Vabariigi Valitsus — Eesti Vabariigi välisesinduste töötajatele välisteenistuse tasu ja hüvituste arvestamise ning maksmise kohta — RT I, 1993, 71, 1004

Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada: 1) "Eesti Vabariigi välisesinduste töötajatele välisteenistuse tasu ja hüvituste arvestamise ning maksmise juhend" (juurde lisatud); 2) välisteenistuse tasu lähtesummad (juurde lisatud). 2. Kehtestada käesolev määrus 1. novembrist 1993.a. Peaminister M. LAAR Välisminister T. VELLISTE Riigisekretär Ü. KAEVATS KINNITATUD Vabariigi Valitsuse 2. novembri 1993.a. määrusega nr. 332 Eesti Vabariigi välisesinduste töötajatele välisteenistuse tasu ja hüvituste arvestamise ning maksmise juhend I. Välisteenistuse tasu 1. Eesti Vabariigi välisesindustesse lähetatud Välisministeeriumi alalistele töötajatele (edaspidi - töötaja) makstakse asukohamaal välisteenistuse tasu. 2. Välisteenistuse tasude lähtesummad kinnitab Vabariigi Valitsus ja need vaadatakse uuesti läbi ning korrigeeritakse vajaduse korral Välisministeeriumi ja Rahandusministeeriumi ettepanekul vähemalt üks kord kahe aasta jooksul. 3. Vastavalt töötaja tööstaazile Eesti Vabariigi Välisministeeriumis suurendatakse töötaja välisteenistuse tasu lähtesummat 2 protsenti iga täistööaasta eest, kuid kokku mitte rohkem kui 30 protsenti. 4. Välisesinduse juhi kohuseid täitvale töötajale makstakse selle aja eest täiendavalt 10 protsenti esinduse juhi ametikohal ettenähtud välisteenistuse tasust, juhul kui ta täidab neid kohuseid kauem kui 15 kalendripäeva järjest. II. Välisteenistuse hüvitused 5. Välisteenistuse tasu saavatele töötajatele makstakse vastavate tingimuste olemasolu korral järgmisi hüvitusi: - reisi- ja kolimiskulude hüvitust; - majutuskulude hüvitust; - perekonnakulude hüvitust; - laste koolituskulude hüvitust; - tervisekulude hüvitust. Reisi- ja kolimiskulude hüvitus 6. Välislähetusse saatmisel ja tagasitulekul või üleviimisel ühest asukohariigist teise hüvitatakse töötaja ja tema perekonnaliikmete reisikulud Välisministeeriumi poolt heakskiidetud transpordivahendi ja piletiklassi kasutamise korral vastavalt tegelikele kulutustele. 7. Isikliku vara veo kulud hüvitatakse üldjuhul maismaa- või meretranspordi kasutamise korral vastavalt tegelikele kulutustele, kusjuures konteineri suurim lubatud maht on: välisesinduse juhi vara veol 25 m3; teiste diplomaatiliste töötajate vara veol 20 m3 ühe töötaja kohta; haldus- ja abipersonali vara veol 15 m3 ühe töötaja kohta. 8. Üks kord aastas (üldjuhul seoses korralise puhkusega) hüvitatakse töötaja ja/või tema perekonnaliikmete asukohamaalt Eestisse ja tagasi (või vastupidi) sõidu kulud Välisministeeriumi poolt heakskiidetud transpordivahendi ja piletiklassi kasutamise korral vastavalt tegelikele kulutustele. Perekonnaliikmeteks loetakse käesolevas juhendis töötajaga ühte leibkonda kuuluvaid ja temaga koos elavaid abikaasat ja (ka abikaasa) alla 18 aasta vanuseid vallalisi lapsi. 9. Erijuhtudel (matused, õnnetus jm.) otsustab Välisministeerium igal konkreetsel juhul eraldi, kas ja kui suures osas reisikulud hüvitatakse. 10. Reisi- ja kolimiskulud hüvitatakse maksedokumentide alusel. Majutuskulude hüvitus 11. Töötajale hüvitatakse eluruumi üürimise ning selle seadmestamis-, remondi- ja ekspluatatsioonikulud (v.a. telefonikõnede ja elektrienergia maksumus) tingimusel, et üürileping on sõlmitud kooskõlastatult esinduse juhi ja Välisministeeriumiga. Perekonnakulude hüvitus 12. Kui koos töötajaga elavad alaliselt asukohariigis tema ülalpeetavad (mittetöötavad) perekonnaliikmed, siis makstakse perekonnakulude hüvitust järgmiselt: abikaasa puhul 20 protsenti töötaja välisteenistuse tasust, kuid mitte vähem kui 20 protsenti atasee välisteenistuse tasust ja iga alla 18 aasta vanuse vallalise lapse kohta 10 protsenti atasee välisteenistuse tasust. 13. Perekonnakulude hüvitust arvestatakse päevast, mil abikaasa ja/või laps(ed) saabuvad asukohariiki ja makstakse ajani, mil nad hakkavad saama mingit pidevat rahalist sissetulekut või kolivad alaliselt ära asukohariigist või asuvad elama omaette. 14. Perekonnakulude hüvitust ei maksta perekonnaliikme ajutise äraoleku päevade eest, mis ületavad 30 päeva kalendriaastas, kusjuures nende 30 päeva hulka ei arvata äraolekut seoses töötaja puhkusega. 