Vabariigi Valitsus — Riigikeele õppesüsteemi ja eksamite sooritamise kohta — RT, 35, 465

(õ) 24.11.2008 EESTI VABARIIGI VALITSUSE MÄÄRUS Riigikeele õpetamise ja täiskasvanutele riiklike eksamite sooritamise paremaks korraldamiseks Eesti Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada «Riigikeele õppesüsteem ja eksamite sooritamise kord» (juurde lisatud). 2. Linna- ja maavalitsustel korraldada täiskasvanutele riigikeele õpetamine vastavalt käesoleva määrusega kinnitatud korrale. Eesti Vabariigi Valitsuse esimees T. VÄHI Eesti Vabariigi riigiministri asetäitja E. BEKKER Tallinn, Toompea, 22. juulil 1992. Nr. 212. Kinnitatud Eesti Vabariigi Valitsuse 22. juuli 1992. a. määrusega nr. 212 Riigikeele õppesüsteem ja eksamite s o o r i t a m i s e k o r d I. Riigikeele õppesüsteem 1. Riigikeelt õpetatakse ja õpitakse kohustusliku õppeainena kõigis Eesti Vabariigi muukeelsetes üldhariduskoolides ning kutseõppeasutuste ja kõrgkoolide muukeelsetes gruppides. 2. Riigikeele õpetamise eesmärgiks on, et muukeelsed isikud õpiksid riigikeele selgeks Keeleseadusega sätestatud tasemetel. Riigikeele õppimine aitab muukeelsetel elanikel kohaneda Eesti ühiskonnas ning õpetab neid tundma ja mõistma eesti kultuuri, ajalugu ja tavasid. 3. Muukeelsetele töötajatele, alalise elamisloa ja naturalisatsiooni korras kodakondsuse taotlejatele riigikeele õpetamise tagamine, selle metoodiline juhendamine, eksamite sooritamise korra määramine kuulub Eesti Vabariigi Haridusministeeriumi kompetentsi. Linnades ja maakondades korraldavad riigikeele õpetamist linna- ja maavalitsused. 4. Linnades ja maakondades õpetatakse täiskasvanud muukeelsetele isikutele riigikeelt loodavates keelekeskustes või olemasolevates õppeasutustes. Need õppeasutused määrab kindlaks linna- või maavalitsus. Täiskasvanute riigikeele õppesüsteemi kuuluvad ka keeleõppe kooperatiivid, aktsiaseltsid ja vastavat litsentsi omavad üksikõpetajad. 5. Linna- ja maavalitsused on kohustatud andma riigikeelt õppida soovivale isikule igakülgset teavet kõigi keeleõppe võimaluste kohta oma halduspiirkonnas. Õppija võib valida enda jaoks parima riigikeeleõppe vormi. 6. Eesti Keelekeskuse ülesandeks on riigikeele õpetajate täiendõppe korraldamine, riigikeele õpetamise metoodika tagamine ja juhendamine, õppekirjanduse ning teiste õppematerjalide loomise korraldamine, riigikeele eksaminaatorite täiendõppe korraldamine, riiklike õppeasutuste õpetajate atesteerimine. Koostöös kohalike omavalitsustega korraldab Eesti Keelekeskus avalike õppeasutuste riigikeele õpetajate eelneva atesteerimise. 7. Keeleõppe korralduses nähakse ette järgmised töövormid ja finantseerimise kord: 1) elamisloa taotlejatele (kvoodi alusel) finantseeritakse riigikeele õpetus nõutaval tasemel riigieelarvest. Riigieelarvest ei finantseerita riigikeele õpetust nendele elamisloa taotlejatele, kes saabuvad Eestisse asutuse töökutsega. Õppe- ja abimaterjalid iseseisvaks tööks soetab õppija ise; 2) naturalisatsiooni korras kodakondsuse taotlejatele õpetatakse riigikeelt taotleja kulul. Riigieelarvest finantseeritakse kuni 10 tundi konsultatsioone avaliku haridusasutuse riigikeele õpetaja poolt. Õppe- ja abimaterjalid iseseisvaks tööks soetab õppija ise; 3) tööalase keeleoskuse kategooria taotlejad tasuvad kõik vajalikud keeleõppe kulud ise. 8. Elamisloa taotlejad, naturalisatsiooni korras kodakondsuse taotlejad ja tööalase keeleoskuse kategooria taotlejad maksavad eksami sooritamise eel eksamitasu 10% ametlikult kehtestatud miinimumpalgast. See suunatakse eksami korraldamise kulude katteks. 9. Riigikeelt õppida sooviva isiku algse keeleoskuse taseme määrab keeleõppe süsteemi kuuluv haridusasutus, kes soovitab ka õppijale vastava kursuse või konsultatsioonid. II. Riigikeele eksamite korraldamine 10. Muukeelsete töötajate, alalise elamisloa, samuti kodakondsuse taotlejate riigikeeleoskuse kontrollimiseks ja tunnistuste väljaandmiseks moodustavad linna- ja maavalitsused Eesti Vabariigi Haridusministeeriumi poolt kinnitatud eksamikomisjonide ja eksaminaatorite nimekirja alusel vähemalt kolmeliikmelisi riiklikke eksamikomisjone, kuhu kuuluvad komisjoni esimees ja eesti keele asjatundjad ning vajaduse korral üks eksamineeritava töötaja eriala eestikeelset terminoloogiat tundev spetsialist. Eesti Keeleametil on õigus teha linna- ja maavalitsustele omapoolseid ettepanekuid konkreetse komisjoni koosseisu kohta kinnitatud nimekirjade alusel. 11. Riiklike eksamikomisjonide esimeeste nimekirja esitavad linna- ja maavalitsused Eesti Keelekeskusele, kes kooskõlastab komisjoni esimeeste nimekirja Eesti Keeleametiga ning esitab selle kinnitamiseks Eesti Vabariigi Haridusministeeriumile. 