Vabariigi Valitsus — Eesti Erastamisagentuuri asutamise kohta Eesti Erastamisagentuuri põhikiri — RT I, 56, 793

Eesti Erastamisagentuuri asutamise kohta Vabariigi Valitsuse 4. augusti 1993. a määrus nr 247 Lähtudes erastamisseaduse (RT 1993, 45, 639) paragrahvist 6, Vabariigi Valitsus määrab: 1. Reorganiseerida Riigivaraamet ja riigiettevõte "Eesti Erastamisettevõte" nende ühendamise teel, moodustades rahandusministri valitsemisalas tegutseva Eesti Erastamisagentuuri. 2. Lugeda Eesti Erastamisagentuur Riigivaraameti ja riigiettevõtte "Eesti Erastamisettevõte" õigusjärglaseks, andes Eesti Erastamisagentuurile üle Riigivaraameti ja riigiettevõtte "Eesti Erastamisettevõte" kogu vara koos kõigi varaliste õiguste ja kohustustega. 3. Kinnitada "Eesti Erastamisagentuuri põhikiri" (juurde lisatud). 4. Rahandusministeeriumil lahendada Riigivaraameti ja riigiettevõtte "Eesti Erastamisettevõte" reorganiseerimisega seotud organisatsioonilised ja finantsküsimused. 5. Tunnistada kehtetuks: 1) Vabariigi Valitsuse 27. juuni 1991.a. määrus nr. 121 ""Eesti Vabariigi Riigivaraameti ajutise põhimääruse" kinnitamise kohta" (RT 1991, 24, 294); 2) Vabariigi Valitsuse 15. septembri 1992.a. määrus nr. 267 "Riigiettevõtte "Eesti Erastamisettevõte" moodustamise ja tema põhikirja ning haldusnõukogu isikkoosseisu kinnitamise kohta" (RT 1992, 41, 544). 6. Käesolev määrus jõustub 4. augustist 1993.a. Peaminister M. LAAR Minister L. HÄNNI Riigisekretär Ü. KAEVATS Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 4. augusti 1993.a. määrusega nr. 247 EESTI ERASTAMISAGENTUURI PÕHIKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Eesti Erastamisagentuur (edaspidi - Erastamisagentuur) on erastamisseaduse alusel Vabariigi Valitsuse poolt moodustatud avalik-õigusliku juriidilise isiku staatusega valitsusasutus, kes tegutseb rahandusministri valitsemisalas. 2. Erastamisagentuur on aruandekohustuslik Vabariigi Valitsuse ees. 3. Põhikirja ja teiste õigusaktidega sätestatud ulatuses tegutseb Erastamisagentuur rahandusministri kaudu ning on tema ees aruandekohustuslik. Erastamisagentuuri ning rahandusministri vahelised eriarvamused põhikirjaliste ülesannete täitmisel lahendab Vabariigi Valitsus. 4. Erastamisagentuuri ametlik nimi on: eesti keeles - EESTI ERASTAMISAGENTUUR ametlik tõlge: inglise keeles - ESTONIAN PRIVATIZATION AGENCY saksa keeles - ESTNISCHE PRIVATISIERUNGSAGENTUR 5. Kõik Erastamisagentuuri poolt väljaantavad ja - saadetavad ning allakirjutatavad dokumendid kannavad tema ametlikku nime. 6. Erastamisagentuuril on riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat ning arveldusarved pankades. Erastamise eriarve, kuhu kantakse vara erastamisest laekuv raha, avatakse pangas, mille aktsiakapitali kontrollpakk kuulub riigile. 7. Erastamisagentuuri kui juriidilise isiku asukoht on: Rävala 6, Tallinn EE0105 Eesti Vabariik. 8. Erastamisagentuuri põhikirja kinnitab Vabariigi Valitsus. 9. Erastamisagentuur omandab juriidilise isiku õigused tema põhikirja kinnitamise päevast. 10. Erastamisagentuur juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, erastamisseadusest, teistest seadustest ja muudest õigusaktidest ning käesolevast põhikirjast. II. ERASTAMISAGENTUURI ÜLESANDED 11. Erastamisagentuuri põhiülesandeks on korraldada erastamisnimekirja kantud riigivara erastamist ning teiste omandireformist tulenevate ülesannete täitmist kooskõlas Vabariigi Valitsuse erastamispoliitikaga ulatuses ja korras, mis sätestatakse erastamisprogrammides, samuti seadustes ja muudes õigusaktides ning käesolevas põhikirjas. 