Vabariigi Valitsus — "Eesti meremehe teenistusraamatu määrustiku" ja "Eesti meresõidutunnistuse väljaandmise eeskirja" kinnitamise kohta — RT, 41, 545

(õ) 28.11.2008 EESTI VABARIIGI VALITSUSE MÄÄRUS Eesti Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada juurdelisatud «Eesti meremehe teenistusraamatu määrustik» ja «Eesti meresõidutunnistuse väljaandmise eeskiri». 2. Kehtestada, et: 1) Eesti meremehe teenistusraamatu ja Eesti meresõidutunnistuse trükkimise ning nende väljaandmise korraldab Eesti Veeteede Amet. Samaaegselt lõpetatakse Eestis meremeestele endise NSV Liidu meremehe passide väljaandmine. Üleminek Eesti meremehe teenistusraamatule toimub järk-järgult seniste, endise NSV Liidu meremehe passide väljavahetamise teel. Eesti kodanikule väljaantud, endise NSV Liidu meremehe pass kaotab kehtivuse pärast 31. detsembrit 1993. a.; 2) Eesti meremehe teenistusraamatu ja Eesti meresõidutunnistuse eest võetakse teenustasu järgmiselt: esmakordselt väljaantava, Eesti meremehe teenistusraamatu väljaandmise eest tasub tööandja 50 krooni; teenistusraamatu korduva väljaandmise eest selle kaotamise, hävimise või kõlbmatuks muutumise korral tasub meremees või tööandja 100 krooni Eesti Veeteede Ameti komisjoni otsuse alusel; esmakordselt väljaantava Eesti meresõidutunnistuse väljaandmise eest tasub teise riigi kodanik või kodakondsuseta isik 15 krooni; meresõidutunnistuse korduva väljaandmise eest selle kaotamise, hävimise või kõlbmatuks muutumise korral tasub meremees või tööandja 30 krooni Eesti Veeteede Ameti komisjoni otsuse alusel. 3. Eesti meremehe teenistusraamatu ja Eesti meresõidutunnistuse väljaandmise eest teenustasuna saadud summad kantakse riigieelarvesse. Eesti Vabariigi Valitsuse esimees T. VÄHI Eesti Vabariigi riigiministri asetäitja E. BEKKER Tallinn, Toompea, 16. septembril 1992. Nr. 268. Kinnitatud Eesti Vabariigi Valitsuse 16. septembri 1992. a. määrusega nr. 268 Eesti Meremehe teenistusraamatu m ä ä r u s t i k 1. Eesti meremehe teenistusraamat antakse välja vastavuses Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) 1958. aasta konventsiooniga nr. 108 meremeeste riiklike, isikut tõendaate dokumentide kohta. 2. Käesolev määrustik reguleerib Eesti meremehe teenistusraamatu (edaspidi teenistusraamat) väljaandmist ning määrab kindlaks isikute ringi, kelle teenistusraamat antakse. 3. Teenistusraamatuid annab välja Eesti Veeteede Amet tööandja esildise alusel Eesti Vabariigi kodanikele, kes töötavad, asuvad tööle või praktikale Eesti või välisriikide laevadel. Eesti Passiameti poolt kinnitatud isikukoodiga meremehe teenistusraamat on isikut tõendavaks dokumendiks nii Eestis kui välisriikides. Eesti kodanikul võib olla üheaegselt, vastavalt tema töö eripärale, Eesti kodaniku pass ja Eesti meremehe teenistusraamat. 4. Teenistusraamatu omanik võib Eestist lahkuda ja Eestisse saabuda laeval, mille munsterrolli ta on kantud. Teenistusraamatu omanik võib Eestist lahkuda, kui ta siirdub oma töökohale välisriigis asuval laeval, samuti saabuda Eestisse pärast teenistuse lõppemist välisriigis asuval laeval. Teenistusraamat koos laeva munsterrolliga lubab teenistusraamatu omanikul vastavalt rahvusvahelistele kokkulepetele ületada piiri viisavabalt. 5. Teenistusraamat on 64-leheküljeline ning trükitud eesti ja inglise keeles. 6. Teenistusraamatu kehtivusaeg on 10 aastat selle väljaandmise päevast arvates. 7. Teenistusraamatusse pannakse meremehe foto mõõtmetega 40×50 mm. Foto võib olla kas must-valge või värviline. Fotol peab isik olema otsevaates, ilma peakatteta. 8. Meremees, kes on jäänud ilma teenistusraamatuta tema suhtes toimepandud kuriteo või muu erakorralise sündmuse tagajärjel, esitab uue teenistusraamatu saamise taotluse koos juurdlus-, politsei-, kohtu- või uurimisorganite õiendiga. 9. Teenistusraamatu kaotamise, hävimise või kõlbmatuks muutumise korral peab meremees esitama üksikasjaliku seletuse Eesti Veeteede Ametile. Andmed kaotatud, hävinud või kõlbmatuks muutunud teenistusraamatute kohta edastatakse viivitamata Eesti Politseiametile ja Eesti Piirivalveametile. 