Vabariigi Valitsus — Teabe tunnistamine riigisaladuseks ja teabekandja salastatuse kestuse määramine — RT I, 1995, 60, 1022

Riigisaladuse seaduse (RT I 1994, 45, 720) paragrahvi 3 lõike 1, jälitustegevuse seaduse (RT I 1994, 16, 290) paragrahvi 5 lõike 2, riigireservi seaduse (RT I 1994, 91, 1529) paragrahvi 23 lõike 2, Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite või relvajõudude luure- või vastuluureorganite teenistuses olnud või nendega koostööd teinud isikute arvelevõtmise ja avalikustamise korra seaduse (RT I 1995, 17, 233) paragrahvi 10 lõike 1 alusel Vabariigi Valitsus määrab: 1. Riigisaladus on: Teabe nimetus Teabekandja salastatuse maksimaalne kestus aastates 1) jälitustegevuse organiseerimine ja taktika ning andmed salajast koostööd tegevate või teinud isikute kohta 50 2) mobilisatsioonivaru koosseis, kogused ja muud andmed 10 3) Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite või relvajõudude luure- või vastuluureorganite teenistuses olnud või nendega koostööd teinud isikute arvelevõtmise ja avalikustamise korra seaduse paragrahv 5 lõike 2 punktis 1 sätestatud korras Kaitsepolitseiametile julgeoleku- või luureorgani teenistuses olemise või sellega koostöö tegemise kohta isikliku ülestunnistuse esitanud isiku kohta käivad andmed, välja arvatud juhul, kui julgeoleku- või luureorgani teenistuses olnud või sellega koostööd teinud isik on eelnimetatud teenistuse või koostööga seonduvalt rikkunud sel ajal kehtinud seadusi või on sooritanud inimsusevastaseid kuritegusid või sõja- kuritegusid ning seaduse rikkumine või kuriteo toimepanek antud isiku poolt on kohtulikult tõendatud jõustunud kohtulahendiga 50 4) luure- ja vastuluuretegevus, selle organiseerimine ja meetodid ning infoallikad, luure- ja vastuluuretegevuse käigus saadud teave 50 5) Kaitsepolitseiameti struktuur, koosseis ning relvastuse liigid ja kogus 50 6) riigisaladust valdavate või kasutavate asutuste evakueerimisplaanid 50 7) riigisaladuse kaitse vahendid ning meetodid 50 8) riikidevahelised lepingud ja dokumendid ning nende projektid, mis on salajased poolte kokkuleppel vastavalt poolte kokkuleppele, kuid mitte kauem kui 50 9) välisriikidelt või rahvusvahelistelt organisatsioonidelt saadud salajane teave või teave, mille puhul üks pooltest eeldab, et informatsioon või selle allikad peavad püsima saladuses vastavalt poolte kokkuleppele, kuid mitte kauem kui 50 10) Kaitsepolitseiametile riigieelarvest eraldatud vahendite jaotus 25 11) Kaitsepolitseiametile riigieelarvest investeeringuteks eraldatud vahendite jaotus 25 12) Eesti Panga turvaosakonna ja aktsiaseltsi «Inkassaator» relvastuse liigid ja kogus 25 13) riigieelarve riigikaitseliste assigneeringute jagamine 5 2. Kui teabekandjas sisalduv teave, mille teatavakssaamine välisriigile või vastavat luba mitteomavale isikule võib kahjustada riigi julgeolekut, tema majanduslikke või poliitilisi huve, ei ole tunnistatud riigisaladuseks, siis teabekandja koostaja esitab asutuse juhile kirjaliku argumenteeritud ettepaneku selle teabe salastamise vajaduse kohta. Vajaduse korral esitab asutuse juht eelnimetatud ettepaneku teabe riigisaladuseks tunnistamise kohta oma kõrgemalseisvale organile, selle puudumisel aga Siseministeeriumile, kes esitab ettepanekud arvamuse avaldamiseks riigisaladuse kaitse korraldamise ekspertkomisjonile. 3. Riigisaladuse kaitse korraldamise ekspertkomisjon vaatab esitatud ettepaneku läbi ja esitab sellekohase motiveeritud soovituse Vabariigi Valitsusele. Ekspertkomisjoni soovituses märgitakse: läbivaadatud teabe iseloom ja sisu; selle salastamise vajaduse tinginud tegurid, sealhulgas selle avaldamise korral (kaotsimineku, lubamatu edastamise või modifitseerimise jms. puhul) riigile tekitada võidav kahju; ekspertkomisjoni otsus vajaduse kohta täiendada riigisaladuseks tunnistatud teabe loetelu. 4. Kõrgemalseisvale organile või Siseministeeriumile salastamiseks esitatud teavet tuleb käsitleda kui riigisaladuseks tunnistatud teavet kuni Vabariigi Valitsuse sellekohase otsuseni. Peaminister Tiit VÄHI Siseminister Edgar SAVISAAR Riigisekretär Uno VEERING