12. Oma põhiülesande täitmiseks Erastamisagentuur: 12.1. Erastamise ettevalmistamise käigus: 1) koostab igal aastal hiljemalt 1.oktoobriks koos ministeeriumidega riigivara erastamise programmi (erastamisprogrammi) ning esitab selle kinnitamiseks Vabariigi Valitsusele; 2) koostab erastamisprogrammi alusel erastamisnimekirjad ning teeb nendes vajaduse korral täiendusi ja muudatusi; 3) kooskõlastab riigivara erastamisnimekirja kandmise eelnevalt ministriga, kelle valitsemisalas asub erastatavat vara valdav ettevõte; lahkarvamuse korral otsustab vara kandmise erastamisnimekirja Vabariigi Valitsus; 4) teatab riigivara erastamisnimekirja kandmisest kohaliku omavalitsuse organile, kelle haldusterritooriumil asub erastatav objekt; 5) küsib kohaliku omavalitsuse organilt, kelle haldusterritooriumil erastatav objekt asub, ettepanekuid erastamise lisatingimuste kohta, ning kaalub neid ettepanekuid lisatingimuste kindlaksmääramisel; 6) teeb kindlaks, kas erastatava vara koosseisus on õigusvastaselt võõrandatud vara, mille tagastamiseks või kompenseerimiseks on esitatud avaldus, ning peab läbirääkimisi omandireformi õigustatud subjektidega, lähtudes erastamisseaduse paragrahvi 5 lõikest 3; 7) kooskõlas seadusega esitab Vabariigi Valitsusele ettepanekuid erastamisnimekirja kantud tootmishoonete ja -rajatiste aluse ning nende teenindamiseks vajaliku maa erastamiseks; 8) määrab erastamisprogrammi alusel kindlaks erastamise lisatingimused; 9) otsustab mõnede objektide erastamisele lubatavate isikute ringi piiramise; 10) määrab kindlaks erastamise õigustatud subjektidele esitatavad lisanõuded; 11) määrab kooskõlas erastamisprogrammiga kindlaks erastamisväärtpaberite kasutamise ulatuse konkreetsete objektide erastamisel; 12) hindab erastamisnimekirja kantud vara õigusaktidega ja Erastamisagentuuri Nõukogu (edaspidi - nõukogu) otsustega kinnitatud metoodika alusel vastavalt kaasaegsetele meetoditele, mis on kasutatavad varade võõrandamisel, arvestades igal üksikjuhul varade maksumust, nendelt tulenevat kasumit ja müügitulusid, erastatava ettevõtte tütarettevõtete olemasolu, sealhulgas ettevõttesisest müüki ja muid realisatsioone või tuluartikleid, mis ei tulene ettevõtte tavapärasest tegevusest, samuti võimalikke tegevussuundi ja muid riigivara iseloomustavaid andmeid; 13) koostab enne erastatava vara müügi väljakuulutamist vara ostmisest huvitatud isikutele (edaspidi - pakkujad) informatsioonimemorandumi erastatava objekti kohta, mis lisaks käesoleva põhikirja punktis 13 ettenähtud informatsioonile sätestab, kas objekt erastatakse koos maaga, samuti kas objekti ja maa suhtes kehtivad kaitserežiimid; 14) koostab ja esitab Vabariigi Valitsusele Erastamisagentuuri aastaeelarve projekti; 12.2. Erastamisnimekirja kantud riigivara haldamise käigus: 1) täidab riigi nimel erastamisnimekirja kantud ettevõtte omaniku funktsioone, korraldades erastamisnimekirja kantud riigivara valdamist, kasutamist ja käsutamist kuni vara erastamiseni; 2) analüüsib erastamisnimekirja kantud vara kasutamise majanduslikku efektiivsust ja sihipärasust; 3) nõuab kohtu korras erastatava vara rendilepingu muutmist või lõpetamist, kui talle on saanud teatavaks, et seaduse või rendilepingu tingimuste mittetäitmisega on kahjustatud riigi kui omaniku huve; 4) otsustab ja korraldab erastamisnimekirja kantud ettevõtete reorganiseerimist, restruktureerimist ja saneerimist; 5) paigutab erastamisnimekirja kantud riigivara majandustegevusse, sealhulgas väliskapitali osalusega ettevõtete asutamisel ettevõtte algkapitali või suurendab ettevõtete aktsiakapitali; 6) esitab vajaduse korral Vabariigi Valitsusele ettepanekuid erastamisnimekirja kantud ettevõtete saneerimise