Vabariigi Valitsus — Liiklusalaste normatiivaktide kohta Eesti Vabariigi liikluseeskiri Ministeeriumide ja riiklike ametite poolt väljatöötamisele ja kinnitamisele kuuluvate liiklusalaste normatiivaktide loetelu

Eesti Vabariigi Valitsus m ä ä r u s 15. juulist 1992.a. nr.205 Tallinn, Toompea Liiklusalaste normatiivaktide kohta Vastavalt Eesti Vabariigi liiklusseadusele Eesti Vabariigi Valitsus m ä ä r a b: 1. Kinnitada juurdelisatud: 1) "Eesti Vabariigi liikluseeskiri" (edaspidi - liikluseeskiri) ja kehtestada see 1.jaanuarist 1993.a.; 2) ministeeriumide ja riiklike ametite poolt väljatöötamisele ja kinnitamisele kuuluvate liiklusalaste normatiivaktide loetelu. 2. Võtta teadmiseks, et raha ja väärtpaberite veo eeskirja töötab välja ja kinnitab Eesti Pank koos Eesti Vabariigi Siseministeeriumiga. 3. Kehtestada rahvusvahelises teeliikluses osaleva, Eestis registreeritud mootorsõiduki tähiseks tähekombinatsioon "EW". 4. Eesti Vabariigi Riiklikul Liiklusohutusametil: 1) korraldada liikluseeskirja väljaandmine masstiraazis ja liikluseeskirja selgitamine elanikkonnale massiteabevahendite kaudu; 2) koostada ja avaldada liikluseeskirja kommentaarid. 5. Lubada teeomanikel (-valdajail) kasutada endise NSV Liidu riiklike standardite kohaselt kujundatud ja paigaldatud liiklusmärke, foore ja muid liikluskorraldusvahendeid kuni nende kasutuskõlbmatuks muutumiseni, kui need ei ole vastuolus liikluseeskirjaga ja on välistatud nende vääriti mõistmine liiklejate poolt. 6. Soovitada mootorsõidukeid omavatel juriidilistel isikutel viia 1992.aasta jooksul läbi mootorsõidukijuhtidele liikluseeskirja tutvustavaid õppusi. 7. Eesti Vabariigi Riiklikul Liiklusohutusametil, Eesti Vabariigi Riiklikul Politseiametil, Eesti Vabariigi Riiklikul Maanteeametil, linna- ja maavalitsustel ning teistel liikluskorralduse, -järelevalve ja -ohutusega seotud ametkondadel viia 3 kuu jooksul pärast liikluseeskirja masstiraazis ilmumist läbi liiklusjärelevalve ja liikluskorraldusega seotud töötajate atesteerimine liikluseeskirja tundmise osas. 8. Pidada vajalikuks, et 1993.aasta jooksul liikluseeskirja nõudeid rikkunud mootorsõidukijuhid suunatakse üldjuhul liikluseeskirja tundmise eksamile. 9. Eesti Vabariigi Transpordi- ja Sideministeeriumil koos Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumiga esitada kahe kuu jooksul Eesti Vabariigi Valitsusele kehtetuks tunnistamisele kuuluvate normatiivaktide loetelu. Eesti Vabariigi riigiminister Eesti Vabariigi Valitsuse esimehe ülesandeis U.VEERING Eesti Vabariigi riigiministri asetäitja E.BEKKER ------ KINNITATUD Eesti Vabariigi Valitsus 15. juuli 1992. aasta määrusega nr. 205 E E S T I V A B A R I I G I L I I K L U S E E S K I R I Liiklus, laiemas tähenduses inimeste ja sõidukite liikumine neile määratud kohas (teel, õhus, vees, raudteel); kitsamas tähenduses teeliiklus - inimeste liikumine juhina,jalakäijana või sõitjana teel. (Eesti Entsüklopeedia, 5. kd., Tln. 1990) Sisukord I. Üldsätted II. Keskkonnakaitsekohustused III. Jalakäija ja sõitja kohustused IV. Juhi kohustused jalakäija ohutuse tagamisel V. Juhi üldkohustused VI. Hoiatusmärguanded VII. Sõidu alusamine ja manöövrid VIII. Sõiduki asukoht sõites IX. Sõidukiirus X. Möödasõit XI. Peatumine ja parkimine XII. Sõit ristmikel Üldnõuded Reguleerimata ristmik Reguleeritav ristmik XIII. Raudteeülesõidukoha ületamine XIV. Tulede kasutamine XV. Sõitjate vedu XVI. Veoste vedu XVII. Liiklus kiirteel XVIII. Liiklus tunnelis XIX. Liiklus õuealal XX. Ühissõiduki eriõigused XXI. Invaliidisõiduki eriõigused XXII. Eritalituse sõiduki eriõigused XXIII. Mootorsõiduki pukseerimine XXIV. Nõuded mootorsõiduki tehnoseisundi ja varustise kohta XXV. Juhi tegutsemine liiklusõnnetuse korral XXVI. Uppesõit mootorsõidukiga XXVII. Mootorsõiduki juhi vanuse alammäär XXVIII. Lisanõuded jalgratturile ja mootorjalgratturile XXIX. Lisanõuded loomveoki, looma ja käsikäruga liiklejale Liikluseeskirja lisad Lisa 1. Liikluse reguleerimise märguanded Foorid Reguleerija märguanded Lisa 2. Liiklusmärgid Hoiatusmärgid Eesõigusmärgid Keelu- ja mõjualamärgid Keelumärgid Lisaselgitused keelumärkide juurde Mõjualamärgid Kohustusmärgid Osutusmärgid Juhatusmärgid Teeninduskohamärgid Lisateatetahvlid Lisa 3. Teemärgised Teekattemärgid Püstmärgised Lisa 4. Tunnusmärgid I. Üldsätted 1. Eesti Vabariigi liikluseeskiri (edaspidi - liikluseeskiri) sätestab liikluskorra Eesti teedel. 2. Termineid tuleb liikluseeskirjas mõista nii, nagu alljärgnevalt seletatud. Anda teed (mitte takistada) on nõue, et liikleja ei jätkaks ega alustaks liikumist ega teeks mingeid manöövreid, mis võiksid sundida teist liiklejat muutma liikumissuunda või -kiirust. Asula on hoonestatud ala, mille sisse- ja väljasõiduteed on tähistatud vastavate liiklusmärkidega. Autorong on üheks tervikuks kokku haagitud sõidukid. Eesõigus on liikleja õigus liikuda enne teist liiklejat. Eraldusriba on sõiduteid eraldav tõkke-, haljas- vm. riba, mis ei ole ette nähtud sõidukite liiklemiseks. Haagis on mootorsõidukiga haakes liikumiseks valmistatud üle 750-kg täismassiga sõiduk. Termin hõlmab ka pool- ja pukkhaagiseid. Halb nähtavus on ilmast või muudest nähtustest (nt. udu, vihm, lumesadu, tuisk, hämarus, suits, tolm, vee- ja poripritsed, vastupäike) tingitud ajutine olukord,kui nähtavus on alla 300 m. Hädapeatumine on sõiduki seismajäämine või -jätmine, kui sõidu jätkamine on võimatu või ohtlik. Jalakäija on isik, kes kasutab teed liikluseks jalgsi või ratastooliga. Jalgratas on vähemalt kaherattaline sõiduk, mis liigub sellega sõitva(te) inimes(t)e lihasjõul. Termin ei hõlma invaliidi ratastooli. Jalgrattatee on jalgrataste ja mootorjalgratastega liiklemiseks ettenähtud teeosa või sama otstarbega omaette tee. Jalgrattatee tähistatakse vastavate teekattemärgiste ja/või liiklusmärkidega. Juht on isik, kes juhib või ajab teel loomi. Juhiks loetakse õppesõidu ajal ka sõiduõpetajat. Kerghaagis on haagis, mille täismass ei ületa 750 kg. Kiirtee on mootorsõidukite liikluseks ehitatud, suunavööndeid lahutava eraldusribaga varustatud ning vastavate liiklusmärkidega tähistatud tee, millel puuduvad ristmikud, raudteeülesõidukohad ja ristumised trammiteega. Kõnnitee on jalakäijate liiklemiseks ettenähtud teeosa või sama otstarbega omaette tee. Kõnnitee võib olla tähistatud vastavate liiklusmärkidega. Kõrvalepööre on parem- ja vasakpööre Liikleja on isik, kes osaleb liikluses jalakäijana, sõitjana või juhina. Liikluskorraldusvahendid on foorid, liiklusmärgid, teemärgised, piirded, tõkkepuud, ohutussaared ja suunavad rajatised. Liiklusõnnetus on juhtum, kus vähemalt ühe mootorsõiduki liikumise tagajärjel hukkub või saab vigastada inimene või tekib varaline kahju. Manööver on igasugune pööre või mis tahes ümberreastumine. Mootorjalgratas on mis tahes kahe- või kolmerattaline sõiduk, mille mootori töömaht ei ületa 50 cm3 ja valmistajatehase poolt määratud suurim kiirus ei ületa 50 km/h. Mootorratas on kaherattaline haagisega või ilma selleta mootorsõiduk, mille mootori töömaht on üle 50 cm3. Mootorrattaga võrdsustatakse kolmerattaline mootorsõiduk, mille tühimass ei ületa 400 kg, ja mootorkelk. Mootorsõiduk on mootori jõul liikuv sõiduk. Mootorsõidukiks ei loeta mootorjalgratast. Mootorsõidukid jaotatakse kategooriatesse järgmiselt: A - mootorratas; B - auto, mille täismass ei ületa 3500 kg ja millel peale juhikoha ei ole rohkem kui 8 istekohta; C - auto, mille täismass ületab 3500 kg ja mis on ette nähtud veoste veoks; D - auto, millel peale juhikoha on rohkem kui 8 istekohta ja mis on ette nähtud sõitjate veoks; E - autorong, mille veduk on B-, C- või D-kategooria sõiduk; tramm; troll; traktor;* liikurmasin.* Möödasõit on ühest või mitmest sõitvast sõidukist ettejõudmine vastassuunavööndi kaudu. Parkimine on sõiduki ettekavatsetud seismajätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks. Peatus on liiklusmärkidega "Ristumine kõrvalteega" või "Peatee" tähistatud tee suubuva tee suhtes. Peatumine on sõiduki ettekavatsetud seismajätmine sõitjate peale- või mahaminemise või veose laadimise ajaks. Piiratud nähtavus on olukord, kui kurvid, tõusuharjad, teeäärsed rajatised, haljastus või teel olevad takistused vähendavad tee nähtavust niivõrd, et antud teelõigul lubatud suurima kiirusega sõitmine võib muutuda ohtlikuks. Pimeda aeg on ajavahemik ehast koiduni, kui valguse vähesuse tõttu nähtavus on alla 300 m. Pärisuunavöönd on kahesuunalise liiklusega sõidutee parempoolne osa, mida vasakult piirab vastav teekattemärgis, selle puudumisel sõidutee mõtteline keskjoon. Sõidutee keskel samal tasandil asuva trammitee korral on suunavööndite eralduspiiriks trammitee(de) mõtteline keskjoon. Kui sõiduteel on eri rada kergsõidukitele (ratastoolid, jalgrattad jms.), ühissõidukitele, aeglastele, rasketele või muudele sõidukitele, on selle eri raja sõiduteepoolne äär pärisuunavööndi ääreks muudele rööbasteta sõidukitele. Pööre on kõrvale- ja tagasipööre. Raudteeülesõidukoht on tee ja raudtee samatasandiline ristumiskoht. Reguleerija on oma volituste piires liiklust korraldav isik, kellel on kergesti eristatav vormiriietus või eraldusmärk. Ristmik on samal tasandil ristuvatest teedest moodustuv ala. Ristmikku ei moodusta teega külgneva ala ja õueala sisse- ja väljasõidukoht ega pinnastee teele suubumise koht (ka siis, kui