Vabariigi Valitsus — Eesti Biokeskuse põhikirja ja Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi põhikirja kinnitamine — RT I, 1995, 52, 841

Teaduskorralduse seaduse (RT I 1995, 5, 42) paragrahvi 5 lõike 3 ja paragrahvi 18 lõike 1 alusel Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada «Eesti Biokeskuse põhikiri» (juurde lisatud). 2. Kinnitada «Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi põhikiri» (juurde lisatud). Peaminister Tiit VÄHI Kultuuri- ja haridusminister Peeter KREITZBERG Riigisekretär Uno VEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 2. juuni 1995. a. määrusega nr. 231 Eesti Biokeskuse põhikiri I. ÜLDSÄTTED 1. Eesti Biokeskus on riigiteadusasutus, mille asutas 1986. aastal Tartu Ülikool koos Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudiga bioloogia uute suundade ning geeni- ja rakutehnoloogia alus- ja rakendusuuringute arendamiseks, arendustegevuseks, samuti vastava kaadri ettevalmistamiseks Eestis. 2. Eesti Biokeskus töötab Kultuuri- ja Haridusministeeriumi valitsemisalas iseseisva kasumit mittetaotleva avalik-õigusliku juriidilise isikuna. 3. Eesti Biokeskuse teadusliku tegevuse üldjuhiks on Eesti Teaduste Akadeemia. 4. Eesti Biokeskus tegutseb teaduskorralduse seaduse, teiste õigusaktide ja oma põhikirja alusel. II. EESTI BIOKESKUSE PÕHIÜLESANDED 5. Eesti Biokeskus teostab alus- ja rakendusuuringuid ning tegeleb arendustegevusega geeni- ja rakutehnoloogia suundades ning rakendustes bioloogia, biomeditsiini, bio- ja keskkonnatehnoloogia ning muudes valdkondades. 6. Eesti Biokeskus osaleb koostöös Tartu Ülikooli ning Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudiga kõigi tasandite õppetöös molekulaar- ja rakubioloogia alal, samuti nende rakendustes eri teadusharudes vastavalt õppetöö vajadustele, oma kompetentsile ja teadustöö suundadele. 7. Eesti Biokeskus osaleb nii Eesti kui ka rahvusvahelistes teadus- ja arendustegevuse programmides, arendab teadus- ja tehnoloogiaalast koostööd kahe- ja mitmepoolsete lepingute alusel nii kodu- kui välismaiste partneritega. 8. Eesti Biokeskus propageerib teaduse saavutusi ja informeerib üldsust oma tegevusest. III. EESTI BIOKESKUSE ÕIGUSED 9. Eesti Biokeskuse õigusi teostavad direktor ja tema teised ametiisikud vastavalt tööjaotusele. 10. Eesti Biokeskusel on õigus määrata oma organisatsioonilist struktuuri, valida teadus- ja arendustegevuse viise ning otsustada oma tegevuse tulemuste kasutamise üle seal, kus seda ei piira seadus või leping. 11. Eesti Biokeskusel on õigus määrata stipendiume uurijatele ja üliõpilastele. IV. EESTI BIOKESKUSE JUHTIMINE 12. Eesti Biokeskuse direktor valitakse konkursi korras. 13. Direktori nimetab konkursi alusel viieks aastaks ametisse kultuuri- ja haridusminister. Kultuuri- ja haridusminister sõlmib direktoriga tähtajalise töölepingu. 14. Direktor juhib Eesti Biokeskuse tegevust ainujuhtimise põhimõttel ning vastutab selle eest. 15. Eesti Biokeskuse asedirektori(d) valib Eesti Biokeskuse nõukogu. 16. Eesti Biokeskuse nõukogu (edaspidi nõukogu) moodustatakse Eesti Biokeskuse ja siduserialade teadlastest ja spetsialistidest. Nõukokku kuulub 9 inimest ja selle tegevust juhib Eesti Biokeskuse direktor. Nõukogu koosseisu kinnitab direktori esildisel Eesti Teaduste Akadeemia. 17. Nõukogu pädevusse kuulub: 1) Eesti Biokeskuse teadus- ja arendustegevuse plaanide arutamine ja sellekohaste otsuste vastuvõtmine; 2) teadus- ja arendustegevuse aruannete kinnitamine; 3) korraliste teadustöötajate ametikohtade täitmiseks ettenähtud konkursside korraldamine vastavalt teaduskorralduse seadusele. 18. Nõukogu: 1) esitab ettepanekuid Eesti Biokeskuse struktuuri kohta; 2) vaatab koos Tartu Ülikooli Molekulaar- ja Rakubioloogia Instituudi nõukoguga läbi ja teeb ettepanekuid teadusõppe korraldamise kohta; 3) esitab silmapaistvamad uurimused preemiate taotlemiseks; 4) valib direktori Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. 19. Nõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt kaks kolmandikku tema liikmeist. Otsustatakse kohalolijate lihthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab nõukogu esimehe hääl. V. EESTI BIOKESKUSE FINANTSEERIMINE 20. Eesti Biokeskus on riigiteadusasutus, keda finantseeritakse vastavalt teaduskorralduse seadusele. 21. Kultuuri- ja Haridusministeerium katab Eesti Biokeskuse teadus- ja arendustegevusega seotud infrastruktuuri ja selle hooldusega seotud kulud vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrale, samuti kulud, mis on seotud Eesti Biokeskuse administratsiooni ja põhitegevust teenindava personali ülalpidamisega ning Eesti Biokeskuselt kui tööandjalt seaduse alusel võetavate maksudega. 