Vabariigi Valitsus — Vabariigi Valitsuse 19. jaanuari 1994. a. korraldus nr. 35-k — RT I, 1994, 11, 166

1. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 7. septembri 1993. a. korraldusest nr. 539-k moodustada Riigikantselei juurde Eesti Haldusjuhtimise Instituut ning kinnitada tema põhikiri (juurde lisatud). 2. Anda Tallinnas Sütiste tee 21 asuv hoone kinnisvarana Eesti Haldusjuhtimise Instituudi valdusse. Peaminister Mart LAAR Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 19. jaanuari 1994. a. korraldusega nr. 35-k Eesti Haldusjuhtimise Instituudi põhikiri I. Üldsätted 1. Eesti Haldusjuhtimise Instituut (edaspidi instituut) on Riigikantselei juures tegutsev riiklik õppeasutus. Instituut korraldab riigiametnike ja omavalitsusteenistuse ametnike koolitust ja haldusjuhtimise alast teaduslikku uurimistööd, aidates nii kaasa ametialaselt kompetentse ametnikkonna kujundamisele. 2. Instituudi moodustab Vabariigi Valitsus, kes kinnitab tema põhikirja ja teeb vajaduse korral selles muudatusi riigisekretäri esildise alusel. 3. Instituut juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest ja muudest õigusaktidest ning käesolevast põhikirjast. 4. Instituut teeb iseseisvalt vastastikust huvi pakkuvat koostööd Eesti Vabariigi ja välisriikide õppeasutustega, sealhulgas kõrgkoolidega, samuti teadusasutuste, ametkondade ja organisatsioonidega. 5. Instituut on juriidiline isik. Tal on oma nimetuse ja riigivapi kujutisega pitsat ning sümbolid. 6. Instituudi juriidiline aadress on: EE0108 Eesti Vabariik, Tallinn, Sütiste tee 21 ja nimetus inglise keeles: Estonian Institute of Public Administration. II. Tegevusvaldkonnad 7. Instituudi tegevusvaldkonnad on: 1) riigiametnike, omavalitsusorganite juhtide ja omavalitsusteenistuse ametnike täienduskoolitus; 2) haldusjuhtimise alased kursused, konsultatsioonid ja ekspertiisid; 3) haldusjuhtimise alane uurimis- ja metoodiline töö; 4) kirjastustegevus; 5) koolituse korraldamiseks vajalik majandustegevus. III. Juhtimine 8. Instituuti juhivad instituudi nõukogu (edaspidi nõukogu), kes on instituudi kõrgeim kollegiaalne juhtimisorgan, ning instituudi rektor. 9. Nõukogu on seitsmeliikmeline ja moodustatakse järgmistel alustel: kolm liiget nimetab riigisekretär, ühe liikme delegeerivad üleriigilised omavalitsusliidud, ühe liikme valivad instituudi õppejõud ja teadustöötajad, üks liige kutsutakse vähemalt kolme nõukogu liikme ettepanekul välisriikide vastava eriala spetsialistide hulgast. Ametikoha järgi kuulub nõukogu koosseisu instituudi rektor. 10. Nõukogu koosseisu kinnitab riigisekretär neljaks aastaks. Nõukogu on pädev otsustama, kui tema koosseisu on kinnitatud vähemalt viis liiget. 11. Nõukogu valib oma liikmete hulgast esimehe, kes juhatab nõukogu istungeid ja korraldab nõukogu liikmete tegevust. Nõukogu otsused võetakse vastu kinnitatud koosseisu lihthäälteenamusega. Nõukogu otsustele kirjutavad alla esimees ja üks nõukogu istungist osavõtnud nõukogu liige. 12. Nõukogusse liikmeid esitanud üleriigilistel omavalitsusliitudel ning instituudi õppejõududel ja teadustöötajatel on õigus taotleda nende poolt esitatud nõukogu liikmete väljavahetamist, esitades riigisekretärile sellekohase taotluse koos uue liikmekandidaadi isikuandmetega. Otsuse nõukogu liikmete väljavahetamise kohta enne volituste lõpptähtaega võtab riigisekretär tema enda poolt nimetatud liikmete osas vastu iseseisvalt, teiste liikmete osas aga arvestades esitatud taotlusi. 13. Nõukogu istungid toimuvad vähemalt kolm korda aastas. Nõukogu liikmel on õigus algatada nõukogu istungi kokkukutsumine, esitades nõukogu esimehele sellekohase taotluse koos arutusele tuleva küsimusega. Nõukogu esimees on kohustatud kutsuma nõukogu istungi kokku ühe kuu jooksul taotluse saamise päevast arvates. 