Vabariigi Valitsus — Väljateenitud aastate pensionile õigust andvate kutsealade ja ametikohtade loetelude kinnitamise kohta — RT, 30, 402

(õ) 14.11.2008 EESTI VABARIIGI VALITSUSE MÄÄRUS Vastavalt Eesti Vabariigi väljateenitud aastate pensionide seadusele Eesti Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada juurdelisatud: 1) politseiametnikele, uurijatele ja uurimisala juhtivtöötajatele ning kriminaaltäitetöötajatele väljateenitud aastate pensionile õigust andvate ametinimetuste loetelu ning neile ja kaitsejõudude tegevteenistuses olevatele isikutele selle pensioni määramiseks vajaliku staaži arvestamise juhend; 2) tsiviillennundustöötajatele ja katselenduritele väljateenitud aastate pensionile õigust andvate ametikohtade loetelu; 3) tsiviillennundustöötajatele ja katselenduritele väljateenitud aastate staaži arvutamise juhend; 4) allmaa- ja pealmaamäetööde ja kutsealade loetelu, kus töötamine annab õiguse väljateenitud aastate pensionile; 5) mere-, jõe- ja kalalaevastiku laevade tüübid ning ujuvkoosseisu kutsealad ja -ametikohad, millistel töötamine annab õiguse väljateenitud aastate pensionile; 6) tootmis- ja kutsealad, kus töötamine annab tekstiilitööstuse ettevõtete naistöölistele õiguse väljateenitud aastate pensionile; 7) pedagoogidele väljateenitud aastate pensionile õigust andvate asutuste ja ametikohtade loetelu; 8) pedagoogidele väljateenitud aastate pensionide määramiseks vajaliku pedagoogilise töö staaži arvestamise juhend; 9) teatri-, muusika- ja kontserditegevusega tegelevates ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides väljateenitud aastate pensionile õigust omavate artistide ametikohtade loetelu. 2. Kehtestada, et selgitusi väljateenitud aastate pensionile õigust andvate kutsealade ja ametikohtade loetelude rakendamise kohta annab Eesti Vabariigi Sotsiaalhooldusministeerium. 3. Kehtestada käesolev määrus 1. juulist 1992. a. Eesti Vabariigi Valitsuse esimees T. VÄHI Eesti Vabariigi riigiministri asetäitja E. BEKKER Tallinn, Toompea, 16. juulil 1992. Nr. 207. Kinnitatud Eesti Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a. määrusega nr. 207 Politseiametnikele, uurijatele ja uurimisala juhtivtöötajatele ning kriminaaltäitetöötajatele väljateenitud aastate pensionile õigust andvate ametinimetuste loetelu ning neile ja kaitsejõudude tegevteenistuses olevatele isikutele selle pensioni määramiseks vajaliku staaži arvestamise juhend 1. Õigus väljateenitud aastate pensionile kooskõlas Eesti Vabariigi väljateenitud aastate pensionide seaduse paragrahviga 12 on: 1) kõigil politseiametnikel vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse 31. oktoobri 1991. a. määrusega nr. 224 (RT 1991, nr. 39, art. 484) kinnitatud politseiametnike ametinimetuste loetelule; 2) Eesti Vabariigi Riikliku Kohtueelse Uurimise Ameti uurijatel ja uurimisala juhtivtöötajatel (peadirektor, peadirektori asetäitja ja uurimisnõunik, uurimisbüroode direktorid, abidirektorid, uurimisosakondade juhatajad, uurimisala peaspetsialistid ja uurijad); 3) kõigil kriminaaltäiteametnikel vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse 29. jaanuari 1992. a. määrusega nr. 40 (RT 1992, nr. 6, art. 100) kinnitatud kriminaaltäiteametnike ametinimetuste loetelule; 2. Peale käesoleva loetelu punktis 1 märgitud ametikohtadel töötamise arvatakse politsei- ja korrakaitseorganite töötajate väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka: 1) tegevteenistuse aeg kaitsejõududes ja sõjaväes või sellega võrdsustatud teenistuse aeg; 2) teenistusaeg siseasjade organite rea- ja juhtivkoosseisu ametikohtadel; 3) siseasjade organite rea- ja juhtivkoosseisu kuuluvate isikute töötamise aeg kehakultuuri- ja spordiühingu «Dünamo» ning sideministeeriumi kullerside allüksuste juhtivkoosseisu ametikohtadel, kuhu nad olid kehtestatud korras komandeeritud ühes arvele jätmisega siseministeeriumi koosseisu; 4) kohtunikuna, prokurörijärelevalve töötajana või eeluurimisorgani uurimisala töötajana töötamise aeg juhul, kui käesoleva loetelu punktis 1 märgitud ametikohale on tööle asutud enne 1. juulit 1992. a. 3. Kaitsejõudude tegevteenistuses olevate ohvitseride ja üleajateenijate väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka arvatakse: 1) tegevteenistuse aeg Eesti Vabariigi kaitsejõududes; 2) õpiaeg Eesti Vabariigi kaitsejõudude kursustel, kui sellele järgneb tegevteenistus kaitsejõududes; 3) õpiaeg Eesti Vabariigi Sisekaitse Akadeemias Eesti Vabariigi kaitsejõudude suunamisel; 4) õpiaeg mõne teise riigi sõjaväe kursustel või sõjaväelises õppeasutuses Eesti Vabariigi kaitsejõudude suunamisel; 5) teenistusaeg mõne teise riigi relvajõududes – isikutele, kes on võetud Eesti Vabariigi kaitsejõudude tegevteenistusse. Kinnitatud Eesti Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a. määrusega nr. 207 TSIVIILLENNUNDUSTÖÖTAJATELE JA KATSELENDURITELE VÄLJATEENITUD AASTATE PENSIONILE ÕIGUST ANDVATE AMETIKOHTADE LOETELU Õigus pensionile kooskõlas Eesti Vabariigi väljateenitud aastate pensionide seaduse paragrahviga 13 on järgmistel ametikohtadel töötanud isikutel: 1. Õhusõidukite meeskondade liikmed. 2. Lennuõpetajad (instruktorid). 3. Lennutöö juhtivkoosseis: juhatajad (nende asetäitjad), inspektorid ja teised asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide ning nende struktuuriüksuste lennutööd juhtivad spetsialistid, kellel on kehtiv lennundustunnistus ja kes osalevad lendudel õhusõiduki meeskonna koosseisus. 4. Eesti Lennuameti töötajad, kellel on kehtiv lennundustunnistus ja kes osalevad lendudes õhusõiduki meeskonna koosseisus. 5. Kõik langevarjurid, dessant-tuletõrjujad, lennutuletõrje instruktorid, langevarjurite (langevarju-pääste, otsingu-pääste) ja dessant-langevarjurite allüksuste juhid, kes sooritavad langevarjuhüppeid või laskumisi (tõuse) spetsiaalsete seadmete abil kopteritelt, mis asuvad ripplennuasendis mitte madalamal kui 10 m maapinnast. 6. Katselendurid, kes osalevad vahetult õhusõidukite ja dessant-langevarjutehnika katsetustes: lendur-katsetajad, navigaator-katsetajad, pardainsener-katsetajad, pardamehaanik-katsetajad, pardaelektrik-katsetajad, pardaradist-katsetajad, pardaoperaator-katsetajad, langevarjur-katsetajad. 