15. Kui mõlemad abikaasad töötavad samas välisesinduses, siis vähendatakse ühe abikaasa välisteenistuse tasu 25 protsendi võrra ning perekonnakulude hüvitust laste eest makstakse ainult ühele abikaasadest. Laste koolituskulude hüvitus 16. Töötajaga asukohariigis koos elavate kooliealiste laste koolituskulude hüvitust makstakse selle aja jooksul, mil lastel on kodumaal õigus saada Eesti seadustega ettenähtud põhiharidust, vastavalt põhiprogrammi tegelikele kuludele - õppemaks, kohustuslik koolikindlustus, õpikute ja õppematerjali soetamine ning muud kohustuslikud koolikulud. 17. Hüvitust makstakse üldjuhul selle õppeaasta lõpuni, mil laps saab 16 aasta vanuseks. 18. Erijuhtudel võib Välisministeeriumi loal maksta hüvitust ka Eestis kehtivast koolieast nooremate või vanemate kui 16-aastaste laste lasteaia- ja koolituskulude katmiseks. 19. Hüvituse piirmääraks on asukohariigis diplomaatilise korpuse töötajate laste koolitamiseks ettenähtud õppeasutuses õppimise või asukohariigi riiklikus koolieelses lasteasutuses hoidmise kulud. Tervisekulude hüvitus 20. Töötajatele ja nendega asukohamaal kaasas olevatele perekonnaliikmetele hüvitatakse tervise- ja õnnetusjuhtumikindlustuse kulud ja/või vältimatule arstiabile ja sellega seotud ravimitele tehtud kulutused. Muid arstiabiga seotud kulusid ei hüvitata. III. Välisteenistuse tasu ja hüvituste arvestamine ja maksmine 21. Välisteenistuse tasu ja hüvitused on lähetuskulude eriliik, mida ei maksustata üksikisiku tulumaksu, sotsiaalmaksu ja ravikindlustusmaksuga. 22. Välisteenistuse tasu ja hüvitusi makstakse riigieelarves Välisministeeriumile välisesinduste ülalpidamiseks eraldatud vahendite arvel üldjuhul asukohamaa valuutas vastavalt Eesti Panga noteeringule makse sooritamise päeval. 23. Vastavalt elukallidusele ja muudele tingimustele kinnitab Välisministeerium kooskõlastatult Rahandusministeeriumiga igale asukohariigile (-linnale) elukalliduse indeksi. Konkreetses riigis (linnas) asuva välisesinduse töötaja välisteenistuse tasu arvestuslik suurus saadakse tema välisteenistuse tasu lähtesumma korrutamisel vastava indeksiga. Elukalliduse indeksid vaadatakse uuesti läbi ja vajaduse korral korrigeeritakse vähemalt üks kord aastas. 24. Käesoleva juhendiga ettenähtud välisteenistuse tasu ja perioodiliselt makstavate hüvituste konkreetsed summad arvestatakse ja makstakse välja või kantakse töötajate pangaarvetele alanud kalendrikuu eest ette kuu esimese viie päeva jooksul, arvestades eelmisel kuul toimunud muudatusi. 25. Töötajatele, kes on lähetatud välisesindusse vähem kui üheks aastaks, ei maksta perekonnakulude, laste koolituskulude ja perekonnaliikmete reisikulude hüvitust, samuti ei ole neil õigust saada käesoleva juhendi punktis 8 nimetatud hüvitust. 26. Puhkusel viibimise aja eest välisteenistuse tasu ja perekonnakulude hüvitust ei maksta. 27. Kui välisteenistuse tasu ja/või perekonnakulude hüvitust makstakse kalendrikuu osa eest, jagatakse tasu kuumäär kalendrikuu päevade arvuga, saades sel teel summad ühe päeva kohta. 28. Kui välisesinduse töötaja on töövõimetu haigestumise või vigastuse tõttu, makstakse talle välisteenistuse tasu kalendriaasta jooksul üldjuhul mitte rohkem kui 30 töövõimetuspäeva eest. 29. Kui töötaja on töövõimetu rohkem kui 15 kalendripäeva järjest või üle 30 päeva kalendriaasta jooksul või jääb lapseootepuhkusele, otsustab Välisministeerium tema edasise välisesinduses töötamise otstarbekuse. 30. Välisteenistuse tasu ja hüvituste arvutamise aluseks olevate lähteandmete õigsuse eest vastutab välisesinduse juht või tema kohuseid täitev töötaja. 31. Teadvalt ebaõigete andmete esitamise tõttu üle kehtestatud määrade väljamakstud välisteenistuse tasu ja/või hüvitused nõutakse süüdlaselt sisse ilma aegumistähtajata. Vaidlused lahendatakse kohtu korras. KINNITATUD Vabariigi Valitsuse 2. novembri 1993.a. määrusega nr. 332 Välisteenistuse tasu lähtesummad ühe kuu kohta Töötaja staatus Summa Eesti kroonides Erakorraline ja täievoliline suursaadik 9 000 Saatkonnanõunik (minister-nõunik) 7 560 Nõunik, peakonsul 7 200 Esimene sekretär, konsul 6 840 Teine sekretär, asekonsul 6 480 Kolmas sekretär 6 120 Atašee 5 760 Juhtiv halduspersonal (majandusülem) 5 760 Vanem halduspersonal (saatkonna sekretär, vanemtõlk, komandant, raamatupidaja, konsuli abi jt.) 5 040 Noorem halduspersonal (sekretär-asjaajaja, telefonist, tõlk, sifreerija, masinakirjutaja jt.) 4 320 Abipersonal (autojuht, majahoidja jt.) 3 600