ja restruktureerimise finantseerimiseks; 7) annab erastamisnimekirja kantud riigivara rendile või tasuta kasutusse; 8) otsustab ja korraldab erastamisnimekirja kantud ettevõtete likvideerimist, võttes oma bilanssi likvideeritava ettevõtte vara koos selle ettevõtte kõigi õiguste ja kohustustega; 9) otsustab vajaduse korral likvideeritavate ettevõtete vara baasil uute erastatavate ettevõtete asutamise; 10) esitab vajaduse korral erastamisnimekirja kantud ettevõtte poolt pankrotiavalduse; 11) katab vastavalt ostu-müügilepingute tingimustele käesoleva põhikirja punktis 6 nimetatud erastamise eriarvele laekunud rahast erastatavate ettevõtete võlad; 12) annab nõusoleku ja/või kehtestab tingimused erastatava vara, sealhulgas aktsiate või osatähtede võõrandamiseks ning vara koosseisus muudatuste tegemiseks, sealhulgas ettevõtte bilansis oleva käibevara vähendamiseks ja erastava varaga seotud lepingute sõlmimiseks kooskõlas erastamisseadusega; 13) vajaduse korral kannab erastatava ettevõtte debitoorsed ja kreditoorsed võlgnevused üle Vabariigi Valitsuse ja Eesti Panga poolt moodustatud erifondi vastavalt nende poolt kehtestatud korrale ja tingimustele; 12.3. Erastamise käigus: 1) kuulutab üleriigiliselt välja erastatavate objektide müügi vähemalt kahes üleriigilise levikuga ajalehes; 2) kuulutab kooskõlas erastamisprogrammiga rahvusvaheliselt välja objektide erastamise, avaldades vastava teadaande nõukogu poolt valitud välismaistes väljaannetes; 3) tagab pakkujatele müügi korra ja erastatava objekti kohta koostatud informatsiooni, sealhulgas informatsiooni lisatingimuste kohta; 4) määrab kindlaks erastamisele kuuluva varaga tutvumise korra; 5) uurib erastatava vara potentsiaalsete ostjate majanduslikku ja ärilist tausta ning finantsseisundit; 6) korraldab riigivara erastamist ettevõtte, tema struktuuriüksuse või ettevõtte aktsiate müügi teel eelläbirääkimistega pakkumisel või ettevõtte või tema struktuuriüksuse vara või ettevõtte aktsiate müügi teel avalikul või piiratud enampakkumisel või aktsiate avaliku müügi teel; 7) määrab iseseisvalt kindlaks erastamise viisi ja viib vastavalt sellele läbi erastamise, kui erastatavale varale ei leidunud ostjat ühelgi käesoleva punkti alapunktis 6 nimetatud viisil; 8) otsustab, kas pakkujate tehtud pakkumised ja esitatud tagatised on piisavad ning kas pakkujad lubatakse eelläbirääkimistele; 9) peab erastamisseaduse paragrahvis 21 ettenähtud juhtudel eelläbirääkimisi pakkujatega; 10) otsustab, milline pakkumine on parim, arvestades eriti lisatingimuste suhtes tehtud pakkumisi, pakutud investeeringute plaani ning erastatava objekti ekspordivõime tõstmist, tööhõive tagamise tingimusi, kaasaegsetele nõuetele vastava tehnoloogia ning know-how kasutamist ja muid pakkumist iseloomustavaid andmeid; juhul kui esitatud pakkumised on võrdväärsed, annab pakkujatele võimaluse oma pakkumisi täiendada; 11) kehtestab enampakkumise alghinna, mille teeb teatavaks samas korras kui toimub enampakkumise väljakuulutamine; 12) kehtestab enampakkumise korra ning tagab selle teatavakstegemise kõigile pakkujatele; 13) koostab ja sõlmib riigi nimel erastatava vara ostu-müügilepingud; 14) avalikustab hiljemalt viie päeva jooksul pärast ostu- müügilepingu jõustumist kellele, millise hinna ja lisatingimustega vara erastati; 12.4. Erastamise kontrollimise käigus: 1) kontrollib sõlmitud ostu-müügilepingute täitmist; 2) ostu-müügilepingute tingimuste mittetäitmisel rakendab kehtivate õigusaktide ning ostu-müügilepingute tingimustega ettenähtud sanktsioone ja muid abinõusid; 12.5. Täidab muid seadusest ja käesolevast põhikirjast tulenevaid