7. Insener-tehnilise teenistuse töötajad, kes võtavad osa katselendudest (uuringutest) õhusõidukite või nende süsteemide, agregaatide, mõõdikute ja seadmete, samuti dessant-langevarjutehnika vastuvõtmisel või käitamiseks üleandmisel (juhul kui neil on kehtiv lennundustunnistus koos katselendudel osalemise loaga): kõigi kategooriate insenerid, tehnikud, mehaanikud, operaatorid ja katsetajad. 8. Katselendudel lennukoosseisu inspekteerivad töötajad, samuti katselendudel meeskonna koosseisus osalevad katselendude teenistuste juhid (juhul kui neil on kehtiv lennundustunnistus koos katselendudel osalemise loaga). 9. Kõigi kategooriate insenerid, meistrid, lennundustehnikud (mehaanikud, motoristid). 10. Õhusõidukite tehnilise teeninduse tsehhide, vahetuste, osakondade, teenistuste ja gruppide juhatajad. Õigus väljateenitud aastate pensionile on käesoleva loetelu punktides 9 ja 10 nimetatud töötajatel, kes on vahetult kogu tööpäeva ulatuses seotud õhusõidukite operatiiv- ja perioodilise (garantii) teenindusega ettevõtetes, organisatsioonides, katselennunduse (kontrollkatsetuste) allüksustes, teadusuuringute ja lennuspordi organisatsioonides, lennukoolide allüksustes (välja arvatud töötajad, kes on ülalmärgitud tegevusega seotud väljaspool lennuvälja spetsiaalselt sisustatud ruumides). Eespool märgitud töödel töötamist tõendatakse ettevõtte või organisatsiooni administratsiooni poolt väljaantud õiendiga. Kinnitatud Eesti Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a. määrusega nr. 207 TSIVIILLENNUNDUSTÖÖTAJATELE JA KATSELENDURITELE VÄLJATEENITUD AASTATE STAAŽI ARVUTAMISE J U H E N D I. Lennukoosseisu töötajad 1. Olenevalt lennutundide arvust arvutatakse väljateenitud aastate staaž lennukoosseisu töötajatele järgmiselt: 1) 20 lennutunni eest lennukitel (välja arvatud alapunktides 2, 3 ja 4 märgitud lennutunnid ja töötamine) – 1 kuu väljateenitud aastate staaži; 2) 12 lennutunni eest kopteritel eriotstarbelistel lendudel (sanitaarlennud, aviokeemiatööd, aerofotolennud, patrull-lennud, keskkonnauuringud jms.), välisriikide õhusõidukite lootsimisel, juhtivkoosseisu- ja lennuõpetaja ametikohal, kaasa arvatud kõrg- ja keskeriõppeasutustes kaadri ettevalmistamise ja kvalifikatsiooni tõstmisega seotud lennud – 1 kuu väljateenitud aastate staaži; 3) 1 tööaasta eest õhusõiduki meeskonna liikmena avarii-(otsingu-)päästeteenistuse allüksustes – 1,5 aastat väljateenitud aastate staaži; 4) 1 tööaasta eest lennukoosseisu ametikohal lennuspordiklubides (endistes ALMAVÜ õppe- ja spordiklubides), sealhulgas kehtivat lennundustunnistust omavad lennutöö juhtivkoosseisu töötajad – 1,5 aastat väljateenitud aastate staaži tingimusel, et on täidetud õppe- ja lennuplaan; 2 aastat staaži – kõrgema pilotaaži elementide sooritamisel; 5) 1 tööaasta eest «Tsiviillennundustöötajatele väljateenitud aastate pensionile õigust andvate ametikohtade loetelu» (edaspidi lühendatult – loetelu) p. 4 märgitud ametikohtadel – 1,5 aastat väljateenitud aastate staaži tingimusel, et on täidetud Eesti Lennuameti