Justiitsminister — Eesti Vabariigi Notarite Koja põhikirja kinnitamine — RTL, 1994, 8, 0

Vastavalt notariaadiseaduse (RT I 1993, 45, 640) paragrahvi 34 2 lõikele kinnitan Eesti Vabariigi Notarite Koja põhikirja, mis on vastu võetud Eesti Vabariigi Notarite Koja erakorralisel koosolekul 1. novembril 1993. a. (erakorralise koosoleku protokoll nr. 1). Justiitsminister Kaido Kama Kinnitatud justiitsministri 1. novembri 1993. a. määrusega nr. 5 EESTI VABARIIGI NOTARITE KOJA PÕHIKIRI I peatükk Üldsätted Paragrahv 1. Eesti Vabariigi Notarite Koda, liikmed ja asukoht (1) Notarite koda on juriidilisi isiku õigustega notarite avalik-õiguslik ühendus ametliku nimetusega Eesti Vabariigi Notarite Koda (edaspidi notarite koda). (2) Notarite koja liikmeteks on kõik ametisse nimetatud notarid. Notar saab notarite koja liikmeks notari ametisse nimetamise päevast ning tema liikmeksolek lõpeb notari ametikohalt vabastamise päevast. (3) Notarite koda juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, notariaadiseadusest, muudest õigusaktidest ja käesolevast põhikirjast. (4) Notarite kojal on Eesti Vabariigi riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat ning oma sümboolika. (5) Notarite koja asukoht on Tallinn. Paragrahv 2. Notarite koja põhilised ülesanded Notarite koja põhilised ülesanded on: 1) notarite ühiste kutsehuvide esindamine ja kaitsmine; 2) notariaaltoimingute tegemise praktika ühtlustamine ja notarite ametialase tegevuse koordineerimine; 3) abinõude rakendamine notarite poolt oma ülesannete täielikuks ja kohusetruuks täitmiseks ning notaritele selleks abi osutamine; 4) osavõtt notarite väljaõppe ja valiku, nende kvalifikatsiooni tõstmise ning muude notariaadi kaadrialaste küsimuste lahendamisest; 5) notarite kutse-eetika nõuete järgimise ning ausa ja väärika ametipidamise kontrollimine; 6) osavõtt järelevalve teostamisest notarite tegevuse üle. Paragrahv 3. Notarite koja ülesannete täitmise viisid Oma ülesannete täitmiseks on notarite kojal õigus: 1) esindada notareid riigi- ja kohaliku omavalitsuse organites ning elanike ühendustes ja liitudes ning suhelda teiste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega; 2) esitada kooskõlastatult justiitsministriga ettepanekuid ja eelnõusid seaduste ja muude õigusaktide vastuvõtmiseks, täiendamiseks või muutmiseks; 3) tõstatada valitsusasutustes ning teistes riigi- ja kohaliku omavalitsuse organites, samuti muudes asutustes notariaadiga seonduvaid lahendamist vajavaid küsimusi; 4) nõuda notaritelt vajalikku informatsiooni ja kuulata ära nende selgitusi; 5) kehtestada notarite kohustuslikke makseid notarite kojale; 6) luua notarite koja toetus- ja muid fonde, anda ja saada laene; 7) omandada ja käsutada kinnis- ja vallasvara; 8) kirjastada kutsealast kirjandust; 9) pidada ülal raamatukogu ja vahendada informatsiooni; 10) luua notarite koja juurde palgalisi ametikohti; 11) kasutada teisi seaduse ja notarite koja põhikirjaga kooskõlas olevaid tegevusviise. Paragrahv 4. Notarite koja organid Notarite koja kõrgeim organ on notarite koja koosolek ja täitev-korraldav organ on notarite koja eestseisus (edaspidi eestseisus). Paragrahv 5. Notarite koja liikmete õigused ja kohustused (1) Notarite