ülesandeid, sealhulgas korraldab riigivara munitsipaliseerimist ja taasriigistamist, erastades taasriigistatud vara kooskõlas erastamisprogrammi ning erastamisnimekirjaga või esitades taasriigistatud vara osas ettepanekuid Vabariigi Valitsusele selle vara muul viisil käsutamise kohta, sealhulgas ettepanekuid selle kohta, millise ministri valitsemisalasse taasriigistatud vara tuleks anda. 13. Erastamise ettevalmistamise käigus koostab Erastamisagentuur erastatavate objektide kohta informatsioonimemorandumi, mis muu hulgas sisaldab võimaluse korral järgmisi andmeid: 1) ettevõtte nimi, juriidiline aadress, telefon, faks, juhtkond; 2) ettevõtte õiguslik staatus; 3) tütar- ja partnerettevõtete nimekiri; 4) tootmis- ja tegevuskohtade ning struktuuriüksuste asukohad ja aadressid; 5) maa, hoonete ja põhivahendite omandi- ja kasutusõigus; 6) erastatavate ettevõtete erastamisele eelneva majandusaasta aruanne; 7) põhivahendite väärtuse määramisel kasutatav amortisatsiooni arvestamise metoodika; 8) viimase viie aasta jooksul tehtud olulisemad investeeringud; 9) turu geograafiline analüüs; 10) toodangu ja tootmisprotsessi kirjeldus ning ülevaade kasutatavast toorainest; 11) debitoorsed ja kreditoorsed võlgnevused; 12) kavandatud tegevusplaanid, eriti need, mis juba toimivad või on kavandatud koos kreeditoridega, ja need, mis võivad endaga otseselt või kaudselt kaasa tuua tegevuspiiranguid; 13) esitatud ja rahuldamata omandiõiguse taastamise nõuded; 14) lõpetamata kohtuprotsessid; 15) tööhõive kirjeldus, sealhulgas täiskohaga töötajate ning kohakaaslusega töötajate jaotus; 16) iga teadaoleva olulise keskkonnasaasteallika, mis nõuab ostjalt kohest abinõude rakendamist olukorra parandamiseks vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja välislepingutele, kirjeldus. III. ERASTAMISAGENTUURI ÕIGUSED, KOHUSTUSED JA VASTUTUS 14. Erastamisagentuuril on temale pandud ülesannete täitmiseks õigus: 1) saada ministeeriumidelt ja muudelt valitsusasutustelt, kohaliku omavalitsuse täitevorganitelt, ettevõtetelt, asutustelt ja organisatsioonidelt ilma piiranguteta erastamise läbiviimiseks vajalikke dokumente ning andmeid osaliselt või täielikult riigi omanduses olevate ettevõtete kohta, sõltumata sellest, kas nad on kinnitatud erastamisnimekirja või mitte, välja arvatud ettevõtted, kelle tegevus teenuste või toodangu näol on otseselt seotud riigikaitsega; 2) kasutada õigusaktides sätestatud omanikuõigusi erastamisnimekirja kinnitatud riigivara, sealhulgas riigile kuuluvate ettevõtete ja/või riigi omanduses olevate aktsiate ja osatähtede suhtes; 3) saada erastatava vara ostjatelt erastamise korraldamiseks vajalikke andmeid ja dokumente; 4) anda oma pädevuse piires käskkirju ja juhendeid ning kontrollida nende täitmist; 5) sõlmida lepinguid, võtta kohustusi, omada varalisi ja mittevaralisi õigusi ning sooritada juriidilisi toiminguid Eesti Vabariigi ja teiste riikide füüsiliste ja juriidiliste isikutega ja muude organisatsioonidega; 6) moodustada komisjone ja töörühmi, kaasata lepingu alusel oma töösse spetsialiste ja eksperte, sealhulgas väliseksperte; 7) teha Vabariigi Valitsusele ettepanekuid erastamist reguleerivate õigusaktide täiustamiseks; 8) teha muid toiminguid erastamisseadusest ja teistest õigusaktidest ning käesolevast põhikirjast tulenevate ülesannete täitmiseks. 15. Erastamisagentuur võib sõlmida erastamistoimingute läbiviimiseks Eesti Vabariigi seaduste ja muude õigusaktidega reguleeritavaid lepinguid erastatava vara hindamiseks, erastatavate ettevõtete juhtimiseks või ümberstruktureerimiseks, erastatavate ettevõtete finantsseisundi kindlakstegemiseks ning vastavate finantsaruannete koostamiseks, erastatava vara oksjonite korraldamiseks, erastatava vara ostu-müügilepingute projektide ettevalmistamiseks, Erastamisagentuurile õigusabi osutamiseks ning muudel eesmärkidel, mis on vajalik Erastamisagentuuri põhikirjaliste ülesannete täitmiseks. 