Vabariigi Valitsus — Harju Maavalitsuse põhimääruse kinnitamine — RT I, 58, 987

(õ) 1.12.2008 01:55 Vastavalt maakonna valitsemiskorralduse seaduse (RT I 1993, 51, 696) paragrahvi 7 lõikele 4 Vabariigi Valitsus määrab: Kinnitada Harju Maavalitsuse põhimäärus (juurde lisatud). Peaminister Mart LAAR Siseminister Heiki ARIKE Riigikantselei sekretariaadi direktor riigisekretäri ülesannetes Imre SIIL Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 4. augusti 1994. a. määrusega nr. 284 Harju Maavalitsuse põhimäärus I. Üldsätted 1. Harju Maavalitsus (edaspidi maavalitsus) on maakondlik riigi valitsusasutus, kelle põhiülesanneteks on täidesaatva riigivõimu teostamine maakonnas, riiklike ülesannete lahendamine ning maakonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu tagamine. 2. Harju maakonna territooriumi moodustavad Aegviidu, Anija, Saue, Saku, Kiili, Kernu, Rae, Raasiku, Kose, Kõue, Kuusalu, Harku, Keila, Nissi, Loksa, Padise, Viimsi, Jõelähtme, Vasalemma vald, Tallinna, Saue, Maardu, Kehra, Loksa ja Keila linn. 3. Maakonna piiride ja omavalitsusüksuste piiride ning nende nimede muutmine toimub seadusega sätestatud korras. 4. Maavalitsus juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest ja teistest õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest. 5. Maavalitsus on avalik-õiguslik juriidiline isik, tal on riigivapi kujutisega ja oma nimetusega pitsat ning arveldusarved pankades. Maavalitsust finantseeritakse riigieelarvest. Harju Maavalitsuse aadress on: Roosikrantsi 12, EE0100 Tallinn, Eesti Vabariik. II. Maavalitsuse ülesanded 6. Põhiülesannete täitmisel lahendab maavalitsus alljärgnevaid ülesandeid: 1) riikliku haldamise korraldamine ja koordineerimine Harju maakonnas oma pädevuse piires seadusega ettenähtud korras ja ulatuses; 2) riigi omandisse kuuluva ja maavalitsuse haldusse antud vara kasutamine ning valdamine; vara käsutamine toimub vastavalt Vabariigi Valitsuse korraldustele ja määrustele; 3) maakonnas hariduse, rahanduse, kultuuri, spordi, muinsuskaitse, tervishoiu, sanitaarteenistuse, tööhõive, sotsiaalhoolduse, migratsiooni, ettevõtluse, statistika, riiklike registrite, side, riikliku transpordi, riigiteede, keskkonnakaitse, maakorralduse, metsamajanduse, ehitusjärelevalve ja -planeeringu, kapitaalehituse ning regionaalpoliitika valdkonda kuuluvate küsimuste korraldamine vastavalt Vabariigi Valitsuse määrustele, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti; 4) erinevate ministeeriumide või teiste riigi valitsusasutuste haldusalasse kuuluvate küsimuste lahendamise korraldamine, lähtudes vastavalt ministri või valitsusasutuse juhi korraldustest ja määrustest, kui seadusega ei ole vastavasse valdkonda kuuluvaid küsimusi maakonnas korraldatud teisiti; 5) järelevalve maakonnas vastuvõetud otsuste seaduslikkuse üle õigusaktidega ettenähtud korras ja ulatuses; 6) vajaduse korral ministeeriumide ja teiste riigi valitsusasutuste ning kohalike omavalitsuste vahelise koostöö koordineerimine; 7) kohalike omavalitsuste nõustamine; 8) kohalike omavalitsuste ja Vabariigi Valitsuse sidemete vahendamine. III. Maavalitsuse õigused ja kohustused 7. Täidesaatva riigivõimu teostamisel maakonnas, riiklike ülesannete lahendamisel ning maakonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu tagamisel on maavalitsuse pädevuses: 1) saada ettevõtetelt, asutustelt ja organisatsioonidelt ning kohalikelt omavalitsusorganitelt oma tegevuseks vajalikke andmeid; 2) sõlmida lepinguid, omandada varalisi ja mittevaralisi õigusi ning kanda nendega kaasnevaid kohustusi; sooritada muid oma ülesannete täitmiseks vajalikke toiminguid; 3) teha oma tegevusvaldkonnas koostööd teiste valitsusasutuste ja kohalike omavalitsusorganitega; 4) suunata maakonna valitsemisalas riigieelarvest sihtkapitalidele eraldatavaid vahendeid ja korraldada nende kasutamist; 5) kasutada ja käsutada riigi poolt maavalitsusele eraldatud vahendeid kõige otstarbekamalt; 6) teha lepingute ja kokkulepete alusel koostööd välisriikide vastavate institutsioonide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega Vabariigi Valitsuse poolt antud volituste piires; 7) teha ettepanekuid seadusandlikult reguleerimata küsimuste lahendamiseks Vabariigi Valitsusele, ministeeriumidele ja ametitele; 8) informeerida elanikkonda maakonna probleemidest ja maavalitsuses tehtavast tööst. IV. Maavanem 8. Maavanem on Vabariigi Valitsuse esindaja maakonnas. 