Riigikogu — Apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku muutmise ja täiendamise seadus — RT I, 1994, 3, 15

§ 1. Apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustikku (RT I 1993, 50, 695) muudetakse ja täiendatakse järgmiselt: 1) seadustikku täiendatakse uue VIII ja IX peatükiga järgmises sõnastuses: «VIII peatükk Jõustunud kohtulahendite taasläbivaatamine teistmisavalduste alusel § 771. Teistmise mõiste ja alused (1) Uute asjaolude ilmnemisel võib taotleda jõustunud kohtuotsuse või -määruse Riigikohtus taasläbivaatamist kriminaalkohtumenetluse uuendamiseks ehk teistmist. (2) Kriminaalasi, milles menetluse teistmist taotletakse, on teistitav kriminaalasi. (3) Teistmisalused on: 1) jõustunud kohtuotsuse või -määruse ebaseaduslikkus või põhjendamatus, mis tulenes teise kohtuotsusega tuvastatud tunnistaja või kannatanu valeütlusest, teadvalt valest eksperdiarvamusest, teadvalt valest tõlkest, dokumentide või asitõendite võltsimisest; 2) kohtuniku kuritegu teistitava kriminaalasja arutamisel või läbivaatamisel, mis on tuvastatud kohtuotsusega; 3) juurdlust teostava isiku, uurija või prokuröri kuritegu teistitava kriminaalasja kohtueelsel menetlusel, mis on tuvastatud kohtuotsusega, kui see kuritegu võis mõjustada kohtuotsust teistitavas kriminaalasjas; 4) teistitavas kriminaalasjas kohtuotsuse või -määruse tegemisel aluseks olnud teise kohtuotsuse või -määruse tühistamine, mis tooks kaasa kas õigeksmõistva kohtuotsuse või kergemat karistust ettenägeva kriminaalseaduse sätte kohaldamise; 5) kriminaalasja õigeks lahendamiseks muu olulise asjaolu ilmnemine, mis ei olnud kohtul teistitavas kriminaalasjas otsuse või määruse tegemisel teada ja mis iseseisvalt või kogumis varem tuvastatud asjaoludega tooks kaasa kas õigeksmõistva kohtuotsuse või kergemat karistust ettenägeva kriminaalseaduse sätte kohaldamise; 6) teistitav kohtuotsus või -määrus, mis rajanes Riigikohtu poolt põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistatud õigusnormile või selle tõlgendusele. § 772. Teistmisavaldus (1) Teistmisavalduse võivad Riigikohtule kirjalikult esitada süüdimõistetu, tema kaitsja või seadusjärgne esindaja, kannatanu või tema seadusjärgne esindaja ja prokurör. (2) Teistmisavalduse märgitakse: 1) kohtu nimetus, kellele avaldus esitatakse; 2) avalduse esitaja ees- ja perekonnanimi, protsessuaalne seisund, aadress või asukoht; 3) kriminaalasi, mille teistmist taotletakse (kohtu nimetus, kohtulahendi tegemise kuupäev, kohtualuse nimi, kelle suhtes teistmist taotletakse); 4) teistmisalus; 5) avaldusele lisatud dokumentide loetelu; 6) kuupäev ja avalduse esitaja allkiri. (3) Taotledes teistmist käesoleva seadustiku § 771 3. lõike punktides 1–4 ja 6 sätestatud alustel, tuleb teistmisavaldusele lisada kohtulahendi ärakiri, millele tuginedes teistmist taotletakse. (4) Kui avalduse esitab esindaja, lisatakse sellele volikiri või esindaja volitusi tõendav muu dokument. § 773. Teistmisavalduse esitamise tähtajad Teistmisavalduse võib esitada käesoleva seadustiku: 1) paragrahvi 771 3. lõike punktides 1–4 sätestatud alustel – kuue kuu jooksul kohtulahendi jõustumisest, millega tekkis teistmisalus; 2) paragrahvi 771 3. lõike punktis 5 sätestatud alusel – kolme kuu jooksul uue asjaolu või tõendi ilmnemisest; 3) paragrahvi 771 3. lõike punktis 6 sätestatud alusel – kolme kuu jooksul Riigikohtu otsuse tegemisest. § 774. Teistmismenetluse loa andmine (1) Teistmisavalduse vaatab 10 päeva jooksul läbi Riigikohtu loakogu, kes otsustab teistmismenetluse loa andmise protsessiosalisi välja kutsumata. (2) Loakogu võib teistmisavalduse esitajale anda tähtaja puuduste kõrvaldamiseks avaldusest. Kui puudusi tähtaegselt ei kõrvaldata, jätab loakogu avalduse käiguta, tehes selle kohta resolutsiooni teistmisavaldusele. (3) Teistmismenetluse loa andmise või sellest keeldumise otsustab loakogu teistmisavaldusele tehtava resolutsiooniga, mida ei pea põhjendama. (4) Teistmismenetluse luba ei anta, kui: 1) loakogu leiab üksmeelselt, et teistmisavaldus ei vasta käesoleva seadustiku §-s 772 sätestatud tingimustele; 2) teistmisavaldus