16. Erastamisagentuur on kohustatud: 1) tagama talle õigusaktidega kehtestatud korras eraldatud vara, sealhulgas erastamisnimekirja kantud vara säilimise ja efektiivse kasutamise; 2) hoidma konfidentsiaalsena tema käsutuses olevat ärialast ja muud informatsiooni, sealhulgas eelläbirääkimiste sisu, mis vastavalt erastamisseaduse ja käesoleva põhikirja tingimustele ei kuulu avalikustamisele; 3) esitama üks kord poolaastas, hiljemalt poolaastale järgneva kuu viimaseks kuupäevaks Vabariigi Valitsusele aruande oma tegevuse kohta. 17. Erastamisagentuur vastutab oma kohustiste eest kogu oma varaga, millele vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja muudele õigusaktidele võib pöörata sissenõude. 18. Erastamisagentuur ei vastuta erastatud varal lasuvate võlgade eest, kui vara ostu-müügilepingus ei ole ette nähtud teisiti. IV. ERASTAMISAGENTUURI JUHTIMINE 19. Erastamisagentuuri tegevust juhib 11-liikmeline nõukogu, mille seitse liiget nimetab ametisse Vabariigi Valitsus ja ühe liikme Eesti Panga president. Ametikoha järgi kuuluvad nõukogusse omandireformi korraldav minister, rahandusminister ja majandusminister. 20. Nõukogu liikmed nimetatakse ametisse kolmeks aastaks. Nõukogu liikme võib tagasi kutsuda tema ametisse nimetanud organ. Nõukogu liikmeid, välja arvatud ametikoha järgi nõukogusse kuuluvaid liikmeid, võidakse ametisse nimetada kuni kaheks ametiajaks. 21. Nõukogu liikmete, sealhulgas nõukogu esimehe ja aseesimehe töötasustamise korra ja suuruse määrab kindlaks Vabariigi Valitsus. 22. Nõukogu valib oma liikmete hulgast nõukogu esimehe ja aseesimehe kandidaadid ning esitab valitud kandidaadid peaministrile. Nõukogu esimehe ja aseesimehe nimetab nõukogu ettepanekul ametisse peaminister. 23. Nõukogu esimees esindab nõukogu, korraldab nõukogu tegevust, juhatab nõukogu istungeid, kirjutab eelläbirääkimistega pakkumisel alla erastatava vara ostu- müügilepingud ja teostab järelevalvet nõukogu otsuste täitmise üle. Nõukogu aseesimees asendab esimeest tema äraolekul. 24. Nõukogu liikme ametisoleku lõppemise alusteks on kas isiklik lahkumisavaldus, ametiaja lõppemine või tagasikutsumine nõukogu liikme ametisse nimetanud organi poolt. 25. Nõukogu on pädev tegema otsuseid üksnes nõukogu koosolekutel. 26. Nõukogu koosolekud on kinnised, kui Nõukogu ei otsusta teisiti. Nõukogu koosolekutest võtab sõnaõigusega osa Erastamisagentuuri peadirektor. 27. Nõukogu koosolekud toimuvad vähemalt üks kord kuus. Nõukogu koosolekute kokkukutsumise võib nõukogu esimees otsustada omal algatusel või nõukogu liikme või ministri ettepanekul. 28. Nõukogu esimees on kohustatud kokku kutsuma nõukogu koosoleku vähemalt viie nõukogu liikme või Vabariigi Valitsuse või Erastamisagentuuri peadirektori ettepanekul. 29. Koosolekukutse saadetakse nõukogu liikmetele kirjalikult vähemalt 5 päeva enne koosoleku toimumist nõukogu liikme poolt selleks viimati teatatud aadressil. Kutses peab olema märgitud koosoleku toimumise aeg ja koht ning koosoleku päevakord. 30. Koosolekul võivad päevakorda täiendada kõik nõukogu liikmed, samuti Erastamisagentuuri peadirektor. 31. Nõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt kaheksa liiget, nende hulgas nõukogu esimees või aseesimees. Nõutava kvoorumi puudumisel kutsub nõukogu esimees nõukogu uue koosoleku kokku hiljemalt seitsme päeva jooksul. 