selle ees on kõvakattega lõik). Ristmik on reguleeritav, kui liikumise järjekorra määravad foori tuled või reguleerija märguanded. Reguleerimata ristmikule suubuvad teed on eriliigilised, kui seda näitavad vastavad liiklusmärgid või siis, kui kõvakattega tee ristub kruusateega. Kui kruusateel on ristmiku eel kõvakattega lõik, ei muutu kruusatee ristuva kõvakattega teega samaliigiliseks. Sõiduk on liiklusvahend, mis liigub teel mootori jõul või ilma. Sõidurada on sõidutee pikiriba, mille laius on küllaldane autode liiklemiseks ühes reas. Sõidurada võib olla tähistatud vastavate teekattemärgistega ja/või liiklusmärkidega. Sõidutee on sõidukite liikluseks ettenähtud teeosa. Teel võib olla mitu eraldusribadega eraldatud sõiduteed. Samal tasandil ristuvad sõiduteed moodustavad sõiduteede ristumisala. Sõidutee äärt näitab vastav teekattemärgis; kui seda ei ole, siis teepeenra, eraldusriba või haljasala äär või sõidutee äärekivi või kõnniteeks ülemineku kohal olev rentsel. Sõitja on isik, kes viibib sõidukis, kuid ei juhi seda. Tee on liikluseks kasutatav maantee või tänav koos seda moodustavate sõidu- ja kõnniteede, teepeenarde, eraldus- ja haljasribadega. Mõiste hõlmab ka väljakuid, parklaid ja puhkuseplatse. Teega külgnev ala on vahetult tee kõrval olev piirkond, milles asuv rajatis (nt. õu, talu, parkla, puhkekoht, tankla, ettevõte) jääb juhi nägemisulatusse. Tegelik mass on sõiduki mass antud hetkel koos juhi, sõitjate ja veosega. Autorongi tegelik mass on kõikide kokkuhaagitud sõidukite tegelike masside summa. Teljekoormus on osa sõiduki kaalust, mis telje kaudu koormab teed. Täismass on juhi, sõitjate ja veosega täisvarustuses sõiduki suurim mass, mida lubab valmistajatehas. Autorongi täismass on kõikide kokkuhaagitud sõidukite täismasside summa. Uueala on asu- või puhkeala, mille sisse- ja väljasõiduteed on tähistatud vastavate liiklusmärkidega. Ühissõiduk on kindlal liinil sõitev buss, troll või tramm. Ülekäigurada on sõidutee osa, kus jalakäijad võivad minna üle tee. Reguleerimata ülekäigurada on tähistatud vastavate liiklusmärkidega ja/või teekattemärgistega, reguleeritav ülekäigurada - fooridega, kusjuures teekattel võivad olla vastavad märgised. Ümberpõime on möödumine sõiduteel seisvast ühest või mitmest sõidukist või muust takistusest väljasõiduga kasutatavast sõidureast. 3. Sõidukite liiklus Eestis on parempoolne. 4. Liikleja ja liikluse korraldaja peab täitma liikluseeskirja. 5. Liiklust korraldatakse liikluskorraldusvahenditega. Vajaduse puhul korraldab liiklust reguleerija. 6. Liikleja peab täitma reguleerija liiklusalaseid korraldus, liikluskorraldusvahendite nõudeid ning järgima sõidukile ettenähtud tunnusmärkide kasutamise korda. 7. Liikleja peab järgima reguleerija korraldust isegi siis, kui see räägib vastu liikluskorraldusvahendite ja liikluseeskirja nõuetele. 8. Liikluseeskirja hulka kuulub neli lisa: Lisa 1. Liikluse reguleerimise märguanded (edaspidi - lisa 1) Lisa 2. Liiklusmärgid (edaspidi - lisa 2) Lisa 3. Teemärgised (edaspidi - lisa 3) Lisa 4. Tunnusmärgid (edaspidi - lisa 4) 9. Lisa 2 kohase ajutise (teisaldatava alusega) ja alalise liiklusmärgi nõuete vastuolu korral tuleb juhinduda ajutise liiklusmärgi nõudest. Liiklusmärgi ja lisa 3 kohase teemärgise nõuete vastuolu korral tueb juhinduda liiklusmärgi nõudest. Lisa 1 kohase foori lubav tuli või reguleerija lubav märguanne ei tühista lisa 2 kohaste liiklusmärkide (välja aravatud hoiatusmärk "Ristumine kõrvalteega" ja eesõigusmärgid) ning lisa 3 kohaste teemärgiste nõudeid, kui reguleerija ei anna sellekohast korraldust. 10. Keegi ei tohi kahjustada ega liiklejate eest varjata liikluskorraldusvahendeid, neid omal volil paigaldada või eemaldada. 11. Keegi ei tohi oma tegevusega või tegevusetusega ohustada või takistada liiklust. Ohu tekkimisel peab seda põhjustanud isik rakendama kõik temale jõukohased meetmed ohu vältimiseks või selle kahjulike tagajärgede vähendamiseks. II. Keskkonnakaitsekohustused 12. Juht ei tohi põhjustada ebamugavusi teisele inimesele ja teega külgneva ala omanikule (valdajale) liigse müra, tolmu ja heitgaasiga, mida on võimalik vältida. 13. Mootorsõidukiga ei tohi sõita, peatuda ega parkida väjaspool teed kohas, mis ei ole selleks ette nähtud. Nendes kohtades tohib liigelda ainult maaomaniku (-valdaja) loal. Ilma maaomaniku (-valdaja) loata võib sõidukit peatada või parkida vaid vahetult tee kõrval juhul, kui teel seisev sõiduk muudaks teise sõiduki liikumise võimatuks ja sellega ei kahjustata loodust. 14. Mootorsõidukit ei tohi pesta veekogus ega lähemal kui 10 m veepiirist, kui kohapeal puudub teade teistsuguse korra kohta. 15. Liikleja ei tohi: 1) saastada looduskeskkonda kütte- ega määrdeainetega; 2) visata või paigutada prahti või muid jäätmeid kohta, mis ei ole selleks ette nähtud. 16. Mootorsõiduki müra ja heitgaasi saastainesisaldus ei tohi ületada Eestis lubatud piirnormi. III. Jalakäija ja sõitja kohustused 17. Asulateel, välja arvatud teel, kus sõidukite suurimaks kiiruseks on kehtestatud 20 km/h, peab jalakäija liikuma kõnniteel, selle puudumisel teepeenral või lubatud korras ka jalgrattateel. Nimetatud kohtade puudumise või käimiseks sobimatuse korral võib käia sõiduteel ainult selle serva lähedal, takistamata sõidukeid. Kahesuunalisel asulavälisel teel peab jalakäija liikuma ainult vasakul pool mööda teepeenart, viimase puudumise või käimiseks sobimatuse korral aga sõidutee vasaku serva lähedal, takistamata sõidukeid, kusjuures halva nähtavuse korral või pimeda ajal valgustamata teel tohib sõiduteel liikuda ainult ühes reas. Ühesuunalisel asulavälisel teel peab sõidukitega pärisuunas liikuv jalakäija kasutama tee vasakut poolt, täites sseejuures muid eelmises lõigus kirjeldatud nõudeid. 18. Teel, millel on eraldusriba, ei tohi liikuda sõiduteel eraldusriba servas ega piki eraldusriba, kui sellel pole kõnniteed. 19. Jalgratast, mootorjalgratast või mootorratast käekõrval lükata ja ka invaliidi ratastooliga liikuda on lubatud ainult pärisuunaliste sõidukite poolel mööda sõidutee serva ühes reas või teepeenral. 20. Organiseeritud inimrühm võib liikuda ainult mööda sõiduteed selle serva lähedal tee paremal pool, kõige rohkem neli inimest reas. Vasakul pool rühma ees ja taga peab olema eredavärvilise lipuga saatja. Kui nähtavus on halb või pimeda ajal on tee valgustamata, peab saatja olema ka vasakul pool keskel, kusjuures esimesel saatjal peab olema valge või kollase, tagumisel punase ja keskmisel kollase tulega latern. Lasterühm võib liikuda ainult täiskasvanu saatel, kaks last reas, kõnniteel, selle puudumisel teepeenral, seejuures asulavälisel teel ainult valge ajal ja kahesuunalise liikluse korral vasakul pool. 21. Halva nähtavuse korral või pimeda ajal valgustamata asulavälisel teel liikudes peab jalakäija kasutama laternat või helkurit. 22. Kui käigusillale või -tunnelisse mineku koht, ülekäigurada või ristmik ei ole kaugemal kui 100 m, peab jalakäija sõidutee ületama ainult nende kaudu. 23. Reguleeritaval ristmikul ja ülekäigurajal peab jalakäija sõidutee ületamisel juhinduma foori tuledest, reguleerija olemasolul aga tema märguannetest. Reguleeritaval ristmikul, kus ülekäigurada ei ole tähistatud, peab jalakäija ületama sõidutee kõnniteede kulgemise suunas, ohutussaartel asuvate fooride puhul aga nende saarte kaudu. Kui roheline tuli lubab jalakäijal ristmikku ületada kõikidel sinna suubuvatel teedel korraga, tohib ta üle minna igas suunas. Kui ristmikul jalakäijafoor puudub, peab jalakäija juhinduma sõidukifoori tuledest. Ületades sõiduteed reguleeritaval ülekäigurajal, ei tohi väljude selle piirest. Märkus.Reguleeritav ülekäigurada on sõidutee osa, mida piiravad teekattemärgise "Fooriga ülekäigurada" jooned, märgise puudumisel aga kujutletavad sirged, mis lähtuvad fooride asukohtadest ning on teega risti. Kui sõidudeel olles süttib jalakäijafoori punane tuli, selle foori puudumisel sõidukifoori kollane tuli või reguleerija tõstab käe üles, peab jalakäija sõltuvalt oma asukohast sõiduteel peatuma lähemal ohutussaarel või suunavööndite eraldusjoonel. Sel hetkel sõidutee teisel poolel olev jalakäija peab ohutussaare puudumisel ületama sõidutee. 24. Reguleerimata ristmikul ja ülekäigurajal peab jalakäija enne sõiduteele astumist hindama lähenevate sõidukite kaugust ja kiirust, andma juhile võimaluse kiiruse vähendamiseks või peatumiseks ja olema veendunud, et juht on teda märganud ning sõidutee ületamine on ohutu. Reguleerimata ristmikul peab jalakäija andma teed ristmikule lähenevale ja ristmikku otse ületavale sõidukile. Sõidutee tuleb ületada lühimat teed mööda, ohutussaarte olemasolul aga nende kaudu. Ületades sõiduteed reguleerimata ülekäigurajal, ei tohi väljuda selle piirest. Märkus. Ristmike vahel on reguleerimata ülekäiguraja laiuseks teekattemärgise "Vöötrada" vöötide pikkus, märgise puudumisel aga piiravad rada kujutletavad sirged, mis lähtuvad liiklusmärgi "ülekäigurada" asukohtadest ning on teega risti. 25. Kui käigusillale või -tunnelisse mineku koht, ülekäigurada või ristmik on kaugemal kui 100 m, tohib jalakäija sõiduteed ületada väljaspool nimetatud kohti ainult siis, kui tee on mõlemas suunas hästi näha, andes seejuures sõidukitele teed ja minnes üle sõidutee lühimat teed mööda. Teel, kus sõiduktite suurimaks kiiruseks on kehtestatud 20 km/h, võib sõiduteed ületada ka nendele kohtadele lähemal, täites muid eelnimetatud nõudeid. 