnoloogiavahendite riigihangete korra" kinnitamine — RT I, 16, 291

(õ) 4.05.2008 17:20 Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada juurdelisatud "Infotehnoloogiavahendite riigihangete kord" ja kehtestada see 20. märtsist 1994. a. 2. Riigikantseleil tagada infotehnoloogiavahendite hankekonkursside korraldamine. 3. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 23. juuli 1993. a. korraldus nr. 439-k. Peaminister Mart LAAR Kultuuri- ja haridusminister Paul-Eerik RUMMO Riigisekretär Ülo KAEVATS Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 1994. a. määrusega nr. 75 Infotehnoloogiavahendite riigihangete kord I. Põhimõisted 1. Infotehnoloogiavahendite riigihange – riigieelarve, riiklike fondide või riikliku garantiiga võetud laenude eest infotehnoloogiavahendite ühekordne ost ühele ministeeriumile, riigiametile või muule ametkonnale või organisatsioonile. 2. Infotehnoloogiavahendid (IT-vahendid) – arvutustehnika riist- ja tarkvara, nendega tehnoloogiliselt seotud side- ja muud seadmed, komponendid, tarvikud ja abimaterjalid, terviklikud standardsed infosüsteemid ja vahendikomplektid ning hankega kaasnevad vahendite hooldamise ja kasutajate väljaõppe teenused. 3. Üldotstarbelised IT-vahendid – laia kasutusalaga ning suuremates kogustes hangitavad vahendid (personaalarvutid, printerid, modemid, kohtvõrgud, üldkasutatavad tarkvarapaketid jne.). 4. Eriotstarbelised IT-vahendid – unikaalsed või vähesel arvul hangitavad suhteliselt kallid vahendid (suur- ja miniarvutid, digitaiserid, graafilised tööjaamad jms.). 5. Erihange – IT-vahendite riigihange: 1) mille maksumusest üle 50 protsendi moodustavad eriotstarbelised vahendid; 2) mis tehakse toimivate suurte süsteemide täiendamiseks sama ettevõtte toodanguga; 3) mis on seotud eriliste salajasus- või turvanõuetega; 4) mis tehakse teatud liiki organisatsioonidele antava erisoodustusega. 6. Tarnesertifikaat – tunnistus, mis kinnitab ettevõtte õigust osaleda IT-vahendite riigihangetes konkursil osalejana või müüjana. 7. Sertifitseeritud ettevõte – kehtivat tarnesertifikaati omav ettevõte. 8. Avatud konkurss – IT-vahendite hankekonkurss, millest võivad osa võtta tarnesertifikaati omavad ettevõtted. 9. Piiratud konkurss – IT-vahendite hankekonkurss, millest võivad osa võtta konkursi korraldaja poolt kutsutud ettevõtted. 10. Pakkumiskutse – dokument, mis sisaldab ettepaneku osaleda IT-vahendite hangete konkursil ning konkursitingimused. 11. Hankekonkursi tellija – organisatsioon, kes soovib osta IT-vahendeid konkursi alusel. 12. Pakkuja hankekonkursil – ettevõte, kes vastuseks pakkumiskutsele esitab hankekonkursil pakkumise. 13. Osaleja hankekonkursil – ettevõte, kelle pakkumine on tunnistatud kehtivaks ning vaadatakse läbi konkursi käigus. 14. Otseost – IT-vahendite ost ilma konkursita. 15. Riigihankeorganisatsioon – Riigikantselei poolt IT- vahendite riigihangete korraldamiseks nimetatud või moodustatud organisatsioon. II. Üldpõhimõtted 16. Käesolev kord kehtib IT-vahendite riigihangete kohta, juhul kui ühe kvartali jooksul sooritatavate hangete maksumus ületab 20 000 krooni (siin ja edaspidi arvestatud koos käibemaksuga) sõltumata sellest, kas kvartalis korraldatakse üks või mitu hanget. 17. IT-vahendeid on võimalik osta ettevõtetelt, kellel on kehtiv IT-vahendite tarnesertifikaat, välja arvatud käesoleva korra punkti 19 viimases lõigus nimetatud erijuhtumid. 