32. Nõukogu võtab otsused vastu lihthäälteenamusega, kusjuures otsus loetakse vastuvõetuks vähemalt viie poolthääle korral. Hääletusviisi otsustab nõukogu koosolek. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustavaks nõukogu esimehe või tema äraolekul aseesimehe hääl. Puuduv nõukogu liige võib anda oma hääle kirjalikult kohal viibiva teise nõukogu liikme kaudu. 33. Nõukogu koosolek protokollitakse. Koosoleku protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija ning koosoleku poolt selleks volitatud üks nõukogu liige. 34. Nõukogu otsused jõustuvad nende vastuvõtmise hetkest. 35. Nõukogu on pädev otsustama kõiki Erastamisagentuuri tegevusega seotud küsimusi. 36. Nõukogu ainupädevusse kuulub: 1) Erastamisagentuuri peadirektori ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 2) Vabariigi Valitsusele ettepanekute esitamine erastamisseaduse paragrahvi 2 lõikes 2 nimetatud maa erastamiseks; 3) erastamisprogrammi esitamine Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks; 4) erastatavate objektide nimekirja kinnitamine; 5) erastamisseaduse paragrahvi 21 lõikes 2 nimetatud erastamise lisatingimuste kinnitamine; 6) erastamisseaduse paragrahvi 3 lõikes 2 nimetatud isikute erastamisele mittelubamine või erastamise õigustatud subjektidele lisanõuete esitamine; 7) erastamisväärtpaberite kasutamise ulatuse määramine; 8) erastamisnimekirja kinnitatud ettevõtete reorganiseerimise, restruktureerimise ja saneerimise põhimõtete kinnitamine ning finantseerimistaotluste esitamine Vabariigi Valitsusele, samuti ettevõtete aktsiakapitali suurendamine; 9) riigivara munitsipaliseerimise otsustamine; 10) erastamisnimekirja kinnitatud riigivara majandustegevusse paigutamise otsustamine, sealhulgas väliskapitaliga ettevõtete asutamisel riigivara paigutamine ettevõtte algkapitali ning riigivara rendile ja tasuta kasutusse andmine; 11) eelläbirääkimistega pakkumisel parima pakkumise kindlaksmääramine; 12) Erastamisagentuuri tegevuse kontrollimine, tegevusaruande kinnitamine ja selle esitamine Vabariigi Valitsusele üks kord poolaastas. 37. Kõigil nõukogu liikmetel on õigus igal ajal tööpäeva jooksul tutvuda Erastamisagentuuri tegevust puudutavate materjalidega. Nõukogu esimees ja aseesimees ning peadirektor on kohustatud nõukogu liikme nõudmisel esitama talle viivitamata Erastamisagentuuri puudutava materjali koos algdokumentatsiooniga. 38. Erastamisagentuuri igapäevast tegevust juhib Erastamisagentuuri peadirektor. 39. Peadirektori ametiaeg on kolm aastat. Tema ametisse tagasinimetamiste arvu ei piirata. 40. Erastamisagentuuri peadirektor: 1) juhib Erastamisagentuuri igapäevast tegevust, tagab käesolevast põhikirjast tulenevate ülesannete täitmise ja vastutab nende täitmise eest; 2) tagab nõukogu otsuste elluviimise ja vastutab selle eest; 3) tagab nõukogu töö organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise; 4) kirjutab alla erastatava vara ostu-müügilepingud, välja arvatud juhul, kui käesoleva põhikirjaga või seadusega on ette nähtud, et erastava vara ostu-müügilepingud kirjutab alla nõukogu esimees; 5) tegutseb Erastamisagentuuri nimel käesolevas põhikirjas ettenähtud ning nõukogu poolt kehtestatud volituste piires, esindab Erastamisagentuuri riigivõimu- ja valitsusasutustes, ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides; 6) oma volituste piires käsutab Erastamisagentuuri vara, sõlmib Erastamisagentuuri nimel lepinguid ja avab pangaasutustes arveid; 7) annab volikirju tegutsemisks Erastamisagentuuri nimel küsimustes, mis kuuluvad tema pädevusse; 8) kinnitab Erastamisagentuuri personali koosseisu ja palgamäärad Erastamisagentuuri eelarvega kindlaksmääratud töötasustamisfondi piires; 9) võtab tööle ja vabastab töölt Erastamisagentuuri töötajaid; 10) kinnitab Erastamisagentuuri struktuuriüksuste põhimäärused; 11) annab oma pädevuse piires käskkirju ja juhendeid; 12) täidab muid ülesandeid, mis tulenevad kehtivatest õigusaktidest, käesolevast põhikirjast või nõukogu otsustest. 