Vabariigi Valitsus — Eesti Vabariigi laevaregistri asutamise kohta — RT, 1991, 44, 541

Vastavalt riiklike registrite seadusele Eesti Vabariigi Valitsus määrab: 1. Moodustada Eesti Vabariigi laevaregister, alustades selle koostamist 1. novembrist 1991. a. ning määrata registripidajaks Eesti Vabariigi Riiklik Veeteede Amet. 2. Kinnitada juurdelisatud "Eesti Vabariigi laevaregistri põhimäärus". 3. Eesti Vabariigi laevaregistri pidamise kulud katta Eesti Vabariigi riigieelarve vahenditest, nähes need ette Eesti Vabariigi Riikliku Veeteede Ameti eelarves. 4. Täiendada Eesti Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 1990. a. määrust nr. 253 "Riigilõivumäärade kohta" (RT 1991, nr.1, art.3) punktiga 11 vastavalt lisale. Senine punkt 11 lugeda punktiks 12. Eesti Vabariigi Valitsuse esimees E. SAVISAAR Eesti Vabariigi riigiminister R. VARE Tallinn, Toompea, 29. novembril 1991. a. nr. 249. Eesti Vabariigi laevaregistri põhimäärus I. Üldsätted 1. Käesolev põhimäärus sätestab laevade Eesti Vabariigi laevaregistrisse (edaspidi - laevaregister) kandmise ning selle pidamise, kasutamise, finantseerimise ja likvideerimise korra ning andmete koosseisu. 2. Laevaregistrit peetakse Eesti Vabariigi Riiklikus Veeteede Ametis (edaspidi - Veeteede Amet). 3. Laevaregistrisse kantakse tunnustatud klassifikatsiooniühingute tehnilise järelevalve alla kuuluvad liikur- ja teisaldatavad laevad, ujuvkraanad, süvendajad, puurplatvormid, ujuvdokid jt. rajatised (edaspidi üldnimetusega - laevad), mis kuuluvad omandiõiguse alusel: 1) Eesti Vabariigile või tema kodanikele nende ainu- või ühisomanduses kõigis Eesti Vabariigi seadusandlusega lubatud vormides; 2) ettevõtetele, kus vähemalt 50 protsenti kapitalist on Eesti Vabariigi või tema kodanike omanduses, kelle peaesindus on Eestis ja kes tegutsevad Eesti Vabariigi seaduste kohaselt. Kõik alapunktides 1 ja 2 ettenähtud omandiõigusele vastavad laevad tunnistatakse Eesti Vabariigi laevadeks (edaspidi - Eesti laevad) ja nad tuleb kanda laevaregistrisse 30 päeva jooksul nende omandamisest arvates. Käesoleva punkti alapunkti 2 rakendamisel võib Eesti Veeteede Ameti ettepanekul erandeid lubada Eesti Vabariigi transpordi- ja sideminister. 4. Laevaregistrisse võib laevavaldaja soovil kanda klassifikatsiooniühingute tehnilise järelevalve alla kuuluvaid: 1) ajutiselt sõidukõlbmatuid Eesti laevu, mida Eesti Vabariigis sõidukõlblikuks ümber ehitatakse (taastatakse); 2) Eesti Vabariigis ehitatavaid laevu, mille kere valmidus on vähemalt 75 protsenti; 5. Käesolevas põhimääruses mõistetakse laevavaldaja all laevaomanikku (laevaomanikke), operaatorit (operaatoreid) või suvalist isikut (isikuid), kes on vastutavad laeva kasutamise ja käsutamise eest ning kellel on vastav volitus. 6. Laevaregistrisse ei kanta täiesti sõidukõlbmatuid laevu. Laev tunnistatakse täiesti sõidukõlbmatuks: 1) kui see ei ole taastatav; 2) kui see ei ole taastatav oma asukohas ja kui seejuures ei ole seda võimalik toimetada sinna, kus taastamine oleks võimalik; 3) kui selle taastamise või taastamiskohta toimetamise kulud ei ole majanduslikult põhjendatud ja ületavad 75 protsenti laeva väärtusest, mis sellel oli enne sõidukõlbmatuks muutumist. 7. Eesti laevad, mis ei kuulu või ei ole kantud laevaregistrisse, peavad olema kantud Eesti laevaraamatusse. Lõbusõiduks või spordiks kasutatavad laevad ja ujuvvahendid, kui nad on registreeritud vastavalt kehtivatele eeskirjadele väikelaevade inspektsiooni või jahtklubide ja teiste veespordiühingute juures, on sellest kohustusest vabad. Spordiks kasutatavate laevade ja ujuvvahendite hulka kuuluvad: 1) sportlikuks otstarbeks kasutatavad purjelaevad, millel on ametlike mõõtjate poolt väljaantud vastavad mõõdukirjad; 2) mehaanilise jõuseadmega ujuvvahendid, mille üldpikkus on alla 12 m ja mida kasutatakse veespordiüritustel ja treeninguteks; 3) veemootorispordiks kasutatavad klassifitseeritud ujuvvahendid. 