Vabariigi Valitsus — Riigi- ja munitsipaalvara erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse täitmise kohta — RT I, 54, 759

Vastavalt riigi- ja munitsipaalvara erastamisest laekuva raha kasutamise seadusele (RT I, 1993, 24, 430) Vabariigi Valitsus määrab: 1. Panna riigi- ja munitsipaalvara erastamisest vastavalt "Riigi- ja munitsipaalvara erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse" (edaspidi - seadus) paragrahvidele 3, 4 ja 6 laekuva raha kasutamise ja jaotamise kontroll Rahandusministeeriumile ning vastavalt seaduse paragrahvile 5 laekuva raha kasutamise ja jaotamise kontroll Elamuametile. 2. Rahandusministeeriumil töötada välja ja kinnitada ühe kuu jooksul käesoleva määruse vastuvõtmisest arvates: 1) erastamise korraldaja poolt vara erastamisest laekuva raha eriarvete avamise ning selle raha kasutamise ja jaotamise kord; 2) käesoleva määruse punktis 1 nimetatud kontrolli põhimõtted ja kord. 3. Kehtestada, et tulenevalt seaduse paragrahvi 2 lõikest 2 on erastamise korraldaja kulud järgmised: 1) seaduse paragrahvides 3, 4 ja 6 nimetatud vara erastamise korral - erastamise korraldaja poolt teistelt isikutelt lepingu alusel tellitavate, erastamisega seotud tööde kulud; 2) seaduse paragrahvis 5 nimetatud vara erastamise korral - erastamise korraldaja kõik kulutused, mis on seotud eluruumide erastamisega . 4. Kinnitada: 1) tulenevalt käesoleva määruse punkti 3 alapunktist 1 - riigi- ja munitsipaalvara (välja arvatud maa) erastamise korraldaja kulude normatiivid (juurde lisatud); 2) tulenevalt käesoleva määruse punkti 3 alapunktist 2 - eluruumide erastamise korraldaja kulude normatiivid (juurde lisatud). 5. Maa-ametil töötada välja ja esitada ühe kuu jooksul Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks maa erastamisega seotud kulude normatiivid. 6. Kehtestada, et: 1) riigi omanduses oleva vara erastamise korraldaja - Eesti Erastamisagentuuri (edaspidi - Erastamisagentuur) halduskulude aastaeelarve koostatakse riigieelarve koostamiseks kehtestatud korras; 2) Erastamisagentuur koostab käesoleva määrusega kinnitatud normatiivide alusel erastamise korraldaja kulude kvartalieelarved selle vara osas, mille erastamist ta ise korraldab. Nimetatud kvartalieelarved kinnitab Rahandusministeerium; 3) kui erastamise korraldajaks on kohaliku omavalitsuse volikogu poolt nimetatud isik ja erastatakse munitsipaalvara (välja arvatud eluruumide erastamise seaduse objektiks olev vara), kinnitab käesoleva määrusega kinnitatud normatiivide alusel erastamise korraldaja kulude kvartalieelarved kohaliku omavalitsuse volikogu; 4) eluruumide erastamise seaduse (RT I, 1993, 23, 411) paragrahvi 6 punktides 1, 2, 3 ja 5 nimetatud eluruumide erastamise kohustatud subjektid kompenseerivad riigi, munitsipaal- või ühises omanduses (üheks omanikuks riik või kohaliku omavalitsuse organ) olevate ning taasriigistatud eluruumide erastamisel nende poolt eluruumide erastamise korraldamiseks tehtud kulutused korterite müügist laekunud rahast käesoleva määrusega kinnitatud normatiivide kohaselt ilma spetsiaalset eelarvet koostamata; 5) Erastamisagentuur koostab ja esitab Rahandusministeeriumi kaudu Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks ettevõtete restruktureerimise ja saneerimise eelarved, milles ettenähtud