Vabariigi Valitsus — Eesti NSV elutarbelise teenindamise ümberkorraldamise kohta

Avaldatud ÜVT 1989, 24, 307 - 21.07.1989 Seoses Eesti NSV eelseisva üleminekuga isemajandamisele ja vabariigi rahvamajanduse juhtimise ümberkorraldamisega ning teenindusettevõtete isearenemise soodustamiseks Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrab

1. Nõustuda põhimõtteliselt ENSV Teenindusministeeriumi ettepanekuga likvideerida ministeerium 1. oktoobrist 1989.a.

Kiita heaks Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadluse "Eesti NSV Teenindusministeeriumi likvideerimise kohta" eelnõu ning esitada see Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumile.

2. Kehtestada, et linnade ja rajoonide täitevkomiteed

1) tagavad teenindusettevõtete juhtimise ainult majandusmeetoditega, nende iseseisvuse oma majanduselu korraldamisel ning soodustavad võrdsete võimaluste andmise teel nende organisatsioonilist mitmekesisust, mis tagaks teenindusettevõtete ja organisatsioonide vahelise konkurentsi;

2) tagavad oma volituste piires elutarbelise teenindamise kompleksse arengu, lähtudes Eesti NSV isemajandamise koondkontseptsioonist;

3) vaatavad läbi ja kooskõlastavad teenusemahtude, teenindusüksuste paigutuse ja arengu, maakasutuse, looduskaitse ja muude plaanide projektid;

4) tagavad elanike teenindamise arenguks vajalike hoonete ja ruumide eraldamise, rekonstrueerimise ja kapitaalremondi, kasutades kõigi linnas ja rajoonis asuvate koondiste, ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide võimalusi, olenemata nende ametkondlikust alluvusest;

5) otsustavad kahjumiga töötavate teenindusettevõtete, -harude ja -alade likvideerimise või arendamise ja kahjumite katmise, maksusoodustuste andmise ja eelarvelise finantseerimise küsimusi;

6) lahendavad, kooskõlastavad ja registreerivad iseseisval bilansil olevate teenindusettevõtete ja organisatsioonide moodustamise, reorganiseerimise ja likvideerimise;

7) korraldavad teenindusüksuste atesteerimist ja ümberatesteerimist.

3. Pidada vajalikuks, et kõigi teenindusettevõtete ja organisatsioonide esmane ülesanne on vabariigi elanike kindlustamine teenuste ja tarbekaupadega ning teenuste osutamise vormide ja viiside valikuvõimalustega, teenuste nõudlust ületava pakkumise saavutamine kõrge teeninduskultuuri ja teenuste kvaliteedi juures, milleks

1) arendatakse igati tarbijasõbralikku teeninduskeskset ning isereguleeruvale majandusmehhanismile tuginevat teadvustatud ettevõtlust, moodustatakse uusi ettevõtteid ja organisatsioone väikeettevõtetena, kooperatiividena, ühisettevõtetena ja rakendatakse muid vorme;

2) kaasatakse majandusliku huvitatuse ja vabatahtlikkuse põhimõttel riiklike ja kooperatiivsete ettevõtete ning elanike vahendeid teenuste osutamiseks, samuti väliskapitali teenindus- ja tootmisettevõtete ja organisatsioonide rajamiseks;

3) laiendatakse välismajandustegevust ja moodustatakse ühisettevõtteid välisfirmadega, intensiivselt arendades nendega tootmisalaseid otsesidemeid ning toodete ja teenuste vahetamist, lähtudes isetasuvusest;

4) soodustatakse organisatsiooniliste struktuuride ja teenindusvormide mitmekesistamist ja konkurentsi ettevõtluse kõigi omandivormide vahel ja piires, samuti majanduslikult otstarbekaid sidemeid ettevõtete ja organisatsioonide vahel nii, et vältida monopolide tekkimist teeninduses;

5) mõjutatakse vabariigi turu täitumist kaupade ja teenustega, teenindusmahtude suurenemist ning teenindamise kvaliteedi tõusu riiklike maksusoodustuste, pangakrediidi-protsentide, subsiidiumide, investitsioonisoodustuste, eelarvelise finantseerimise ja teiste vahenditega;

6) rakendatakse detsentraliseeritud hinnapoliitikat. Alates 1990. aastast antakse teenindusettevõtetele ja organisatsioonidele õigus kinnitada iseseisvalt teenushindu, nende juurde- ja mahahindlusi linnade ja rajoonide täitevkomiteedega kooskõlastatud teenindusaladel ja korras, kasutades leppe(turu-)hindu, mis kujunevad teenindaja ja tarbija vastastikusel kokkuleppel vastavalt nõudluse ja pakkumise vahekorrale, kusjuures hindade põhjendamatu tõusu ärahoidmiseks kehtestatakse sotsiaal-majanduslikult oluliste teenuste piirhinnad riiklikult.