8. Käesoleva põhimääruse täitmise järele valvavad Eesti Veeteede Amet, sadamakaptenid ja välismaal Eesti Vabariigi konsulid või neid kehtestatud korras asendavad isikud. II. Laeva lipuõigus 9. Laevaregistrisse kantud laevale väljastatakse tunnistus Eesti Vabariigi riigilipu all sõitmise õiguse kohta. Tunnistuse vormi ja sisu kehtestab eesti Veeteede Amet. Ümberehitatavale (taastavatele) ajutiselt sõidukõlbmatule laevale ja ehitatavale laevale antakse liputunnistus pärast selle sõidukõlblikuks tunnistamist 10. Laevaregistrisse kantud laev heiskab Eesti Vabariigi riigilipu ja kannab seda vastavalt kehtestatud korrale, kasutab kõiki sellest tulenevaid eeliseid ja kaitset ning allub Eesti Vabariigi seadustele. Selle laeva laevaperele laieneb Eesti Vabariigi jurisdiktsioon. 11. Uus liputunnistus väljastatakse juhul, kui on muutunud tunnistuses näidatud üldandmed laeva kohta, või kui senine liputunnistus on kadunud, hävinud või muutunud tarvitamiskõlbmatuks. Uus liputunnistus väljastatakse laevavaldaja kirjaliku avalduse alusel, millele peavad olema lisatud vastavad tõendid ja senine liputunnistus, kui viimase esitamise võimatus pole küllaldaselt tõendatud. Kui laev viibib välismaal, võib avalduse Eesti Veeteede Ametile esitada ka Eesti Vabariigi konsuli või teda kehtestatud korras asendava isiku kaudu, kelle kaudu antakse avaldajale uus liputunnistus. 12. Kui Eesti laev viibib välismaal ja laevavaldajal puudub võimalus laeva kandmiseks laevaregistrisse, annab Eesti Vabariigi konsul või teda kehtestatud korras asendav isik ajutise tõendi (liputunnistuse) õiguse kohta sõita Eesti Vabariigi riigilipu all. Ajutine tõend on kehtiv kuni laeva kandmiseni laevaregistrisse, kuid mitte üle ühe aasta. Ajutise tõendi vormi ja sisu kehtestab Eesti Veeteede Amet. 13. Ajutise tõendi saamiseks on laevavaldaja kohustatud esitama kirjaliku avalduse ning tõendid ja andmed: 1) laeva omandiõiguse kohta; 2) Eesti laevaks tunnistamise õiguse kohta; 3) laeva tüübi, ehitamise aja ja koha, kere põhimaterjali, mahutavuse, peamiste mõõtude ning peamasinate võimsuse kohta; 4) laeva sõidukõlblikkuse kohta. Ajutise tõendi väljastaja peab esitama Eesti Veeteede Ametile nimetatud avalduse ja ajutise tõendi ärakirjad ning teatama selle tõendi andmise alused. 14. Kui laeva liputunnistus või ajutine tõend (liputunnistus) ei ole kehtivad, kui laev ei ole kantud laevaregistrisse, kui laev võõrandatakse välismaa kodanikele või juriidilistele isikutele, kui laev muul viisil kaotab õiguse kanda Eesti Vabariigi riigilippu või kui laev tunnistatakse täiesti sõidukõlbmatuks, hukkub või jäljetult kaob, peab laeva valdaja viivitamata tagastama Eesti Veeteede Ametile liputunnistuse või ajutise tõendi , kui selle esitamise võimatus pole küllaldaselt tõendatud. 15. Laev loetakse jäljetult kadunuks: 1) kui see ei ole jõudnud sihtsadamasse ja kui laevast ei ole saadud teateid kahe kuu jooksul; 2) kui laevapere on laeva maha jätnud ning laeva ei ole kolme kuu jooksul leitud. III. Laevaregistrisse kantud laeva asjaõigused 1. jagu Üldsätted 16. Laevaregistrisse kantud laeva või laevaosa omanikuks loetakse juriidiline isik või üksikisik, kelle nimele laev või laevaosa on kantud laevaregistrisse. 17. Asjaõigused laevaregistrisse kantud laevale laienevad ka laeva päraldistele ning on siduvad kolmandatele isikutele nende õiguste kinnistamisega laevaregistris. 18. Laevaregistrisse kandmine ei kõrvalda õigusliku toimingu puudusi ja sisulist kehtetust ega või rikkuda kolmandate isikute nimele varem kinnistatud õigusi. 19. Kinnitatud asjaõigused laevale lõpevad nende õiguste kustutamisega laevaregistrist. 