12. Eksaminaatorite nimekirja esitavad linna- ja maavalitsused Eesti Keelekeskusele, kes kontrollib eksaminaatorite pädevust ja esitab lõpliku nimekirja kinnitamiseks Eesti Vabariigi Haridusministeeriumile. 13. Kutseõppeasutuste ja kõrgkoolide muukeelsete õpperühmade lõpetajad sooritavad riigikeele eksami haridusasutuse riikliku eksamikomisjoni ees õppeasutuse lõpetamisel. 14. Riigikeele riikliku eksaminaatori statuudi ja keeleeksami eeskirjad kehtestab Haridusministeerium. Kõne-, kuulmis- ja nägemispuuetega isikutele kehtestatakse keeleeksami erieeskirjad. 15. Riiklik eksamikomisjon annab protokollilise otsuse alusel: 1) eksami sooritanud töötajale nummerdatud tunnistuse tema riigikeeleoskuse kategooria kohta (lisa 1); 2) riigikeeleoskuse eksami sooritanud kodakondsuse taotlejale eesti keele tundmise kohta nummerdatud tunnistuse (lisa 2); 3) alalise elamisloa taotlejale ettenähtud keeleoskuse tundmise kohta nummerdatud tunnistuse (lisa 3). 16. Riikliku eksamikomisjoni töö kohta esitatud kaebused lahendab ja määrab vajaduse korral korduseksami sooritamiseks komisjoni uue koosseisu linna- või maavalitsus. Linna- või maavalitsuse vastava otsuse kohta esitatud kaebused lahendab Eesti Vabariigi Haridusministeerium. 17. Eesti Keeleameti inspektoril on õigus osaleda riigikeele eksamitel, protestida eksamikomisjoni otsust, kontrollida isiku keeleoskust ja talle antud kategooria õigsust, samuti suunata isik riigikeele korduseksamile, kui tema tegelik keeleoskus ei vasta tunnistusel märgitud kategooriale. 18. Riigikeele eksamit ei pea sooritama: 1) alalise elamisloa taotleja, kes on pensionieas või kellele riiklik eksamikomisjon on välja andnud töötaja riigikeeleoskuse D- või kõrgemat kategooriat tõendava tunnistuse; 2) kodakondsuse taotleja, kellele riiklik eksamikomisjon on välja andnud töötaja riigikeeleoskuse E- või F-kategooriat tõendava tunnistuse või kui tal on esitada õppeasutuse tõend selle kohta, et ta on põhi-, kesk- või kõrghariduse omandanud eesti keeles; 3) need muukeelsed töötajad, kes on eriala omandanud eesti keeles või kes on õppeasutustes sooritanud nõutaval tasemel eesti keele riigieksami. 19. Kodakondsuse taotleja esitab passiametile riigikeele eksami sooritamisest vabastava tunnistuse või diplomi ja tõendi koopia. 20. Riigikeeleoskuse tunnistuse väljaandmine toimub riikliku eksamikomisjoni otsuse alusel, mis on fikseeritud eriplangil trükitud protokollis ja mida tuleb alaliselt säilitada Eesti Vabariigi Haridusministeeriumi arhiivis. Protokollide koopiate alusel registreerib Eesti Keeleamet eksamite tulemused. 21. Riiklike eksaminaatorite töötasustamine toimub tunnitasumäärade alusel, mis Eesti Vabariigi Haridusministeerium on kehtestanud kooskõlastatult Eesti Vabariigi Tööministeeriumiga. L i s a 1 Töötaja riigikeeleoskuse tunnistus nr. ...... Käesolev tunnistus tõendab, et ................................................................................................... (töötaja nimi) on sooritanud eesti keele eksami Keeleseaduse paragrahvi 4 alusel ettenähtud keeleoskusnõuete piires töötamiseks ....................... erialal ja ....................... ametikohal. Tema riigikeeleoskus vastab ....................... kategooria nõuetele. Eksamikomisjoni protokoll ........................................................................................................... (number, kuupäev) (allkiri) Eksamikomisjoni esimehe nimi ......................................................... Eesti Keelekeskuse pitser L i s a 2 Kodakondsuse taotleja riigikeeleoskuse tunnistus nr. ...... Käesolev tunnistus tõendab, et ........................................................................................... (kodakondsuse taotleja nimi) on sooritanud Eesti Vabariigi kodakondsusesse astumiseks nõutava eesti keele eksami ning valdab eesti keelt kõnes ja kirjas. Eksamikomisjoni protokoll .................................................................................................... (number, kuupäev) (allkiri) Eksamikomisjoni esimehe nimi ................................................. Eesti Keelekeskuse pitser L i s a 3 Alalise elamisloa taotleja riigikeeleoskuse tunnistus nr. ...... Käesolev tunnistus tõendab, et ................................................................................................. (alalise elamisloa taotleja nimi) on sooritanud alalise elamisloa taotlemiseks adaptatsiooniprogrammiga ettenähtud keeleeksami. Eksamikomisjoni protokoll .......................................................................................................... (number, kuupäev) (allkiri) Eksamikomisjoni esimehe nimi ....................................................... Eesti Keelekeskuse pitser Õiend Lisatud avaldamisandmed.