koja liikmetel on kõigil võrdsed õigused ja kohustused. Oma õigusi ja kohustusi võivad nad teostada isiklikult või voliniku kaudu. (2) Notarite koja liikmetel on õigus ja kohustus kaasa aidata notarite koja ülesannete täitmisele. (3) Notarite koja liikmed on kohustatud oma ametialases tegevuses juhinduma Eesti Vabariigi õigusaktidest, notariaadiseadusest ja käesolevast põhikirjast ning täitma notarite koja juhtimis- ja kontrollorganite otsuseid. Samuti on notarite koja liikmed kohustatud järgima kutse-eetika norme ja pidama oma ametit ausalt ja väärikalt. (4) Notarite koja liikmed on kohustatud tasuma notarite koja koosoleku poolt sätestatud suuruses ja korras kohustuslikke makseid. (5) Notarite koja liikmetel on õigus nõuda nende ärakuulamist kõigis notariaati puudutavates küsimustes, eriti aga nendes, mis puudutavad otseselt nende endi isikuga seotud asjaolusid. (6) Notarite koja liikmetel on õigus saada teavet notarite koja organite poolt vastuvõetud otsuste kohta. Paragrahv 6. Notarite koja varalised ja rahalised vahendid Notarite koja varalised ja rahalised vahendid moodustuvad: 1) notarite koja liikmete kohustuslikest ja muudest maksetest; 2) notarite koja kirjastustegevusest laekuvatest vahenditest; 3) füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt saadavatest annetustest ja toetustest. II peatükk Notarite koja koosolek Paragrahv 7. Notarite koja koosoleku pädevus (1) Notarite koja koosolek täidab talle seaduse ja käesoleva põhikirjaga antud ülesandeid. (2) Notarite koja ainupädevusse kuulub: 1) notarite koja põhikirja vastuvõtmine ning selles täienduste ja muudatuste tegemine; 2) notarite koja eestseisuse ja revisjonikomisjoni valimine ning tagasikutsumine; 3) notarite koja aastaeelarve kinnitamine; 4) notari tasumäärade kooskõlastamine; 5) ettepanekute tegemine notariaaltoimingute tegemise korra kehtestamiseks, täiendamiseks ja muutmiseks; 6) notarite kojale notarite poolt tehtavate kohustuslike maksete ja nende suuruse kinnitamine; 7) juhiste andmine eestseisusele notarite koja ülesannete täitmiseks. (3) Notarite koja koosolek võib anda eestseisusele õiguse teha notarite koja eelarves muudatusi, mis esitatakse järgmisele notarile koja koosolekule kinnitamiseks. (4) Notarite koja pädevusse kuulub: 1) notarite koja vara ja rahaliste vahendite käsutamise ja kasutamise korra kindlaksmääramine; 2) notaritele laenude andmine; 3) notariaadi kaadri (notarikandidaatide, asendajate ning tehnilise abipersonali) väljaõppele kaasaaitamine ning eestseisuse vastava tegevuse üle kontrolli teostamine; 4) notarikandidaatide ja asendajate tasustamise küsimuste lahendamine; 5) kindlustussummade kinnitamine, mis ületavad justiitsministri poolt kehtestatud alammäära ning notarite koja kindlustuslepingute sõlmimise üle otsustamine; 6) nõusoleku andmine notaritele ühise büroo pidamiseks; 7) notarite ühise tegutsemise lepingute kinnitamine; 8) notari kandidaaditeenistuse programmi kinnitamine; 9) ettepanekute tegemine justiitsministrile notarite koja juures tegutseva eksamikomisjoni koosseisu ja töökorra kohta. (5) Käesoleva paragrahvi l lg. 4 toodud küsimuste lahendamise võib notarite koja koosoleku otsusega delegeerida eestseisusele. (6) Notarite