26. Sõiduteed ületades ei tohi jalakäija asjatult viivitada ega peatuda. Kui ta on peatunud sõidukile tee andmiseks, võib ta edasi minna alles siis, kui on uuesti veendunud ülemineku ohutuses. 27. Jalakäija ei tohi 1) ületada sõiduteed kohas, kuhu on paigaldatud piirded, ja asulas väljaspool ülekäigurada, kui teel on eraldusriba; 2) väljuda seisva sõiduki või muu takistuse varjust veendumata, et ei lähene sõidukid; 3) liikuda kiirteel; 4) alustada sõidutee ületamist, kui läheneb töötava sinise vilkuriga operatiivtalituse värvides sõiduk; kui operatiivtalituse sõiduk annab erilist helisignaali, ei tohi teda ega tema poolt saadetavaid sõidukeid takistada ka sõidutee ületamist alustanu; 5) takistada teel töötavat sõidukit, millel on sisse lülitatud kollane vilkur. 28. Jalakäija tohib ühissõidukit või taksot oodata ooteplatvormil, selle puudumisel aga ainult kõnniteel või teepeenral. 29. Sõitja tohib sõidukisse siseneda ja sealt väljuda ainult siis, kui sõiduk seisab. Sõiduki ust ei tohi avada enne peatumist. Ukse avamine ei tohi ohustada ega takistada teisi liiklejaid. Sõiduteepoolselt küljelt või tagant tohib sõitja rööbasteta sõidukisse siseneda ja sellest väljuda ainult siis, kui see on ohutu ega takista teisi liiklejaid. 30. Trammipeatuses, kus puudub ooteplatvorm, tohib trammile minekuks sõiduteele astuda alles pärast trammi peatumist. Pärast trammist väljumist peab jalakäija kohe lahkuma sõiduteelt. 31. Sõitja ei tohi sõidu ajal juhi tähelepanu sõiduki juhtimiselt kõrvale tõmmata. 32. Sõiduki veokastis ei tohi sõidu ajal seista, istuda veokasti luukidel või asuda koormal luukidest kõrgemal. IV. Juhi kohustused jalakäija ohutuse tagamisel 33. Juhti ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat ega rikkuda tema riietust (nt. pritsida pori, vett vms.). Eriti tähelepanelik tuleb olla lapse, vanuri ning haigustunnuste ja puuetega inimese suhtes. 34. Juht peab andma teed jalakäijale 1) teega külgnevalt alalt, õuealalt või pinnasteelt teele sõites; 2) sõiduteelt ära sõites; 3) tagurdades; 4) pööret lõpetades ristmikult välja sõites; 5) tema teeületamisel foori rohelise tule või reguleerija lubava märguande ajal. 6) tema minekul keset teed olevas peatuses seisvale pärisuunalisele trammile või sellelt tulekul. 35. Reguleeritaval ristmikul ja ülekäigurajal peab juht foori lubava tule süttimisel või reguleerija lubava märguande korral sõites andma teed veel sõiduteel olevale jalakäijale. 36. Kui foori tuli või reguleerija märguanne keelab sõita reguleeritavale ülekäigurajale, tuleb peatuda stoppjoone või stoppjoonemärgi ees; kui neid ei ole, siis ülekäiguraja ees. Kui ülekäigurada tuleb ületada kõrvalepöörde lõpul, peab juht andma teed lubava tule ajal sõiduteed ületavale jalakäijale. 37. Lähenedes reguleerimata ülekäigurajale, peab juht vähendama kiirust või peatuma, et anda teed ülekäigurajal sõiduteed ületavale või ületamisvõimalust ootavale jalakäijale. 38. Kui reguleerimata ülekäiguraja ees on peatunud sõiduk, tohib naaberrea juht sõita ülekäigurajale vaid siis, kui pole jalakäijat, keda ta võib ohustada või takistada. 39. Reguleerimata ülekäigurajal ei tohi mööda sõita ega mööduda pärisuunavööndis sõitvast sõidukist. 40. Ülekäigurajal ei tohi tagasi pöörata. Ülekäigurajale ei tohi sõita, kui juht pole kindel, et saab edasi sõita seal peatumata. 41. Juht peab igal pool andma teed valge kepiga märku andvale pimedale ja jalakäijale. V. Juhi üldkohustused 42. Mootorsõiduki juht peab olema eriti tähelepanelik vähemkaitstud sõidukite ja loomadega liiklejate suhtes ning vältima nende ohustamist. 43. Juht on kohustatud 1) veenduma enne väljasõitu sõiduki korrasolekus ja jälgima teel olles selle tehnoseisundit; 2) mootorratta juhtimisel juhtrauast kahe käega kinni hoidma, välja arvatud käega hoiatusmärguandmise ajal, kandma pea kinnirihmatud motokiivrit ja mitte vedama sõitjaid,kes pole viimast nõuet täitnud; 3) sõidukis, millel on turvavööd, olema turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud ja mitte vedama sõitjaid, kes pole seda nõuet täitnud. Turvavöö ei pea olema kinnitatud alla 12- aastasel lapsel sõiduauto tagaistmel, posti- ja muu sõiduki juhil või sõitjal, kellel tööülesannete täitmine on seotud peatustega, mille vahemaa ei ületa 100 m, ning asulasõidul nii taksojuhil kui ka õppesõitu tegeval sõiduõpetajal. 44. Mootorsõiduki juhil peab olema kaasas ja tal tuleb politseiniku või muu kontrollimisõigusega isiku nõudel anda selle kätte sõiduki juhtimist ja kasutamist õigustavad dokumendid ning liikluskindlustuse tunnistus. Sõltuvalt sõidu eesmärgist peab juht nõudmise korral esitama ettenähtud veosedokumendid ja sõiduõpetaja kutsetunnistuse või sõiduõpetamisloa. Juht peab võimaldama juurdepääsu sõidumeerikumile (tahhograafile) juhtimis- ja puhkeaja kontrollimiseks või esitama sõidumärkmiku. 45. Mootorsõiduki juht peab tundma esmaabivõtteid, abistama liiklusõnnetuses kannatada saanud, abitus seisundis olevat inimest ning viima teda haiglasse, kui kiirabi ei ole võimalik kohale kutsuda. Mootorsõiduki juht peab seaduses ettenähtud juhtudel - sõiduks sündmuskohale, loodusõnnetuse piirkonda, vältimatut arstiabi vajaja toimetamiseks haiglasse ja õiguserikkuja toimetamiseks politseisse - minema oma sõidukiga politsei kasutusse. 46. Juht ei tohi 1) juhtida sõidukit, olles alkoholi, narkootikumi või psühhotoksilise aine mõju all; 2) juhtida sõidukit sellises haigus- või väsimusseisundis, mis takistaks liiklusolude täpset tajumist ning liikluseeskirja nõuete kõrvalekaldumatut täitmist; 3) anda sõiduki juhtimist üle isikule, kes on alkoholi, narkootikumi või psühhotoksilise aine mõju all, või isikule, kes on sellises haigus- või väsimusseisundis, mis takistaks liiklusolude täpset tajumist ning liikluseeskirja nõuete kõrvalekaldumatut täitmist; 4) anda sõiduki juhtimist üle isikule, kellel puudub vastav juhiluba. VI. Hoiatusmärguanded 47. Juht annab hoiatusmärguandeid suuna- ja stopptuledega, käega, helisignaaliga, esitulede vilgutamisega, ohutuledega ning ohukolmnurgaga. 48. Suunamärguande peab juht andma enne sõidu alustamist, manöövrit või peatumist. 49. Suunamärguanne tuleb anda õigel ajal, kuid mitte hiljem kui 3 sekundit enne sõidu alustamist, manöövrit või peatumist. Märguanne peab jätkuma manöövri ajal ja tuleb lõpetada kohe pärast manöövrit (käemärguande võib lõpetada vahetult enne sõidu alustamist, manöövrit või peatumist). 50. Juht, kelle sõiduki ehituses pole suuna- ja/või stopptulesid ette nähtud, peab andma käega märku järgmiselt: 1) paremsuuna märguandeks tõstma õla kõrgusele kõrvale sirge parema käe või kõverdama samasse tõstetud vasaku käe küünarnukist täisnurgi ülespoole; 2) vasaksuuna märguandeks tõstma õla kõrgusele kõrvale sirge vasaku käe või kõverdama samasse tõstetud parema käe küünarnukist täisnurgi ülespoole; 3) pidurdamismärguandeks liigutama kõrvale tõstetud sirget kätt üles-alla. Juht peab andma eelkirjeldatud käemärguanded ka suuna- või stopptulede rikke korral või sõitmisel töötavate ohutuledega. 51. Helisignaali tohib anda vaid ohu tekkimisel või väljaspool asulat liikleja tähelepanu äratamiseks. Heli kestus peab olema lühike. 52. Esitulesid võib vilgutada ainult liikleja tähelepanu äratamiseks. 53. Hoiatusmärguandmine ei anna juhile eesõigust. 54. Ohutuled tuleb sisse lülitada 1) hädapeatuse korral kohas, kus peatuda ei tohi; 2) pimeda ajal või halva nähtavusega teel sõites kas ühe tagumise gabariiditule rikke korral ning pimeda ajal või halva nähtavusega asulavälisel teel peatudes või parkides, kui kas või üks gabariidituli ei põle; 3) liiklusõnnetuse korral; 4) pukseeritaval mootorsõidukil. 55. Ohutulede puududes peab mootorsõiduki (välja arvatud soolomootorratta) juht teele panema ohukolmnurga piisavale kaugusele sõidukist, kuid mitte lähemale ku 25 m asulas ja 50 m väljaspool asulat. Hädapeatuse või liiklusõnnetuse korral ristmikul tuleb ohukolmnurk panna suurema ohu suunas kaugusele, mis võimaldab teistel juhtidel ohtu märgata õigel ajal. Sõltumata ohutulede olemasolust tuleb ohukolmnurk sama korra kohaselt teele panna siis, kui hädapeatunud sõiduk asub halva või piiratud nähtavusega kohas või kui veos on sõiduteele kukkunud või sinna voolanud. Kui ohutuled puuduvad pukseeritaval mootorsõidukil, tuleb ohukolmnurk kinnitada selle taha. Ohukolmnurk tuleb kinnitada ka selle sõiduki taha, millel on pimeda ajal või halva nähtavuse korral sõites kas või üks tagumine gabariidituli rikkis. 56. Kui hädapeatunud sõidukit, sellelt kukkunud või sellest väljavoolanud veost ei olnud võimalik teelt omal jõul kõrvaldada, peab juht selle tähistama p. 54 või p. 55 kohaselt, viivitamatult teatama politseisse või teeomanikule (-valdajale) ja võtma tarvitusele abinõud ohu kiireks kõrvaldamiseks või selle kahjulike tagajärgede vähendamiseks. VII. Sõidu alustamine ja manöövrid 57. Enne sõidu alustamist, manöövrit või peatumist peab juht veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid ja teel töötajaid. 58. Juht peab andma teed järgmiselt: 1) sõiduteelt ära sõites - jalakäijale ja jalgratturile jalgrattateel või teepeenral; 2) teega külgnevalt alalt, õuealalt või pinnasteelt teele sõites - igale teel liiklejale. 