100 000 krooni ületavate hangete spetsifikatsioon kooskõlastatakse Riigikantselei riigi infosüsteemide osakonnaga. 18. Üldotstarbeliste vahendite hanked toimuvad: 1) 20 000–100 000 kroonise hanke korral – otseostuna sertifitseeritud ettevõtetelt; 2) 100 000 krooni ületavate hangete korral – avatud konkursi korras sertifitseeritud ettevõtete osavõtul. 19. Erihanked toimuvad: 1) 20 000–100 000 kroonise hanke korral – otseostuna, teatud liiki organisatsioonidele antavate soodustustega tarkvarahanke korral aga piiratud konkursina; 2) 100 000 krooni ületavate hangete korral – piiratud konkursi korras või kooskõlastatult Riigikantselei riigi infosüsteemide osakonnaga otseostuna. Otseostuna või piiratud konkursi korras võivad erihanked toimuda kooskõlastatult Riigikantselei riigi infosüsteemide osakonnaga ka sertifitseerimata ettevõtetelt. 20. IT-vahendite riigihangete korraldamiseks nimetab või moodustab Riigikantselei riigihankeorganisatsiooni(d), mille ülesanne on: 1) korraldada hankekonkursse; 2) nõustada ja teenindada IT-vahendite ostjaid otseostudel ning konkursijärgsel hankelepingute sõlmimisel; 3) koguda teavet hankelepingute tingimuste rikkumise kohta arvestamaks seda ettevõtete sertifitseerimisel; 4) sõlmida IT-vahendite tarnijatega raamlepinguid. 21. Riigihankeorganisatsioon on kasumit mittetaotlev ja isemajandav organisatsioon, kes katab oma kulud teenustasust. 22. Konkursi korraldamiseks sõlmib tellija riigihankeorganisatsiooniga lepingu. Konkursikulude katteks võetav tasu moodustab ostu planeeritavast üldmahust 0,5–2 protsenti sõltuvalt ostu suurusest, keerukusest ja konkursi eritingimustest. Täpne summa määratakse kindlaks riigihankeorganisatsiooni ja tellija kokkuleppel. 23. Otseostu korraldamiseks võib tellija sõlmida lepingu riigihankeorganisatsiooniga, makstes teenustasu kuni 0,5 protsenti ostu maksumusest. III. IT-vahendite tarnijate sertifitseerimine 24. Tarnesertifikaati võivad taotleda: 1) ettevõtted või nende esindajad, kes on kantud Eesti ettevõtteregistrisse; 2) ettevõtted, kes on Eestis püsivalt esindatud Eesti ettevõtteregistrisse kantud äripartneri kaudu. 25. Tarnesertifikaati taotlev ettevõte, esindus või tema Eesti äripartner peab olema kantud Eesti ettevõtteregistrisse vähemalt üks aasta enne sertifitseerimistaotluse esitamist. 26. Sertifitseerimistaotlused vaatab läbi ja langetab tarnesertifikaadi väljaandmise otsuse alaline sertifitseerimiskomisjon, mille koosseisu kinnitab riigisekretär. Sertifitseerimise korraldajaks määrab riigisekretär ühe riigihankeorganisatsioonidest. 27. Sertifikaati taotlev ettevõte esitab sertifitseerimise korraldajale taotluse, millele on lisatud korraldaja poolt kehtestatud vormi kohane ankeet, andmed lepingute olemasolust ettevõtetega, kelle tooteid või teenuseid ta Eestis esindab, ning maksekorralduse koopia korralduskulude tasumise kohta. Korralduskulude katteks tasutava summa suuruse määrab Riigikantselei. 28. Sertifitseerimisel hinnatakse ettevõtte majanduslikku usaldusväärsust (käive, maksudistsipliin, krediidisuhted jne.), ettevõtte tegevuse kogemusi ja sidemeid nii Eestis kui mujal, tarne- ja tegevusgarantiisid ning tarnitava toodangu kvaliteedigarantiide olemasolu (kaubamärk, sertifikaadid, vastavus standarditele jne.). 