10. Meremehe lahkumisel Eesti kodakondsusest tagastatakse teenistusraamat Eesti Veeteede Ametile. Tagastamata teenistusraamatu kohta edastatakse informatsioon Eesti Politseiametile ja Eesti Piirivalveametile. 11. Eesti kodanikule ei anta teenistusraamatut järgmistel juhtudel: 1) kui isiku vastu on algatatud kriminaalasi tahtliku kuriteo toimepanemises – kuni kriminaalasja lõpetamiseni või süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel, kui see võib olla aluseks töölepingu lõpetamisel; 2) kui isik hoidub kõrvale kohtu poolt määratud kohustuste täitmisest – kuni kohustuste täitmiseni; 3) kui isiku vastu on kohtusse esitatud tsiviilhagi – kuni tsiviilkohtumenetluse lõppemiseni. 12. Teenistusraamatu võib meremehelt ära võtta Eesti Politseiameti, Eesti Piirivalveameti, Eesti Migratsiooniameti või Eesti Veeteede Ameti ametiisik teenistusraamatu võltsimise avastamise korral, õiguserikkumise puhul või kui meremees on selle andnud kasutamiseks teisele isikule, kusjuures: 1) äravõetud teenistusraamat antakse üle Eesti Veeteede Ametile; 2) äravõetud kehtiv teenistusraamat tagastatakse meremehele tasuta pärast käesolevas punktis loetletud asjaolude väljaselgitamist, juhul kui tema käitumises ei olnud õiguserikkumise koosseisu. 13. Teenistusraamatut on keelatud anda ja võtta vastu pandina või tagatisena ükskõik millise tehingu puhul. 14. Teenistusraamatut võib kasutada ainult töise eesmärgiga välisreisidel. 15. Kaebustega teenistusraamatu väljaandmisest keeldumise kohta võib teenistusraamatu taotleja pöörduda kohtusse 3 kuu jooksul, arvates teenistusraamatu saamise taotluse esitamise kuupäevast. 16. Teenistusraamat kuulub vahetamisele järgmistel juhtudel: 1) ees- või perekonnanime muutmisel; 2) ebatäpsete sissekannete avastamise korral; 3) teenistusraamatu täitumisel sissekannetega; 4) kasutamiskõlbmatuks muutumisel; 5) kehtivusaja lõppemisel. Väljavahetamisele kuuluv teenistusraamat tagastatakse Eesti Veeteede Ametile. 17. Teenistusraamatusse kantakse meremehe kohta järgmised andmed: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) sünniaeg; 3) sünnikoht; 4) teenistusraamatu väljaandmise kuupäev; 5) pikkus; 6) sugu; 7) isikukood; 8) teenistusraamatu kehtivuse aeg. Teenistusraamatu saaja kinnitab teenistusraamatusse kantud andmete õigsust oma allkirjaga. Teenistusraamatus on selle väljaandnud riigiorgani nimetus. 18. Pealemunsterdamisel kantakse teenistusraamatusse: 1) laeva nimi; 2) registreerimistähis; 3) laeva tüüp; 4) kogumahutavus koos peamasinate võimsuse märkimisega; 5) ametikohale munsterdamise aasta, kuu, päev; 6) sadam; 7) ametikoht. Mahamunsterdamisel kantakse teenistusraamatusse: 1) ametikohalt mahamunsterdamise aasta, kuu, päev; 2) sadam; 3) laeva sõidupiirkond. Sissekandele kirjutab alla laevaomanik või kapten (esindaja), kinnitades seda võimaluse korral laevakompanii või laeva pitsatiga. Allkirjale tuleb lisada nimi trükitähtedega. 19. Teenistusraamatusse ei tehta sissekandeid Eesti piiri ületamise kohta. 20. Meremehe töö- või ametikoha muutumisel või meremehe määramisel teisele laevale teeb laevakapten vastava sissekande teenistusraamatusse. 21. Teenistusraamatute väljaandmise, arvestuse, hoidmise ja sellekohase aruandluse korra kehtestab Eesti Veeteede Amet. Kinnitatud Eesti Vabariigi Valitsuse 16. septembri 1992. a. määrusega nr. 268 Eesti meresõidutunnistuse väljaandmise e e s k i r i 1. Käesolev eeskiri määrab kindlaks meresõidutunnistuse otstarbe, isikute ringi, kellele tunnistus antakse, väljaandmise korra ja meresõidutunnistusi väljaandva riigiasutuse. 2. Meresõidutunnistusi annab välja Eesti Veeteede Amet tööandja esildise alusel teiste riikide kodanikele või kodakondsuseta isikutele, kes töötavad, asuvad tööle või praktikale Eesti laevadel. Meresõidutunnistusse kantakse meremeeste teenistusalased andmed Eesti laevadel. 