2. jagu Laevaregistrisse kantud laeva omandiõiguse üleminek 20. Laeva või laevaosa omandiõiguse ülemineku aluseks oleva õigusliku dokumendi tõestab notar, välismaal aga kas Eesti Vabariigi konsul või teda kehtestatud korras asendav isik, kui seda lubavad konsuli asukohariigi seadused, või kohalikud asjaomased asutused. viimasel juhul legaliseerib dokumendi konsul või teda kehtestatud korras asendav isik. 21. Laeva või laevaosa omandiõiguse üleminek välismaa kodanikele või juriidilistele isikutele võib toimuda ainult Eesti Veeteede Ameti nõusolekul. Nõusolekut ei anta seaduslike takistuste korral. Nõusoleku võib välismaal saada Eesti Vabariigi konsuli või teda kehtestatud korras asendava isiku kaudu. 22. Laeva või laevaosa omandiõiguse üleminek välismaa kodanikele või juriidilistele isikutele, kui laev kaotab sellega õiguse kanda Eesti Vabariigi riigilippu, samuti laeva viimine teise riigi lipu alla on keelatud ilma laevahüpoteegi võlgu, märkmeid ja kitsendusi laevaregistrist kustutamata või ilma laevaregistrist nähtuvate õigustatud isikute nõusolekuta. Laeva või laevaosa omandiõiguse üleminek nende riikide kodanikele või juriidilistele isikutele, kes on ühinenud eesõigustatud merevõlgade ja merehüpoteekide rahvusvahelise konventsiooniga, on lubatud ilma laevahüpoteegi võlgu laevaregistrist kustutamata. 23. Laeva või laevaosa omandiõiguse üleminekul välismaa kodanikele või juriidilistele isikutele, kui laev kaotab sellega õiguse kanda Eesti Vabariigi riigilippu, peab võõrandaja või pärimise korral pärija testamenditäitja või pärandihooldaja esitama 30 päeva jooksul Eesti Veeteede Ametile kas ise, notari, konsuli või teda kehtestatud korras asendava isiku kaudu omandiõiguse üleminekut tõendava dokumendi, mille alusel toimub laeva kustutamine laevaregistrist. 24. Eesti laeva või laevaosavõõrandamise lepingus, kui laev jääb edasi Eesti Vabariigi riigilipu alla, peab olema märgitud vähemalt: 1) lepinguosaliste nimi ja kodakondsus või kui tegemist on juriidilise isikuga, siis tema nimi ja asukoht; 2) laeva nimi, tüüp ja registrinumber Eesti laevaregistris; 3) kui lepingu objektiks on laevaosa, siis selle suurus; 4) võõrandamismaksumus. 3. jagu Laevahüpoteek 25. Laevaregistrisse kantud laeva või laevaosa võib igasuguse rahalise võlakohustuse tagatiseks pantida ilma laeva valdamist üle andmata. 26. Laeva või laevaosa pantimisel on nõutav nende laevaomanike nõusolek, kellele kuuluba kokku vähemalt kaks kolmandikku laevast. 27. Keelatud on pantida välismaa kodanikele või juriidilistele isikutele Eesti rannasõidu- ja siseveelaevu. 28. Välismaa laeva muutumisel Eesti laevaks tuleb kanda laevaregistrisse selle laeval lasuvad ja meil tunnustatud välismaa hüpoteegid. 29. Kreeditor võib viivitamata, kuid mitte enne seitsme päeva möödumist üles öelda laevahüpoteegi: 1) kui laev tunnistatakse sõidukõlbmatuks; 2) kui tekib olukord, mis annab laevaomanikule õiguse nõuda laeva kindlustajalt kindlustustasu tingimusega anda laev kindlustajale; 3) kui laev on hukkunud või jäljetult kadunud; 4) kui laev kaotab õiguse kanda eesti Vabariigi riigilippu. 30. Laevaregistrist kustutamata laevahüpoteegid tuleb nende kehtivuse tähtaja pikendamiseks viseerida Eesti Veeteede Ametis iga 10 aasta järel nende laevaregistrisse kandmisest või viimasest viseerimisest arvates. Kuus kuud pärast selle tähtaja möödumist viseerimata jäetud hüpoteegid on kehtetud ja kustutatakse laevaregistrist. IV. Laeva laevaregistrisse kandmise kord 1. jagu Üldsätted 31. Laevaregistrit peab ja sissekandeid teeb Eesti Veeteede Ameti töötaja. Kalalaevade registrit peetakse eraldi raamatus. 32. Laevaregistri andmeid võivad kasutada kõik huvitatud juriidilised isikud ja üksikisikud. 