59. Ümberreastumisel peab taga sõitev juht andma teed ümbereastuvale naaberrea juhile. Viimane peab olema kindel, et talle teed antakse. Kõrvuti sõitavate juhtide korraga ümberreastumisel peab juht andma teed temast paremal olevale juhile. 60. Teel, kus pärisuunas on kaks või enam teekattemärgistega tähistatud sõidurada, ei tohi tiheda liikluse korral, kui kõik rajad on ühtlaselt koormatud, eessõitvatest sõidukitest mööduda järgnevate ümberreastumisega. 61. Kui juhtide liikumisteed lõikuvad ja sõidujärjekord ei ole liikluseeskirjadega määratud, peab juht andma teed paremalt lähenevale juhile. 62. Enne pööret peab juht aegsasti suunduma pärisuunavööndi vastava ääre lähedale; nõue ei kehti pöörde korral, mida vastav liiklusmärk ja/või teekattemärgis lubab teha ka mujalt. 63. Pöördel tuleb ristmikul sõita nii, et sõiduteede ristumisalalt välja sõites ei satuta vastassuunavööndisse. 64. Kui juht ei saa ristmikul või ristmikevahelisel teel sõiduki suure pöörderaadiuse või sõidutee seisundi tõttu pöörata p. 62 või p. 63 nõuete kohaselt, võib nendest kõrvale kalduda - kaasa arvatud teepeenrale sõitmine - tingimusel, et ei ohustata ega takistata teist liiklejat ega rikuta tee mullet. 65. Pöörates ristmikevahelisel teel vasakule või tagasi, peab juht andma teed vastusõitvale ja temast möödasõidul olevale juhile. 66. Eraldusribaga teel tohib väljaspool asulat vasakule või tagasi pöörata vaid kohas, kus on vastav liiklusmärk, "Sõidurajad ja -suunad", ja tagasi pöörata vaid kohas, kus on liiklusmärk "Tagasipöördekoht". 67. Tagasi pööret ei tohi 1) ülekäigurajal; 2) raudteeülesõidukohal; 3) tunnelis; 4) piiratud nähtavuse kohas. 68. Kui teel on aeglustusrada, peab pöörata kavatsev juht aegsasti siirduma sellele rajale ja vähendama kiirust ainult seal. 69. Kui teele sõitmiseks on kiirendusrada, peab juht sõitma sellel ja liiklusvooluga ühinemisel andma teed teel sõitvale juhile. Teel sõitev juht ei tohi põigata kiirendusrajale, kui see takistab seal sõitvat juhti. 70. Tagurdamisel ei tohi juht ohustada ega takistada teist liiklejat. Ühesuunalisel teel tohib vastassuunas tagurdada ainult manöövriks. VIII. Sõiduki asukoht sõites 71. Teekattemärgistega sõiduradadeks jaotatud teel tuleb sõita raja piirides. 72. Kahesuunalise liiklusega sõiduteel, mille kogulaius on neli või enam sõidurada, ei tohi sõidukiga sõita vastassuunavööndis. 73. Kahesuunalise liiklusega sõiduteel, mille kogulaiuses on kolm teekattemärgistega tähistatud sõidurada, ei tohi sõita äärmisele vasakpoolsele, vastassuunarajale. Keskmist rada tohib mõlemas suunas kasutada ainult möödasõiduks, ümberpõikeks või ümberasetumiseks enne vasak- või tagasipööret. 74. Asulateel tohib pärisuunas sõita mis tahes rajal. Asulavälisel teel tuleb sõita sõidutee parempoolse ääre lähedal. Kui pärisuunas on mitu teekattemärgistega tähistatud sõidurada, tohib vasakpoolseid radasid kasutada ainult siis, kui parempoolsed on hõivatud. 75. Ühelgi teel, kus pärisuunas on kolm või enam sõidurada, ei tohi C-kategooria sõidukiga sõita kaugemal teisest rajast. 76. Sõidukiga, mille suurim kiirus ei tohi ületada 40 km/h või mis tehnilistel põhjustel ei saa sõita nimetatust kiiremini, tuleb sõita äärmisel parempoolsel rajal. Kui sõiduteel on mõne sõiduki liikluseks määratud eri rada, tohib muu sõidukiga sellele rajale põigata vaid liikluseeskirjas ettenähtud korras. 77. Kõvakattega teel tohib sõita ainult niisuguse rööbasteta mootorsõidukiga, mis toetub tee pinnale pneumaatiliste või elastsete rehvide või roomikutega. 78. Trammiliiklust takistamata tohib rööbasteta sõidukiga sõita sõiduteega samal tasandil asuval pärisuunalisel trammiteeel ainult siis, kui sõiduradade arv ei ole määratud liiklusmärgiga "Sõidurajad ja -suunad". Vastassuunalisel trammiteel sõita ei tohi. 79. Kõnniteel tohib liikuda vaid tööülesandeid täitva sõidukiga, kui ülesande täitmine sõiduteelt ei ole võimalik. Teepeenral tohib mootorsõidukiga sõita ainult liikluseeskirjas ettenähtud korras. Haljasalal ei tohi ilma selle omaniku (valdaja) loata sõita ühegi sõidukiga. Eraldusribal ei tohi sõita ühegi sõidukiga. 80. Kui pööratakse teele, mille ette on pandud liiklusmärk "Sõit muutsuunaliiklusega teele", tuleb sõita äärmisele parempoolsele rajale. Sealt võib suunduda vasakpoolsetele radadele vaid pärast seda, kui juht on veendunud, et pärisuunas võib sõita ka teistel radadel. IX. Sõidukiirus 81. Kiiruse valikul peab juht lisaks vastaval teelõigul lubatud suurimale kiirusele arvestama tee- ja ilmaolusid, liiklustihedust, sõiduki ja koorma iseärasusi ning seisundit, nähtavust päri- ja külgsuunas, sealhulgas nähtavuse muutumist üleminekul kaugtuledelt lähituledele, maastiku reljeefi ning oma sõidukogemust. 82. Takistuse või liiklusohu ilmnemisel peab juht vähendama kiirust või peatuma või takistusest ümber põikama teisi liiklejaid ohustamata. 83. Sõidukiga tohib sõita 1) õuealal kiirusega kuni 20 km/h; 2) asulas kiirusega kuni 50 km/h; 3) väljaspool asulat kiirusega kuni 90 km/h. 84. Sõltuvalt liiklusoludest ja -ohutusest võidakse teeomaniku (-valdaja) otsusel p. 83 alapunktides 2 ja 3 nimetatud kiirusmäära 1) suurendada, kooskõlastatult linna- või maavalitsusega; 2) vähendada. Seda teelõigule määratud kiirust näitab liiklusmärk "Suurim kiirus". 85. Juht ei tohi sõita kiiremini 1) lisa 4 kohaselt sõidukile paigaldatud kiiruse piirangu tunnusmärgil näidatud kiirusest; 2) sõidukile valmistajatehase poolt määratud suurimast kiirusest. Autorongi kiirus ei tohi ületada ühelegi tema koosseisus olevale sõidukile valmistajatehase poolt määratud suurimat kiirust. 86. Esmase või piiratud juhtimisõigusega juht ei tohi määratud aja jooksul ühelgi teel sõita kiiremini kui 70 km/h. Tema juhitaval B- või C-kategooria sõidukil peab olema lisa 4 kohane algaja juhi tunnusmärk. 87. Juht ei tohi 1) põhjendamatult aeglase sõiduga takistada teisi sõidukeid; 2) järsult pidurdada, kui se pole vajalik ohutuse tagamiseks. 88. Juht peab vastavalt kiirusele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või peatunud sõidukile. Sõitmisel peab juht hoidma ohutut külgvahet. 89. Asulavälisel teel, mille pärisuunas on üks sõidurada, peab juht, kes ei sõida sellel teelõigul lubatud suurima kiirusega, hoidma niisugust pikivahet, et temast möödasõitnu saaks tagasi reastuda. Nõue ei kehti, kui juht ise valmistub möödasõiduks, kui liiklus on tihe või kui sellel teelõigul ei tohi mööda sõita. X. Möödasõit 90. Enne möödasõidu alustamist peab juht veenduma, et 1) ükski tema järel sõitev juht pole alustanud temast möödasõitu; 2) eessõitev juht pole andnud vasaksuunamärku; 3) möödasõiduks kasutatav rada on vajalikus ulatuses vaba; 4) möödasõitu lõpetades saab naasta pärisuunavööndisse ohustamata ja takistamata juhte, kellest ta mööda sõidab. 91. Kui möödasõidu ajal ilmneb takistus või liiklusoht, mida juht ei saanud ette näha või ei osanud õigesti hinnata enne möödasõidu alustamist, tuleb möödasõit katkestada. Kui möödasõidu katkestanud juht tahab naasta pärisuunavööndisse, peavad taga sõitvad juhid seda võimaldama. 92. Juht, kellest mööda sõidetakse, ei tohi möödasõitu takistada sõidukiiruse suurendamisega ega muul viisil. 93. Mööda sõita ei tohi 1) ristmikul, peale tee, mis on ristuva suhtes peatee, ja kõvakattega tee, millega ristub kruustee ; 2) raudteeülesõidukohal ja lähemal kui 100 m enne seda ; 3) reguleerimata ülekäigurajal; 4) piiratud nähtavusega teelõigul. 94. Asulavälisel teel, kus sõidutee seisund või tihe vastassuunaliiklus ei võimalda mööda sõita sõidukist, mis ei sõida sellel teelõigul lubatud suurima kiirusega, peab viimase juht hoiduma võimalikult paremale ja vajaduse korral peatuma, et lubada mööda enda taha kogunenud sõidukid. 95. Pärisuunavööndis ei tohi eessõitvast sõidukist mööduda 1) piiratud nähtavusega teelõigul, kui pärisuunavööndi sõidurajad ei ole tähistatud teekattemärgistega; 2) reguleerimata ülekäiguradadel; 3) aeglustusraja, teepeenra või ühissõidukipeatuskoha teelaiendi kaudu. Nõue ei kehti möödumisel sõidukist, mis on vasak- või tagasipöördel. 96. Vastusõitvast sõidukist möödumiseks tuleb kitsal sõiduteel hoiduda võimalikult paremale, vajaduse korral võib sõita teepeenrale. Kui möödumine on raskendatud takistuse tõttu, peab teed andma juht, kelle tee poolel on takistus. Liiklusmärgiga "Järsk lang" tähistatud teelõigul peab takistuse juures teed andma laskuv juht. XI. Peatumine ja parkimine 97. Asulavälisel teel tuleb sõiduk peatada või parkida parempoolsel teepeenral. Kui seda nõuet ei ole võimalik täita, peab sõiduk teel asuma võimalikult paremal. 98. Asulateel tuleb sõiduk peatada või parkida sõiduteel selle parempoolse ääre lähedal või, jalakäijaid takistamata, parempoolsel teepeenral. Sama korra kohaselt tohib sõidukit peatada ja parkida ka tee vasakul poolel ühesuunalisel teel ja sellisel kahesuunalisel teel, mille keskel pole trammiteed ning kus kummaski suunas on üks sõidurada. Kui ühel teel on mitu sõiduteed, ei tohi peatuda ega parkida eraldusribapoolsel sõiduteeäärel, välja arvatud vastavate liikluskorraldusvahenditega näidatud kohad. 99. Asulas tohib sõidukeid sõiduteel peatada või parkida ühes reas, soolomootorrattaid, kaherattalisi jalgrattaid ja mootorjalgrattaid kahes reas. Kui sõidukit ei tohi nurgi paigutada, peab tema külg olema rööpne sõidutee äärega. 