on esitatud käesoleva seadustiku §-s 773 sätestatud tähtaegu rikkudes; loakogu võib teistmisavalduse esitamise tähtaja ennistada, kui ta leiab, et tähtaeg on lastud mööda mõjuvatel põhjustel; 3) loakogu on varem keeldunud samas kriminaalasjas samal alusel esitatud avaldusele teistmismenetluse loa andmisest; 4) teistmismenetluse tulemina on samas kriminaalasjas samal alusel keeldutud kriminaalkohtumenetluse teistmisest. (5) Teistmismenetluse loa andmisel loakogu: 1) nõuab kohtult välja vajalikud kriminaaltoimikud; 2) võib peatada kohtuotsuse või -määruse täitmise teistitavas kriminaalasjas. § 775. Teistmismenetlus (1) Teistmismenetlus Riigikohtu kriminaalkohtukolleegiumis toimub käesoleva seadustiku §-des 49–57 sätestatud korras. (2) Kui teistitavat kriminaalasja ei ole varem lahendatud Riigikohtus, toimub teistmismenetlus Riigikohtu kriminaalkohtukolleegiumis. (3) Kui kriminaalasja on lahendatud Riigikohtu kriminaalkohtukolleegiumis, toimub teistmismenetlus Riigikohtu üldkogus. (4) Kui kriminaalasja on lahendatud Riigikohtu üldkogus, toimub ka teistmismenetlus üldkogus. (5) Teistmisavalduse põhjendatuse korral tühistab Riigikohus vaidlustatud kohtulahendid, teistib kriminaalkohtumenetluse ja saadab kriminaalasja uueks arutamiseks maa- või linnakohtusse, kus tehti esimene kohtuotsus. (6) Teistmisavalduse põhjendamatuse korral jätab Riigikohus selle rahuldamata. (7) Kui ei ole vajadust tuvastada kriminaalasja tehiolusid või raskendada õigeksmõistetu või süüdimõistetu olukorda, võib Riigikohus üheaegselt teistmisega teha ise uue otsuse. (8) Protsessiosalistele, kes teistmismenetluses ei osalenud, saadetakse teistmismääruse või Riigikohtu poolt tehtud uue kohtuotsuse ärakiri teadmiseks. (9) Teistmisavalduse rahuldamata jätmisel võidakse avalduse esitajale panna kohtukulude hüvitamise kohustus. § 776. Kohtumenetlus pärast kriminaalasja teistmist (1) Pärast kriminaalasja teistmist toimub kohtumenetlus üldises korras. (2) Lihtsustatud korras ilma kohtuliku uurimiseta võib menetluse lõpetada või isiku õigeks mõista: 1) kui ta on surnud; 2) asjaolude selguse korral kohtu äranägemisel ja prokuröri nõusolekul. IX peatükk Kohtuvigade parandamine § 777. Avalduse esitamise alused (1) Süüdimõistetu, tema kaitsja või seadusjärgne esindaja, kannatanu või tema seadusjärgne esindaja ja prokurör võivad esitada Riigikohtule ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest avalduse kohtuvea parandamiseks, kui tema arvates: 1) kohus on ebaõigesti kohaldanud kriminaalseadust; 2) kriminaalkohtumenetluses leidis aset käesoleva seadustiku §-s 39 sätestatud kriminaalprotsessi seaduse normide oluline rikkumine. (2) Isik, kelle suhtes tehtud kohtuotsus jõustus enne 1993. aasta 15. septembrit, võib kohtuvea parandamist taotleda kolme aasta jooksul, arvates 1994. aasta 1. jaanuarist. § 778. Menetlusloa taotlemine ja andmine (1) Kohtuvea parandamiseks tuleb taotleda menetlusluba ja tasuda käesoleva seadustiku §-s 43 sätestatud kautsjon. (2) Avalduse osalisel või täielikul rahuldamisel kautsjon tagastatakse. (3) Avalduse rahuldamata jätmisel läheb kautsjon riigituludesse. (4) Kautsjoni tasumisest vabastatakse vahi all viibiv või vabadusekaotust kandev isik, prokurör, samuti isik, kellel on õigus tasuta õigusabile. (5) Menetlusluba antakse käesoleva seadustiku §-s 48 sätestatud alustel ja korras. § 779. Kriminaalasja läbivaatamine kohtuvea parandamiseks Kriminaalasja läbivaatamine kohtuvea parandamiseks toimub käesoleva seadustiku §-des 49–66 sätestatud korras.»; 2) seadustiku senine VIII peatükk muudetakse X peatükiks. § 2. Kehtetuks tunnistatakse Eesti NSV kriminaalprotsessi koodeksi (ENSV Ülemnõukogu Teataja 1961, 1, 4 ja lisa; 1963, 28, 107; ENSV Teataja 1966, 20, 121; 1967, 12, 72; 1982, 24, 351; 1984, 16, 179 ja 31, 377; 1985, 9, 126 ja 31, 483; 1986, 6, 65 ja 19, 251; 1988, 6, 68 ja 36, 517; 1989, 28, 373; RT 1990, 22, 274; 1992, 20, 290; RT I 1993, 19, 339 ja 33, 539) kuues osa «Jõustunud kohtuotsuste ja -määruste uuesti läbivaatamine». § 3. Käesolev seadus jõustub 1994. aasta 1. jaanuaril. Riigikogu esimees Ü. NUGIS