peadirektori poolt kinnitatud aastane lennuplaan; 6) 1 tööaasta eest loetelu punktis 5 märgitud ametikohal – 1,5 aastat väljateenitud aastate staaži tingimusel, et on täidetud aastane hüpete norm kolbmootori(te)ga lennukitelt, kopteritelt, õhulaevadelt ja aerostaatidelt, laskumiste (tõusude) norm spetsiaalsete seadeldiste abil kopteritelt, mis asuvad ripplennuasendis mitte madalamal kui 10 m maapinnast; 2 aastat väljateenitud aastate staaži – aastase hüpete normi täitmisel reaktiivmootori(te)ga lennukitelt ja kopteritelt. 2. Väljateenitud aastate staaži arvutamiseks kuudes vastavalt punkti 1 alapunktides 1 ja 2 märgitule jagatakse summaarne lennutundide arv vastavalt 20 või 12-ga. Väljateenitud aastate staaži arvutamiseks aastates jagatakse täiskuude arv 12-ga. Punkti 1 alapunktides 4, 5 ja 6 toodud tingimuste mittetäitmisel arvatakse väljateenitud aastate staaži hulka tegelikult töötatud aeg. Kui tööaasta jooksul on tegeldud erinevate, punktis 1 märgitud lennundustegevusaladega, arvutatakse väljateenitud aastate staaž proportsionaalselt lennutundidega igal tegevusalal. 3. Lennukoosseisu töötajate väljateenitud aastate staaži hulka arvatakse samuti: 1) teenistus lennukoosseisu ametikohtadel õhujõududes ja katselendurina vastavalt lennukoosseisule ja katselenduritele väljateenitud aastate staaži arvutamiseks käesoleva juhendiga kehtestatud korras; 2) välisriigi tsiviillennunduses lennukoosseisu ametikohtadel töötamine punktis 1 toodud korras, kui on tasutud sotsiaalmaks; 3) õppimine kõrgemates ja keskastme lennukoolides – tegeliku õpiaja ulatuses; 4) naistele ettenähtud tasulise lapsehoolduspuhkuse aeg. II. Katselendurid 4. Olenevalt lennutundide arvust arvutatakse väljateenitud aastate staaž katselenduritele järgmiselt: 1) 1 tööaasta eest loetelu punktis 6 märgitud ametikohal – 2 aastat väljateenitud aastate staaži tingimusel, et selle tööaasta vältel võttis töötaja osa katselendudest; 2) 1 tööaasta eest loetelu punktis 7 märgitud ametikohal, kui lennutundide arv aastas oli 120 ja enam – 2 aastat väljateenitud aastate staaži; 50–120 – 1,5 aastat väljateenitud aastate staaži; vähem kui 50 – 1 aasta väljateenitud aastate staaži. Toodud korras arvutatakse väljateenitud aastate staaž ka juhul, kui vähemalt pool lennutundidest on lennatud pilotaažilennukitel; 3) 1 tööaasta eest loetelu punktis 8 märgitud ametikohal – 2 aastat väljateenitud aastate staaži juhul, kui on täidetud kindlaksmääratud lennutundide norm. 5. Kui katselendur aasta jooksul ei osalenud katselendudel, vaid töötas sisuliselt lendurina (transportlennud, õppelennud jne.), arvutatakse väljateenitud aastate staaž sellele lennukoosseisule käesoleva juhendi punktis 1 toodud korras. Väljateenitud aastate staaži hulka ei arvata tööaastat, mille vältel katselendur ei lennanud. Juhul kui lennutundide puudumine on tingitud katselennul saadud vigastusest (töövigastusest), arvestatakse väljateenitud aastate hulka tegeliku töötamise aeg. 6. Katselenduri väljateenitud aastate staaži hulka arvatakse samuti: 1) teenistus õhujõudude ja töötamine tsiviillennunduse