Vabariigi Valitsus — Keskmise palga arvutamise korra kinnitamine — RT I, 15, 262

(õ) 4.05.2008 15:05 Palgaseaduse (RT I 1994, 11, 154) alusel Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada "Keskmise palga arvutamise kord" (juurde lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 20. aprilli 1993. a. määrus nr. 112 "Keskmise palga arvutamise korra kohta" (RT 1993, 19, 343). 3. Käesolev määrus jõustub 1. märtsist 1994. a. Peaminister Mart LAAR Sotsiaalminister Marju LAURISTIN Riigisekretär Ülo KAEVATS Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 2. märtsi 1994. a. määrusega nr. 74 Keskmise palga arvutamise kord 1. Käesolev kord kehtestatakse keskmise palga arvutamiseks tööseadustes ettenähtud keskmise palga säilitamise, tagamise ja maksmise juhtudel. 2. Keskmine palk arvutatakse üldjuhul keskmise palga arvutamise vajaduse tekke kuule vahetult eelnenud kahel kuul töötajatele arvestatud palgast lähtudes. 3. Keskmise palga arvutamisel arvatakse üldjuhul palga hulka tööandja (ettevõtte, asutuse või muu organisatsiooni) juures vahetult eelneval kahel kuul töötajale arvestatud kõik palgana käsitatavad summad – tükipalk, ajapalk, palgasüsteemist tulenevad lisatasud ja preemiad. Aluseks võetakse ainult Eestis saadud palk. Keskmise palga säilitamise korras arvestatud summasid keskmise palga arvutamisel arvesse ei võeta. Keskmise palga arvutamisel ei võeta arvesse ravikindlustuse hüvitist ega teiselt tööandjalt saadud palka. 4. Keskmise palga arvutamisel võetakse arvesse lisatasu või preemia ajavahemiku eest, mil see arvestati, mitte aga ajavahemiku eest, mil see lisatasu või preemia välja maksti. 5. Lisatasud ja preemiad, mida arvestatakse keskmise palga arvutamisel aluseks võetavast ajavahemikust pikema ajavahemiku eest, võetakse arvesse võrdeliselt selle osaga, mis langeb keskmise palga arvutamisel aluseks võetavasse ajavahemikku. Hilinemisega väljamakstud lisatasude ja preemiate korral arvutatakse keskmine palk ümber. 6. Kui töötaja on keskmise palga arvutamise vajaduse tekkimiseni olnud tööandjaga töövahekorras vähem kui kaks kuud, võetakse keskmise palga arvutamisel aluseks ajavahemik tööle asumisest kuni päevani, millest alates on vaja arvutada keskmist palka. 7. Kui töötajale ei arvestatud töötasu kõigi keskmise palga arvestusperioodi tööpäevade eest töölt mõjuva põhjusega puudumise tõttu, vähendatakse arvestusperioodi tööpäevade arvu töölt puudutud päevade võrra. Tööpäevade arvu ei vähendata töölt omavoliliselt puudutud päevade arvu võrra. 8. Kui töötaja ei töötanud eelnenud kahel kuul (tööleping oli peatatud töölepingu seaduse § 55 punktide 2, 4–6 ja 8 alusel) või kui sellel ajavahemikul oli töölepingu tingimusi muudetud (töölepingu seaduse §-d 60–68), võetakse keskmise palga arvutamisel aluseks neile kahele kuule eelnenud kaks kuud, mil töötaja töötas töölepingu tingimuste kohaselt. 9. Kui töötaja ei ole töötanud üle 4 kuu enne kuud (päeval), mil tekkis keskmise palga arvutamise vajadus, määratakse keskmine palk kindlaks tööandja ja töötaja vahelisel kokkuleppel, kusjuures see ei tohi olla madalam tema ametikoha või kutseala palgamäärast sellel kuul, mil tekkis keskmise palga arvutamise vajadus. 10. Kui töötaja palk keskmise palga arvutamise aluseks võetaval ajavahemikul kujuneb temast mitteolenevatel põhjustel (tööseisak, osaline töökoormus) madalamaks talle töölepingus ettenähtud palgamäära alusel arvutatavast palgast, tagatakse talle vähemalt töölepingus kindlaksmääratud palgamäär. 11. Kui ajavahemikul, mis on aluseks keskmise palga arvutamisel, või ajavahemikul, mille eest arvutatakse keskmist palka, tõsteti töötaja palgamäära, siis arvutatakse keskmine palk uuest palgamäärast lähtudes. 12. Kõikidel juhtudel, kui töötajale arvestatav keskmine palk jääb tema süüst mittetingitud asjaolude tõttu väiksemaks talle töölepingus kindlaksmääratud palgamäärast, tagatakse talle vähemalt töölepingujärgse palgamäära saamine. 13. Keskmise palgapäeva arvutamisel liidetakse aluseks olnud ajavahemiku palgasummad ning jagatakse selle ajavahemiku graafikujärgsete või töölepingus kokkulepitud tööpäevade arvuga, saades sel viisil ühe päeva keskmise palga. 14. Keskmise kuupalga arvutamisel korrutatakse keskmine päevapalk keskmise palga arvutamise vajaduse tekkele eelnenud kahe viimase kuu keskmise graafikujärgsete või töölepingus kokkulepitud tööpäevade arvuga. 15. Keskmise nädalapalga arvutamisel (näiteks töölepingu seaduse § 111 lõikes 3 ettenähtud juhtumil) korrutatakse töötaja keskmine päevapalk töölepingus kokkulepitud tööpäevade arvuga nädalas. 16. Keskmise tunnipalga arvutamisel (näiteks üleviimisel teisele tööle tootmishädavajaduse või tööseisaku korral, kui üle viiakse või palka säilitatakse ainult tööpäevasiseselt (töölepingu seaduse §-d 65 ja 66) jagatakse arvutatud keskmine päevapalk töölepingus ettenähtud töötundide arvuga päevas. 17. Keskmise kuupalga arvutamisel osalise või lühendatud tööajaga töötamise korral korrutatakse töötaja keskmine päevapalk keskmise palga arvutamise vajaduse tekkele eelnenud kahe viimase kuu keskmise tööpäevade arvuga, lähtudes tööpäevadest, mil töötaja pidi töölepingu või töögraafiku järgi tööl käima. 18. Kohakaasluse korras töötavale töötajale arvutatakse keskmine palk mõlema tööandja juures samas korras kui põhitöökohal töötajale. 19. Kollektiivlepingus ja töölepingus võidakse keskmise palga arvutamiseks kokku leppida soodsamad tingimused, kui on ette nähtud käesolevas korras. 20. Käesolevat korda ei kohaldata puhkusetasu arvutamisel. 21. Käesolevat korda kohaldatakse kõigis ettevõtetes, asutustes ja muudes organisatsioonides omandivormile vaatamata. Õiend Lisatud avaldamisandmed.