100. Alla 6 m pikkust A-, B- ja D-kategooria sõidukit tohib asulates parkida ka 1) sõiduteel selle ääre suhtes nurgi - seal, kus seda näitavad liikluskorraldusvahendid või on olemas sõiduteelaiend. 2) kõnniteeäärses parklas korra kohaselt, mida näitavad liikluskorraldusvahendid ; 3) osaliselt või täielikult kõnniteel, kus pole parkimiskorda täpsustavaid liikluskorraldusvahendeid ja pargitud sõiduk ei takista jalakäija liikumist. 101. Kui parkimiskohad pole tähistatud, tuleb sõiduk parkida nii, et põhjendamatult ei vähendataks parkimiskohtade arvu. 102. Pikemaks ajaks või pimeda ajal tohib väljaspool asulat sõidukit parkida ainult parklas või puhkekohas. 103. Enne kohalt lahkumist peab juht rakendama abinõud, mis väldiksid sõiduki iseenesliku liikumahakkamise. Pargitud sõiduki juurest tohib juht lahkuda siis, kui on rakendatud meetmed selle omavolilise kasutamise ärahoidmiseks. 104. Seisva sõiduki uksi ei tohi avada või hoida avatuna, kui see on ohtlik või takistab teisi liiklejaid. 105. Peatuda ei tohi 1) kohas, kus liikluskorraldusvahendid seda ei luba ; 2) raudteeülesõidukohal ; 3) trammiteel ja selle vahetus läheduses, kui see raskendab trammiliiklust; 4) tunnelis; 5) silla, estakaadi või viadukti peal ning all, peale seal parkimiseks lubatud kohtade; 6) kohas, kus seisev sõiduk teeb võimatuks teiste sõidukite liikumise või takistab jalakäijaid; 7) ülekäigurajal ja jalgrattatee sõiduteega ristumise kohal ning lähemal kui 5 m enne neid kohti, kahesuunalise tee vasakul poolel peatudes aga lähemal kui 5 m pärast neid; 8) kohas, kus suunavööndit või sõidurada tähistava pideva märgisjoone ja peatatud sõiduki vahe oleks alla 3 m; 9) bussi või trolli peatuskoha teelaiendil või teekattemärgisel "ühissõidukipeatus", nende puudumisel aga peatuse poolel lähemal kui 15 m liiklusmärgile "Bussi- ja/või trollipeatus", kui sellega takistatakse nimetatud sõidukite liiklust; 10) lähemal kui 15 m enne liiklusmärki "Trammipeatus"; 11) kohas, kus sõiduk varjaks foori tulesid või liiklusmärke teiste liiklejate eest; 12) sõiduteel piiratud nähtavusega kohas; 13) haljasalal ilma selle omaniku (valdaja) loata; 14) eraldusribal; 15) lähemal kui 5 m ristuva sõidutee äärele; 16) ristmikul, peale seal liiklusmärkide ja/või teekattemärgistega lubatud kohtade. Kolmeharulisel ristmikul tohib peatuda ja parkida ristmikku otse läbival teel ubmharu vastasküljel, kui selle tee suunavööndid on eraldatud pidevjoone või eraldusribaga. 106. Parkida ei tohi: 1) kohas, kus ei tohi peatuda; 2) lähemal kui 50 m raudteeülesõidukohale; 3) teekattele märgitud parkimiskohtade kõrval. XII. Sõit ristmikel Üldnõuded 107. Ristmikule lähenedes peab juht olema ettevaatlik ja arvestama selle iseärasusi. 108. Pööret lõpetades peab juht andma teed jalakäijale, kes ületab sõiduteed, millele juht pöörab, ning jalgratturile ja mootorjalgratturile, kes ületab seda mööda jalgrattateed. 109. Pöörates vasakule või tagasi, peab rööbasteta sõiduki juht andma teed juhile, kes sõidab vastassuunast otse või paremale. Samamoodi peavad omavahel toimima trammijuhid. See nõue ei kehti, kui vasakule või tagasi pööratakse eriliigiliste teede ristmikul, olles peateel (kõvakattega teel), mille suund muutub, või reguleeritaval rismikul ajal, mil põleb vasakule osutav roheline nooltuli nooltuledega fooris või lisasektsioonidega fooris koos rohelise põhitulega. 110. Sõiduteede ristumisalale ei tohi sõita, kui tekkinud ummik sunniks juhti peatuma nii, et ta takistaks teisi liiklejaid. Reguleerimata ristmik 111. Eriliigiliste teede ristmikul peab kõrvalteelt sõitev juht andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellel mööda peateed või kõvakattega teed, sõltumata tema sõidusuunast. Juht, kes pöörab vasakule või tagasi teel, mis on ristuva tee suhtes peatee, või kõvakattega teel, millega ristub kruusatee, peab andam teed temast möödasõidul olevale juhile. 112. Samaliigiliste teede ristmikul peab rööbasteta sõiduki juht - kui eesõigusmärgid ei näita teisiti - andma teed paremalt läheneva rööbasteta sõiduki juhile. Samamoodi peavad omavahel toimima trammijuhid. Rööbasteta sõiduki juht peab andma teed trammijuhile, sõltumata tema sõidusuunast. 113. Kui peatee või kõvakattega tee suund eriliigiliste teede ristmikul muutub, peavad peateel või kõvakattega teel sõitvad juhid omavahel järgima samaliigiliste teede ristmiku ületamise nõudeid. Samamoodi peavad omavahel toimima kõrvalteel sõitvad juhid. 114. Kui juht ei tea, mis liiki teel ta on, peab ta arvestama, et asub kõrvalteel. 115. Kui foorituli või reguleerija märguanne lubab sõita trammil ja rööbasteta sõidukil korraga, on eesõigus trammil. Kui sõidetakse lisasektsioonidega foori rohelise nooltule suunas ajal, mil põleb punane või kollane põhituli, peab iga juht andma teed mis tahes teisest suunast sõitvale juhile ja lubava tule ajal sõiduteed ületavale jalakäijale. Kui ristmikul on ümar- ja nooltuledega foorid kõrvuti, sõidetakse nooltuledega osutatavas suunas ainult rohelise nooltule põledes. 116. Ristmikul, kus liiklust reguleerib lisasektsioonidega foor, peab juht, kes asub rajal, millelt pööratakse, sõitma rohelise nooltule suunas, kui peatumine takistaks samal rajal tema taga olevat juhti. 117. Foori lubava tule ajal ristmikule sõitnud juht peab sealt kavatsetud suunas ära sõitma, sõltumata ristmikul olevate teiste fooride tuledest. Kui aga ristmikul oleva foori juures on stoppjoon või stoppjoonemärk, peab ta selle foori tuledest juhinduma. 118. Foori lubava tule süttimisel peab juht andma teed juhile, kes lõpetab ristmiku ületamist, ja veel sõiduteel olevale jalakäijale. 119. Foori või reguleerija keelava märguande korral tuleb peatuda stoppjoone või stoppjoonemärgi ees. Selle puudumisel võib sõita kuni ristuva sõidutee ääreni, takistamata jalakäijaid. Kui ristmikul parempöörderada on muust sõiduteest eraldatud ohutussaarega ja foori enne ristmikku paremal pool ei ole, tuleb paremale pöörata, sõltumata ristmikul olevate fooride tuledest. XIII. Raudteeülesõidukoha ületamine 120. Raudteeülesõidukohale lähenedes peab juht vähendama sõidukiirust ja olema eriti tähelepanelik. Juht peab arvestama liiklusmärke, heli- ja valgussignaale, tõkkepuu asendit ja reguleerija korraldusi. 121. Raudteed ei tohi ületada 1) foori keelava tule korral, sõltumata tõkkepuu olemasolust või asendist; 2) sulguva, suletud või avaneva tõkkepuu korral, sõltumata foori tuledest; 3) reguleerija keelava märguande korral; 4) kui juht oleks sunnitud peatuma ülesõidukohal. 122. Tõkkepuuta ja foorita raudteeülesõidukohale ei tohi sõita, kui juht pole kindel, et ei lähene raudteesõidukit. 123. Juht ei tohi 1) ületada raudteed väljaspool ülesõidukohta; 2) ümber põigata raudteeülesõidukoha ees peatunud sõidukist, kui sõitmine ülesõidukohale on keelatud; 3) vedada üle raudteeülesõidukoha veoasendisse seadmata põllumajandus-, tee-, ehitus- vms. masinat või ülesõidukohta kahjustada võivat haakeriista. 124. Lähenevale raudteesõidukile tee andmiseks ning muul juhul, mil raudteed ületada ei tohi, peab juht peatuma tõkkepuu ees, selle puudusel vähemalt 10 m kaugusel esimesest rööpast, liiklusmärgi "Peatu ja anna teed" olemasolul aga selle ees. 125. Raudteeülesõidukohta tohib ületada ainult raudteeomaniku (-valdaja) loal, kui sõiduki laius on üle 5 m või kõrgus üle 4,5 m (koormaga või ilma). 126. Hädapeatuse korral raudteeülesõidukohal peab juht hoolitsema selle eest, et inimesed lahkuksid sõidukist, ja tegema kõik temast sõltuva, et vabastada ülesõidukoht ja hoiatada läheneva raudteesõiduki juhti. XIV. Tulede kustutamine 127. Sõitmisel teel pimedal ajal, halva nähtavuse korral või tunnelis peavad, sõltumata tee või tunneli valgustusest, põlema mootorsõidukil kaug- või lähituled ja gabariidituled, haagisel ja kerghaagisel gabariidituled. 128. Pimeda ajal tuleb kaugtulede asemele lülitada lähituled: 1) kui tee on küllalt valgustatud; 2) vastusõitvast sõidukist vähemalt 150 m kaugusel või ka kaugemal, kui vastusõitev juht annab tulede vilgutamisega märku, kusjuures põleda ei tohi üle kahe lähitule; 3) sõitmisel eessõitva sõiduki lähedal, välja arvatud tulede lühiaegne vilgutamine; 4) igal muul juhul, kui kaugtuled võivad pimestada teist juhti, kaasa arvatud tee kõrval liikuvat vee- või raudteesõiduki juhti. 129. Valge ajal sõites peavad põlema lähituled või päevasõidutuled: 1) lasterühma sõidutaval mootorsõidukil, millel peab olema lisa 4 kohane tunnusmärk; 2) organiseeritud kolonni mootorsõidukil; 3) suurt veost vedaval mootorsõidukil, mis peab olema tähistatud lisa 4 kohaselt; 4) radioaktiivseid aineid, lõhkeaineid ja tugevatoimelisi mürke vedaval mootorsõidukil, millel peab olema lisa 4 kohane ohtliku veose tunnusmärk; 5) mootorsõidukit pukseerival vedukil; 6) mootorrattal; kõigil mootorsõidukeil: 7) saju ajal; 8) tagant paistva madala päikese korral; 9) üldhariduskooli õppeaasta esimese 5 päeva jooksul; 10) asulavälisel teel 1. oktoobrist 31. märtsini. 130. Eesmised udutuled võivad põleda ainult sõidu ajal 1) halva nähtavuse korral koos gabariidi- või lähi- või kaugtuledega; 2) pimeda ajal valgustamata teel koos lähi- või kaugtuledega; 3) pimeda ajal valgustatud teel või valge ajal lähitulede asemel. 