lennukoosseisu ametikohtadel käesoleva juhendi punktis 1 toodud korras; 2) välisriigi tsiviillennunduses lennukoosseisu ametikohal töötamine käesoleva juhendi punktis 1 toodud korras, kui on tasutud sotsiaalmaks; 3) õpiaeg kõrgemates ja keskastme lennukoolides – õpiaja ulatuses; katselendurite kooli õpilastel, kes õpiajal osalesid katselendudel – kahekordselt; 4) naistele ettenähtud tasulise lapsehoolduspuhkuse aeg. Kinnitatud Eesti Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a. määrusega nr. 207 ALLMAA- JA PEALMAAMÄETÖÖDE JA KUTSEALADE LOETELU, KUS TÖÖTAMINE ANNAB ÕIGUSE VÄLJATEENITUD AASTATE PENSIONILE 1. Allmaatööd koristus- ja ettevalmistus (kapitaal-mäe) põlevkivi ja teiste vähemalt 10 protsenti ränidioksiidi sisaldavate (sealhulgas ümbriskivimites) maavarade tegutsevates või ehitatavates kaevandustes; samuti kaevandustes, kus esinevad gaasidünaamilised nähud ja mäelöögid lõhkeaukude puurija lõhkaja, lõhkemeister (allmaa) mäemontaažitööline (allmaa) pinnaseuhtija toestaja (koristusel, toestamisel, maavarade kaevandamisel) puurseadme juht ja tema abi vibrolaaduri juht laadurveoki juht läbindijuht hüdrotäidiseseguri juht laadurijuht skreepervintsi juht allmaaseadmete masinist elektriveduri juht (allmaatööl) allmaatõstekorraldaja (allmaatööl) tõstukijuht (allmaatööl) allmaatööline (sealhulgas materjali tooja koristus- ja ettevalmistustöödel) elektrilukksepp (allmaatööl) mäetööline kaeveõõnte remontimisel lõhkematerjali väljastaja allmaajaoskonna ülem, tema asetäitja ja abi allmaajaoskonna mehaanik, tema asetäitja ja abi allmaajaoskonna mäemeister 2. Gaasidünaamiliste nähete, mäelöökide, eri- ja kolmanda kategooria gaasiohtlikke kaevandusi teenindavad mäepäästeüksused respiraatoritööline jao- ja rühmakomandör, tema asetäitja (abi) 3. Lahtised mäetööd põlevkivi ja teiste maavarade kaevandamisel vähemalt 150 meetri sügavusega karjäärides, välja arvatud pealmaatööd (sh. puistangutel) veoautojuht mäemassi väljaveol laadurijuht buldooserijuht puurseadme juht ja tema abi ekskavaatorijuht ja tema abi Kinnitatud Eesti Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a. määrusega nr. 207 MERE-, JÕE- JA KALALAEVASTIKU LAEVADE LAEVATÜÜBID NING UJUVKOOSSEISU KUTSEALAD JA AMETIKOHAD, MILLISTEL TÖÖTAMINE ANNAB ÕIGUSE VÄLJATEENITUD AASTATE PENSIONILE 1. Laevade tüübid. Keemiatankerid, gaasiveolaevad, naftasaaduste tankerid, aglomeraadiveolaevad, ujuvad naftasaaduste ümberpumpamise ja puhastusjaamad, aatomilaevad, aatomilaevu tehnoloogiliselt teenindavad laevad, alaliselt Arktikas töötavad laevad, kalamajanduse töönduslikud laevad, mis tegelevad kalapüügiga, kala ja meresaaduste töötlemisega, samuti kalastuspiirkonnas valmistoodangu vastuvõtmisega, allveeaparaadid(laborid). 