3. Meresõidutunnistus kehtib ainult koos isikut tõendava dokumendiga. Tunnistusel peab olema sellekohane märkus. 4. Meresõidutunnistuse omanik võib Eestist lahkuda ja Eestisse saabuda, kui ta on kantud Eesti laeva munsterrolli. Meresõidutunnistuse omanik võib Eestist lahkuda, kui ta siirdub oma töökohale välisriigis asuval laeval, ja saabuda Eestisse või oma kodumaale pärast teenistuse lõppemist välisriigis asuval Eesti laeval. Meresõidutunnistus koos munsterrolli ja meremehe kodumaa võimude poolt väljaantud, isikut tõendava dokumendi või kodakondsuseta isiku tunnistusega, millega meremees võib lahkuda kodumaalt, lubab meresõidutunnistuse omanikul vastavalt rahvusvahelistele kokkulepetele viisavabalt piiri ületada. 5. Meresõidutunnistus on 16-leheküljeline ning trükitud eesti ja inglise keeles. 6. Meresõidutunnistus antakse välja 3 aastaks, kusjuures tunnistuse täitumisel sissekannetega, hävimise või kaotsimineku puhul asendatakse see vajaduse korral uuega. 3-aastase kehtivusaja möödumisel asendatakse tunnistus uuega. 7. Meresõidutunnistusse kantakse järgmised andmed: 1) registreerimisnumber; 2) eesnimi; 3) perekonnanimi; 4) sünniaeg; 5) sünnikoht; 6) kodakondsus; 7) elukoht; 8) tunnistuse väljaandmise kuupäev. Meresõidutunnistuse saaja kinnitab tunnistusse kantud andmete õigsust oma allkirjaga. Meresõidutunnistusse märgitakse tunnistuse väljaandnud riigiorgani nimetus. 8. Pealemunsterdamisel kantakse meresõidutunnistusse: 1) pealemunsterdamise aasta, kuu ja päev; 2) ametikoht; 3) laeva nimi; 4) registreerimistähis; 5) kogumahutavus koos peamasinate võimsuse märkimisega; 6) laeva valdaja; 7) kodusadam. Mahamunsterdamisel kantakse meresõidutunnistusse: 1) ametikohalt mahamunsterdamise aasta, kuu ja päev; 2) sadam; 3) laeva sõidupiirkond; 4) sõidu aeg; 5) mahamunsterdamise aasta, kuu ja päev. Sissekannetele kirjutab alla laevaomanik või kapten (esindaja), kinnitades seda võimaluse korral laevakompanii või laeva pitsatiga. Allkirjale tuleb lisada nimi trükitähtedega. 9. Meresõidutunnistus kuulub vahetamisele järgmistel juhtudel: 1) kehtivusaja lõppemisel; 2) ees- ja perekonnanime muutmisel; 3) ebatäpsete sissekannete avastamise korral; 4) tunnistuse täitumisel sissekannetega; 5) kasutamiskõlbmatuks muutumisel. Väljavahetamisele kuuluv meresõidutunnistus tagastatakse Eesti Veeteede Ametile. 10. Teise riigi kodanikele või kodakondsuseta isikutele ei anta meresõidutunnistust välja järgmistel juhtudel: 1) kui isiku vastu on kohtusse esitatud tsiviilhagi – kuni tsiviilkohtumenetluse lõpetamiseni; 2) kui isik hoidub kõrvale kohtu poolt määratud kohustuste täitmisest – kuni kohustuste täitmiseni; 3) kui isiku vastu on algatatud kriminaalasi tahtliku kuriteo toimepanemises – kuni kriminaalasja lõpetamiseni või süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel, kui see võib olla töölepingu lõpetamise aluseks. 11. Meresõidutunnistuse võib meremehelt ära võtta Eesti Veeteede Ameti ametiisik selle võltsimise avastamise korral või kui meremees on andnud tunnistuse kasutamiseks teisele isikule, kusjuures äravõetud kehtiv meresõidutunnistus tagastatakse meremehele tasuta pärast asjaolude väljaselgitamist, juhul kui tema käitumises ei olnud õiguserikkumise koosseisu. 12. Juhul kui teise riigi kodanik või kodakondsuseta isik saab Eesti kodakondsuse, antakse talle Eesti meremehe teenistusraamat. Meresõidutunnistus tagastatakse Eesti Veeteede Ametile. 13. Meresõidutunnistuse kaotamise, hävimise või kõlbmatuks muutumise korral peab meremees esitama üksikasjaliku seletuse Eesti Veeteede Ametile. 14. Kaebustega meresõidutunnistuse väljaandmisest keeldumise kohta võib meresõidutunnistuse taotleja pöörduda kohtusse kolme kuu jooksul, arvates meresõidutunnistuse saamise taotluse esitamise päevast. 15. Meremehe töö- või ametikoha muutumisel teeb sissekande meresõidutunnistusse laeva kapten. 16. Meresõidutunnistuse väljaandmise, arvestuse hoidmise ja sellekohase aruandluse korra kehtestab Eesti Veeteede Amet. Õiend Lisatud avaldamisandmed.