29. Sertifitseerimiskomisjon võib enne otsuse langetamist välja kutsuda sertifitseerimist taotleva ettevõtte esindaja. Sertifikaadi väljaandmisest keeldumise korral on ettevõtte esindaja väljakutsumine kohustuslik. Komisjon langetab otsuseid oma täiskoosseisu lihthäälteenamusega. 30. Tarnesertifikaat antakse välja koos lisaga, milles on määratud ettevõtte tarneprofiil (toodete ja teenuste loetelu, mille piires ettevõte võib osaleda riigihangetes). Tarnesertifikaadi saanud ettevõttel on õigus taotleda IT- vahendite riigihangete raamlepingu sõlmimist riigihankeorganisatsiooni(de)ga. 31. Tarnesertifikaadi saanud ettevõte on kohustatud teatama ankeediandmete muutumisest sertifitseerimise korraldajale. Andmete olulisel muutumisel (näit. ettevõtte reorganiseerimine) vaatab sertifitseerimiskomisjon andmed läbi ning langetab otsuse sertifikaadi kehtivuse säilimise või lõppemise kohta. 32. Tarnesertifikaat kehtib kaks aastat väljaandmise kuupäevast arvates. Sertifitseerimiskomisjon võib väljaantud tarnesertifikaadi kehtivuse ennetähtaegselt lõpetada järgmistel juhtudel: 1) riigihankeorganisatsiooni taotluse alusel, kui sertifikaadi omanik ei ole täitnud raamlepingu või tellijaga sõlmitud riigihankelepingu tingimusi; 2) kui komisjonile on laekunud andmeid sertifikaadi omaniku sellisest seisundist või tegevusest, mis on vastuolus sertifikaadi väljaandmise tingimustega. Sertifikaadi kehtivuse lõpetamise otsus võidakse langetada alles pärast sertifikaadi omaniku ärakuulamist. Kehtivuse kaotanud sertifikaat tuleb tagastada sertifitseerimise korraldajale. 33. IT-vahendite tarnijate sertifitseerimist korraldatakse kaks korda aastas. Sertifitseerimiskomisjon informeerib ettevõtteid järjekordse sertifitseerimisvooru toimumisest ja taotluste esitamise tähtaegadest ajalehtede "Rahva Hääl" ja "Äripäev" kaudu. IV. Hankekonkursside korraldamine Konkursi ettevalmistamine 34. Avatud või piiratud hankekonkursi läbiviimiseks sõlmib konkursi tellija lepingu riigihankeorganisatsiooniga, kes on konkursi korraldaja. Tellija esitab konkursi korraldajale Riigikantselei riigi infosüsteemide osakonnaga kooskõlastatud IT-vahendite spetsifikatsiooni, tehnoloogilised, kvaliteedi- ja ergonoomikanõuded ning konkursi korralduse erinõuded, samuti dokumendid, millega garanteeritakse hankelepingu finantseerimine. Kogu vastutus hanke sisulise külje eest (mida, kui palju ja millal osta) langeb tellijale. 35. Konkursi korraldaja koostab koos tellijaga pakkumiskutse ja valib konkursi liigi. Konkursi korraldaja ja tellija kokkuleppel võib hanke jaotada osadeks, milles võivad osaleda erinevad pakkujad. Konkursi korraldajal on õigus ühendada mitme tellija ostusoovid üheks koondpakkumiseks ning vormistada ühine pakkumiskutse. 36. Pakkumiskutse koosneb üldjuhul järgmistest osadest: 1) konkursikutse; 2) konkursil osaleja juhend; 3) konkursi eritingimused; 4) hanke tehniline spetsifikatsioon; 5) hinnaettepaneku koondvorm. 37. Konkursil osaleja juhend on dokument, mis instrueerib pakkujat pakkumise esitamise nõuetest (esitamiskoht, viimane kuupäev ja kellaaeg, koopiate arv, ümbrike pealkirjastamise, pitseerimise ja üleandmise nõuded, pakkumisdokumentide ja abimaterjalide keelenõuded), pakkumisdokumentide koosseisust ning konkursi kehtivus- ja korraldustingimustest (hanke jaotamine osadeks, pakkumise siduvusperiood, ostja õiguste kasutamise ulatus, konkursikomisjoni avaistungi koht, kuupäev, kellaaeg jne.). 