33. Igale laevale avatakse laevaregistris vastav osa, mis koosneb neljast jaost ning sisaldab laevasse puutuvaid andmeid, kohustusi ja kitsendusi: 1. Laeva kirjeldus: 1) laevaregistrisse kandmise aasta, kuu ja päev ning registrinumber; 2) nimi ning kui see on muudetud, siis ka eelmine nimi ja mitmekordse muutmise korral kaks eelmist nime; 3) kutsung; 4) kodusadam; 5) tüüp ja kere põhimaterjal; 6) mahutavus ja peamised mõõdud (pikkus, laius, parda kõrgus) vastavalt mõõdukirjale, laeva üldpikkus; 7) ehitamise aasta, koht, ehitusnumber ja ehitajatehase nimi; 8) kandevõime, reisijate lubatud arv (reisilaeval); 9) peamasinate tüüp, arv ja võimsus; 10) klassisümbol ja selle kehtivuse tähtaeg; 11) klassifikatsiooniühingu registri ja koodi number; 12) laeva Eesti laevaregistrist kustutamise aeg ja põhjus; 13) kõigis neis andmeis tehtud muudatused; 14) märkused. 2. Omanik: 1) laevaomaniku nimi, kodakondsus ja elukoht või laevaühingu nimi ja aadress, kaasosanike ning operaatori nimi ja kodakondsus, operaatori või tema puudumisel ühe suurema osaniku elukoht ning kui osanikuks on juriidiline isik, siis tema nimi ja asukoht või kooperatiivse või muu ettevõtte nimi ja aadress või ühisettevõtte nimi ja Eestis asuva peaesinduse aadress; 2) laeva kaasomanike osade suurus või ühisettevõtte Eesti poole valduses oleva kapitali suurus protsentides; 3) laeva või selle osa omandamise aeg, alus ja maksumus; 4) neis andmeis tehtud muudatused; 5) märkused. 3. Laeva hüpoteegivõlad: 1) laeva hüpoteegivõlad; 2) nende summa; 3) vastavad muudatused ja nende kustutused; 4) muudetavad summad; 5) vastavad kustutused; 6) kustutatavad summad. 4. Märkmed ja muud kitsendused: 1) märkmed ja muud kitsendused; 2) nende muudatused ja kustutused. 34. Ehitatava ja ümberehitatava (taastatava) sõidukõlbmatu laeva kohta kantakse laevaregistri 1.jao alajaotustesse järgmised andmed: 1 - laevaregistrisse kandmise aasta, kuu ja päev ning registrinumber; 2 - laeva nimi; 5 - tüüp ja kere põhimaterjal; 6 - laeva oletatav mahutavus ja peamised mõõdud; 7 - ehitamise (ümberehitamise) koht ja tehase nimi; 9 - peamasinate tüüp, arv ja võimsus. Ehitatava või ümberehitamisel oleva ajutiselt sõidukõlbmatu laeva laevaregistrisse kandmisel kantakse 1.jao 14.alajaotusesse märge laeva ehituse või ümberehituse kohta. Laevaregistri 2.jakku kantakse eelnimetatud laevade kohta alajaotustes 1-3 ettenähtud andmed. 35. Iga laeva jaoks peetakse laevatoimikut, mis sisaldab: 1) algdokumente või nende tõestatud ärakirju, millel põhineb õiguste või kohustiste kinnistamine; 2) laeva lipu- ja omandiõiguse tunnistuste ärakirju; 3) muid dokumente ja avaldusi laevaregistrisse kandmise kohta. 2. jagu Sissekanded laevaregistrisse 36. Õiguste kinnistamine laevale toimub nende õiguste kandmise teel laevaregistrisse. Sissekantud õigusi tõendavad dokumendid pannakse laevatoimikusse. 37. Õigused kinnistatakse kas artikli või märkme kujul. Artikliks nimetatakse laevaregistrisse tehtavat sissekannet, millega tekitatakse, muudetakse või kustutatakse asjaõigus laevale. Märkmeks nimetatakse laevaregistrisse tehtavat sissekannet, millega tagatakse laevale õiguse või kohustise tekitamise, lõpetamise või nende sisu või prioriteetsuse muutmise taotlus. 38. Iga laevaregistris tehtud sissekanne sisaldab: 1) viite dokumendile, mille alusel toimus kinnistamine, koos õiguste või andmete olulise sisu äramärkimisega; 2) viite laevatoimikule, kus leidub see dokument. Sissekanne varustatakse järjekorranumbriga, aasta ja kuupäevaga ning Veeteede Ameti töötaja allkirjaga. Sissekanded laevaregistrisse tehakse hiljemalt järgmisel päeval pärast õiguste kinnistamise otsuse tegemist. 39. Märkmena kinnistatakse ja kantakse laevaregistri 4. jakku: 1) laeva või laevaosa omaniku maksujõuetus; 2) sissenõude pööramine laevale; 3) hagi tagamine laevaga; 4) administratiivsissenõue; 5) kaebuste esitamine ettenähtud korras; 6) kõik omandiõiguse ja muud kitsendused. 