131. Tagumised udutuled võivad põleda ainult sõidu ajal, kui nähtavus on halb. 132. Halva nähtavuse või pimeda ajal valgustamata teel peatunud või parkival mootorsõidukil, haagisel või kerghaagisel peavad põlema ainult gabariidituled 1) väljaspool asulat. Kas või ühe gabariiditule rikke korral tuleb sisse lülitada ohutuled, nende puudumisel aga panna sõidukist (välja arvatud soolomootorratas) vähemalt 50 m kaugusele teele ohukolmnurk; 2) asulas sellel sõidukil, mis ei ole nähtav. Haagiseta või kerghaagiseta mootorsõidukil, mis on alla 6 m pikk ja alla 2 m lai, võivad gabariiditulede asemel põleda sõiduteepoolsed küljetuled. 133. Sõiduki töötuled võivad põleda ainult seoses tööülesande täitmisega. Need ei tohi pimestada teist juhti. 134. Autorongil, välja arvatud kerghaagisega autorong, peab teel olema lisa 4 kohane valgustatud tunnusmärk. XV. Sõitjate vedu 235. Sõitjaid ei tohi vedada hulgal ega viisil, mis takistaks juhtimist või piiraks juhi vaatevälja. 136. Autofurgoonis tohib vedada sõitjaid, kes istuvad kindlalt kinnitatud, seljatugedega varustatud istetel näo või seljaga sõidusuunas, kui veos on kinnitatud või sõitjatest vaheseinaga eraldatud. 137. Sõitjate veoks kohandatud madelauto kastis peavad olema kindlalt kinnitatud istmed, mis on vähemalt 0,15 m allpool luukide ülemist serva ja 0,3 ... 0,5 m kõrgusel põrandast. Tagaluugiäärsel istmel peab olema tugev seljatugi. Sõitja peab istuma näo või seljaga sõidusuunas. Igal sõitjal peab olema istekoht. 138. Sõitjate veoks kohandamata madelauto kastis tohivad sõita vaid veost saatvad või veose järele minevad isikud tingimusel, et nende jaoks on allpool luukide ülemist serva istumiseks sobiv ja ohutu koht. 139. Madelauto, mille kastis on kas või üks inimene ei tohi ühelgi juhul sõita kiiremini kui 70 km/h. 140. Kui veoautos on rohkem kui 8 sõitjat, peab juhil olema ka D-kategooria sõiduki juhtimise luba. 141. Lasterühmade sõidutamisel peab 1) mootorsõidukil olema lisa 4 kohane lasterühma tunnusmärk; 2) madelauto kastis laste hulgas olema vähemalt üks täiskasvanud saatja. 142. Sõitjaid ei tohi vedada 1) väljaspool mootorsõiduki kabiini ja sõitjateruumi, välja arvatud madelauto kast ja autofurgoon; 2) haagisega, mis ei ole ehitatud sõitjate veoks; 3) kerghaagisega; 4) veomootorratta kastis; 5) üle mootorsõiduki valmistajatehase poolt määratud arvu, arvestamata alla 12-aastasi lapsi. Alla 12-aastast last ei tohi sõidutada sõiduauto eesistmel, kui pole nõuetekohast lastetooli, ega mootorratta tagaistmel. Sõiduauto tagaistmel ei tohi selliste omaette istuvate laste arv ületada kahekordset vabade istekohtade arvu. XVI. Veoste vedu 143. Veos peab olema sõidukile paigutatud, kaetud ja kinnitatud vastavalt Eestis kehtivale veoeeskirjale. 144. Sõidukile laaditud veos ei tohi 1) ohustada inimesi või vara; 2) lohiseda või olla kukkumisohus; 3) piirata juhi vaatevälja; 4) vähendada sõiduki püsivust või raskendada juhtimist; 5) kahjustada liikluskorraldusvahendeid või teerajatisi; 6) kahjustada, risustada või muul viisil saastada teed või selle kaitseala; 7) varjata tulesid, helkureid, tunnusmärke või hoiatusmärguandeid. 145. Sõiduki tegelik mass ja mis tahes telje koormus ei tohi ületada valmistajatehase poolt määratud täismassi ja teljekoormusi, kui veoeeskiri ei kehtesta väiksemaid norme. 146. Veos peab olema tähistatud lisa 4 kohaselt, kuita ulatub sõidukist ette- või tahapoole üle 1 m või tema äärmine külgpunkt ulatub kaugemale sõiduki (sh. haagise või kerghaagise) külgservast. 147. Tee omanikult (valdajalt) tuleb saada luba teel sõitmiseks, kui sõiduki üksainuski mõõde koormaga või ilma või tegelik mass või teljekoormus ületab järgmise väärtuse: 1) laius 2,5 m, isotermilise furgooniga sõidukil 2,6 m; 2) kõrgus teepinnast 4,0 m; 3) autorongi pikkus 18,35 m (poolhaagisega autorongi korral 16,5 m); 4) koorma ulatus sõidukist tahapoole 2 m; 5) tegelik mass 44 t; 6) teljekoormus, mis vastab massile 11,5 t. 148. Radioaktiivsete ainete, lõhkeainete, tugevatoimeliste mürkide ja teiste eriti ohtlike ainete vedu peab toimuma Eestis kehtiva ohtlike veoste veo eeskirja alusel. Veo teekond tuleb kooskõlastada tee omanikuga (valdajaga), väljaspool asulat ka Eesti Maanteeametiga. XVII. Liiklus kiirteel 149. Kiirteel ja selle juurde kuuluvatel liiklusmärkidega "Kiirtee" ja "Kiirtee lõpp" tähistatud peale- ja mahasõiduteedel ei tohi: 1) liigelda jalgsi, loomaga, jalgrattaga ja mootorjalgrattaga ning niisuguse mootorsõikukiga, mille kiirus on alla 40 km/h; 2) korraldada mootorsõidukite katsetusi, võistlusi või reklaamüritusi; 3) peatuda või parkida väljaspool selleks määratud ala; 4) sõita kaugemale teisest sõidurajast C-kategooria sõidukiga, üle 7 m pikkuse sõiduki või autorongiga; 5) pöörata tagasi või sõita eraldusriba katkestuskohale; 6) tagurdada; 7) teha õppesõitu; 8) pukseerida mootorsõidukit lähimast mahasõiduteest kaugemale. 150. Hädapeatunud mootorsõidukil tuleb sisse lülitada ohutuled ja eemaldada sõiduk sõiduteelt. Kui see pole võimalik, tuleb sõidukist vähemalt 50 m tahapoole panna teele ohukolmnurk. XVIII. Liiklus tunnelis 151. Sõidul tunnelis, sõltumata selle valgustusest, peavad mootorsõidukil põlema kaug- või lähituled. 152. Sõidukiga ei tohi tunnelis 1) tagurdada; 2) pöörata tagasi; 3) peatuda või parkida väljaspool selleks määratud ala; 4) seista mootori töötades sõidutakistuse ajal. XIX. Liiklus õuealal 153. Uuealal tohib jalakäija liikuda kogu tee laiuses. Laps võib kõikjal mängida. 154. Sõiduk tohib jalakäijate vahel liikuda jalakäija kiirusega, mujal mitte kiiremini kui 20 km/h. 155. Juht ei tohi jalakäijat ohustada ega takistada, vajaduse korral tuleb sõiduk peatada. Jalakäija ei tohi sõidukit põhjendamatult takistada. 156. Mootorsõiduk võib õuealale sõita vaid peatumiseks või parkimiseks. 157. Mootorsõidukit tohib parkida ainult tähistatud parklas, selle puudumisel aga teel kohas, kus parkimine ei takista jalakäijaid ega muuda võimatuks teiste sõidukite liiklust. 158. Uuealal ei tohi: 1) parkida 6 m pikkust või pikemat D-kategooria sõidukit, ning pikkusest sõltumata C-kategooria sõidukit, autorongi (välja arvatud kergehaagisega autorong), haagist, traktorit ja liikurmasinat; 2) sõiduki mootor töötada tühikäigul kauem kui 2 minutit. 159. Uuealalt väljasõidul ei tohi juht takistada teel liiklejaid. XX. Ühissõiduki eriõigused 160. Kui trammi ja rööbasteta sõiduki liikumisteed ristmikevahelisel teel lõikuvad, on eesõigus trammil. 161. Juht, kelle sõidukile ühissõidukirajad ei ole sõitmiseks määratud, tohib neid radasid erandina kasutada ainult järgmiselt: 1) liiklusmärgiga "Ühissõidukirajaga tee" tähistatud teel olevat rada selle raja ületamiseks kohas, kus seda lubvad liikluskorraldusvahendid; 2) liiklusmärgiga "Ühissõidukirada" tähistatud rada, mis on pärisuunalise sõidutee servas ega ole muust sõiduteest pidevjoonega eraldatud - ümberreastumiseks enne pööret ja peatumiseks. Kui pööret lõpetades on sõidetud sellele rajale, tuleb sealt kohe ümber reastuda. 162. Ühissõiduki kohta ei kehti liiklusmärgid "Läbisõidu keeld", "Mootorsõiduki läbisõidu keeld", "Autorongi läbisõidu keeld", "Parempöörde keeld", "Vasakpöörde keeld", "Tagasipöörde keeld", ja "Peatumise keeld". 163. Asulas peab juht andma teed tähistatud peatusest väjasõitvale trollile ja bussile. Trolli- või bussijuht tohib peatusest välja sõita, kui ta on kindel, et talle antakse teed. XXI. Invaliidisõiduki eriõigused 164. Liikumispuuetega invaliidjuht, kelle sõidukil on lisa 4 kohane invaliidi tunnusmärk, tohib parkida 1) seda keelavate liiklusmärkide mõjupiirkonnas; 2) piiratud parkimisajaga parklas ettenähtust kauem; 3) õueala teel väljaspool parklat, kui see ei takista jalakäijaid ega muuda võimatuks teiste sõidukite liiklust. 165. Liikumispuuetega invaliidjuht ja liikumispuuetega või pimedat inimest teenindav juht tohib juhul, kui sõidukil on lisa 4 kohane invaliidi tunnusmärk, peatuda ja parkida liiklusmärgi "Peatumise keeld" mõjupiirkonnas tingimusel, et sõiduk on täielikult eemaldatud sõiduteelt ega takista jalakäijate liiklust. Uigus ei kehti teelõigul, kus peatumist keelab teekattele kantud keelujoon. 166. Invaliidjuht, kelle sõidukil on lisa 4 kohane kurdi või invaliidi tunnusmärk, või kõrvale kalduda liiklusmärkide "Läbisõidu keeld" ja "Mootorsõidukite läbisõidu keeld" nõuetest. XXII. Eritalituse sõiduki eriõigused 167. Operatiivtalituse sõiduki juht tohib kiireloomulise ametiülesande täitmisel kõrvale kalduda liikluseeskirja nõuetest, välja arvatud p. 46 ja p. 181 nõuded ning lisas 1 kirjeldatud reguleerijamärguanded, vaid siis, kui sõiduk on nõuete kohaselt värvitud ning sinine vilkur on sisse lülitatud. Sama õigus on ka sõiduki juhil, mida saadab sisselülitatud sinise vilkuriga operatiivtalituse sõiduk. Nimetatud sõidukite juhid peavad tagama liikluse ohutuse. Teised liiklejad peavad andma teed operatiivtalituse sõidukile, millel töötab sinine vilkur ja eriline helisignaal, ming tema poolt saadetavatele sõidukitele. 168. Juht, kelle sõidukil on sisse lülitatud kollane vilkur, tohib teel töötades kõrvale kalduda teel paiknemise, peatumise, parkimise, liiklusmärkide (välja arvatud eesõigusmärgid ja kiirust piiravad liiklusmärgid) ja teemärgiste nõuetest. Juht peab tagama liikluse ohutuse. Teised liiklejad ei tohi takistada niisuguse sõiduki tööd. XXIII. Mootorsõiduki pukseerimine 169. Painduva või jäiga ühenduslüliga pukseeritava mootorsõiduki roolis peab olema vastava kategooria sõiduki juhtimise õigusega juht. Juhti pole vaja,kui jäik ühenduslüli tagab pukseeritava sõiduki juhitavuse. 