38. Üldotstarbeliste IT-vahendite hanke tehnilist spetsifikatsiooni ei tohi esitada viisil, mis looks hankelepingu andmisel eelised mõnele kindlale ettevõttele. 39. Avaliku konkursi pakkumiskutsed saadetakse sertifitseeritud ettevõtetele vastavalt nende tarneprofiilile. Konkursi toimumisest teatatakse ka kuulutusega ajalehtedes "Rahva Hääl" ja "Äripäev". 40. Konkursi korraldaja võib tellija nõusolekul pakkumiste esitamise lõpptähtaega pikendada, teatades sellest posti teel või faksiga kõigile ettevõtetele, kellele saadeti pakkumiskutse. 41. Konkursi tellija võib konkursi vältel peatada selle konkursi eesmärkide või finantsolukorra olulise muutumise tõttu. Sel juhul kuulutab konkursi korraldaja konkursi tühistatuks. Kui konkursi korraldamise leping ei näe ette teisiti, tasub konkursi tellija konkursi peatamise korral konkursi korralduskulud vastavalt talle esitatavale kalkulatsioonile. Pakkumiste esitamine 42. Pakkumine koosneb järgmistest dokumentidest: 1) konkursil osalemise taotlus ettevõtte plangil ettevõtte juhi allkirjaga, millel on tarnesertifikaadi number ja väljaandmise kuupäev, pangaarve andmed ning kinnitused konkursi tingimuste ja kaubandusgarantiidega nõustumise kohta; 2) taotluse lisad: – taustandmed osaleja kohta (vastavalt sertifitseerimisel täidetavale ankeedile), kui ettevõttel ei ole tarnesertifikaati; – tehniline ettepanek, mis hõlmab pakutavate IT-vahendite üksikasjaliku kirjelduse vastavalt pakkumiskutse tingimustele ning kui nõutud, siis ka tootja (pakkuja) poolt soovitatavate varuosade ja tarvikute loetelu, ettepanekud vahendite installeerimise, müügijärgsete garantiide ja teenuste ning kasutaja väljaõppe ja instrueerimise kohta; – hinnaettepanek eraldi koondvormil pakutavate IT- vahendite kohta ning kui nõutud, siis ka varuosade, vahendite installeerimise ja müügijärgsete teenuste ning kasutaja väljaõppe ja instrueerimise kohta. 43. Pakkumise esitamine vastuseks pakkumiskutsele tähendab pakkuja täielikku nõustumist kõigi pakkumiskutses sisalduvate tingimustega. Pakkuja iga lisatingimus, mis on nende tingimustega vastuolus, jääb pakkumise hindamisel tähelepanuta või toob kaasa pakkumise konkursilt eemaldamise. 44. Tarnesertifikaati omav pakkuja võib konkursile pakkuda üksnes neid IT-vahendite liike, mis on märgitud sertifikaadis. 45. Kui hange ei ole pakkumiskutses jaotatud hankeosadeks, tuleb pakkumine teha kogu kaubahulgale ja - kooslusele. Osalisele kogusele või kooslusele tehtud pakkumised eemaldatakse konkursilt. 46. Kui hange on pakkumiskutses jaotatud osadeks, võib pakkuja esitada pakkumise ühe või mitme hankeosa kohta, kuid üksnes iga vastava hankeosa kogu kaubahulgale ja -kooslusele. Sel juhul vormistatakse pakkumine iga hankeosa kohta eraldi kõigi seda puudutavate tingimuste osas. Pakkuja võib lisada pakkumisele üldise allahindluse määra, mille ta garanteerib, kui ta saab hankelepingu kõigile või teatud hankeosadele. 47. Pakkuja võib soovi korral esitada mitu pakkumisvarianti, mida käsitletakse samadel alustel. 48. Pakkujad jäävad pakkumisettepanekutega seotuks perioodiks, mis määratakse kindlaks pakkumiskutses ning mida edaspidi nimetatakse pakkumise siduvusperioodiks. Kui pakkumises esineb tingimusi, mille kehtivusaeg on siduvusperioodist lühem, võib konkursi korraldaja pakkumise tagasi lükata. 