9. Maavanem: 1) juhib maavalitsuse tööd ja vastutab maavalitsuse ülesannete täitmise eest; 2) annab oma tegevusest aru Vabariigi Valitsusele; 3) koordineerib vajaduse korral ministeeriumide ja teiste riigi valitsusasutuste ning kohalike omavalitsusüksuste vahelist koostööd; 4) teeb Vabariigi Valitsusele, ministeeriumidele ja vastavatele riigi valitsusasutustele ettepanekuid maakonnas asuvate teiste riigi valitsusasutuste töö korraldamiseks; 5) annab arvamuse maakonnas asuvate teiste riigi valitsusasutuste juhtide ametisse määramise kohta; 6) informeerib maakogu riiklikku regionaalpoliitikat, territoriaalplaneerimist ja kapitaalehitust puudutavatest küsimustest; 7) esitab Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks maavalitsuse aastaeelarve ning vastutab eelarve assigneeringutest kinnipidamise eest; 8) sõlmib lepinguid omavalitsusorganite, omavalitsusüksuste liidu või nende poolt volitatud isikutega riiklike kohustuste täitmiseks; 9) peab maavalitsuse nimel läbirääkimisi ja sõlmib lepinguid teiste riikide vastavate institutsioonide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega Vabariigi Valitsuse poolt antud volituste piires või ülesandel, samuti vabariigi ja maakonna juriidiliste või üksikisikutega; 10) esindab maavalitsust suhetes juriidiliste või üksikisikutega ilma volikirjata; 11) kasutab ja käsutab maavalitsuse vara ja rahalisi vahendeid õigusaktidega kehtestatud korras; 12) sõlmib, muudab või lõpetab töölepingud maavalitsuse töötajatega; 13) täidab talle seadusega ja Vabariigi Valitsuse poolt pandud teisi ülesandeid. 10. Maavanem annab oma pädevuse piires käesoleva põhimääruse punktis 6 toodud ülesannete täitmise korraldamiseks korraldusi, mis on maakonnas täitmiseks kohustuslikud. Maavalitsuse sisemise töö korraldamiseks annab maavanem käskkirju. 11. Maavanema korraldused ja käskkirjad jõustuvad väljaandmise kuupäevast arvates, kui neis ei ole märgitud teist jõustumise kuupäeva. 12. Maavanema ametisse nimetamine ja vabastamine toimub seadusega sätestatud korras. 13. Maavanema asendamine tema äraolekul toimub õigusaktidega kehtestatud korras. V. Maavalitsuse struktuur ja töökorraldus 14. Maavalitsus täidab oma ülesandeid kantselei ja osakondade kaudu. Nii kantselei kui osakondade struktuurilisteks allüksusteks võivad olla talitused. 15. Maavalitsuse koosseisunimestikud ja struktuuriüksuste põhimäärused kinnitab maavanem. 16. Maavalitsuse koosseisu kuuluvad kantselei ja järgmised osakonnad: rahandusosakond, haridusosakond, kultuuri- ja spordiosakond, arenguosakond, sotsiaal- ja tervishoiuosakond, keskkonnaosakond, arhitektuuriosakond, infoosakond, omandireformiosakond, õigusosakond, maakorraldusosakond ja perekonnaseisuosakond. 17. Maavalitsuse asjaajamise korraldamiseks moodustatakse kantselei. Kantselei pädevusse kuulub veel riigi vara kasutamise ja valdamise korraldamine, osakondade ja talituste tehniline, raamatupidamis- ja finantsalane teenindamine. Kantselei struktuuri kinnitab maavanem maasekretäri ettepanekul. Kantselei tegevust juhib juhataja, kes allub maasekretärile. 18. Maasekretär: 1) korraldab maavalitsuse asjaajamist ja õigusalast teenindamist ning vastutab seaduslikkuse eest maavalitsuse pädevuses olevates küsimustes; 2) korraldab maavanema korralduste ja käskkirjade teatavaks tegemist ja vapipitsati hoidmist; 3) organiseerib kohalike omavalitsuste nõustamist. 