170. Painduv ühenduslüli peab jätma sõidukite vahemaaks 4...6 m ja selle keskosa peab olema tähistatud eredavärviliselt. 171. Vedukil peavad ka valge ajal sõites põlema lähituled, pukseeritaval sõidukil igal ajal ohutuled. Ohutulede puudumisel peavad viimasel põlema gabriidituled ja taha tuleb kinnitada ohukolmnurk. Ohukolmnurk tuleb sinna kinnitada ka gabariiditulede rikke korral. 172. Pukseerida ei tohi ühelgi juhul kiiremini kui 50 km/h. 173. Pukseeritava mootorsõiduki juhikabiinis ja pukseeritavas sõiduautos tohib sõitjaid olla vaid tingimusel, et roolis on juht ja et pukseeritav sõiduk pole toetatud vedukile. Viimasel juhul ei tohi inimesi olla ka veduki veoplatvormil. 174. Pukseerida ei tohi 1) painduva ühenduslüliga - kiilasjääl ega niisugust mootorsõidukit, millel ei tööta sõidupidur või rool; 2) vardakujulise jäiga ühenduslüliga - mootorsõidukit, millel ei tööta rool; 3) mis tahes jäiga ühenduslüliga - mootorsõidukit, millel ei tööta sõidupidur, kui pukseeritava sõiduki tegelik mass on suurem veduki massist; 4) enam kui ühte mootorsõiduki; 5) autorongi, mille haakeseadis on rikkis; 6) soolomootorrattaga ja soolomootorratast. XXIV. Nõuded mootorsõiduki tehnoseisundi ja varustise kohta 175. Teel sõitva sõiduki tehnoseisund ja varustis peab vastama Eestis kehtivatele nõuetele ning ta peab olema läbinud tehnoülevaatuse ettenähtud korras. 176. Mootorsõidukid, haagised ja kerghaagised peavad olema registreeritud, neil peab olema riiklik registreerimismärk. 177. Riiklikud registreerimismärgid peavad asuma ettenähtud kohas. Nad ei tohi olla määrdunud või roostes. Neid ei tohi katta kaitsekattega. Ei tohi kasutada sõidukit, millel on Eesti riiklik registreerimismärk ja teise riigi tunnusmärk, välja arvatud Eestis ajutiselt arvele võetud, teise riigi sõidukil. 178. Rehvid peavad mõõtmete ja muude tehniliste omaduste poolest vastama sõidukile. Ei tohi kasutada rehve, mille turvisemuster on kulunud üle vastavate märgistega tähistatud piiri, nende märgiste puudumisel aga üle Eestis kehtiva normi. 179. Aknad peavad olema puhtad, nende klaasidel ei tohi olla esemeid või katteid, mis kahandavad juhi vaatevälja. Klaasidel ei tohi olla vigastusi, mis tekitavad moonutusi. Aknaklaaside läbipaistvus peab vastama Eestis kehtivale normile. Laternaklaasid ja helkurid peavad olema puhtad ja ilma moonutavate lisanditeta; nende ehitust ja värvi, mis on ette nähtud tehase poolt ei tohi muuta. 180. Kui teel olles tekib rike, mis võib ohustada liiklust, peab juht püüdma seda kõrvaldada; kui see on võimatu, tohib ettevaatlikult sõita ainult remondikohani. 181. Mootorsõiduk ei tohi omal jõul sõita, kui 1) pidur ei võimalda sõidukit peatada; 2) rool ei võimalda sõidukiga manööverdada; 3) autorongi haakeseadis on rikkis; 4) juhipoolne klaasipuhasti ei tööta vihma või lumesaju ajal; 5) lähituled ja tagumised gabariidituled ei põle pimeda ajal või halva nähtavuse korral. Erandkorras tohib sõita ainult remondikohani, kui põlevad eesmised udutuled või põleb lähituli välimises vasakpoolses laternas ja kui kas või ühe tagumimse gabariiditule rikke korral põlevad ohutuled või ohutulede puudumisel on sõiduki taha kinnitatud ohukolmnurk. 182. Lisaks tehase poolt ettenähtule tohib sõidukile paigaldada ainult kaug-, töö-, udu-, päevasõidu- ja stopptulelaternaid. 183. Mootorsõiduki, välja arvatud soolomootorratas, varustises peavad olema käsiapteek, tulekustuti ja ohukolmnurk. Soolomootorrattal peab olema käsiapteek. Mootorsõidukil, millel on turvavööde kinnituskohad, peavad olema turvavööd. 184. Sõidukis ei tohi olla seadmeid, mis võivad häirida liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadmete tööd. XXV. Juhi tegutsemine liiklusõnnetuse korral 185. Kui on juhtunud liiklusõnnetus, peab asjaosaline juht : 1) peatuma võimalikult kiiresti, põhjustamata sellega lisaohtu, ja lülitama sisse ohutuled; nende puudumisel või kui õnnetuseosaline sõiduk asub kohas, kus nähtavus on halb või piiratud, tuleb teele panna ohukolmnurk p. 55 sätestatud korras; 2) tegema kõik, et liiklus sellel sündmuskohal oleks ohutu; 3) esitama liiklusõnnetuses osalenute nõudel isikut tõendava dokumendi. 186. Kui liiklusõnnetuses on vigastatuid või hukkunuid, peab juht: 1) osutama abivajajale esmaabi; 2) kutsuma vajaduse korral välja kiirabi; kui see pole võimalik, saatma abivajaja mööduva sõidukiga haiglasse; 3) teatama juhtunust politseisse, kirjutama üles pealtnägijate nimed ja aadressid ja tegutsema vastavalt politsei korraldusele. Sõidukit või õnnetusse puutuvaid esemeid tohib enne politsei kohalejõudmist liigutada vaid siis, kui teiste sõidukite liiklus on võimatu ja eelnevalt on tunnistajate juuresolekul ära märgitud sõiduki ja esemete asend ning jäljed. Muu võimaluse puududes peab juht eelmise lõike nõudeid järgides viima abivajajad haiglasse oma sõidukiga, teatades seal oma nime ja sõiduki numbri, ning naasma õnnetuskohale. 187. Kui inimesed viga ei saanud ja õnnetuses osalenud juhid on juhtumi põhjusi hinnates ühel meelel, on selle kirjalikult vormistanud, süüdlase näidanud ja alla kirjutanud, ei ole liiklusõnnetusest politseisse vaja teatada. Sel juhul peavad juhid üksteisele teatama oma nimed, aadressid ja kindlustusseltsid, kus sõiduk on kindlustatud. Lahkarvamuste korral tuleb õnnetusest kohe teatada politseisse ja tegutseda sealt antud korralduse kohaselt. 188. Liiklusõnnetuses osalenud juhid ei tohi tarvitada alkoholi, narkootikumi või psühhotoiksilist ainet kuni asjaolude selgitamiseni sündmuskohal. XXVI. Uppesõit mootorsõidukiga 189. Juhtimise algõpe peab toimuma üldiseks liikluseks suletud ajal. 190. Sõiduõpetajal peab olema vastava kategooria sõiduki juhiluba. Uppeasutuse sõiduõpetajal peab olema kutsetunnistus. Kui sõitu õpetatakse üksikkorras ja sõiduõpetajal ei ole kutsetunnistust, peab tal olema sõiduõpetamisluba. 191. Üksikkorras tohib teel sõitu õppida ainult A- või B- kategooria sõidukiga vähemalt 15,5 aasta vanuselt. 192. Uppesõidukil, välja arvatud mootorratas, peab olema lisa 4 kohane õppesõidu tunnusmärk. Uppeasutuse õppeautol peavad olema siduri ja piduri lisapedaalid ja tahavaatepeegel õpetajale. 193. Uppesõidu ajal ei tohi olla sõitjaid mootorrattal ega väljaspool sõiduki kabiini või sõitjateruumi. 194. Uppesõidu ajal ei tohi ühelgi teel sõita kiiremini kui 70 km/h. XXVII. Mootorsõiduki juhi vanuse alammäär 195. Mootorsõidukikategooriate järgi peab juhi vanus olema vähemalt 1) A - 16 aastat, kui mootori töömaht ei ületa 125 cm3 või võimsus ei ületa 11 kW; suurema töömahu või võimsuse korral - 21 aastat; 2) B - 18 aastat, takso - 21 aastat; 3) C ja autorong, mille veduk on B- või C-kategooria sõiduk - 18 aastat, kui täismass ei ületa 7,5 t; suurema täismassi korral - 21 aastat; 4) tramm, troll, D ning autorong, mille veduk on D- kategooria sõiduk, - 21 aastat; 5) traktor ja liikurmasin - 18 aastat. Märkus. Kaitseteenistusse võetud ajateenijatele kehtestatakse vanuse alammäärad erieeskirjadega. 196. Piiratud juhtimisõiguse korral tohib juhtida ainult B- või C-kategooria sõidukit täismassiga kuni 7,5 t vähemalt 16-aastaselt. XXVIII. Lisanõuded jalgratturile ja mootorjalgratturile 197. Teel tohib sõita jalgrattaga vähemalt 10-aastaselt ja mootorjalgrattaga vähemalt 13-aastaselt. Uueala teel jalgratturi vanusepiirang ei kehti. 198. 10...16-aastasel jalgratturil ja 13...16-aastasel mootorjalgratturil peab teel (välja arvatud õueala tee) sõites olema kaasas liikluseeskirja ja ohutu sõidu võtete tundmist tõendav tunnistus. 199. Mootorjalgratturil ja tema sõiduki sõitjal peab olema peas kaitsekiiver. 200. Jalgrattal peab olema korras pidur ja signaalkell. Pimeda ajal või halva nähtavuse korral peab teel sõidu ajal põlema ees valge ja taga punase tulega latern; viimase asemel võib olla punane helkur. Kummalgi küljel peab olema kollane helkur või üks helkur vasakul küljel, mis on eest valge, tagant punane. Mootorjalgrattal peab teel sõites igal ajal ees põlema valge või kollane tuli. Tema tehnoseisund peab vastama Eestis kehtivatele nõuetele. 201. Kui on olemas jalgrattatee, peab jalgrattur ja mootorjalgrattur kasutama seda. Kui ristmikevahelisel teel on jalgrattatee ja tee reguleerimata ristumiskoht, peab jalgrattur ja mootorjalgrattur andma teed teel liikuvale juhile ja jalakäijale. 202. Jalgrattur ja mootorjalgrattur ei tohi 1) sõita kõnniteel (välja arvatud laps jalgrattaga); 2) sõita juhtrauast käega kinni hoidmata (mootorjalgrattur peab juhtrauda hoidma mõlema käega, välja arvatud käega hoiatusmärguandmise ajal); 3) lasta ennast pukseerida või muul viisil vedada mootorsõidukil; 4) vedada esemeid, mis takistavad juhtimist või tekitavad ohtu teistele liiklejatele; 5) sõidutada teisi, kui sõitja ei istu kindlal istmel. Jalgrattaga tohib pukseerida vaid selleks valmistatud haagist. XXIX. Lisanõuded loomveoki, looma ja käsikäruga liiklejale 203. Asulavälisel teel tuleb ratsutada ja loomveokiga sõita selleks kõlblikul pärisuunalisel teepeenral, takistamata jalakäijat. 204. Loomveokil peab olema veeremistõkis või seisupidur. 205. Liikumisel teel pimeda ajal või halva nähtavuse korral peab loomveokil ja käsikärul, mis on üle 1 m lai, olema vasakul küljel ees valge või kollase ja taga punase tulega latern või üks niisuguste tuledega latern. Loomveokil peab taga olema kaks sõiduki külgede lähedale kinnitatud punast helkurit. Loomveokil, mis ei ole üle 1 m lai, peab taga vasaku külje lähedal olema punane helkur. 