Vabariigi Valitsus — Füüsika Instituudi põhikirja kinnitamine — RT I, 1995, 56, 969

Teaduskorralduse seaduse (RT 1995, 5, 42) paragrahvi 5 lõike 3 ja paragrahvi 18 lõike 1 alusel Vabariigi Valitsus määrab: Kinnitada Füüsika Instituudi põhikiri (juurde lisatud). Minister peaministri ülesannetes Endel LIPPMAA Kultuuri- ja haridusminister Peeter KREITZBERG Riigisekretär Uno VEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 20. juuni 1995. a. määrusega nr. 245 Füüsika Instituudi põhikiri I. Üldsätted 1. Füüsika Instituut (edaspidi instituut) on riigiteadusasutus, mis asutati Eesti NSV Ministrite Nõukogu 22. augusti 1973. a. määruse nr. 374 alusel ja mis tegutseb Kultuuri- ja Haridusministeeriumi valitsemisalas iseseisva kasumit mittetaotleva avalik-õigusliku juriidilise isikuna. 2. Instituudi tegevuse üldjuhiks on Eesti Teaduste Akadeemia. 3. Instituut tegutseb teaduskorralduse seaduse, teiste instituudi tegevusse puutuvate õigusaktide ja oma põhikirja alusel. II. Instituudi ülesanded 4. Instituut: 1) teeb alus- ja sihtalusuuringuid ning tegeleb arendustegevusega füüsika ja selle sidusalade aktuaalsetes valdkondades ning nõustab vajadusel asutusi ja ettevõtteid; 2) teeb koostööd temast võrsunud Tartu Teaduspargiga; 3) osaleb vastavalt õppetöö vajadustele, oma kompetentsile ja teadustöö suundadele Tartu Ülikooli ning tarbe korral ka teiste ülikoolide kõigi tasandite õppetöös, olles eeskätt nüüdistasemega kraadihariduse andmise ja kvalifikatsiooni tõstmise baasiks; 4) osaleb Eesti ja rahvusvahelistes teadus- ja arendustegevuse programmides ning arendab koostööd kahe- ja mitmepoolsete lepingute alusel nii kodu- kui ka välismaiste partneritega; 5) propageerib teadust ning teaduspärast mõtlemist ja teavitab üldsust füüsika kui nüüdiskultuuri ühe põhikomponendi saavutustest ning instituudi tegevusest; instituudi teadustöötajad osalevad eesti füüsikakeele hooldes ja õppekirjanduse loomes. III. Instituudi õigused 5. Instituudil on õigus: 1) määrata oma struktuuri, valida teadus- ja arendustegevuse sihte ja viise ning otsustada tulemuste kasutamise üle niivõrd, kuivõrd seda ei piira seadused ja/või lepingud; 2) kehtestada oma sisekorra ning töörežiimide eeskirju ja täpsustada oma töötajatele esitatavaid kutsenõudeid; 3) olla osanik mittetulunduslikes assotsiatsioonides; 4) arendada oma tegevuse materiaalseks kindlustamiseks seaduses ettenähtud korras majandustegevust tingimusel, et kogu sellest saadud tulu kasutatakse tema põhikirjaliste ülesannete täitmiseks ning seda ei jaotata üksikisikute vahel; selles tegevuses võib instituut kasutada kokkuleppelistel tingimustel oma tööpindu ning põhi- ja sidevahendeid; 5) määrata stipendiume uurijatele ja üliõpilastele. 6. Instituudi õigusi rakendavad direktor ja teised instituudi ametiisikud vastavalt tööjaotusele. IV. Instituudi juhtimine ja struktuur 7. Instituudi tegevust juhib ja tema tööks vajalike tingimuste loomise ja tegevuse eest vastutab kõrgeima ametiisikuna direktor, tema äraolekul teadusdirektor. Direktor on instituudi krediidi ja vara käsutaja seaduses ettenähtud piires. Ta tegutseb instituudi nimel ja esindab instituuti, vajamata selleks erivolitusi. 8. Tehes otsuseid instituudi töö põhisuundade, struktuuri ja teiste asutustega liitumise kohta, juhindub direktor instituudi nõukogu seisukohtadest. 9. Direktori valib konkursi alusel vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrale instituudi laiendatud nõukogu ja nimetab viieks aastaks ametisse kultuuri- ja haridusminister, kes sõlmib direktoriga tähtajalise töölepingu. 10. Instituudi laiendatud nõukogul on õigus taotleda direktori taandamist ka enne töölepingu tähtaja lõppu ning uue direktori valimist ja ametissenimetamist. 