Detsentraliseeritud hinnapoliitikat rakendatakse eksperimendi korras 1. juulist 1989.a. Kohtla-Järve, Viljandi ja Hiiumaa teenindustootmisvalitsustes;

7) töötatakse teenindustööde viisaastaku ja aasta tootmisplaanid teenindusettevõtete poolt välja iseseisvalt, kooskõlastatakse linna või rajooni täitevkomiteega ja esitatakse ENSV Plaanikomiteele, ENSV Varustuskomiteele ja teistele neid materiaal-tehniliste vahenditega varustavatele organisatsioonidele;

8) korraldatakse finantstegevust teenindusettevõtete ja organisatsioonide poolt iseseisvalt, juhindudes finantsplaanist ning pikaajalistest normatiividest;

9) tagatakse teeninduseeskirjadest ja standarditest kinnipidamine;

10) nähakse ette, et teenindusettevõtte juhi kinnitab ametisse ettevõtte asukohajärgse linna või rajooni täitevkomitee.

4. ENSV Teenindusministeeriumil töötada välja ja esitada Eesti NSV Ministrite Nõukogu Presiidiumi juhtimise, planeerimise ja majandusmehhanismi täiustamise komisjonile 15. septembriks 1989.a. läbivaatamiseks ja kinnitamiseks ettepanekud teenindusettevõtete ja organisatsioonide töötajate töötasustamise ja stimuleerimise süsteemi loomise kohta olenevalt töö lõpptulemustest, tagades töö efektiivsuse ennaktõusu keskmise palga kasvuga võrreldes, mis kindlustaks alates 1990. aastast teenindusettevõtete ja organisatsioonide iseseisvuse töötasustamise küsimustes.

5. Teenindussüsteemi vabariiklikud tootmiskoondised, teenindustootmisvalitsused, teeninduskombinaadid ja teised teenindusettevõtted ja organisatsioonid töötavad iseseisvalt ametkondliku alluvuseta isetasuvuse, enesefinantseerimise, isejuhtimise ja enesekontrolli põhimõttel vastavalt NSV Liidu seadusele "Riiklikust ettevõttest (koondisest)" ja Eesti NSV 18. mai 1989.a. seadusele "Eesti NSV isemajandamise alused".

6. Määrata, et

1) Katse-Mehaanikatehas "Teras" jätkab endiselt teenindusettevõtete ja organisatsioonide tellimuste täitmist tehnoloogiaseadmete, väikemehhaniseerimisvahendite, metallkonstruktsioonide ja katlaabiseadmete valmistamise ja remondi alal, katelde monteerimist ja remontimist, elanike tellimuste täitmist vastavalt põhitegevusele ning teenindusotstarbeliste tehnoloogiaseadmete tootmist vastavalt riiklikele tellimustele ja otselepingutele;

2) Teeninduse Remondi- ja Ehitusvalitsus jätkab endiselt teenindusettevõtete ja organisatsioonide poolt rajatavate objektide ehitamist ja remontimist, teenindustöötajatele elamute ehitamist ja elanike ehitusteenindusalaste tellimuste täitmist.

Teeninduse Remondi- ja Ehitusvalitsus üldreeglina oma tootmisvõimsusi muuks otstarbeks ei kasuta;

3) teenindushuvide tagamiseks mõjutatakse Katse-Mehaanikatehast "Teras" ja Teeninduse Remondi- ja Ehitusvalitsust riikliku maksusüsteemi kaudu.

7. Näha ette, et linnade ja rajoonide täitevkomiteede ning teenindussüsteemi vabariiklike tootmiskoondiste ja teiste teenindusettevõtete ja organisatsioonide initsiatiivil, asjaosaliste kokkuleppel ja töökollektiivide otsusel võib vabariiklike tootmiskoondiste ("Autoteenindus", "Jõgeva", "Lembitu", "Ühendus") kohalikud filiaalid ja tsehhid viia üle tööle iseseisvate teenindusettevõtetena, organisatsioonidena või teenindustootmisvalitsuste üksustena, jättes vajaduse korral vabariiklikele tootmiskoondistele varustuse, tehnikapoliitika ja muud vajalikud küsimused.

8. Nõustuda ENSV Teenindusministeeriumi ettepanekuga, et

1) teenindussüsteemi ettevõtetele materiaal-tehniliste ressursside (kaasa arvatud tsentraliseeritud korras jaotatavad importressursid) eraldamine ja realiseerimine vahetult ettevõtete tellimuste alusel pannakse käesoleva määruse lisas loetletud Eesti NSV ministeeriumidele, riiklikele komiteedele, asutustele ja organisatsioonidele vastavalt nende poolt jaotatavale ja realiseeritavale nomenklatuurile;

2) ENSV Varustuskomitee ja ENSV Plaanikomitee tagavad teenindusettevõtete ja organisatsioonide varustamise üleliiduliste ministeeriumide, riiklike komiteede, asutuste ja organisatsioonide toodangu nomenklatuuri osas, mida vabariigis ei planeerita;

3) ENSV Plaanikomitee varustab teenindusettevõtteid ja organisatsioone hinnakirjade ja juhendmaterjalidega, ENSV Elamu- ja Kommunaalmajanduse Ministeerium ja Redaktsiooni-Polügraafia Tootmiskoondis "Sojuzblankoizdat" jätkavad teenindusettevõtete ja organisatsioonide varustamist statistilise aruandluse ja raamatupidamise dokumentide, tellimiskviitungite, piletite ja abonementtalongidega vastavalt ettevõtete poolt esitatavatele tellimustele ja näidistele.