206. Kariloomi tohib teel ajada ainult valge ajal ja võimalikult tee parempoolse ääre lähedal. Ajajaid peab olema nii palju, et oleks tagatud ohutus ja loomade koos hoidmine. Vajaduse korral tuleb loomad rühmitada. 207. Kariloomi ei tohi: 1) ajada kõvakattega teel ilma teeomaniku (-valdaja) loata; 2) jätta teele järelevalveta; 3) ajada üle raudtee või sõidutee kohas, mis ei ole selleks ette nähtud, või teha seda pimeda ajal või halva nähtavuse korral. E e s t i V a b a r i i g i l i i k l u s e e s k i r j a L I S A D Lisa 1 "Eesti Vabariigi liikluseeskirja" juurde Liikluse reguleerimise märguanded Foorid 11, 12 Ümartuledega foor. Reguleerib sõidukite, foori 91 puudumisel aga ka jalakäijate liiklust. Fooril on kolm ümmargust tuld: ülal punane, keskel kollane, all roheline. Erandina võidakse kasutada tulede rõhtasetusega foori, millel vasakul on punane, keskel kollane ja paremal roheline tuli. Tuled põlevad järgmises järjekorras: roheline (võib lõpu eel vilkuda) - kollane - punane - punane ja kollane korraga - roheline. Tuled tähistavad järgmist: roheline lubab liikuda; kollane keelab liikuda; peatumiseks ettenähtud kohast tohib edasi sõita vaid juhul, kui seal peatumine on võimatu ilma liiklust ohustamata; kui tuli süttib hetkel, mil juht on ristmikul või ülekäigurajal, tuleb liikumist jätkata; punane keelab liikuda; punane ja kollane korraga keelavad liikuda ja teatavad peatsest rohelise tule süttimisest. 21...26. Nooltuledega foor. Reguleerib sõidukite liiklust ristmikul. Foori tuled on noolekujulised. Punane ja kollane tuli võivad olla ka ümmargused, siis kantakse nendele noolte kontuurid. Tuled asuvad püstjalt. Tulede paigutus, põlemise järjekord ja tähendus on nii nagu fooril 11. Sõita tohib rohelise nooltule põledes noole suunas. Vasakule osutav roheline nooltuli lubab äärmiselt vasakpoolselt rajalt pöörata ka tagasi. 31...35. Lisasektsioonidega foor. Reguleerib sõidukite liiklust ristmikul. Foori põhituled asuvad püstjalt nagu fooril 11. Rohelise tule kõrval on ühel või mõlemal pool lisasektsioon sõidusuunda näitava nooltulega, mis põleb roheliselt. Lisasektsiooni põleva rohelise nooltule korral tohib sõita sellega osutatavas suunas mis tages põhitule põledes. Vasakule osutav sisselülitatud roheline nooltuli lubab äärmiselt vasakpoolselt rajalt pöörata ka tagasi. Foori rohelisele põhitulele kantud noolkujutis näitab lubatud sõidusuundi selle tule põledes. 4. Kollase vilkuva tulega foor. Osutab reguleerimata ristmikku, ülekäigurada või muud ohtlikku kohta. Sama tähendus on vaheldumisi vilkuval kollaste tulede paaril ja fooride 1...3 kollasel vilkuval tulel. 51, 52. Ühissõidukifoor. Reguleerib trammide ja teiste eri rajal sõitvate ühissõidukite sõitu. Fooris on kolm püstjalt paigutatud ümmargust valget tuld. Ülemisele tulele on kantud S-täht, keskmisele rõht- ja alumisele püstkriips. Sisselülitatud tuled tähendavad järgmist: ülemine keelab sõita, keskmine keelab sõita ja teatab tulede vahetumisest, alumine lubab sõita. 61, 62. Suunamuutefoor. Reguleerib sõitu radadel, kus sõidusuund võib muutuda vastupidiseks. Foori vasakpoolses sektsioonis võib põleda kaldristi kujuline punane tuli, parempoolses - allasuunatud noole kujuline roheline tuli, mis vastavalt keelab või lubab sõita rajal, mille kohal foor asub. Võidakse kasutada ka vahesektsiooni, milles võib pidevalt või vilkudes põleda ülalt alla suunatud kollane kaldnool. Vahesektsiooni noole põlemine näitab, et see sõidusuund suletakse peatselt ja sellelt rajalt tuleb ümber reastuda noolega osutatavas suunas. Kui suunamuutefoor ei tööta ja ta asub teekattemärgisega 925 tähistatud raja kohal, on sellele rajale sõtmine keelatud. 7. Ülesõidufoor. Reguleerib raudteeüõlesõitu, liiklust praamüleveokohal, lahtikäiva silla ja eritalituste sõidukite väljasõidukoha juures. Fooris on kaks vilkuvat punast tuld või üks vilkuv punane tuli. Tulede vilkumine keelab edasi sõita. Ainult raudteeülesõidukohal võidakse kasutada aeglaselt vilkuva valge tulega foori 73, mis näitab, et raudteed tohib ületada. 81, 82. Jalgrattafoor. Reguleerib jalgrataste ja mootorjalgrataste sõitu nendele eraldatud rajal. Foori kuju, tulede asetus ja tähendus on sama mis fooril 11; tuledele on kantud jalgratta kujutis. Võidakse kasutada ka foori 11, millega kohakuti on lisateatetahvel 847. 91. Jalakäijafoor. Reguleerib jalakäijate liiklust. Foori ülemises osas on punane ja all roheline jalakäija kujutis, mis vastavalt keelab või lubab jalakäijal ületada sõiduteed. Foor võidakse varustada helisignaaliga. Märkus. Rühmadesse 1, 2, 8 ja 9 kuuluvate fooride juures võidakse kasutada sekundinäidikut, mis teatab, mitu sekundit jääb aega tule vahetumiseni. Reguleerija märguanded Käsi on tõstetud üles. Ükski liikleja ei tohi liikuda. Peatumiseks ettenähtud kohast tohib edasi sõita vaid juhul, kui seal peatumine on võimatu ilma liiklust ohustamata; kui märguanne antakse hetkel, mil juht on ristmikul või ülekäigurajal, tuleb liikumist jatkata. Käsi on rõhtsalt välja sirutatud. Ükski liikleja ei tohi liikuda suunas, mis on risti reguleerija väljasirutatud käe või kätega; kui reguleerija on pärast seda käe (käed) langetanud, et tohi liikuda juht ega jalakäija, kelle poole on reguleerija rind või selg. Reguleerija võib anda ka muid liiklejale arusaadavaid märguandeid, kusjuures liiklust keelav märguanne kehtib kuni uue, lubava märguandeni. Ristmikul ja ristmikevahelisel teel antud märguannetel on üks ja sama tähendus. Peatumismärguanne. Liikleja peab peatuma, kui reguleerija vibutab tema suunas kätt. Peatumismärguanne võidakse anda ka valjuhääldi kaudu. Eessõitev juht on kohustatud peatuma, kui taga sõitval autol töötab koos sinise vilkuriga ka punane vilkur. Peatumismärguande saanud juht peab kohe peatuma. Kui reguleerija pole kohta näidanud, tuleb peatuda parempoolsel teepeenral, selle puudumisel sõidutee parempoolsel serval. Märkus. Kontrollimiseks vajalikud dokumendid peab mootorsõiduki juht andma politseinikule või mõnele teisele kontrollimisõigusega isikule juhikohalt lahkumata, kabiini olemasolul läbi avatud küljeakna. Juht ja sõitja tohivad sõidukist lahkuda ainult nimetatud isiku loal. Lisa 2 "Eesti Vabariigi liikluseeskirja" juurde Liiklusmärgid 1. Hoiatusmärgid 111.* Tõkkepuuga raudteeülesõidukoht. 112. Tõkkepuuta raudteeülesõidukoht. 121. Üherööpmeline raudtee. 122. Mitmerööpmeline raudtee. Lisahoiatus tõkkepuuta raudteeülesõidukoha juures. 123...128. Ees on raudteeülesõidukoht. Lisahoiatus väljaspool asulat. Märgi kaldvöötide arv väheneb raudteele lähenemisel. Vöödid langevad sõidutee poole. 131. Ristumine trammiteega. 132. Samaliigiliste teede ristmik. Juht peab andma teed paremalt lähenevale juhile. 133...135. Ristumine kõrvalteega. 136. Ringristmik. 137. Foor. 138. Kaldapealne. 141, 142. Ohtlik kurv. Järsk või piiratud nähtavusega kurv ja selle suund. 143, 144. Ohtlikud kurvid. Ohtlike kurvidega teelõik ja esimese kurvi suund. 145. Järsk lang. 146. Järsk tõus. 151. Libe tee. Libedus, mida ei põhjusta lumi ega jää. 152...154. Ebatasane tee. Tee on konarlik, auklik, võivad esineda kühmud, lohud, roopad, tee vajumised, silla kumerused jms. 155. Lahtine killustik. Kõvakattega tee lõik, kus rataste alt paiskuvad kivid võivad ohustada liiklejaid ja sõidukeid. 156. Künnis. Tehiskõrgend sõiduki kiiruse vähendamiseks. 157. Ohtlik teepeenar. 158. Teetööd. Igasugused tööd teel. 161...163. Teekitsend. Märgi kujutis näitab, kas tee kitseneb mõlemalt või ühelt poolt. 164. Kahesuunaline liiklus. 171. Ees on reguleerimata ülekäigurada. 172. Jalakäijad. Teelõik, kus jalakäijad sageli liiguvad sõiduteel. 173. Lapsed. 174. Ristumine jalgrattateega. 176. Karja üleviimise koht. 177. Metsloomad. Märgil võib olla kujutatud sellele kohale omane loom. 181. Varinguoht. 182. Külgtuul. 183. Lennukid. 184. Liiklusummik. 185. Muud ohud. 2. Eesõigusmärgid 211. Peatee. Tee, kus juhil on reguleerimata ristmikul eesõigus kõrvalteel sõitva juhi suhtes. 212. Peatee lõpp. 221. Anna teed. Juht peab andma teed ristuval teel, tahvli 834 olemasolul aga peateel sõitvale juhile. Peateele pandud märk tähistab ühtlasi peatee lõppu. 222. Peatu ja anna teed. Juht peab peatuma stoppjoone ees, selle puudumisel ristmiku juures ristuva sõidutee ääre ees, muudes kohtades märgi ees. Juht peab andma teed ristuval teel, tahvli 834 olemasolul aga peateel sõitvale juhile. 231. Vastassuuna eesõigus. Juht peab andma teed juhile, kes on jõudnud teekitsendile või selle juurde. 232. Pärisuuna eesõigus. 3. Keelu- ja mõjualamärgid Keelumärgid 311. Läbisõidu keeld. 312. Mootorsõiduki läbisõidu keeld. 313. Veoauto läbisõidu keeld. Läbi sõita ei tohi C- kategooria sõiduki, traktori ja liikurmasinaga. Märgile kantud tonnide arvu korral ei tohi läbi sõita ühegi nimetatud sõidukiga ega autorongiga, mille veduk on üks neist, kui täismass on sellest arvust suurem. 314. Mootorratta läbisõidu keeld. 315. Traktori läbisõidu keeld. Läbi sõita ei tohi traktori ja liikurmasinaga. 316. Autorongi läbisõidu keeld. Märk ei kehti kerghaagisega autorongi kohta. Kui märgile on kantud tonnide arv, ei tohi läbi sõita autorongiga, mille täismass on sellest suurem. 317. Loomveoki läbisõidu keeld. