Vabariigi Valitsus — Juriidiliste isikute maamaksuga maksustamise kohta — RT, 1991, 1, 9

Vastavalt Eesti Vabariigi seadusele maamaksu kehtestamise kohta 1991. aastaks Eesti Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada juriidiliste isikute maamaksuga maksustamise kord 1991. aastaks (juurde lisatud). 2. Elamu-, garaaži- ja suvilakooperatiividele säilitada 1991. aastaks senikehtiv hoone- ja maamaksuga maksustamise kord. Eesti Vabariigi Valitsuse esimees E. SAVISAAR Eesti Vabariigi riigiminister R. VARE Tallinn, Toompea, 22. detsembrist 1990. a. nr. 261 K I N N I T A T U D Eesti Vabariigi Valitsuse 22.detsembri 1990.a. määrusega nr. 261 JURIIDILISTE ISIKUTE MAAMAKSUGA MAKSUSTAMISE KORD 1991. aastaks 1. Maamaksu maksavad juriidilised isikud, kellele on antud kasutada maa Eesti Vabariigi territooriumil. 2. Põllumajandusliku tootmisega tegelevad juriidilised isikud maksavad maamaksu kahes osas: maa üldpindala maksumäära ja haritava maa pindala maksumäära järgi. Teised juriidilised isikud maksavad maamaksu maa üldpindala järgi, millest on välja jäetud riiklike ja ametkondlike maanteede, riiklike raudteede, tsiviillennuväljade, riiklike raadioobjektide antenniväljade ning turbaväljade all olev maa. (EV V m. 14.06.91. nr.108) Maksustatava maa suuruse andmed annab Eesti Vabariigi Riikliku Maksuameti kohalikule organile (edaspidi - kohalik maksuamet) Eesti Vabariigi Riikliku Maa-ameti kohalik maa-amet, lähtudes riiklikust maakatastrist. 3. Kehtestada põllumajandusliku tootmisega tegelevatele juriidilistele isikutele maamaksu ühtne määr 5 rubla aastas maa üldpindala ühe hektari kohta. Kehtestada haritavale maale täiendavad keskmised maksumäärad ühe hektari eest aastas maakondade lõikes järgmiselt: Harju maakond 16,7 rubla Hiiumaa maakond 1,1 rubla Ida-Viru maakond 17,0 rubla Jõgeva maakond 29,4 rubla Järva maakond 31,6 rubla Lääne maakond 10,0 rubla Lääne-Viru maakond 27,4 rubla Põlva maakond 11,5 rubla Pärnu maakond 11,4 rubla Rapla maakond 19,6 rubla Saare maakond 6,1 rubla Tartu maakond 24,0 rubla Valga maakond 14,2 rubla Viljandi maakond 23,3 rubla Võru maakond 7,1 rubla Nimetatud maksumäärasid võib maakonna- või linnavalitsus maakasutajatele suurendada või vähendada, lähtudes maa kvaliteedist ning asukohast. Linnas asuva põllumajandusliku tootmisega tegeleva juriidilise isiku maamaksuga maksustamisel rakendatakse piirneva maakonna maksumäära. 4. Teised juriidilised isikud maksavad maamaksu maa ühe ruutmeetri eest aastas asula klassist olenevalt järgmiselt: I klass 30,0 kopikat II klass 6,0 kopikat III klass 5,0 kopikat IV klass 4,0 kopikat V klass 3,0 kopikat 5. Linnade ja alevite valitsustel on õigus suurendada kuni 10 korda oma haldusterritooriumil teatud piiritletud territooriumidele käesoleva määruse punktis 4 kehtestatud maksumäärasid, lähtudes maa asukohast ja muudest kriteeriumidest. 6. Maamaksu maksmisest vabastatakse: 1) riigi- ja kohalike omavalitsuste eelarvelised asutused; 2) maakasutajateks olevad riiklike loodus- ja teiste kaitsealade valdajad; 3) teised maksukohustuslased seadusandluses ettenähtud juhtudel. 7. Maamaks laekub maatüki asukoha järgse kohaliku omavalitsuse eelarvesse. 8. Kohalikel omavalitsustel on õigus anda maksusoodustusi nendele maakasutajatele, kellelt maamaks vastavalt käesoleva määruse punktile 7 laekub selle kohaliku omavalitsuse eelarvesse, kaasa arvatud maatükkide osas, kus looduskaitseala kaitserežiimi järgimine tingib maakasutuspiiranguid. 9. Eesti Vabariigi linnad, alevid ja muud haldusüksused arvatakse maamaksu kehtestamisel järgmistesse klassidesse: I klass - Tallinna, Tartu, Narva, Kohtla-Järve, Pärnu ja Sillamäe linn; II klass - Haapsalu, Jõgeva, Kuressaare, Kärdla, Maardu, Paide, Rakvere, Valga, Viljandi ja Võru linn ning Põlva ja Rapla alev; III klass - Elva, Keila, Kiviõli, Kunda, Otepää, Paldiski, Sindi, Põltsamaa, Tapa, Tõrva ja Türi linn ning Aegviidu, Kehra, Loksa, Narva-Jõesuu, Saue ja Võsu alev; IV klass - teised linnad ja alevid; V klass - maa-asulad ja teised nimetamata territooriumid. 10. Juriidilised isikud maksavad maamaksu 1991. aasta 1.jaanuari seisuga kasutada olevalt maalt ning esitavad maksuarvutluse sama aasta 15.märtsiks maa asukoha järgsele kohalikule maksuametile. 11. Põllumajandusliku tootmisega tegelevad juriidilised isikud maksavad aasta kestel eraldatud maatükkidelt maamaksu juhul, kui nad said vastaval aastal sellelt maalt saaki. Teised juriidilised isikud maksavad aasta kestel eraldatud maatükkidelt maamaksu maatüki eraldamisele järgnevast kuust alates. 12. Maatüki äravõtmisel või vähendamisel lõpetatakse sellelt maamaksu võtmine või vähendatakse seda alates kuust, millal maatükk ära võeti või seda vähendati. Kui äravõetud (vähendatud) maatükkidelt sai põllumajandusliku tootmisega tegelev maakasutaja vastaval aastal saaki, siis maksu ümber ei arvutata. 13. Käesoleva korra rakendamise juhendi kehtestab Eesti Vabariigi Rahandusministeerium. 14. Käesoleva määruse täitmist kontrollib Eesti Vabariigi Riiklik Maksuamet. 15. Käesoleva korra rikkumise eest vastutab rikkuja kooskõlas Eesti Vabariigi seadustega.