40. Märkmed ei keela edaspidist õiguste ja kohustiste kinnistamist, kuid nad säilitavad nendega tekitatud õigusele või kohustisele prioriteetsuse laevaregistrisse kandmise päevast arvates, välja arvatud alljärgnevad juhud: punkti 39 alapunktis 1 ettenähtud märge keelab õiguste ja kohustiste nii sundusliku kui vabatahtliku kinnistamise kas laevale või laevaosale, kuna õiguste ja kohustiste vabatahtlikku kinnistamist keelavad punkti 39 alapunktide 2 ja 3 märkmed, kusjuures alapunkti 3 märge toimib ainult siis, kui hagi objektiks on omandiõigus laevale või laevaosale või kui hagi tagamine sisaldab laeva või laevaosa võõrandamise, pantimise või kohustiste tekitamise keeldu. Laevaomaniku palvel kustutatakse punkti 39 alapunktis 2 ettenähtud märge, kui nõudja ei palu selle uuendamist kolme kuu jooksul laevale sissenõude pööramisest arvates. 3. jagu Laevaregistrisse sissekannete tegemine 41. Laevaregistrisse tehakse sissekandeid kas õigustatud isikute või nende volinike avalduste, samuti kohtu- või ametiasutuste teatiste alusel. 42. Kõik laevaregistrisse kandmise taotlused registreeritakse saabumise järjekorras. Ühel ja samal päeval sama laeva asjus saabunud taotlused loetakse ühevanusteks ja nende kohta võetakse otsused vastu registreerimise järjekorras. Kui ühevanustest taotlustest, mis on registreeritud, kuid mille kohta ei ole veel otsust langetatud, mõned üksteist välistavad, antakse erandina eesõigus kohtuotsusel või -määrusel põhinevale taotlusele, kuigi see võib olla registreeritud teistest hiljem. 43. Laeva laevaregistrisse kandmise taotlemiseks esitab laevaomanik: 1) vormikohase täidetud avalduse-ankeedi; 2) laeva omandiõigust tõendavate dokumentide (kui need on olemas) koopiad; 3) laeva mõõtekirja koopia; 4) laeva kehtiva klassitunnistuse koopia; 5) reisijatetunnistuse ja reisijate ohutuse tunnistuse koopiad (reisilaevad); 6) Eesti Elekterside Inspektsiooni väljastatud veesõiduki raadioloa koopia; 7) dokumendid, mis tõendavad laevaomaniku vastavust käesoleva põhimääruse punkti 3 alapunkti 2 teises lõigus sätestatule; Vajaduse korral on õigus nõuda täiendavate dokumentide esitamist ja laeva ülevaatamist tehnilise järelevalve inspektsiooni poolt, kelle on volitanud Eesti Veeteede Amet. 44. Laeva nimi peab selgesti erinema teiste Eesti Vabariigis registreeritud laevade nimedest. Laeva nime võib muuta vaid Eesti Veeteede Ameti loal. Lubatud on laeva nime eelnev reserveerimine kuni viieks aastaks. 45. Laevaregistrisse kantud laeva kapten peab olema Eesti Vabariigi kodanik. Erandeid võib lubada Eesti Vabariigi transpordi- ja sideminister. 46. Laevavaldaja on laeva registreerimisel kohustatud teatama Eesti Veeteede Ametile kõigist laeval lasuvaist kohustistest (hüpoteegid, võlad) või deklareerima nende puudumist, samuti teatama nende hilisematest muutustest. Laevaregistrisse kantud laeval hiljem tekkivad kohustised registreeritakse laevaregistris nende tekkimise järjekorras. 47. Laevahüpoteegi kinnistamisel esitatakse koos vastava avalduse või teatisega sellekohane notariaalne laevahüpoteegileping kahes eksemplaris. Välismaa laevahüpoteekide suhtes tunnustatakse välismaa vastavaid eeskirju. 48. Laevahüpoteegis peab olema märgitud vähemalt: 1) laeva nimi, tüüp ja registrinumber; 2) laevaomaniku nimi ja kodakondsus või kui omanik on juriidiline isik, siis tema nimi ja asukoht; 3) laevahüpoteegikreeditori nimi ja kodakondsus või kui tegemist on juriidilise isikuga, siis tema nimi ja asukoht; 4) võlakohustuse rahasumma; 5) kokkulepitud intressimäär; 6) võla ja intresside tasumise tähtajad. 49. Laevahüpoteegilepingu eksemplaridele kantakse kinnistuspealdis, mis sisaldab vastava kinnistusotsuse ja viite: 1) laevaregistrile, kuhu on tehtud vastav sissekanne; 2) laevatoimikule, kuhu pannakse laevahüpoteegileping. Laevahüpoteegilepingu originaaleksemplar pannakse laevatoimikusse ja teine eksemplar, millele on kantud märkus, et laevahüpoteegilepingu originaaleksemplar on hoiul Eesti Veeteede Ametis, antakse laevahüpoteegikreeditorile. Laevahüpoteek, selle muutmine või kustutamine kantakse laeva omandiõiguse tunnistusele. 