ENSV Plaanikomiteel näha ette selleks vajaliku paberi limiidi üleandmine ENSV Elamu- ja Kommunaalmajanduse Ministeeriumile;

4) ENSV Statistikakomitee vaatab käesoleva aasta jooksul läbi teenindusettevõtete ja organisatsioonide poolt esitatava aruandluse selle tunduvaks vähendamiseks;

5) ENSV Plaanikomitee lahendab teenindusettevõtetele ja organisatsioonidele elektrienergia limiitide eraldamise ning musta ja värvilise vanametalli ja metallijäätmete, väärismetallide ja fotohõbeda jäätmete äraandmise ülesannete küsimuse;

6) Tallinna, Kohtla-Järve ja Sillamäe linna ning Haapsalu, Hiiumaa, Kohtla-Järve, Pärnu, Põlva, Rakvere ja Viljandi rajooni täitevkomitee vaatavad koos ENSV Rahandusministeeriumiga läbi ja võtavad seisukoha kahjumiga töötavatele teenindusettevõtetele alates 1990. aastast dotatsiooni maksmise küsimuses;

7) alates 1990. aastast lõpetatakse Tallinna Linna Täitevkomitee Teenindusvalitsuse ja Tartu Linna Täitevkomitee teenindusosakonna ülalpidamiskulude katmine teenindussüsteemi tsentraliseeritud vahenditest;

8) likvideeritakse 1. oktoobrist 1989.a. ENSV Teenindusministeeriumi Projekteerimise ja Tehnoloogia Instituut;

9) moodustatakse 1. oktoobrist 1989.a. riiklike teenindusettevõtete, ühisettevõtete, teeninduskooperatiivide ja teiste teenindusalaste ettevõtluste ning individuaaltööd tegevate kodanike ja elanikkonna teenindamiseks ENSV Teenindusministeeriumi Projekteerimise ja Tehnoloogia Instituudi õigusjärglasena isemajandav Eesti NSV Teeninduse Tehnokeskus, kes hakkab töötama väikeettevõtte põhimõttel;

10) lubatakse Eesti NSV Teeninduse Tehnokeskusel töötada välja nõutavate teenuseliikide osutamisega seotud kuni 1500000 rubla suuruse eelarvelise maksumusega (kaasa arvatud hoonete ja rajatiste tüüpprojektide sidumine) objektide ehituse, rekonstrueerimise ja ümberseadmestamise projekt- ja eelarvedokumentatsioon ning nimetatud objektide kapitaalremondi projekt- ja eelarvedokumentatsioon üle projekteerimis- ja uurimistööde kehtestatud limiitide;

11) vabastatakse 1989. aastal Eesti NSV Teeninduse Tehnokeskus tootmisfondide maksu ja tööjõuressursside maksu maksmisest riigieelarvesse.

ENSV Plaanikomiteel näha ette eraldada vabariiklikust eelarvest Eesti NSV Teeninduse Tehnokeskusele vahendeid teenindusalasteks teadusuuringuteks orienteeruvalt 30 000 rubla aastas, kusjuures konkreetsete tööde loetelu määratakse kindlaks iga-aastases lepingus.

9. Likvideerida 1. oktoobrist 1989.a. vabariiklik sanitaartöötlusteenistus. Panna tsiviilkaitsetöö korraldamine teenindusettevõtetes ja organisatsioonides linnade ja rajoonide täitevkomiteedele.

10. Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuval Arhiivide Peavalitsusel tagada likvideeritava ENSV Teenindusministeeriumi arhiividokumentide vastuvõtmine Riiklikku Keskarhiivi.

11. Salajane.

12. ENSV Teenindusministeeriumil kooskõlastatult ENSV Justiitsministeeriumi ning teiste huvitatud ministeeriumide, riiklike komiteede ja keskasutustega esitada Eesti NSV Ministrite Nõukogule 15. septembriks 1989.a. Eesti NSV valitsuse otsuste loetelu elanike elutarbelise teenindamise küsimustes, mis kaotavad kehtivuse tulenevalt käesolevast määrusest.

Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees I. TOOME

Eesti NSV Ministrite Nõukogu asjadevalitseja T. JÄRVE