koja koosolek võib oma päevakorda võtta ja otsustada iga notarite koja pädevusse kuuluva küsimuse. Paragrahv 8. Notarite koja koosoleku kokkukutsumine (1) Notarite koja korralised koosolekud toimuvad iga kalendriaasta esimese kolme kuu jooksul. (2) Notarite koja koosoleku kutsub kokku eestseisus, teatades koja liikmetele koosoleku aja, koha ja päevakorra vähemalt kaks nädalat ette. Mõjuvatel põhjustel võib etteteatamise tähtaeg olla lühem kui kaks nädalat. (3) Notarite koja erakorralised koosolekud kutsutakse kokku: 1) eestseisuse algatusel; 2) justiitsministri ettepanekul; 3) kui seda nõuab vähemalt 1/5 notarite koja liikmete üldarvust. (4) Notarite koja koosolekust võtab koja liige osa isiklikult või voliniku kaudu, kelleks võib olla teine koja liige kirjaliku volituse alusel. (5) Notarikandidaatidel ja asendajatel on õigus osaleda notarite koja koosolekutel, kuid neil ei ole hääleõigust. (6) Eestseisus võib notarite koja koosolekule kutsuda külalisi. (7) Notarite koja koosoleku avab eestseisuse esimees või volitatud eestseisuse liige, mille järel valitakse koosoleku juhataja ja protokollija. Paragrahv 9. Notarite koja koosoleku otsuse vastuvõtmine (1) Notarite koja koosolek on otsustusvõimeline, kui sellel on esindatud vähemalt 2/3 notarite koja liikmete üldarvust. Väiksema osalejate arvu korral peab eestseisuse esimees kahe järgneva kuu jooksul, arvestades esimese koosoleku toimumise kuupäevast, kokku kutsuma uue koosoleku, mis olenemata osalejate arvust on igal juhul otsustusvõimeline. (2) Igal notarite koja liikmel on otsuste vastuvõtmisel ning valimistel õigus esindada kaht koja liiget, kui ta sellekohased kirjalikud volitused esitab koosoleku juhatajale enne hääletamise algust. (3) Notarite koja koosoleku otsused võetakse vastu häälteenamusega. (4) Notarite koja koosoleku otsused, mis on saanud võrdse arvu poolt- ja vastuhääli, loetakse mittevastuvõetuteks, v.a. valimiste puhul, mil otsustab võrdse häälte arvu puhul loos. (5) Notarite koja liige ei osale hääletamisel juhul, kui otsustamisel on teda ennast puudutav küsimus, v.a. valimiste korral. (6) Notarite koja koosoleku otsused võetakse reeglina vastu lahtisel hääletamisel. Salajane hääletamine toimub: 1) eestseisuse valimisel; 2) kui seda nõuab vähemalt 1/4 koosolekust osalejatest. (7) Notarite koja koosoleku otsused protokollitakse ja nendele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Otsuseid motiveeritakse protokollis ainult siis, kui koosolek peab seda vajalikuks. III peatükk Notarite koja eestseisus Paragrahv 10. Notarite koja eestseisuse koosseis Notarite koja eestseisus on 5-liikmeline, mille koosseisus on eestseisuse esimees, asetäitja ja kolm liiget. Paragrahv 11. Notarite koja eestseisuse valimised (1) Notarite koja koosolek valib eestseisuse liikmed kolmeks aastaks. (2) Juhul kui üks eestseisuse liikmetest langeb välja enne valimistähtaja lõppu, valitakse järgmisel notarite koja koosolekul tema asemele uus liige kuni antud tähtaja lõpuni. Kui kõik eestseisuse liikmed välja langevad, korraldatakse uued eestseisuse valimised kolmeks aastaks. (3) Notarite koja eestseisuse esimees teeb justiitsministrile teatavaks valimiste tulemused. Paragrahv 12. Eestseisuse