14. Nõukogu: 1) kinnitab instituudi arengukava, koolituse üldsuunad ja programmid ning teaduslike uurimistööde teemad; 2) kinnitab instituudis koolitus- ja uurimistööga tegelevate, toetavate ja teenindavate üksuste struktuuri ja ülesanded; 3) kinnitab instituudi eelarve riigieelarvest ja teistest allikatest laekuvate vahendite osas; 4) valib nõukogu esimehe ja kinnitab instituudi aukohtu statuudi; 5) töötab välja rektori valimise ja asendamise korra, valib kolmeks aastaks rektori ja sõlmib temaga töölepingu ning kuulab üks kord aastas rektori aruannet tema tööst ja instituudi olukorrast; 6) kehtestab nõukogu liikmete kulutuste hüvitamise korra ja ulatuse vastavalt Eesti Vabariigi õigusaktidele; 7) esitab arvamuse instituudi reorganiseerimise ja likvideerimise kavade kohta; 8) tühistab rektori käskkirju, kui need on vastuolus Eesti Vabariigi õigusaktide ja käesoleva põhikirjaga. 15. Rektor: 1) juhib kõrgeima ametiisikuna instituudi tegevust, vastutab instituudi üldise arengu ja seisundi eest; 2) esindab ilma volituseta instituuti suhetes riigi- ja omavalitsusorganitega ning kohtus; 3) sõlmib instituudi nimel lepinguid ja annab volikirju; 4) käsutab instituudi vara ja rahalisi vahendeid; 5) kinnitab instituudi struktuuriüksuste koosseisud; 6) sõlmib instituudi töötajatega töölepinguid ja lõpetab neid ning korraldab töötajatele täienduskoolitust; 7) korraldab halduskoolituse vajaduse väljaselgitamist ja analüüsimist, peab sidemeid Riigikantselei, ministeeriumide, riiklike ametite ja omavalitsusüksustega ning nende üleriigiliste liitudega; 8) täidab muid ülesandeid, mis ei kuulu nõukogu ega instituudi struktuuriüksuste pädevusse. 16. Rektor annab oma pädevuse piires käskkirju. 17. Rektori äraolekul asendab teda asetäitja. Rektori asendamise määrab rektor oma käskkirjaga nõukogu poolt kehtestatud korras. 18. Instituudi struktuuriüksuste juhid korraldavad iseseisvalt nende poolt juhitava üksuse tööd vastavalt nõukogu poolt kinnitatud ülesannetele ning kooskõlas käesoleva põhikirjaga. 19. Instituudi struktuuriüksustes kasutatakse nii koosseisulisi kui lepingulisi töötajaid. IV. Vara ja vahendid 20. Instituudi vara on tema valduses, kasutuses ja käsutuses olevad põhi- ja käibevahendid, samuti tema põhikirjalistes tegevusvaldkondades teenitud omavahendid või tema valdusse antud vara rentimisest saadud vahendid. 21. Instituuti finantseeritakse riigieelarvest ja teistest allikatest. Instituut kasutab oma põhikirjaliste tegevusvaldkondadega seotud ülesannete täitmiseks tema poolt loodud fondide või teiste fondide poolt talle üleantud vahendeid vastavalt nõukogu otsustele. 22. Instituut tagab raamatupidamise ja statistilise arvestuse pidamise, samuti maksude tasumise riigi- ja kohalikku eelarvesse Eesti Vabariigi õigusaktides ettenähtud korras. 23. Instituut tagab oma finants- ja majandustegevuse perioodilise kontrolli. Instituudi tegevuse kontrollimiseks võidakse moodustada revisjoniteenistus, kes kontrollib tema majandustegevust osaliselt või kompleksselt. V. Reorganiseerimine või tegevuse lõpetamine 24. Instituudi tegevuse reorganiseerib või lõpetab Vabariigi Valitsus riigisekretäri esildise alusel, arvestades instituudi nõukogu seisukohta. 25. Instituudi tegevuse lõpetamise korral moodustab riigisekretär likvideerimiskomisjoni, kes pärast nõuete rahuldamist teeb ettepaneku allesjäänud vara ja kohustiste üleandmise kohta. 26. Instituudi tegevus loetakse lõppenuks päevast, millal riigisekretär kinnitab likvideerimiskomisjoni otsuse.