50. Ümberehitatava (taastatava) sõidukõlbmatu laeva laevaregistrisse kandmisel esitatakse laeva ümberehitaja (taastaja) poolt koostatud laevaümberehitusakt, kus peavad olema laeva järgmised andmed: 1) laeva nimi ja ehitusnumber; 2) tüüp ja kere põhimaterjal; 3) oletatav mahutavus ja peamised mõõdud; 4) ümberehitamise (taastamise) koht, tehase nimi; 5) peamasinate tüüp, arv ja võimsus; 6) tõend selle kohta, et ümberehitamisel (taastamisel) olev laev ei ole käesoleva põhimääruse mõttes täiesti sõidukõlbmatu; 7) oletatav maksumus pärast ümberehitamist (taastamist); 8) andmed laevavaldaja kohta. 51. Ehitatava laeva kandmiseks laevaregistrisse esitab laevavaldaja andmed laevaomanike ja nende osade suuruse kohta laevas ning laeva ehitaja poolt koostatud laevaehitusakti, kus peavad olema järgmised andmed: 1) laeva nimi ja ehitusnumber; 2) tüüp ja kere põhimaterjal; 3) oletatav mahutavus ja peamised mõõdud; 4) ehitamise koht, ehitajatehase nimi; 5) peamasinate tüüp, arv ja võimsus; 6) laeva oletatav maksumus. 52. Ehitatava või ümberehitatava (taastatava) sõidukõlbmatu laeva muutumisel sõidukõlblikuks esitab laevavaldaja vormikohase ankeedi laeva lõplike tehniliste andmetega ja teised käesoleva põhimääruse punktis 43 nõutud dokumendid. 53. Laeva võib ümber registreerida Eesti Vabariigi laevaregistrisse üldjuhul pärast selle kustutamist eelmisest laevaregistrist. Kustutamist eelmisest laevaregistrist tõendatakse dokumentaalselt. 54. laeva prahtimisel ilma laevapereta (bareboat charter, liiginguleping), kui prahtija vastab käesoleva põhimääruse punkti 3 alapunktides sätestatud nõuetele, võib selle laeva kanda Eesti Vabariigi laevaregistrisse, kui on peatatud (mitte kustutatud) tema registreerimine eelmises laevaregistris ja kui see ei ole vastuolus laeva registreerinud riigi seadustega. 55. Õiguste või kohustiste kinnistamisel laevale või laevaosale kohtuotsuste või -määruste alusel, samuti nõuete tagamine laevaga või laevaosaga ning sissenõude pööramine laevale või laevaosale toimub: 1) hageja avalduse alusel, millele on lisatud vastav täiteleht või kohtumääruse ärakiri; 2) administratiivsissenõude korral - ametiasutuse teatise alusel. 56. Välismaal koostatud dokumendid on laevaregistrisse kandmise aluseks, kui nad on ettenähtud korras tõestatud või legaliseeritud. 57. Laevaregistrisse kandmist taotlevale avaldusele või teatisele lisatakse ka õigustatud ja huvitatud isikuilt nõutav kirjalik nõusolek, mis vormistatakse: 1) sellekohase dokumendina, kui see nõusolek on ametiasutuselt; 2) notariaalaktina, kui nõusolek on eraisikult. 58. Mitme isiku poolt ühiselt omandatud laeva võib erandina laevaregistrisse nende nimele kanda ka ühe kaasomaniku avalduse alusel, kui ta tõendab, et teistel kaasomanikel puudub võimalus avaldusele alla kirjutada olulise takistuse tõttu ja kui avaldusele lisatud dokumentidest nähtub teiste kaasomanike omandiõigus laevale. Ülaltoodud nõuet ei rakendata, kui ühele omanikest kuulub üle 50 protsendi laevast. 4. jagu Otsus laeva laevaregistrisse kandmise kohta 59. Iga laeva laevaregistrisse kandmise taotlus vaadatakse saabumise järjekorras võimalikult kiiresti läbi ja selgitatakse: 1) kas see vastab käesoleva põhimääruse punktide 3-4 ja 41- 58 nõuetele; 2) kas laeva kandmiseks laevaregistrisse pole takistusi; 3) kas õigused ja kohustised on kinnistatavad; 4) kas dokumendid, millel põhineb laeva laevaregistrisse kandmise taotlus, ei ole ilmselt seadusvastased. 60. Laeva laevaregistrisse kandmise iga taotluse kohta langetab Eesti Veeteede Ameti töötaja vastava otsuse, mis varustatakse kuupäeva ja allkirjaga. Taotlus rahuldatakse otsusega kas täielikult või osaliselt või jäetakse rahuldamata. Taotluse osaline rahuldamine toimub sel määral, mil määral seda on võimalik rahuldada, kuna muus osas jäetakse taotlus rahuldamata. 