valimise kord (1) Notarite koja koosolek valib eestseisuse valimiseks 3-liikmelise valimiskomisjoni. (2) Eestseisuse liikmed valitakse salajase hääletamise teel eraldi valimisvoorudes. Valitakse järjekorras eestseisuse esimees, esimehe asetäitja ja liikmed. (3) Eestseisuse iga liige valitakse eraldi. Eestseisusesse loetakse valituks häälteenamuse saanud notarite koja liige. Kui esimeses valimisvoorus ei saavutata häälteenamust, siis toimub täiendav valimisvoor kahe esimeses voorus enim hääli saanud koja liikme vahel. Kui täiendavasse vooru jõuab enam kui kaks notarit, siis otsustab vahevalimine, kes osaleb täiendavas valimisvoorus, vahevoorus võrdse häältearvu korral otsustab edasipääsu valimiskomisjoni esimees loosi teel. Teises valimisvoorus osutub valituks see, kes saab enim hääli. Võrdse häälte arvu korral otsustab tulemuse valimiskomisjoni esimehe poolt tõmmatud loos. (3) Valimiste tulemused teeb teatavaks valimiskomisjoni esimees. (4) Pretensioonid valimiste kohta tuleb esitada ning sellest tulenev kontroll teostada enne koosoleku lõppu, mil hääletamine toimub. Otsuse pretensiooni arvestamise kohta teeb notarite koja koosolek häälteenamusega. Paragrahv 13. Eestseisuse valimise tingimused (1) Eestseisuse liikmeks on õigus valida igat notarite koja liiget, välja arvatud: 1) ajutiselt ametist eemaldatud notarit; 2) notarit, kes viimase viie aasta jooksul on kohtulikult karistatud. (2) Eestseisuse liikmeks valimisest võib loobuda notarite koja liige: 1) kes on pensioniealine; 2) kes on viimase kolme aasta jooksul olnud eestseisuse liige; 3) kes tervislike või muude mõjuvate põhjuste tõttu ei ole võimeline selle ametiga seotud ülesandeid täitma. Paragrahv 14. Eestseisusest enneaegne ametist tagasiastumine ning tegutsemise peatamine (1) Enne valimisaja lõppu on õigus tagasi astuda eestseisuse liikmel: 1) kes loobub oma eestseisuse liikme ametist, kusjuures ametist loobumine võib toimuda vaid juhul, kui saabub mõni paragrahvis 13 lg.2 märgitud asjaoludest. (2) Kui notarite koja eestseisuse liikme vastu on algatatud distsiplinaar-, haldus- või kriminaalmenetlus, siis peatub tema tegevus eestseisuse liikmena seni, kuni menetlus on lõppenud. Sama kehtib ka notari ajutiselt ametist eemaldamise puhul. Paragrahv 15. Eestseisuse pädevus (1) Eestseisus juhindub oma tegevuses notariaadiseadusest, notarite koja põhikirjast ning tagab notarite koja koosoleku otsuste elluviimise. (2) Eestseisus täidab notarite koja koosolekute vahelisel ajal kõiki notarite koja ülesandeid, välja arvatud notarite koja koosoleku ainupädevusse kuuluvad ülesanded, suhtleb notarite koja nimel riigi- ja kohaliku omavalitsuse organite ja teiste organisatsioonidega ning esitab notarite koja nimel neile ettepanekuid ja arvamusi. Paragrahv 16. Eestseisuse esimees ja tema asendamine (1) Notarite koja eestseisuse esimees esindab notarite koda, peab kirjavahetust, annab koja nimel volikirju ja sõlmib koja nimel kõiki õigustehinguid notarite koja koosoleku ja eestseisuse otsuste alusel. (2) Notarite koja eestseisuse esimeest asendab tema äraolekul eestseisuse esimehe asetäitja. Kui ka tema ei saa kohal olla, siis asendavad neid eestseisuse liikmed vanuselises järjekorras. Paragrahv 