Vabariigi Valitsus — Korteriüürireformi läbiviimise kohta — RT I, 58, 806

Korteriüürireformi teisele etapile üleminekuks vastavalt Vabariigi Valitsuse 11. juuni 1993.a. määrusele nr. 172 "Korteriüürireformi esimese etapi pikendamise ja teisele etapile ülemineku kohta" (RT I 1993, 35, 549) Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada juurdelisatud "Eluruumide üürileandmisel rakendatavad korteriüüri arvestamise metoodilised alused" (edaspidi - alused) ja kehtestada need 1. jaanuarist 1994.a. Kehtestada, et korteriüürireformi teisele etapile üleminek toimub järk-järgult, kusjuures täiendavad kulutused lisatakse korteriüüri struktuuri alljärgnevalt: 1) aluste punkti 7 alapunktis 9 nimetatud maamaks (rent) - 1. jaanuarist 1994.a.; 2) aluste punkti 7 alapunktides 1-3 nimetatud remondikulud - 1.juulist 1994.a.; 3) aluste punkti 7 alapunktis 7 nimetatud hoonekindlustus - 1. jaanuarist 1995.a.; 4) aluste punkti 7 alapunktis 8 nimetatud amortisatsioon - 1. jaanuarist 1996.a. 2. Rahandusministeeriumil töötada koos Elamuametiga hiljemalt 1. juuliks 1994.a. välja elamute kindlustamise süsteem. Peaminister M. LAAR Majandusminister T. SILDMÄE Riigisekretär Ü. KAEVATS Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 12. augusti 1993.a. määrusega nr. 254 Eluruumide üürileandmisel rakendatavad korteriüüri arvestamise metoodilised alused 1. Käesolevad korteriüüri arvestamise metoodilised alused kehtivad kõigi Eesti Vabariigi territooriumil asuvate eluruumide üürileandjate kohta, sõltumata omandivormist. 2. Eluruumide üürileandjaks on omanik või tema esindaja. 3. Korteriüür määratakse omaniku (üürileandja) ja üürniku vahel sõlmitud üürilepingu alusel, lähtudes eluruumi üldpinnast ja diferentseeritud üürimäärast vastavalt eluruumi heakorratasemele, kuid mitte üle kohaliku omavalitsuse organi poolt kehtestatud piirmäära. 4. Eluruumi heakorratase määratakse linna- ja maavalitsuste poolt kehtestatud korra alusel. 5. Eluruumi üldpinnaks loetakse kõigi elu- ja abiruumide ning lodžade, külmade verandade, külmade panipaikade, rõdude ja terrasside põrandapinna summa mõõdetuna 1,6 meetri kõrguselt põrandast, arvestades järgmisi vähenduskoefitsiente: lodžad, külmad verandad ja külmad panipaigad - 0,5, rõdud ja terrassid - 0,3. Korterisisese trepimademe alune pind arvestatakse ruumi pinna hulka 1,6 meetri kõrguselt. 6. Korteriüür koosneb põhiüürist ja täisüürist. 7. Korteri põhiüüri sisse arvatakse tasu järgmiste omaniku (üürileandja) poolt tehtavate kulutuste või osutatavate teenuste eest (arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta): 1) maja ehituskonstruktsioonide ja hooneosade hooldus ja remont; 2) majasiseste ja maja juurde kuuluvate järgmiste tehnosüsteemide tehnohooldus ja remont: - hoonesisene katlamaja; - küttesüsteem alates piiritlusaktiga määratud punktist; - sooja- ja külmaveetorustikud kuni korteris asetsevate sulgemisarmatuurideni (kaasa arvatud); - kanalisatsioonitorustikud kuni korteriühenduseni või korterisisendini (piiritletakse seina, põranda või laega); - elektrivarustussüsteemid kuni korteri väljalülitusseadmeteni (kaasa arvatud); - suitsuärastus- ja tuletõrjesüsteemid; - muud tehnoseadmed ja -süsteemid (teleantenn, fonolukk, lift, piksekaitse jm.); - korstnad, ventilatsioonisüsteemid ja prügišahtid; - majasisesed gaasitorustikud tsentraalse gaasivarustuse korral; - üldkasutatavad veevõtukohad; - pliidid ja ahjud ning suitsukäigud; 3) üldkasutatavate ruumide ja kohtade (trepikojad, keldrid, pööningud, tehnilised korrused, pesuköögid, liftid, üldkasutatavad sanitaarsõlmed, terrassid, rõdud, kuivkäimlad ja kogumiskaevud jms.) ning fikseeritud või kehtestatud korras määratud majaterritooriumi või krundi hooldamine, sanitaarpuhastus, deratisatsioon, valgustus ja remont; 4) majasiseste tehnosüsteemide teenindamine avariide korral, samuti kanalisatsioonitorustike ummistuste likvideerimine; 5) elamuorganisatsiooni ülalpidamiskulud, mis kohaliku omavalitsuse organ on kehtestanud oma haldusterritooriumil; 6) prügivedu kohaliku omavalitsuse organi poolt kehtestatud prügikogumisnormide ja -tariifide alusel; 7) hoonekindlustus kindlustusmäärade järgi; 8) amortisatsioon hoone täielikuks taastamiseks vastavalt kehtestatud korras kinnitatud põhivahendite amortisatsiooninormide piirmääradele; 9) maamaks (rent) maa hinna seaduse ja maamaksuseadusega kehtestatud korras. 8. Täisüür moodustub, kui põhiüürile lisatakse tasu: 1) veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste eest kohaliku omavalitsuse organi poolt kehtestatud tariifide järgi; 2) soojusvarustuseks (kütmine ja soe vesi) vajaliku soojusenergia eest vastavalt Majandusministeeriumi poolt kehtestatud korrale. 9. Käesolevate metoodiliste aluste punktis 7 loetletud hooldus- ja remondikulude arvestust peab omanik (üürileandja) iga elamu kohta eraldi. Elamu hooldus- ja remondikulude jaotamise aluseks on eluruumi suurus. Hooldus- ja remondieeskirjad kehtestab kohaliku omavalitsuse organ. 10. Nii korteri põhiüür kui ka täisüür määratakse igas elamus või ühelaadsete elamute grupis asuvate eluruumide kohta eraldi. 11. Käesolevate metoodiliste aluste punkti 7 alapunktides 1-3 nimetatud ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide ja -seadmete, üldkasutatavate ruumide ja kohtade remondiks arvestatakse aastas kuni 2,5 protsenti maja soetusmaksumusest. 12. Remondiks arvestatud vahendite kohta peetakse eriarvestust ja omanik (üürileandja) kasutab neid ainult selleks ettenähtud otstarbel. 13. Elamu renoveerimiseks võib omanik vormistada pangalaenu, mis kokkuleppel üürnikuga kuulub pärast renoveerimist tasumisele põhiüüri koosseisus üürilepingus sätestatud korras ja ajavahemikul. 14. Korteriüüri sisse ei arvestata korterisisest remonti ja üürniku süü tõttu tekkinud kanalisatsiooniummistuste kõrvaldamise kulusid, kui üürilepingus ei ole ette nähtud teisiti. 15. Käesolevate aluste punkti 7 alapunktis 8 amortisatsiooniks arvestatud vahendid kuuluvad omanikule. 16. Lisaks korteriüürile (põhi- ja täisüür) tasub üürnik gaasi, elektri, telefoni, hoiupankade teenuste ja muude teenuste eest.