kulutused kaetakse Vabariigi Valitsuse reservfondist sinna õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise, kompenseerimise ja erastamise korraldamiseks laekuvast rahast; 6) õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise, kompenseerimise ja erastamise korraldamiseks Vabariigi Valitsuse reservfondist lisaraha taotlemisel tuleb kohaliku omavalitsuse organil esitada taotlus, mis sisaldab ka andmeid kohaliku omavalitsuse reservfondi samaks otstarbeks erastamisest raha laekumise ja kasutamise kohta; 7) enne seaduse kehtestamist järelmaksuga erastatud varalt laekuvad järelmaksed ja viivise kannab erastamise korraldaja edasi vastavalt seaduse paragrahvides 3, 4 ja 5 sätestatule. 7. Rahandusministeeriumil avada Põhja-Eesti Pangas Vabariigi Valitsuse reservfondi konto, kuhu laekub erastamisest õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise, kompenseerimise ja erastamise korraldamiseks saadav raha, ning hüvitusfondi konto ja pidada nende arvestust. 8. Riigivaraametil ja riigiettevõttel "Eesti Erastamisettevõte" kanda seaduse jõustumise päevast arvates erastamise eriarve kontodele laekunud rahast 50 protsenti hüvitusfondi arvele, 40 protsenti käesoleva määruse punktis 7 nimetatud reservfondi kontole ja 10 protsenti Eesti Panga kontole 5 tööpäeva jooksul pärast hüvitusfondi, reservfondi ja Eesti Panga vastava konto numbri teatavakstegemist. Välisminister peaministri ülesannetes T. VELLISTE Rahandusminister M. ÜÜRIKE Riigisekretär Ü. KAEVATS Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 30. juuli 1993.a. määrusega nr. 240 Riigi- ja munitsipaalvara (välja arvatud maa) erastamise korraldaja kulude normatiivid Jrk.nr. Vahemik, millesse jääb erastatava objekti alg- või soetamismaksumus (1. jaanuari 1993. a. seisuga - enne ümberhindamist) tuh. krooni Kulutuste normatiiv vastava vahemiku madalama astme kohta krooni N Koefitsient, mis korrigeerib vastava objekti alg- või soetamismaksumust k 1. 1-50 600 88 2. 51-100 5000 60 3. 101-200 8000 40 4. 201-500 12000 40 5. 501-1000 24000 32 6. 1001-2000 40000 30 7. 2001-5000 70000 18 8. 5001-10000 125000 5 9. üle 10000 150000 2 K = k (M-n) + N K - erastamisega seotud kulud iga konkreetse maksumusega objekti kohta - kroonides N - kulutuste normatiiv vastava alg- või soetamismaksumuse vahemiku madalama astme kohta - kroonides k - korrigeerimiskoefitsient alg- või soetamismaksumuse madalama astme kohta M - erastatava objekti alg- või soetamismaksumus (1.jaanuari 1993.a. seisuga - enne ümberhindamist) - tuhat krooni n - vastava vahemiku madalam väärtus - tuhat krooni Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 30. juuli 1993.a. määrusega nr. 240 Eluruumide erastamise korraldaja kulude normatiivid 1. Ühe korteri kohta: - 25 krooni sh. 1) korteri hindamine - 8,6 krooni 2) ostu-müügilepingu vormistamine - 10,3 krooni 3) muud - 6,1 krooni 2. Ühe elamu kohta: - 80 krooni sh. 1) elamu hindamine - 70 krooni 2) omandiõiguse tõend - 10 krooni 3. Lisakulud elamu kohta: 1) tõend selle kohta, et ei ole tegemist õigusvastaselt võõrandatud eluruumiga elamutes, mis on ehitatud enne 1. jaanuari 1945.a. - 5 krooni 2) inventariseerimata elamu registreerimine tehnilise inventariseerimise büroos - 50 krooni 3) majapidamis- või abihoone olemasolu korral selle hindamine - 36 krooni