22. Eesti Biokeskuse teadurid võivad taotleda finantseerimist Eesti Teaduse Sihtasutuse ning teiste teadus- ja arendustegevust finantseerivate riiklike fondide kaudu eraldatavate uurimistoetuste raames vastavalt kehtestatud korrale. Eesti Biokeskus kui riigiteadusasutus võib taotleda sihtotstarbelist finantseerimist Eesti Teaduse Sihtasutuselt, samuti teistelt riiklikelt teadus- ja arendustegevust finantseerivatelt fondidelt vastavalt kehtestatud korrale. 23. Eesti Biokeskusel on teadusasutusena õigus osaleda konkursi korras toimuvas teadus- ja arendustegevuse finantseerimises, sealhulgas riiklike programmide raames, ning sihtfinantseeritavais programmides ja projektides vastavalt kehtestatud korrale. 24. Eesti Biokeskus ja tema teadurid võivad taotleda osalust ning osaleda nii Eesti kui ka välismaiste riiklike ja erafondide poolt finantseeritavais teadusprogrammides kooskõlas osaluseks kehtestatud korraga, kui need ei ole vastuolus teaduskorralduse seaduse või teiste kehtivate õigusaktidega. 25. Eesti Biokeskuse administratsioonil on õigus otsustada oma töötajate osaluse otstarbekuse üle rahvuslikes ja rahvusvahelistes teadusprogrammides ning -projektides, koostööprogrammides teiste asutuste ja organistatsioonidega ning esitada täpsustavaid ja kitsendavaid nõudeid, kui need ei piira teaduskorralduse seaduses ja teistes õigusaktides lubatut. VI. ARUANDLUS JA RIIKLIK JÄRELEVALVE 26. Eesti Biokeskus peab finants- ja statistilist arvestust seadusega kehtestatud korras. 27. Eesti Biokeskus on oma teadus- ja arendustegevuse finantseerimise osas aruandekohustuslik Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. 28. Rahandusministeerium ning Kultuuri- ja Haridusministeerium kontrollivad riiklike vahendite kasutamist Eesti Biokeskuse poolt. VII. LIKVIDEERIMINE 29. Eesti Biokeskuse tegevuse lõpetab Teadus- ja Arendusnõukogu ettepanekul Vabariigi Valitsus. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 2. juuni 1995. a. määrusega nr. 231 Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi põhikiri I. ÜLDSÄTTED 1. Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut (KBFI) on riigiteadusasutus, mis asutati Eesti NSV Ministrite Nõukogu 11. novembri 1979. a. korralduse nr. 626 alusel. 2. Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut töötab Kultuuri- ja Haridusministeeriumi valitsemisalas iseseisva kasumit mittetaotleva avalik-õigusliku juriidilise isikuna. 3. Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi teadusliku tegevuse üldjuhiks on Eesti Teaduste Akadeemia. 4. Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut tegutseb teaduskorralduse seaduse, teiste õigusaktide ja oma põhikirja alusel. II. KEEMILISE JA BIOLOOGILISE FÜÜSIKA INSTITUUDI PÕHIÜLESANDED 5. Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut teostab alus- ja rakendusuuringuid ning tegeleb arendustegevusega füüsika, keemia, molekulaarbioloogia, biomeditsiini, bio- ja keskkonnatehnoloogia ning informaatika ja arvutiside valdkonnas vastavalt instituudi tegevuse põhisuundadele ja uurimistöö plaanidele. 6. Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut osaleb koostöös ülikoolide ja Eesti Biokeskusega kõigi tasandite õppetöös vastavalt vajadustele, oma kompetentsile ja teadustöö suundadele. Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut kasutab oma teadustulemusi Eesti kõrgtehnoloogilise tootmise ja looduskasutuse ning -kaitse edendamisel. 7. Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut osaleb Eesti ning rahvusvahelistes teadus- ja arendustegevuse programmides, arendab teadus- ja tehnoloogiaalast koostööd kahe- ja mitmepoolsete lepingute alusel nii kodu- kui välismaiste partneritega. 8. Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut propageerib teaduse saavutusi ja informeerib üldsust oma tegevusest. III. KEEMILISE JA BIOLOOGILISE FÜÜSIKA INSTITUUDI ÕIGUSED 9. Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi õigusi teostavad direktor ja tema teised ametiisikud vastavalt tööjaotusele. 10. Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudil on õigus määrata oma organisatsioonilist struktuuri, valida teadus- ja arendustegevuse viise ning otsustada oma tegevuse tulemuste kasutamise üle seal, kus seda ei piira seadus või leping. 11. Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudil on õigus määrata stipendiume uurijatele ja üliõpilastele. 12. Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudil on õigus arendada oma tegevuse materiaalseks kindlustamiseks seaduses ettenähtud korras majandustegevust, kasutades selleks kokkuleppelistel tingimustel oma tööpindu ning põhi- ja sidevahendeid. IV. KEEMILISE JA BIOLOOGILISE FÜÜSIKA INSTITUUDI JUHTIMINE 13. Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi direktor valitakse konkursi korras. 