41. Peadirektori võib ametist vabastada kehtivates õigusaktides ettenähtud korras. 42. Nõukogu otsusega võib Erastamisagentuur moodustada oma ülesannete täitmiseks Erastamisagentuuri kohalikke struktuuriüksusi maakondades ja linnades. Kohalike struktuuriüksuste ülesanded, pädevuse ja finantseerimise korra määrab kindlaks nõukogu. Kohalike struktuuriüksuste juhid nimetab ametisse peadirektor. 43. Nõukogu liige, kellel on või võib tekkida erastatava objekti suhtes isiklik huvi või huvide kohflikt, on kohustatud viivitamata sellest kirjalikult informeerima nõukogu esimeest ning loobuma osalemast vastava objekti erastamisega seonduvate asjaolude arutamisel ning otsustamisel, kui nõukogu ei otsusta teisi. 44. Nõukogu liikmetel, Erastamisagentuuri peadirektoril ja kohalike struktuuriüksuste juhtidel, samuti kõigil teistel Erastamisagentuuri töötajatel, ei ole oma ametisoleku perioodil õigust: 1) töölepingu või mõne muu lepingu alusel töötada või olla konsultant erastamisnimekirja kinnitatud ettevõttes, välja arvatud tegevus haldusnõukogu või juhatuse liikmena; 2) töötada või olla omanik ettevõttes, mis soovib erastamise käigus osta või rentida erastatavat vara või asutada väliskapitali osalusega ettevõtet erastamisseaduses ettenähtud juhtudel ja korras. 45. Nõukogu liikmetel, Erastamisagentuuri peadirektoril ja kohalike struktuuriüksuste juhtidel ei ole õigust ilma nõukogu eriloata oma ametisoleku ajal omada rohkem kui 1/3 aktsiakapitalist või aktsiatega märgitud häältest ettevõtetes, mis on osaliselt riigi omanduses. 46. Nõukogu liikmed, peadirektor ja kohalike struktuuriüksuste juhid, samuti kõik teised Erastamisagentuuri töötajad ning isikud, kes töötavad lepingulisel alusel Erastamisagentuuri jaoks, on kohustatud säilitama range konfidentsiaalsuse nende käsutuses oleva, Erastamisagentuuri ja selle tegevust, samuti erastatavat vara ja pakkujaid ning erastatava vara ostjaid puudutava informatsiooni suhtes, mis ei kuulu avaldamisele vastavalt erastamisseadusele ja muudele seadustele ning käesolevale põhikirjale. 47. Käesoleva põhikirja punktide 44-46 nõuete rikkumine nõukogu liikmete ja Erastamisagentuuri töötajate poolt on käsitletav usalduse kaotusena koos sellest tulenevate õiguslike tagajärgedega. Nimetatud punktide nõuete rikkumisega materiaalse kahju tekitamisel tuleb tekitatud varaline kahju seaduses ettenähtud korras ja ulatuses hüvitada. V. ERASTAMISAGENTUURI VARA JA FINANTSEERIMINE 48. Erastamisagentuuri vara moodustub talle asutamisel Vabariigi Valitsuse otsusega üleantud ning tema poolt soetatud varast, samuti tema bilanssi võetud erastamisele kuuluvast varast. 49. Erastamisagentuuri ülalpidamiskulud kaetakse riigieelarvest vastavalt Erastamisagentuuri eelarvele. 50. Erastamisagentuur ei taotle oma tegevusega kasumit. 51. Erastatava vara müügist laekuvaid summasid kasutatakse kehtivates õigusaktides ettenähtud korras ning Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud normatiivide piires, sealhulgas ka Erastamisagentuuri tegevusega seotud kulutuste katteks. 52. Erastamisagentuuri finantsaastaks on kalendriaasta. 