61. Laeva registrisse kandmise otsuse kohta tehakse: 1) vastav sissekanne laevaregistrisse; 2) kinnistuspealdis või vastav märkus kinnistusotsuste tegemise kohta laevatoimikus olevale dokumendile, millel põhineb kinnistatud õigus või kohustis. 62. Taotluse täieliku või osalise rahuldamata jätmise otsuses näidatakse ära selle põhjused. Otsuse ärakiri saadetakse taotlejale. 63. Kui otsuses ilmneb hiljem viga, kõrvaldatakse see kohe uue otsusega. Uus otsus ei puuduta isikuid, kelle õigused on kinnistatud enne puuduliku otsuse tegemist, välja arvatud sel juhul, kui nende isikute pahausksus taotlemisel on kohtulikult tõendatud. 64. Vaidlused Eesti Veeteede Ameti töötaja otsuste, korralduste ja tegevuse üle lahendatakse kohtukorras. V. Lõivud 65. Laevaregistri toimingute eest võetakse riigilõivu määrad kehtestab Eesti Vabariigi Valitsus 66. Käesoleva põhimääruse punkti 65 kohaselt võetav riigilõiv laekub kohalikesse eelarvetesse vastavalt maksukorralduse seadusele. VI. Laeva omandiõiguse tunnistus 67. Laevaregistrisse kantud laevale antakse laevavaldaja valikul Eestis kodusadam, kutsung ja registrinumber ning väljastatakse laeva omandiõiguse tunnistus, mille vormi ja sisu kehtestab Eesti Veeteede Amet. Ehitatavale või ümberehitamisel (taastamisel) olevale ajutiselt sõidukõlbmatule laevale väljastatakse ajutine tunnistus, mille vormi ja sisu kehtestab Eesti Veeteede Amet. 68. Uus omandiõiguse tunnistus antakse juhul, kui muutuvad tunnistusel näidatud üldandmed laeva kohta, kui tunnistus on kaotsi läinud, hävinud või muutunud tarvitamiskõlbmatuks. Uus tunnistus antakse laevavaldaja kirjaliku avalduse alusel, millele peavad olema lisatud vastavad tõendid ja senine tunnistus, kui selle esitamise võimatus pole küllaldaselt tõendatud. Kui laev viibib välismaal, võib avalduse Eesti Veeteede Ametile esitada Eesti Vabariigi konsuli või teda kehtestatud korras asendava isiku kaudu, kelle kaudu antakse avaldajale ka uus tunnistus. 69. Muudatused laeva omandiõiguse, hüpoteegivõlgade ja muude kitsenduste kohta kantakse laeva omandiõiguse tunnistusele. Kui tunnistuse esitamine Eesti Veeteede Ametile osutub võimatuks, saadakse vastav teatis laevavaldaja poolt teatud laeva asukohta, kus muudatuste kandmine tunnistusele on võimalik, s.t - Eesti Vabariigis vastavale sadamakaptenile, välismaal aga Eesti Vabariigi konsulile või teda kehtestatud korras asendavale isikule, kes peab muudatused tunnistusele kandma viivitamata ning teatama sellest Eesti Veeteede Ametile. 70. Kui laev võõrandatakse välismaa kodanikele või juriidilistele isikutele, kui laev kaotab muul viisil õiguse kanda Eesti Vabariigi riigilippu, kui laev hukkub, jäljetule kaob, tunnistatakse täiesti sõidukõlbmatuks või kustutatakse laevaregistrist, peab laevavaldaja viivitamata tagastamata Eesti Veeteede Ametile omandiõiguse tunnistuse, kui selle esitamise võimatus pole küllaldaselt tõendatud. VII. Sissekandeis tehtavad muudatused ja kustutused 71. Laevaregistrisse kantud andmete muudatustest peavad laevavaldajad teatama vastava avaldusega Veeteede Ametile 14 päeva jooksul või kui need puudutavad laevaomandiõigust, siis 30 päeva jooksul nende toimumisest arvates. Avaldusele tuleb lisada vajalikud dokumendid. 72. Muudatusi ja kustutusi tehakse laevaregistri sissekandeis Eesti Veeteede Ameti töötaja igakordse vastava otsusega, kusjuures laeva kustutamisel laevaregistrist või laevale kinnistatud õiguse või kohustise muutmisel või kustutamisel tehakse: 1) sissekanne laevaregistri vastavasse jakku ja alajaotusse; 2) kinnistuspealdis või märkus kas laevatoimikus olevale dokumendile, millel põhineb õiguse või kohustise kinnistamine, või laevahüpoteegi kustutamisel tagasivõetud laevahüpoteegile, mis pannakse laeva toimikusse. 