Kultuuri- ja haridusminister — Kooli õppe- ja kasvatustegevuse riikliku järelevalve korra kinnitamine — RTL, 1994, 13, 0

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892) paragrahvi 48 ja erakooliseaduse (RT I 1993, 35, 547) paragrahvi 20 täitmiseks kultuuri- ja haridusminister määrab: 1. Kinnitada "Põhikooli ja gümnaasiumi õppe- ja kasvatustegevuse riikliku järelevalve kord" (juurde lisatud).

2. Kuni kutseõppeasutuse seaduse vastuvõtmiseni rakendada kutseõppeasutuste järelevalve korraldamisel punktis 1 kinnitatud korda.

3. Tunnistada kehtetuks ENSV Hariduskomitee 4. aprilli 1989. a. käskkiri nr. 156 "Hariduskoondise haridusnõuniku näidisstatuudi kinnitamine".

Kultuuri- ja haridusminister Paul-Eerik RUMMO

Kinnitatud

kultuuri- ja haridusministri

29. detsembri 1993. a.

määrusega nr. 17

PÕHIKOOLI JA GÜMNAASIUMI ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE RIIKLIKU JÄRELEVALVE KORD

I. ÜLDSÄTTED

1. Riiklikku järelevalvet põhikooli ja gümnaasiumi õppe- ja kasvatustöö korralduse ning haridusalaste õigusaktide ning riigi haridusstandardite täitmise üle korraldavad Riigi Kooliamet ja maavalitsuste haridust korraldavad struktuuriüksused.

2. Riiklikule järelevalvele kuulub õppe-kasvatustöö kõigis riigi- ja munitsipaalkoolides, samuti erakoolides.

3. Riikliku järelevalve eesmärkideks on

1) kooli arengu seisundi, õppekasvatustegevuse ning juhtimise tulemuslikkuse kindlaksmääramine;

2) kooli haridusalaste õigusaktide täitmise kontrollimine;

3) õppekasvatustegevuseks eraldatud vahendite kasutamise analüüs ja hinnangu andmine;

4) õpilaste vaimse, füüsilise, kõlbelise ja sotsiaalse arengu hindamine;

5) pedagoogide ja õpilaste suhtlemiskultuuri hindamine.

4. Õppe- ja kasvatustegevuse riiklikku järelevalvet teostavad Riigi Kooliamet ja maavalitsuste haridust korraldavate struktuuriüksuste peainspektorid, inspektorid ja inspektor-metoodikud.

5. Riigi Kooliameti peadirektori loal võivad aineõpetuse spetsialistid osaleda riiklikus järelevalves ja inspekteerida üksikute õppeainete õpetamist.

6. Maakondades otsustavad ainespetsialistide kaasamise järelevalvesse maavalitsuse haridust korraldavate struktuuriüksuste juhatajad.

II. RIIGI KOOLIAMETI ÜLESANDED

7. Riigi Kooliamet järelevalve organina

1) jälgib, analüüsib ja hindab üleriigilise või piirkondliku koolikorralduse ja haridusprotsesside seisundit;

2) organiseerib õpilaste õppetaseme, õppeprogrammide ja -materjalide ea- ja jõukohasuse hindamiseks maakondlikke, piirkondlikke ja üleriigilisi teste, kontrolltöid jm.;

3) kontrollib ja hindab riigikoolide õppekasvatustegevust ning nende õppeasutuste juhtimist, haldamist ja majandamist;

4) hindab riigikoolide pedagoogide ja juhtkonna tööd;

5) analüüsib riigikooli nõukogu ja õppenõukogu tegevust.

III. MAAVALITSUSTE HARIDUST KORRALDAVATE STRUKTUURIÜKSUSTE ÜLESANDED

8. Maavalitsuse haridust korraldav struktuuriüksus järelevalveorganina

1) kontrollib ja hindab munitsipaal- ja erakoolide õppekasvatustegevust ning nende õppeasutuste juhtimist, haldamist ja majandamist;

2) analüüsib ja hindab koolivõrgu vastavust antud maakonna huvidele ja vajadustele;

3) korraldab koolides kontrolltöid, tasemetöid ja teste, analüüsib ülemineku- ja lõpueksamite tulemusi;

4) hindab koolide pedagoogide ja juhtkonna tööd;

5) annab hinnangu kooli õppe- ja kasvatustegevusele ja kooli majandamisele kooli juhtkonnalt, pedagoogidelt ning kooli ülalpidajalt saadud informatsiooni alusel;

6) analüüsib kooli õppenõukogu ja hoolekogu tegevust;

7) lahendab kohalike omavalitsuste ja koolide või nende hoolekogude, aga ka õpilaste, lastevanemate ja õpetajate kaebusi õppe- ja kasvatustegevuse, koolijuhtimise ning pedagoogide töö küsimustes.