17. Eestseisuse istungid ja otsuste vastuvõtmine (1) Notarite koja eestseisuse istungid toimuvad üldjuhul üks kord kuus ja need kutsub kokku eestseisuse esimees. Eestseisus tuleb kokku kutsuda, kui vähemalt kaks selle liiget seda kirjalikult taotlevad ning teatavad ka küsimused, mida tahetakse käsitleda. (2) Eestseisuse esimees peab liikmetele teatama koosoleku ajast, kohast ning selle päevakorrast vähemalt ühe nädala ette. Kiireloomulistel juhtudel võib esimees kutsuda eestseisuse kokku ka lühema ajaga. Päevakorda võib võtta täiendavaid küsimusi kõigi kohalolijate vastu. (3) Eestseisus on otsustusvõimeline, kui otsuste vastuvõtmises osaleb vähemalt kolm liiget. Hääletamine on lubatud ka nii kirja, faksi kui ka telefoni teel, kui ükski eestseisuse liige ei ole selle vastu. (4) Eestseisuse otsused võetakse vastu häälteenamusega, kusjuures hääletamisel esindamine ei ole lubatud. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab esimehe hääl. (5) Eestseisuse liiget puudutava küsimuse arutamisel ei ole sel liikmel hääleõigust. Paragrahv 18. Eestseisuse liikmete kohustus hoida saladust Eestseisuse koosseisu kuuluvad notarid ja eestseisuse palgalised töötajad ei tohi avaldada neile nende tegevusega teatavaks saanud andmeid notariaaltoimingute kohta. Nad võivad neid andmeid kohtus avaldada ainult notarite koja eestseisuse loal. Andmete saladuses hoidmise kohustus säilib ka pärast nende lahkumist eestseisuse koosseisust või notarite koja teenistusest. Paragrahv 19. Eestseisuse tegevus ühiskondlikel alustel (1) Eestseisuse liikmed tegutsevad ühiskondlikel alustel. (2) Notarite koda hüvitab eestseisuse liikmetele kulutused, mis kaasnevad nende tegevusega eestseisuses. (3) Notarite koja koosolek võib eestseisuse liikmetele määrata tasu nende tegevuse eest eestseisuses. Paragrahv 20. Eestseisuse tegevdirektor ja palgaline aparaat Eestseisus moodustab notarite koja ülesannete täitmiseks notarite koja koosoleku otsuse alusel palgalise aparaadi ja võtab tööle tegevdirektori. IV peatükk Notarite koja aastaeelarve. Revisjonikomisjon ja muud komisjonid Paragrahv 21. Notarite koja aastaeelarve (1) Notarite koja eelarveaastaks on kalendriaasta. (2) Notarite koja aastaeelarve täitmise aruande ja järgmise aasta eelarve projekti esitab eestseisus kinnitamiseks notarite koja koosolekule. (4) Notarite koja aastaeelarve projekt tuleb esitada notarite koja liikmetele hiljemalt 2 nädalat enne koosoleku toimumist. Paragrahv 22. Notarite koja revisjonikomisjon (1) Notarite koja revisjonikomisjon on 3-liikmeline, kes valib enda seast esimehe. (2) Notarite koja revisjonikomisjon valitakse notarite koja koosolekul. (3) Notarite koja revisjonikomisjon esitab revisjonikomisjoni aastaaruande notarite koja koosolekule. Paragrahv 23. Notarite koja muud komisjonid (1) Notarite koja koosolek ja eestseisus võivad oma pädevuse piires moodustada nõuandvaid komisjone. (2) Nõuandvate komisjonide töösse võivad olla määratud notarid, samuti notarikandidaadid. (3) Nõuandvad komisjonid nõustavad teda moodustanud organit. (4) Nõuandvate komisjonide liikmetele laienevad käesoleva põhikirja paragrahvis 16 esitatud sätted ja nõuded. (5) Nõuandvate komisjonide töösse võidakse kaasata eksperte.