73. Laev kustutatakse laevaregistrist, kui leiab aset: 1) laeva tegelik või konstruktiivne hukk; 2) laeva jäljetult kadumine või mahajätmine; 3) laeva tunnistamine täiesti sõidukõlbmatuks; 4) pärast ümberehitamist või selliste muudatuste tegemist lakkab olemast käesoleva põhimääruse punktis 3 nimetatud laev või rajatis; 5) laeva omandiõiguse üleminek omanikule, kes ei vasta käesoleva põhimääruse punkti 3 nõuetele; 6) laeva ümberregistreerimine teise laevaregistrisse; 7) laev oli kantud laevaregistrisse ebaõige dokumentatsiooni alusel. 74. Laevaregistrisse kantud laeva prahtimisel välisriigi laevavaldajale ilma laevapereta (bareboat charter, liisinguleping) võib lepingu kehtivuse ajaks laeva ümber registreerida teise laevaregistrisse, kusjuures selleks ajaks ajutiselt peatatakse registreerimine Eesti Vabariigi laevaregistris, säilitades laeva omandiõiguse ja kõik temal lasuvad kohustised. Vastav sissekanne tehakse laevaregistri 1.jao 14.alajaotusse. 75. Laeva kustutamine laevaregistrist toimub laevavaldaja avalduse või muu usaldusväärse teabe alusel, mis esitatakse Eesti Veeteede Ametile otse või kõige lähemal asuva Eesti Vabariigi konsuli või teda kehtestatud korras asendava isiku kaudu ühe kuu jooksul sellise teate saamisest arvates, mille alusel kustutamine võib toimuda. 76. Hüpoteegivõlgade ning õiguste ja kohustistega koormatud laeva kustutamisel laevaregistrist käesoleva põhimääruse punktis 73 loetletud juhtudel tehakse laevaregistri 1. jao 14. alajaotuse vastav märge toimunu asjaolude kohta. Laeva või kustutada laevaregistrist ainult hüpoteegivõla puudumisel või hüpoteegikreeditori nõusolekul. 77. Laev kustutatakse lõplikult laevaregistrist Eesti Veeteede Ameti töötaja vastava otsusega pärast kõigi hüpoteegivõlgade ning õiguste ja kohustiste kustutamist. 78. Laeva laevaregistrisse kandmise ajutisel peatamisel või laevaregistrist kustutamisel antakse välja vastav tunnistus. VIII. Laevaregistri finantseerimine 79. Laevaregistri koostamise ja pidamise kulud kaetakse Eesti Vabariigi riigieelarve vahenditest, nähes need ette Eesti Veeteede Ameti eelarves. IX. Laevaregistri likvideerimine 80. Laevaregister likvideeritakse riiklike registrite seaduses ettenähtud korras. 81. Laevaregistri likvideerimisel antakse registris sisalduvad andmed üle Eesti Vabariigi riigiarhiivile. X. Lisaeeskirjad 82. Käesolevat põhimäärust ei kohaldata sõjalaevadele ega sellistele riigilaevadele, mis on ette nähtud ainult administratiivsete ülesannete täitmiseks. 83. Käesolevas põhimääruses käsitletud hüpoteegi institutsiooni rakendatakse kuni Eesti Vabariigi vastava seaduse kehtestamiseni. LISA Eesti Vabariigi Valitsuse 29. novembri 1991. a. määruse nr. 249 juurde Eesti Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 1990. a. määruses nr. 253 "Riigilõivumäärade kohta" tehtav täiendus 11. Eesti Vabariigi laevaregistri toimingutelt: 1) liikurlaevade registreerimise eest, millega kaasneb liputunnistuse ja alalise omandiõiguse tunnistuse väljastamine, välislaevade prahtimise (ilma laevapereta) registreerimise eest 200 rubla pluss 0,15 rubla iga kogumahutavuse ühiku eest, kuid mitte üle 10 000 rubla 2) teisaldatavate laevade registreerimise eest 50 protsenti liikurlaevade lõivumäärast 3) tunnistuste dublikaatide eest, uue liputunnistuse ja omandiõiguse tunnistuse väljastamise korral seoses vajalike muudatuste tegemisega nendes ja Eesti Vabariigi riigilipu all sõitmiseks väljaantava ajutise tõendi eest 50 rubla iga tunnistuse (tõendi) eest 4) laeva nime laevaregistris reserveerimise eest 50 rubla 5) laeva laevaregistrisse sissekandmise eest ilma laeva liputunnistuse ja alalise omandiõiguse tunnistuse väljastamiseta 25 rubla 6) ärakirjade ja väljavõtete tegemise ning tõendite väljastamise eest 10 rubla Eesti Vabariigi riigiminister R.VARE