Vabariigi Valitsus — Viljandi Maavalitsuse põhimääruse kinnitamine — RT I, 58, 986

(õ) 1.12.2008 01:50 Vastavalt maakonna valitsemiskorralduse seaduse (RT I 1993, 51, 696) paragrahvi 7 lõikele 4 Vabariigi Valitsus määrab: Kinnitada Viljandi Maavalitsuse põhimäärus (juurde lisatud). Minister peaministri ülesannetes Liia HÄNNI Siseminister Heiki ARIKE Riigikantselei sekretariaadi direktor riigisekretäri ülesannetes Imre SIIL Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 3. augusti 1994. a. määrusega nr. 283 Viljandi Maavalitsuse põhimäärus I. Üldsätted 1. Viljandi Maavalitsus (edaspidi maavalitsus) on maakondlik riigi valitsusasutus, kelle ülesandeks on täidesaatva riigivõimu teostamine maakonnas riiklike ülesannete lahendamisel ning maakonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu tagamine. 2. Maavalitsust finantseeritakse riigieelarvest. 3. Maavalitsus juhindub oma töös Eesti Vabariigi põhiseadusest ja teistest õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest. 4. Maavalitsus on juriidiline isik, kellel on Eesti riigivapi kujutisega ja oma nimetusega pitsat ning arveldusarve pangas. Maavalitsuse aadress on: Vabaduse plats, EE 2900 Viljandi, Eesti Vabariik. 5. Viljandi maakonna territooriumi moodustavad Viljandi, Mõisaküla, Abja-Paluoja, Suure-Jaani, Karksi-Nuia ja Võhma linn, Abja, Halliste, Kolga-Jaani, Kõo, Kõpu, Olustvere, Paistu, Polli, Pärsti, Saarepeedi, Suure-Jaani, Tarvastu, Vastemõisa ja Viiratsi vallad. Maakonna moodustamine, selle piiride ning omavalitsusüksuste piiride ning nimede muutmine toimub seadusega ettenähtud korras. II. Maavalitsuse ülesanded 6. Maavalitsuse ülesanded on: 1) riiklik haldamine ja riiklik koordineerimine maakonnas oma pädevuse piires seadusega ettenähtud korras ja ulatuses järgmistes valdkondades: riiklik regionaalpoliitika tervisekaitse, tervishoid ja sotsiaalhooldus rahandus, ettevõtlus, tööhõive ja migratsioon haridus, täiskasvanute koolitus, kultuur ja sport statistika ja riiklikud registrid reisijate vedu, riigiteed ja energeetika territoriaalplaneerimine ja ehitusjärelevalve keskkonnakaitse, muinsuskaitse, maakorraldus riiklikud reformid tuletõrje- ja päästeteenistus; 2) riigi valitsusasutuste ja riigi omandis olevate ettevõtete tegevuse koordineerimine maakonnas; 3) riigi omandis oleva vara kasutamine, käsutamine ja haldamine vastavalt seadustele ja teistele õigusaktidele; 4) lepingute sõlmimine oma pädevuse piires. Maavalitsusel on varalised ja mittevaralised õigused ja nendega kaasnevad kohustused; 5) koostöö välisriikide vastavate asutuste ja organisatsioonidega lepingute ja kokkulepete alusel; 6) kohalike omavalitsuste nõustamine maavalitsuse pädevusse kuuluvates valdkondades; 7) muude kohustuste täitmine, mis tulenevad seadustest ja teistest õigusaktidest. III. Maavalitsuse struktuur ja juhtimine 7. Maavalitsust juhib ja tema tööd korraldab maavanem, kes on Vabariigi Valitsuse esindaja maakonnas. 8. Maavalitsuse struktuuriüksused on maavalitsuse kantselei ja osakonnad. Kantseleid juhib maasekretär ning osakonda osakonnajuhataja. 9. Maavalitsuse kantselei ja maavalitsuse osakonnad töötavad maavanema poolt kinnitatud osakonna põhimääruse alusel. 10. Viljandi Maavalitsuse osakonnad on: rahandusosakond majanduse ja arengu osakond põllumajandusosakond maakorraldusosakond keskkonnaosakond kultuuri- ja haridusosakond sotsiaal- ja tervishoiuosakond arhitektuuriosakond perekonnaseisuosakond. Perekonnaseisuosakond sooritab toiminguid riigi nimel ja kasutab oma nimetuse ja riigivapi kujutisega pitsatit. Teistel osakondadel on õigus kasutada asjaajamises oma nimetuse ja maakonna vapi kujutisega pitsatit. 11. Maavalitsuse halduses võivad olla ka riigiettevõtted või -asutused. Viljandi Maavalitsuse halduses on järgmised riigiasutused: Viljandi Muuseum, Viljandi Maakonna Arhiiv, Lahmuse Erikool, Ämmuste Abikool, Viljandi Kutsekool, Tomuski Lasteabikeskus, Väikemõisa Väikelastekodu, Tuletõrje- ja Päästeteenistus, Viiratsi Lastekodu, Tervisekaitsetalitus. 12. Maavanem: 1) juhib maavalitsuse tööd ja vastutab maavalitsuse ülesannete täitmise eest, andes oma tegevusest aru Vabariigi Valitsusele; 2) teeb Vabariigi Valitsusele, ministeeriumidele ja vastavatele riigi valitsusasutustele ettepanekuid maakonnas asuvate riigi valitsusasutuste töö korraldamiseks; 3) võtab tööle ja vabastab töölt maavalitsuse töötajaid ning käesoleva põhimääruse punktis 11 nimetatud riigiettevõtete ja -asutuste juhte; 4) annab arvamuse maakonnas asuvate riigi valitsusasutuste juhtide ja riigi omandis olevate ettevõtete juhtide ametisse määramise ja ametist vabastamise kohta ning riigiettevõtete haldusnõukogude ja riiklike aktsiaseltside juhatuste koosseisude kohta; 5) teeb muudatusi maavalitsuse struktuuris seaduses ettenähtud korras; 6) omab õigust esitada seadusega ettenähtud korras Vabariigi Valitsusele arutamiseks õigusaktide eelnõusid, mis on kooskõlastatud asjaomaste ministeeriumidega, ja teha ettepanekuid õigusaktide muutmiseks; 7) täidab teisi seadustega ja valitsuse määruste ja korraldustega talle pandud kohustusi. 