11. Instituudi teadusdirektori, haldusdirektori ja teadussekretäri ülesanded ja õigused kehtestab direktor. Teadusdirektori ja teadussekretäri valib direktori esildisel instituudi nõukogu ja nendega sõlmib tähtajalise töölepingu direktor, haldusdirektori nimetab ametisse ja sõlmib temaga töölepingu direktor. 12. Instituudi nõukogu on 21-liikmeline; sellesse kuulub esimehena instituudi direktor, ühe aseesimehena teadusdirektor ja sekretärina teadussekretär. Ülejäänud 18 liiget valivad kõik instituudi teadustöötajad salajasel hääletamisel viieks aastaks. Nõukogu valib nende hulgast ka teise aseesimehe. Nõukogu liikmekandidaatide esitamise ja valimise korra ja oma töökorra kehtestab nõukogu oma põhimääruses. Nõukogu liikmekandidaatideks võib esitada teaduskraadiga instituudi töötajaid, instituudi profiilile vastava erialaga instituudiväliseid Eesti Teaduste Akadeemia liikmeid ning Tartu Ülikooli füüsikaosakonna, Tartu Teaduspargi ja teiste instituudi sidusprofiiliga asutuste esindajaid. 13. Instituudi nõukogu: 1) täidab punktides 8–12 mainitud funktsioone; 2) võtab vastu instituudi põhikirja ja teeb selles muudatusi; 3) kinnitab tööde aastakavad ja nende täitmise aruanded; 4) nõustab direktorit põhistruktuuriüksuste (p. 15) moodustamise, ümberkorraldamise ja likvideerimisega seotud küsimustes; 5) valib Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras konkursi alusel korralisi teadustöötajaid; 6) kuulab iga aasta 1. kvartali jooksul ära direktori aastaaruande ning kinnitab jooksva aasta tulude ja kulude struktuuri; 7) annab instituudi teadustöötajaile väljapaistvate teenete eest teadus- ja haridustöös instituudisiseseid aunimetusi, mille statuudi kehtestab nõukogu; 8) esitab või annab soovitusi instituudi töötajate instituudiväliseks autasustamiseks, teaduste akadeemiatesse või auameteisse valimiseks; 9) tegutseb vahendajana struktuuriüksuste ja direktsiooni vahelistes vaidlusküsimustes; 10) tõlgendab instituudi põhikirja vaidlusküsimuste puhul. 14. Instituudi teadlaskonna arvamuse selgitamiseks instituudi elu sõlmküsimuste kohta võidakse kas nõukogu otsusel või vähemalt 1/3 teadustöötajate taotlusel kokku kutsuda teadlaskogu, millesse kuuluvad kõik instituudi koosseisulised teadustöötajad. 15. Instituudi struktuuri põhiüksuseks on teaduslabor, mida juhib nõukogu poolt konkursi alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras viieks aastaks valitud laborijuhataja. Laboril on õigus laborijuhataja kandidatuure tagasi lükata, kui kandidaadi vastu on üle poole labori teadustöötajatest. Teaduslabori moodustab ja likvideerib direktor nõukogu ettepanekul. Teaduslabor korraldab iseseisvalt oma uurimistööd ja käsutab selleks saadud vahendeid kooskõlas käesoleva põhikirja ning nõukogu otsustega. 16. Laborijuhataja(te) esildisel või nõusolekul võib direktor moodustada laborisiseseid või laboritevahelisi struktuuriüksusi. 17. Laborijuhataja: 1) kujundab labori töötemaatika, lähtudes instituudi ülesannetest ja vastutab selle aktuaalsuse ja täitmise eest; 2) teeb ettepanekuid labori töökohtade struktuuri kohta, arvestades finantsvõimalusi; 3) vastutab labori käsutusse antud varade, labori töödistsipliini ja ohutustehnika eeskirjade täitmise eest; 4) laborijuhataja nõusolekul võib direktor osa laborijuhataja ülesannetest ja vastutusest delegeerida projekti(de) juhile (juhtidele). 18. Instituudi struktuuriüksusi, mille eesmärgiks on teaduslaborite töö toetamine ja/või teenindamine, moodustab ja likvideerib direktor. V. Instituudi töötajaskond 19. Instituudi töötajaskonna moodustavad teadustöötajad ning teised instituudi ülesannete täitmist tagavad töötajad. 20. Instituudi töötajad vastutavad oma loomingu eest ja nendel on seadusega garanteeritud autoriõigus oma teostele. 21. Teadustöötajatel on õigus: 1) osaleda instituudi tegevuse suunamises oma esindajate kaudu instituudi nõukogus või vahetult administratsiooni poole pöördudes; 2) osaleda instituudi nõukogu valimises ja olla teaduskraadi omamise korral sellesse valitud; 3) algatada uuringuid instituudi põhisuundade piires ja teha ettepanekuid viimaste muutmiseks; 4) taotleda Eesti Teaduse Sihtasutuse ning teadust ja arendustegevust finantseerivate kodu- ja välismaiste fondide uurimistoetusi; 5) teha igal aastal väljaspool instituuti ja instituudivälisel tasustamisel kuni 2 kuud teadustööd struktuuriüksuse juhatajaga kooskõlastatud ajavahemikul. Instituudi direktor võib võimaldada sellist teadustööd ametikoha säilitamisega ka pikemaks ajaks, kuid mitte üle valimisperioodi lõpptähtaja. 22. Instituudi töötajad on kohustatud: 1) täitma oma töölepingust tulenevaid kohustusi; 2) täitma ohutusnõudeid ning suhtuma heaperemehelikult ja säästvalt instituudi seadmestikku ja muusse varasse; 3) andma oma tegevusest jooksvalt aru struktuuriüksuse juhtajale ja/või projekti uurimisjuhile; 4) informeerima oma struktuuriüksuse juhatajat ja direktorit oma uurimistoetuste ning programmides/projektides osalemise taotlustest ning nende realiseerumisest. Kui märgitud osalemiseks kasutatakse instituudi ruume, seadmeid ja infrastruktuuri ja kui on tuvastatud, et osalusega kahjustatakse riigi huve ja/või instituudi põhiülesannete täitmist, on direktoril ja nõukogul õigus osalust kitsendada lisatingimustega, erakorralistel juhtudel aga otsustada ka osaluse otstarbekuse üle. 23. 65-aastaseks saanud teadustöötajad (sh. direktor, teadusdirektor, teadussekretär, laborijuhatajad ning laborisiseste või laboritevaheliste struktuuriüksuste juhatajad) võivad sellele vanusepiirile jõudmise kalendriaasta lõppemise järel jätkata instituudis teadustööd (kuid mitte administratiivtööd), tasustatuna kas uurimistoetuse või projektide arvelt või finantsvõimaluste puudumisel tasustamata, ning võivad kasutada oma publikatsioonidel instituudi kuuluvuskirjet. VI. Instituudi finantseerimine 24. Instituuti kui riigiteadusasutust finantseeritakse vastavalt teaduskorralduse seadusele. 25. Instituudi teadus- ja arendustegevusega seotud infrastruktuuri ja selle hooldusega seotud kulud, samuti instituudi administratsiooni ja põhitegevust teenindava personali töö tasustamise kulud ning instituudilt kui tööandjalt seaduse alusel võetavad maksud kaetakse vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrale. 26. Instituut kui riigiteadusasutus taotleb regulaarselt finantseerimist Eesti Teaduse Sihtasutuselt ning teadust ja arendustegevust finantseerivatelt fondidelt korraliste ja erakorraliste teadurite töö tasustamiseks ning teisteks kulutusteks vastavalt kehtestatud korrale. 27. Instituudil on teadusasutusena õigus taotleda teadus- ja arendustegevuse finantseerimist konkursi korras, sealhulgas riiklike ja sihtfinantseeritavate programmide ja projektide raames. 28. Instituut ja tema teadustöötajad võivad osaleda Eesti ja välismaiste riiklike ja erafondide finantseeritavais teadusprogrammides kooskõlas osaluseks kehtestatud korraga, kui see ei ole vastuolus teaduskorralduse seaduse või teiste õigusaktidega. VII. Instituudi aruandlus ja riiklik järelevalve 29. Instituut peab finants- ja statistilist arvestust seadusega kehtestatud korras. 30. Instituut on kohustatud aru andma temale tehtud rahaeralduste kasutamisest Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. VIII. Instituudi likvideerimine 31. Instituudi tegevuse lõpetab Teadus- ja Arendusnõukogu ettepanekul Vabariigi Valitsus.