2. Ujuvkoosseisu kutsealad ja ametikohad. Pootsmanid. Hüdroakustikud. Peafüüsikud, kõikide erialade insenerid ja tehnikud, meistrid, desaktiveerijad aatomilaevades ja aatomilaevu tehnoloogiliselt teenindavates laevades, allveeaparaatides(laborites). Kapten-direktorid, kaptenid(paadivanemad) ja nende abid, tüürimehed. Kütjad. Kõigi nimetustega meistrid kalapüügil ja kala töötlemisel. Kõik mehaanikud ja nende abid. Kõik motoristid, masinistid ja nende abid. Raadiojaamade ülemad. Aatomilaevade radiatsiooniohutuse, kontrollmõõteriistade ja automaatika teenistuste ülemad. Ujuvate puhastusjaamade ülemad ja nende abid. Pumbamasinistid (donkermanid). Kõik raadiooperaatorid, raadiotehnikud, raadiotelegrafistid. Kõik madrused ja roolimehed. Kiprid ja nende abid, abikiprid. Kõik laevaelektrikud. Kõik elektrimehaanikud. Raadionavigatsiooni elektrimehaanikud. 3. Sadama- ja merelootsid. Kinnitatud Eesti Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a. määrusega nr. 207 TOOTMIS- JA KUTSEALAD, KUS TÖÖTAMINE ANNAB TEKSTIILITÖÖSTUSE ETTEVÕTETE NAISTÖÖLISTELE ÕIGUSE VÄLJATEENITUD AASTATE PENSIONILE Puuvilla-, vati-, lina-, villa-, siidi-, kanepi- ja džuudi-, trikotaaži-, tekstiil-galanterii- ja vildivanutustööstus; kunst- ja sünteetilise kiu tootmise tekstiilitsehhid (jaoskonnad, osakonnad). Kammkraasimisseadmete operaator Köiemasina tööline Köie- ja nöörimasina tööline Korrutaja Linditaja Poolimisseadmete operaator, välja arvatud täisautomaatseadmetel Sugemismasina operaator Punumismasina operaator Huntimismasina tööline Kiulaotamismasina tööline (linatööstuses) Heidetööline (eelketraja) Lõngadubleerija Villakpoomija Kraasmasina tööline, sealhulgas mittekootud materjalide tootmiseks Meistriabi, kes teenindab ketruse ettevalmistustsehhi masinaid, korrutamis-, ketramis-, poolimis-, lõngadubleerimis-, ümberpoolimismasinaid ja kudumistelgi Ketrajad Kangrud Korrutus- ja ketrusmasinate rakendaja Kinnitatud Eesti Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a. määrusega nr. 207 PEDAGOOGIDELE VÄLJATEENITUD AASTATE PENSIONILE ÕIGUST ANDVATE ASUTUSTE JA AMETIKOHTADE LOETELU I. Lastekodud, hälvikute ja haigete laste asutused 1. Lastekodud: 1) väikelastekodud; 2) erilastekodud (hälvikutele); 3) lastekodud; 4) hooldekodud (internaatkodud, ka koolkodud); 5) turvakodud (ka varjupaigad); 6) perelastekodud. 2. Hälvikute asutused: 1) erilasteaiad; 2) lasteaia, lastepäevakodu erirühmad kuulmis-, nägemis-, kõne-, keha- ja vaimupuuetega lastele; 3) abikoolid, -klassid (vaimupuuetega lastele); 4) arenduskoolid, -klassid (vaimse arengu peetusega lastele); 5) eriinternaatkoolid vaimu-, nägemis-, kuulmis-, kõne-, kehapuuetega ja vaimse arengu peetusega lastele; 6) kaugõppe-erikeskkool; 7) invaliidide kutsekool; 8) kutseklassid eriinternaat- ja abikoolide juures; 9) erikoolid käitumishälvikutele; 10) kinnipidamiskohtade koolid; 11) logopeediapunktid (ja -kabinetid). 3. Haigete laste (ravi)asutused: 1) sanatooriumid; 2) lastehaiglad ja haigla lasteosakonnad; 3) sanatoorsed koolid. II. Pedagoogide ametikohad 1. Kasvataja 2. Õpetaja hälvikute koolis 3. Õpetaja-logopeed, logopeed (ka kõneraviõpetaja) 4. Logopeediapunkti juhataja 5. Õpetaja – defektoloog (ka surdo- ja tüflopedagoog) 6. Kuuldekabineti juhataja 7. Kuuldekabineti instruktor 8. Metoodik kaugõppe-erikeskkoolis 9. Kehakultuuriinstruktor 10. Psühholoog lastekodus 11. Tööinstruktor lastekodus, erikoolis 