49. Erandjuhtudel võib konkursi korraldaja enne siduvusperioodi lõppu teha pakkujale ettepaneku pikendada siduvusperioodi. Kui pakkuja sellega nõustub, ei anna see talle õigust nõuda võimalust täiendada oma pakkumist. 50. Pakkumises tuleb näidata kauba või teenuse üksushinnad koos kõigi müüjale langevate lisakuludega vastavalt pakkumiskutses sisalduvatele konkursi eritingimustele, samuti hankeosade ja hanke koguhinnad ning võimalikud allahindlusmäärad ning nende rakendamise tingimused. Kõik hinnad tuleb väljendada Eesti kroonides. 51. Pakutavaid hindu ei tohi pakkumise siduvusperioodil tõsta. Vead pakkumiste kalkulatsioonides ei anna alust hilisemaks hindade muutmiseks. Konkursi lõppetapil toimuvatel läbirääkimistel on võimalik üksnes hindade alandamine. 52. Kui hinnad on seotud tervikuna või osaliselt mingi hinnamuutuselemendiga, näiteks valuutakursiga, peab pakkuja määrama, millisel määral (protsentides) sõltub iga vahendi hind sellest hinnamuutuselemendist ning andma pakkumise tegemise kuupäeval kehtinud hinnaindeksi väärtuse. Valuutakursi puhul on aluseks pakkumise päevale lähim avaldatud valuutakurss Eesti Panga noteeringu järgi. 53. Pakkumine ja selle juurde kuuluvad dokumendid peavad olema vormistatud pakkumiskutses kindlaksmääratud keel(t)es. 54. Kõik parandused, vahelekirjutused ja muudatused pakkumisdokumentides peavad olema viidetega ja kinnitatud pakkumisele allakirjutanud isiku initsiaalidega. 55. Kõik pakkumises sisalduvad dokumendid tuleb esitada ühes kinnikleebitud (pitseeritud) pakendis (ümbrikus), rakendades abinõusid, mis hajutaksid kahtluse pakkumise võimalikust eelnevast avamisest (kleeplindiga ülekleepimine vms.). Kui konkursi eritingimused näevad nii ette, tuleb hinnapakkumine ja muud hindu puudutavad dokumendid täiendavalt paigutada eraldi pitseeritud ümbrikku, mis kannab lisaks muudele kirjetele pealdist "Hinnapakkumine". 56. Pakendile (ümbrikule) kantakse järgmised kirjed: 1) konkursi korraldaja nimetus, aadress ning konkursi nimetus ja pakkumiskutse number (vastavalt pakkumiskutsele); 2) kui vajalik, siis: hankeosade numbrid, mida pakkumine sisaldab; 3) pakkuja nimetus ja aadress; 4) kui vajalik, siis: pakkumisvariandi number; 5) hoiatussõnad: "Mitte avada enne konkursikomisjoni avaistungit". 57. Juhul kui pakkumisele esitatakse hilisemaid täiendusi, tuleb need esitada eraldi pitseeritud pakendis (ümbrikus) samade pealdistega nagu esialgne pakkumine, lisades pealdise "Täiendused". 58. Pakkumised võtab vastu konkursi korraldaja poolt selleks määratud töötaja. Kõik pakkumised registreeritakse formularil, kuhu märgitakse üleandmise kuupäev ja kellaaeg, üleandmisviis, üleandja, pakendi (ümbriku) seisund, hankeosadeks jaotamisel hankeosad, mida pakkumine sisaldab, ning kuhu vastuvõtja alla kirjutab. Vastuvõtja annab üleandjale allkirjastatud tähiku pakkumise vastuvõtmise kuupäeva ja kellaaja kohta. Pakkumisi võib saata ka kullerpostiga (DHL vm.). 59. Pakkumised, mis saabusid pakkumiskutses määratud tähtajast hiljem, konkursile ei pääse ning tagastatakse pakkujale. 60. Pakkuja võtab enesele pakkumise õigeaegse kohalejõudmise kogu riski, kaasa arvatud vääramatute jõudude (force majeure) toime võimalus. 