13. Maavanema asendamine tema äraolekul toimub seadusega sätestatud korras. 14. Abimaavanem: 1) koordineerib maavalitsuse kultuuri- ja haridusosakonna ning sotsiaal- ja tervishoiuosakonna tööd; 2) koordineerib ja korraldab maavalitsuse välissuhteid. 15. Maasekretär: 1) juhib maavalitsuse kantselei tööd; 2) korraldab maavalitsuse asjaajamist ja õigusalast teenindamist ning vastutab seaduslikkuse eest maavalitsuse pädevuses olevates küsimustes. 16. Reforminõunik: 1) koordineerib riiklike reformide läbiviimist maakonnas tervikuna; 2) koordineerib maa-ameti osakonna õigustes ja arhitektuuriosakonna tegevust. IV. Töökorralduse üldalused 17. Maavanem annab maavalitsusele pandud ülesannete täitmiseks oma pädevuse piires korraldusi. Maavalitsuse sisemise töö korraldamiseks annab maavanem käskkirju. 18. Maavanema korraldus jõustub üldjuhul selle allakirjutamisest arvates, kui korralduses ei ole märgitud teisiti. 19. Maavanem võib üksikküsimuste läbitöötamiseks moodustada komisjone ja kutsuda kokku nõupidamisi. 20. Maasekretäri, abimaavanema või reforminõuniku ajutise äraoleku korral määrab maavanem oma käskkirjaga vastava töötaja ülesandeid täitma kellegi maavalitsuse töötajatest. Osakonnajuhataja äraolekul määratakse asendaja vastavalt osakonna põhimäärusele. V. Suhted omavalitsuste, riigi valitsusasutuste ja ettevõtetega 21. Maavanem ja maavalitsuse struktuuriüksused teevad koostööd teiste riigi valitsusasutuste ja ettevõtetega ning nendevahelised suhted põhinevad seadustel ja teistel õigusaktidel ning riigiasutustega sõlmitud lepingutel ja käesoleval põhimäärusel. 22. Maavanema ja maavalitsuse suhted omavalitsustega ja nende ühendustega põhinevad seadustel ning vastavatel lepingutel. 23. Riigi valitsusasutused ja riigi omandis olevad ettevõtted on kohustatud esitama maavalitsusele käesolevas põhimääruses nimetatud ülesannete täitmiseks tasuta vajalikku teavet. VI. Viljandi maakonna vapp ja lipp 24. Viljandi maakonnal on vapp ja lipp, mis registreeritakse vastavalt seadusele. 25. Viljandi maakonna vapil on järgmine kujutis. Sinisel kilbil on vasakule vaatav, tõstetud tiibadega hõbedane kotkas, kelle jalad ja nokk on kuldsed. Kotkas hoiab parema jalaga kuldse käepidemega hõbedast mõõka. Kotka rinnal on roheline kilp, millel kolm ühest varrest võrsuvat kuldset viljapead. 26. Viljandi maakonna lipp koosneb kahest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: ülemine laid on valge ja alumine roheline. Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11, lipu normaalsuurus on 1050x1650 millimeetrit. Lipu valge laiu keskosas asetseb maakonna eritunnusena maakonna vapi kujutis. 27. Viljandi maakonna vapi ja lipu kasutamine toimub järgmiselt: 1) Viljandi maakonna vapi kujutist võib kasutada maavalitsuse ja kohalike omavalitsuste pitsatitel. Viljandi maakonna vapi kujutisega pitsat on sõõrikujuline. Sõõri läbimõõt on 35 millimeetrit ja selle keskel on maakonna vapi kujutis. Sõõri ülemisel äärel on vastava asutuse nimetus; 2) Viljandi maakonna vapi ja lipu kujutist võivad kasutada käesoleva punkti alapunktis 1 nimetatud organid dokumendiplankide, trükiste, embleemide, meenete ja siltide kujunduselemendina. Muudel juhtudel reguleeritakse vapi ja lipu kujutise kasutamine maavanema korraldusega; 3) neile, kellel on vapi ja lipu kasutamise õigus, väljastab koopiad maasekretär. Vapi disainitud kuju kuulub igal üksikul juhul läbivaatamisele ja kinnitamisele maasekretäri poolt; 4) Viljandi maakonna lipp heisatakse alaliselt maavalitsuse hoonel ning selle võib heisata ka linna- ja vallavalitsuse hoonetel. Maakonnalipu võib heisata avalikel üritustel, samuti perekondlike sündmuste puhul. 28. Viljandi maakonna lipu heiskamisel koos Eesti riigilipuga või mõne teise riigi lipuga, asub maakonnalipp lippude poolt vaadates vasakul. Viljandi maakonna lipu heiskamisel koos linna-, valla- või muu lipuga, asub maakonnalipp lippude poolt vaadates paremal. 29. Vapi ja lipu etalonkujutisi säilitatakse maavalitsuses. Õiend Lisatud avaldamisandmed.