12. Õppemeister (ka vanemõppemeister) kinnipidamiskohtade koolis 13. Vanemkasvataja internaatkoolis 14. Direktor hälvikute koolis, lastekodus 15. Direktori asetäitja õppe- ja kasvatustöö, kasvatustöö ja režiimi alal hälvikute ja sanatoorses koolis, lastekodus Kinnitatud Eesti Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a. määrusega nr. 207 PEDAGOOGIDELE VÄLJATEENITUD AASTATE PENSIONIDE MÄÄRAMISEKS VAJALIKU PEDAGOOGILISE TÖÖ STAAŽI ARVUTAMISE J U H E N D 1. Õppeasutuste, asutuste, organisatsioonide ja ametikohtade loetelu, kus töötamise aeg arvatakse pedagoogilise staaži hulka ilma kitsendusteta: Õppeasutuste, asutuste ja organisatsioonide nimetus Ametinimetus Igat tüüpi ja nimetusega üldhariduskoolid ja kutseõppeasutused, koolieelsed lasteasutused Õppe- ja tootmiskombinaadid Lastemuusika- ja kunstikoolid Lastekodud, laste töö ja kasvatusliku töö kolooniad, alaealiste vastuvõtupunktid (jaotuspunktid) Tervishoiu- ja sotsiaalhooldusasutused Pedagoogid (kõik erialad), surdopedagoogid, õpetajad-defektoloogid, õpetajad-logopeedid, õppejõud, kasvatajad (kasvatajad-juhatajad, kasvatajad-metoodikud, vanemkasvatajad, muusikakasvatajad), vanemmetoodikud, metoodikud (kursuste metoodikud tingimusel, et kursused on neile põhitöökohaks), kontsertmeistrid, akomponeerijad, klaverisaatjad, muusikajuhatajad (töötajad), massitöö organisaatorid, ringijuhid, kultuuri- ja kasvatustöö organisaatorid, harrastustegevuse juhid, lastejuhid, ekskursioonijuhid, vanemtreenerõpetajad, vaneminstruktor-metoodikud, instruktormetoodikud (sealhulgas kehakultuuri ja spordi, turismi), kehalise kasvatuse juhatajad, massitöö organisaatorid, tööinstruktorid, tootmisõpetuse meistrid (instruktorid), praktilise sõidu tootmisõppemeistrid (-instruktorid), õppemeistrid, vanemõppemeistrid, põllutöömasinatega töötamise tootmisõppemeistrid (-instruktorid), kirjutusmasinate ja muu organiseerimistehnikaga töötamise tootmisõppemeistrid (-instruktorid), vanemmeistrid, kuuldekabinettide instruktorid, kuuldekabinettide juhatajad, kehakultuuri-instruktorid, direktorid, juhatajad, ülemad, nende asetäitjad (abid) õppetöö, õppe- ja kasvatustöö, õppe- ja tootmistöö, kasvatustöö, kultuuri- ja kasvatustöö, tootmisõpetuse, võõrkeelte, õppelennunduse, üldharidusliku ettevalmistuse, režiimi alal, laste klassi- ja koolivälise kasvatustöö organisaatorid, õppe-, õppe-kasvatus- ja pedagoogilise ala juhatajad, õppealajuhatajad tootmisõpetuse ja võõrkeelte alal, osakondade, laboratooriumide, kabinettide, jaoskondade, sektsioonide, filiaalide, õppe-konsultatsiooni- punktide juhatajad (ülemad), kursuste ja tsüklite juhatajad, tootmis-pedagoogilise praktika juhatajad, psühholoogid, tüflopedagoogid, logopeedid (kõneraviõpetajad), logopeediapunktide (-kabinettide) juhatajad Täiendusinstituudid, kaadri ümberkvalifitseerimise ja kvalifikatsiooni tõstmise instituudid, kursused, mis tahes nimetusega metoodikaasutused, arenduskeskused Metoodikud, vanemmetoodikud, direktorid, juhatajad, nende asetäitjad, rektorid, osakondade, kabinettide, laboratooriumide juhatajad Haridusorganid, õppeasutuste