61. Pakkuja võib esitatud pakkumist enne pakkumiste lõpptähtaja saabumist täiendada või pakkumise tagasi võtta eeldusel, et täiendatud pakkumine või kirjalik teade pakkumise tagasivõtmisest on saabunud konkursi korraldajale enne nimetatud tähtaja saabumist. Konkursikomisjoni töökord 62. Konkursi korraldaja moodustab konkursikomisjoni, mis hindab laekunud pakkumiste vastavust pakkumiskutses sisalduvatele tingimustele ning selgitab välja majanduslikult ja tehniliselt kõige soodsama(d) pakkumise(d). 63. Konkursikomisjon koosneb komisjoni esimehest, sekretärist ja viiest või seitsmest liikmest (eksperdist). Komisjoni esimees ja sekretär nimetatakse konkursi korraldaja personali hulgast. Komisjoni liikmed nimetatakse Eesti Informaatikanõukogu poolt kinnitatud ekspertide kogu liikmete hulgast. Kui ekspertide kogus on konkursi tellijat esindavaid eksperte, on viimaste kuulumine komisjoni koosseisu eelistatud. Komisjoni sekretär ei osale sisuliste otsuste tegemises ja hääletamises. Kui hanke maksumus ületab 500 000 krooni, peab konkursikomisjoni kuuluma teiste IT-vahendite riigihankeid korraldavate organisatsioonide esindajaid. 64. Konkursikomisjoni esimees ja liikmed annavad konkursikomisjoni avaistungil allkirja individuaalsele kirjalikule erapooletus- ja konfidentsiaalsuskohustusele, milles kinnitavad töösidemete puudumist konkursil osalevate ettevõtetega, samuti kohustuvad mitte avalikustama konkursi käigus avaldatud seisukohti ega tegema omavoliliselt koopiaid neile läbivaatamiseks antud materjalidest. Konfidentsiaalsuskohustusele annab allkirja ka komisjoni sekretär. Konfidentsiaalsuskohustus aegub viie aasta möödumisel. Erapooletus- ja konfidentsiaalsuskohustuse rikkumine toob kaasa süüdlase eemaldamise konkursikomisjonist ning ekspertide kogu koosseisust. 65. Konkursikomisjoni ülesanne on hinnata esitatud pakkumiste vastavust konkursi vorminõuetele ning pakkumiskutse tingimustele, hinnata tehniliselt rahuldavate pakkumiste hinnaettepanekuid ja valida välja nii majanduslikult kui tehniliselt kõige soodsam pakkumine (hanke osadeks jaotamise korral eraldi iga hankeosa kohta). 66. Konkursikomisjoni avaistung on avalik. Selle toimumise koht, kuupäev ja kellaaeg tehakse teatavaks pakkumiskutses. 67. Avaistungil tutvustab komisjoni esimees komisjoni koosseisu, mille järel komisjoni esimees, sekretär ja liikmed kirjutavad alla erapooletus- ja konfidentsiaalsuskohustusele. Seejärel tehakse kokkuvõte saabunud pakkumiste arvust ja pakkujatest, avatakse pakkumisümbrikud (pakendid), välja arvatud hinnapakkumiste ümbrikud, ning kontrollitakse pakkumiste vorminõuetele vastavust. Komisjoni sekretär fikseerib protokollis kõik pakkumiste koosseisus olevad dokumendid ning esimees viseerib nende esimesed eksemplarid oma initsiaalidega. Seejärel tehakse teatavaks konkursil osalevate ettevõtete loetelu, millega avaistung lõpetatakse. 68. Pakkumiste läbivaatamine ja hindamine toimub konkursikomisjoni kinnistel istungitel. Komisjoni liikmetele võidakse töö hõlbustamiseks teha valikuliselt koopiaid pakkumiste osadest, mille kasutamisel liikmed on kohustatud järgima konfidentsiaalsusnõudeid. Väljaantud koopiad registreeritakse. Pärast konkursikomisjoni töö lõppemist tagastatakse koopiad komisjoni sekretärile, kes need hävitab. 69. Iga hindaja teeb hindamisotsused iga pakkumise või hankeosa kohta eraldi. Komisjon langetab otsused oma täiskoosseisu lihthäälteenamusega. Suure pakkumiste arvu korral võib valik toimuda mitmes etapis, kusjuures valiku lõppetapil võivad toimuda läbirääkimised pakkujatega. 