IV. RIIKLIKKU JÄRELEVALVET TEOSTAVA AMETIISIKU ÕIGUSED

9. Riiklikku järelevalvet teostaval ametiisikul on õigus

1) külastada kooli ja haridusasutuste juhtide teadmisel õppetunde, tunniväliseid üritusi jm. õppevorme;

2) koguda informatsiooni koolide töö ja hariduse olukorra ning arenguperspektiivide kohta, teha ettepanekuid kooli juhtimise ja õppekasvatustegevuse edendamiseks kohaliku omavalitsuse täitevorganile, maavalitsusele ja Riigi Kooliametile;

3) osaleda koolijuhtide, pedagoogide ja haridustöötajate nõupidamistel, anda juhiseid ning soovitusi haridusküsimustes;

4) peatada maavalitsuse haridust korraldava struktuuriüksuse ja koolijuhtide ebaseaduslikke korraldusi ja tegevust, informeerides sellest kooli ülalpidajat, maavalitsuse või Riigi Kooliameti juhtkonda;

5) teha ettepanekuid kohaliku omavalitsuse täitevorganile, erakooli puhul ülalpidajale kooli töö ajutiseks katkestamiseks normaalseks õppekasvatustegevuseks vajalike tingimuste puudumisel.

V. RIIKLIKKU JÄRELEVALVET TEOSTAVA AMETIISIKU KOHUSTUSED

10. Riiklikku järelevalvet teostav ametiisik on kohustatud

1) tuginema usaldusväärsele ja otsestest allikatest saadud informatsioonile, hindama õppeasutuste juhtimise ja aineõpetuse taset ning vastavust kehtestatud koolikorralduse ja haridusalaste õigusaktide nõuetele;

2) arvestama kõiki koolielu külgi kompleksselt.

VI. RIIKLIKU JÄRELEVALVE KORRALDAMINE

11. Õppeasutuste järelevalve sisu ja mahu määrab seda korraldava haridusorgani juhtkond.

12. Munitsipaal- ja erakoole kontrollitakse vähemalt üks kord kahe aasta jooksul.

13. Riigikoole ja maavalitsuste haridust korraldava struktuuriüksuse tööd kontrollib Riigi Kooliamet vähemalt üks kord kolme aasta jooksul.

14. Riikliku järelevalve põhimeetoditeks ja -võteteks on õppekasvatustegevuse jälgimine ning analüüs; õpilaste teadmiste kontrollimine suuliselt ja kirjalikult, vestlus kooli juhtkonna, pedagoogide, hoolekogu liikmetega, õpilastega; õpilaste vihikute, kooli dokumentatsiooni, tööplaanide, töötajate ametijuhendite, töölepingute ja teiste materjalide analüüs.

15. Riiklikku järelevalvet teostaval ametiisikul ei ole õigust teha märkusi ega arvustada pedagoogi tööd õpilaste (kasvandike), lastevanemate ja kolleegide juuresolekul.

16. Järelevalve tulemused vormistatakse vastava akti või õiendiga, mis sisaldab argumenteeritud ja põhjendatud järeldusi ning konkreetseid ettepanekuid töö parandamiseks. Õiendi ärakiri saadetakse kontrollitud kooli juhile ning teda haldavale riiklikule või kohaliku omavalitsuse täitevorganile, erakooli puhul kooli ülalpidajale.

17. Kooli õppekasvatustegevuse riikliku järelevalve tulemustest ning koolile tehtud ettepanekutest informeeritakse kooli õppenõukogu ja kooli hoolekogu.

18. Koolijuhil või pedagoogil on õigus järelevalvet teostanud ametiisiku poolt antud hinnanguga mittenõustumise korral pöörduda Riigi Kooliameti poole, kes vajaduse korral määrab täiendava kontrolli.