53. Erastamisagentuuri peadirektor koostab Erastamisagentuuri aastaeelarve projekti. Eelarve projekti vaatab läbi nõukogu ja esitab selle rahandusministrile. VI. ARUANDLUS JA KONTROLL 54. Erastamisagentuuri peadirektor esitab igal aastal hiljemalt 1.märtsiks nõukogule kinnitamiseks agentuuri eelmise aasta aruande. Pärast aruande kinnitamist (hiljemalt ühe kuu jooksul selle esitamisest peadirektori poolt) esitab nõukogu selle tutvumiseks Vabariigi Valitsusele. 55. Käesoleva põhikirja punktis 54 nimetatud aruanne koosneb vähemalt kahest osast: 1) tegevusaruanne, sealhulgas erastamisprogrammi täitmise, erastatud objektide, kasutatud erastamisviiside, seatud lisatingimuste ja -nõuete, erastamisnimekirja kantud vara seisundi ja selle parandamiseks rakendatud meetmete analüüs; 2) raamatupidamisalane aruanne nii Erastamisagentuuri enda kui ka erastamisnimekirja kinnitatud ettevõtete tegevuse kohta vastavalt raamatupidamist reguleerivatele õigusaktidele ja nõukogu otsustega sätestatud eeskirjadele. 56. Erastamisagentuur esitab oma ülalpidamiskulude aastaeelarve täitmise aruande rahandusministrile. 57. Erastamisagentuuri finantstegevust kontrollitakse kooskõlas valitsusasutuste kontrollimist reguleerivate õigusaktidega. 58. Nõukogu otsusel kontrollib vähemalt üks kord aastas Erastamisagentuuri finants- ja majandustegevust sõltumatu audiitor. 59. Vabariigi Valitsusel on õigus saada viivitamata nõukogu esimehelt ja Erastamisagentuuri peadirektorilt erastamist ja Erastamisagentuuri tegevust puudutavat informatsiooni. Nõukogu esimees on kohustatud Vabariigi Valitsuse kirjalikele järelepärimistele vastama kirjalikult hiljemalt seitsme päeva jooksul järelepärimise kättesaamise päevast arvates. 60. Kui nõukogu poolt arutatavad küsimused puudutavad riigikaitsega seotud probleeme, on nõukogu esimees enne nõukogu otsuse vastuvõtmist kohustatud võtma Vabariigi Valitsuse arvamuse. 61. Füüsilised ja juriidilised isikud ning muud organisatsioonid, kelle huvisid või õigusi Erastamisagentuur on rikkunud, võivad 14 päeva jooksul, arvates päevast, mil nad said teada või pidid saama teada oma huvide või õiguste rikkumisest, pöörduda kirjaliku kaebusega oma huvide või õiguste rikkumise kõrvaldamiseks nõukogu poole. Nõukogu on kohustatud tegema otsuse käesolevas punktis sätestatud asjas ning teatama oma otsusest kaebuse esitajale hiljemalt ühe kuu jooksul kaebuse kättesaamise päevast arvates. 62. Käesoleva põhikirja punktis 61 nimetatud isikud ja muud organisatsioonid võivad nõukogu otsuseid vaidlustada Vabariigi Valitsuse ees hiljemalt ühe kuu jooksul nõukogu otsusest teadasaamisest arvates. 63. Kui käesoleva põhikirja punktis 62 nimetatud vaidluse läbivaatamisel punktis 61 märgitud asjas Vabariigi Valitsus ei nõustu nõukogu poolt tehtud otsusega, saadab ta vaidlusaluse küsimuse nõukogule uuesti läbivaatamiseks, lisades oma motiveeritud seisukoha selles küsimuses. Nõukogu esimees kutsub nõukogu kokku asja uuesti läbivaatamiseks hiljemalt kahe nädala jooksul ja informeerib Vabariigi Valitsust nõukogu seisukohast 24 tunni jooksul pärast otsuse tegemist nõukogu poolt. 64. Füüsilised ja juriidilised isikud ning muud organisatsioonid, kelle huvisid või õigusi Erastamisagentuur on rikkunud, võivad oma huvide ja õiguste kaitseks pöörduda kohtusse sõltumata sellest, kas nad on esitanud nõukogule kaebuse Erastamisagentuuri otsuste või tegevuse peale käesoleva põhikirja punktis 61 sätestatud korras ning vaidlustanud nõukogu otsuse punktis 62 sätestatud korras. VII. ERASTAMISAGENTUURI REORGANISEERIMINE JA LIKVIDEERIMINE 65. Erastamisagentuuri tegevuse lõpetamine (tema likvideerimine) toimub seadusega ettenähtud korras. 66. Erastamisagentuuri reorganiseerimine toimub seaduse ja/või Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud korras.