19. Maavalitsuse põhiosakonnad ning nende tegevusvaldkonnad on: rahandusosakond – rahanduse valdkonda kuuluvate küsimuste korraldamine maakonnas, arvelduste teostamine riigieelarve ning valla- ja linnaeelarvetega, riigi poolt eraldatud rahaliste vahendite otstarbeka ja sihipärase kasutamise kontrollimine maakonnas; haridusosakond – hariduse valdkonda kuuluvate küsimuste korraldamine maakonnas; kultuuri- ja spordiosakond – regionaalse kultuuripoliitika korraldamine maakonnas, rahvuskultuuri säilitamise, kaitsmise ja arendamise ning kultuuritraditsioonide tagamine, noorsoopoliitika ja spordi edendamine; keskkonnaosakond – regionaalse looduskaitsepoliitika, loodusvarade kasutamise riikliku kontrolli teostamine; sotsiaal- ja tervishoiuosakond – riigi sotsiaalpoliitika alusel regionaalse sotsiaal- ja tervishoiualase poliitika väljatöötamine ja elluviimine; õigusosakond – maavalitsuse õiguslik teenindamine, maavalitsuse poolt väljastatavate dokumentide õigusliku ekspertiisi läbiviimine, arvamuste koostamine maavalitsusele esitatavate õigusaktide eelnõude kohta, õigusaktide süstematiseerimise korraldamine ja kohalike omavalitsuste töötajate juriidiline nõustamine; omandireformi osakond – õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise korraldamine; maakorraldusosakond – maareformiga seotud küsimuste lahendamine ning maaüksuste tagastamise maakorraldusliku protsessi korraldamine ja kontroll, maakonna geodeesia ja kartograafia andmepanga loomine ja arendamine; infoosakond – informaatika valdkonda kuuluvate küsimuste korraldamine maakonnas, maakonna ühtse infosüsteemi loomine ja integreerimine riigi infosüsteemidega ning infokeskustega, informatsiooni kogumine, analüüs- ja sünteestöötlemine, otsing, säilitamine ja sihtkasutamise süsteemne korraldamine maavalitsuse personali ja maakonna spetsialistide sihipäraseks varustamiseks infoga; arenguosakond – maakonnas ettevõtluse, riiklike registrite, transpordi ja teede, side ning regionaalpoliitika valdkonda kuuluvate küsimuste korraldamine, maakonna sotsiaalmajandusliku arengu põhisuundade kavandamine ja sellega seonduvate projektide kooskõlastamine ja juhendamine; arhitektuuriosakond – arhitektuuri, maa- ja linnaehituse ja kapitaalehituse valdkonda kuuluvate küsimuste korraldamine maakonnas, ehitus- ja hooneregistri pidamise korraldamine ning ehitusjärelevalve; perekonnaseisuosakond – perekonnaseisuarvestuse korraldamine ja seaduslikkuse tagamine perekonnaseisuaktide registreerimisel. 20. Struktuuriüksuste juhid vastutavad maavanema ees struktuuriüksustele pandud ülesannete täitmise eest maavalitsuse töökorralduses ja struktuuriüksuste põhikirjas sätestatud korras. 21. Ministeeriumide ja teiste riigi valitsusasutuste poolt antakse maavalitsuse struktuuriüksustele seadusega reguleerimata ülesanded ainult maavanema kaudu. 22. Struktuuriüksused ja nende allüksused, kes sooritavad toiminguid riigi nimel, kasutavad riigivapi kujutisega pitsatit vastavalt riigivapi seadusele. 23. Maavalitsuse halduses võivad olla ka riigiettevõtted ja - asutused. Harju Maavalitsuse halduses on Harjumaa Arhiiv, Harjumaa Muuseum, Harjumaa Päästeamet, Harjumaa Põllumajandusosakond, Vääna Hooldekodu. 24. Riigiettevõtete ja -asutuste maavalitsuse haldusse võtmine toimub Vabariigi Valitsuse otsuse või halduslepingu alusel. VI. Harju maakonna vapp ja lipp ning autasud 25. Harju Maavalitsus kasutab Harju maakonna vappi ja lippu, mis on kantud Eesti Vabariigi vapi- ja lipuregistrisse. 26. Harju maakonna vapp on hõbedane (valge) rist punasel kilbil. 27. Harju maakonna lipp on valge-roheline. Lipu laiud on ühelaiused, ülemine laid valge, alumine roheline. Lipu valge laiu keskel on maakonna eritunnusena maakonna vapi kujutis. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11, lipu normaalsuurus on 1050 x 1650 millimeetrit. 28. Harju maakonna vapp ja lipp on Harju maakonna sümbolid, mille kasutamist reguleeritakse seaduse ja käesoleva põhimäärusega. 29. Harju maakonna lipp heisatakse alaliselt Harju Maavalitsuse hoonele riigilipust lippude poolt vaadates vasakule. 30. Harju maakonna lipu võib heisata Harju maakonna linna- ja vallavalitsuste hoonetel, kusjuures maakonna lipp asub linna või valla lipust paremal. 31. Harju maakonna lippu võib kasutada maakondlikel üritustel ning muudel juhtudel maavanema korralduse alusel. 32. Harju maakonna vapi kasutamise õigus on vaid Harju Maavalitsusel, tema osakondadel ja nendel juriidilistel ja füüsilistel isikutel, kellel on maavalitsusega sõlmitud vastav leping. 33. Maavanema korraldusega antakse maakondlikke autasusid. Autasude statuudid kinnitab maavanem. Õiend Lisatud avaldamisandmed.