ja teiste haridusasutuste juhtimisega tegelevad organid Juhtivad töötajad, kooliinspektorid, koolinõunikud, metoodikud, inspektorid, inspektormetoodikud, psühholoogid, konsultandid, kelle tegevus on seotud pedagoogilise protsessiga Ettevõtete, asutuste, organisatsioonide tootmises kaadri ettevalmistamise ja kvalifikatsiooni tõstmise küsimustega tegelevad üksused Koosseisulised õppejõud, tootmises tööliste väljaõppe tootmismeistrid, inspektorid, insenerid, metoodikud, kelle tegevus on seotud kaadri ettevalmistamise ja kvalifikatsiooni tõstmisega Elamuekspluatatsiooniorganisatsioonid Pedagoogid-organisaatorid, ringijuhid, kasvatajad, kellel on pedagoogiline haridus Kasvatusliku töö kolooniad Töö (teenistus) pedagoogilise hariduse omamisel järgmistel ametikohtadel: üldharidusliku õpetuse vaneminspektor ja inspektor, alaealistega tehtava kasvatustöö vaneminspektor ja instruktor, kutseõpetuse vaneminsener ja insener, tootmisõpetuse vanemmeister ja meister 2. Lisaks punktis 1 toodud ametikohtadele arvatakse haridustöötajatel pedagoogilise töö staaži hulka järgmised ajavahemikud tingimusel, et neile niihästi üksikult kui ka tervikuna vahetult eelnes ja vahetult järgnes pedagoogiline tegevus: klubilise asutuse lasteosakonna (-sektori) juhatajana ning laste ja noorukitega tehtava töö instruktorina; elamuorganisatsioonide pedagoogina-organisaatorina (isikutel, kellel ei ole pedagoogilist haridust), inspektorina, sekretärina siseministeeriumi organite alaealiste asjade inspektsioonides (miilitsa lastetubades), alaealiste asjade komisjonides. 3. Haridusasutuste pedagoogiliste töötajate üksikutel kategooriatel arvatakse pedagoogilise töö staaži hulka: 1) kehalise kasvatuse õpetajatel ja spordiõpetajatel töötamisaeg spordi vanemtreenerõpetajana ja treenerõpetajana, samuti töötamisaeg, mis kuulub arvamisele treenerõpetaja töö staaži hulka; 2) koolieelsete lasteasutuste ja väikelastekodude kasvatajatel (vanemkasvatajatel) ning juhatajatel – töötamisaeg lastesõimede ja -päevakodude rühmameditsiiniõena, väikelastekodude valvemeditsiiniõena. 4. Töötamisaeg välismaal asutustes ja ametikohtadel, mis vastavad punktis 1 nimetatutele, arvatakse haridustöötajatele pedagoogilise töö staaži hulka sotsiaalmaksete tasumisel. Kinnitatud Eesti Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a. määrusega nr. 207 TEATRI-, MUUSIKA- JA KONTSERDITEGEVUSEGA TEGELEVATES ETTEVÕTETES, ASUTUSTES JA ORGANISATSIOONIDES VÄLJATEENITUD AASTATE PENSIONILE ÕIGUST OMAVATE ARTISTIDE AMETIKOHTADE LOETELU Õigus pensionile kooskõlas Eesti Vabariigi väljateenitud aastate pensionide seaduse paragrahvi 14 punktiga 5 on: 1. Vähemalt 20-aastase loomingulise töö staažiga järgmistel ametikohtadel: 1) balletitantsija, 2) tantsija, 3) akrobaat, 4) naisvokaalsolist. 2. Vähemalt 25-aastase loomingulise töö staažiga järgmistel ametikohtadel: 1) meesvokaalsolist, 2) puhkpillimängija, 3) nukujuht, 4) koorilaulja. 25-aastase loomingulise töö staaži hulka arvatakse ka töötamine käesoleva loetelu punktis 1 nimetatud ametikohtadel. Õiend Lisatud avaldamisandmed.