14. Direktori nimetab konkursi alusel viieks aastaks ametisse kultuuri- ja haridusminister. Kultuuri- ja haridusminister sõlmib direktoriga tähtajalise töölepingu. 15. Direktor juhib Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi tegevust ainujuhtimise põhimõttel ning vastutab selle eest. 16. Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi asedirektori(d) valib Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi nõukogu. 17. Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi nõukogu (edaspidi nõukogu) moodustatakse Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi ja siduserialade teadlastest ja spetsialistidest. Nõukokku kuulub 19 inimest ja selle tegevust juhib Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi direktor. Nõukogu koosseisu kinnitab direktori esildisel Eesti Teaduste Akadeemia. 18. Nõukogu pädevusse kuulub: 1) Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi teadus- ja arendustegevuse plaanide arutamine ja sellekohaste otsuse vastuvõtmine; 2) teadus- ja arendustegevuse aruannete kinnitamine; 3) korraliste teadustöötajate ametikohtade täitmiseks ettenähtud konkursside korraldamine vastavalt teaduskorralduse seadusele. 19. Nõukogu: 1) esitab ettepanekuid Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi struktuuri kohta; 2) teeb ettepanekuid teadusõppe korraldamise kohta; 3) esitab silmapaistvamad uurimused preemiate taotlemiseks; 4) valib direktori Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. 20. Nõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt kaks kolmandikku tema liikmeist. Otsustatakse kohalolijate lihthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab nõukogu esimehe hääl. V. KEEMILISE JA BIOLOOGILISE FÜÜSIKA INSTITUUDI FINANTSEERIMINE 21. Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut on riigiteadusasutus, keda finantseeritakse vastavalt teaduskorralduse seadusele. 22. Kultuuri- ja Haridusministeerium katab Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi teadus- ja arendustegevusega seotud infrastruktuuri ning selle hooldusega seotud kulud vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrale, samuti kulud, mis on seotud Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi administratsiooni ja põhitegevust teenindava personali ülalpidamiskuludega ning Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudilt kui tööandjalt seaduse alusel võetavate maksudega. 23. Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi teadurid võivad taotleda finantseerimist Eesti Teaduse Sihtasutuse ning teiste teadus- ja arendustegevust finantseerivate riiklike fondide kaudu eraldatavate uurimistoetuste raames vastavalt kehtestatud korrale. Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut kui riigiteadusasutus võib taotleda sihtotstarbelist finantseerimist Teadus- ja Arendusnõukogult, Eesti Teaduse Sihtasutuselt ja teistelt riiklikelt teadus- ja arendustegevust finantseerivatelt fondidelt vastavalt kehtestatud korrale. 24. Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudil on teadusasutusena õigus osaleda konkursi korras toimuvas teadus- ja arendustegevuse finantseerimises, sealhulgas riiklike programmide raames, ning sihtfinantseeritavais programmides ja projektides vastavalt kehtestatud korrale. 25. Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut ja tema teadurid võivad taotleda osalust ja osaleda nii Eesti kui ka välismaiste riiklike, samuti erafondide poolt finantseeritavais teadusprogrammides kooskõlas osaluseks kehtestatud korraga, kui need ei ole vastuolus teaduskorralduse seaduse või teiste kehtivate õigusaktidega. 26. Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi administratsioonil on õigus otsustada oma töötajate osaluse otstarbekuse üle rahvuslikes ning rahvusvahelistes teadusprogrammides ja -projektides, koostööprogrammides teiste asutuste ja organisatsioonidega ning esitada täpsustavaid ja kitsendavaid nõudeid, kui need ei piira teaduskorralduse seaduses ega teistes õigusaktides lubatut. VI. ARUANDLUS JA RIIKLIK JÄRELEVALVE 27. Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut peab finants- ja statistilist arvestust seadusega kehtestatud korras. 28. Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut on oma teadus- ja arendustegevuse finantseerimise osas aruandekohustuslik Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. 29. Rahandusministeerium ning Kultuuri- ja Haridusministeerium kontrollivad riiklike vahendite kasutamist Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi poolt. VII. LIKVIDEERIMINE 30. Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi tegevuse lõpetab Teadus- ja Arendusnõukogu ettepanekul Vabariigi Valitsus.