70. Kui konkursikomisjon tuvastab pakkumiskalkulatsioonides olulisi küsitavusi, pöördub komisjoni esimees pakkuja poole kirjalike selgituste ning võimalike täienduste ja paranduste saamiseks. Kui pakkuja ei esita nõutud informatsiooni kokkulepitud tähtajaks, jääb pakkumise edasine konkureerimine konkursikomisjoni otsustada. 71. Konkursikomisjoni kõik istungid protokollitakse. Protokollidest võib pärast konkursi lõppemist avalikustada vaid lõppistungi protokolli. Konkursi korraldaja on kohustatud säilitama protokolle viis aastat konfidentsiaalsusreegleid silmas pidades. Selle tähtaja möödudes protokollid hävitatakse. Konkursi lõpetamine 72. Konkursi lõppotsus fikseeritakse lõppistungi protokollis, millele kirjutavad alla komisjoni esimees ja kõik liikmed. 73. Kui hindajad ei jõua kokkuleppele soodsaima pakkumise suhtes, konstateerib komisjoni esimees komisjoni töö ebaõnnestumist ning teeb konkursi korraldajale ettepaneku määrata komisjoni uus koosseis. 74. Kui konkursikomisjon konstateerib, et konkursile ei esitatud ühtki nõuetele vastavat pakkumist, kuulutab ta konkursi tühistatuks. 75. Konkursi võitnud pakkumise dokumente pakkujale ei tagastata. Ülejäänud pakkujatel on õigus pärast konkursi lõppemist ja hankelepingu sõlmimist oma pakkumise dokumendid tagasi saada, esitades selleks komisjoni esimehele kirjaliku taotluse; taotluse mitteesitamisel säilitatakse pakkumise dokumente konkursi korraldaja juures viis aastat konfidentsiaalsusnõudeid silmas pidades. Selle tähtaja möödudes pakkumisdokumendid hävitatakse. Pakkumiste dokumendid, mis konkursile ei pääsenud, tagastatakse pakkuja soovi korral kohe pärast konkursikomisjoni avaistungit. 76. Konkursi korraldajal tuleb konkursi lõppemisel kirjalikult informeerida iga konkursil osalejat konkursi tulemustest. Korraldaja ei ole kohustatud teatavaks tegema valiku üksikasju ega laskuma osalenutega vaidlusse konkursi tulemuste üle. 77. Konkursi korraldaja esitab konkursi tellijale konkursikomisjoni lõppistungi protokolli ning võitnud pakkumise(d) kolme tööpäeva jooksul pärast lõppistungit. 78. Kui konkursi tellijal ei õnnestu läbirääkimistel konkursikomisjoni poolt soovitatud pakkujaga sõlmida mõlemaid osapooli rahuldavat hankelepingut, pöördub ta konkursikomisjoni poole, teatades läbirääkimiste nurjumise põhjused ning taotledes komisjonilt uut ettepanekut. Kui komisjon leiab põhjenduse olevat piisava, esitab ta tellijale hinnatud pakkumiste seast uue soodsama pakkumise. Vastasel juhul tunnistab komisjon konkursi tühistatuks. 79. Konkursi tellija võib eri kokkuleppe alusel kutsuda osalema hankelepingu ettevalmistamises konkursikomisjoni esimeest ja komisjoni liikmeid. 80. Konkursi tellijal on õigus sõlmida IT-vahendite hankeleping kuni 20 protsendi võrra suurema või väiksema summa eest, võrreldes ostu planeeritud mahuga. 81. Tellija on pärast hankelepingu sõlmimist kohustatud kirjalikult informeerima konkursi korraldajat lepingu sisust, samuti hiljem kõigist hankelepingu täitmisel esinenud lepingutingimuste rikkumistest. V. Lõppsätted 82. IT-vahendite riigihangete korraldamisel, sealhulgas konkursside läbiviimise käigus tekkinud vaidlused lahendab riigisekretär. 83. Käesolevast korrast mittekinnipidamist karistatakse seaduses ettenähtud korras. Õiend Lisatud avaldamisandmed.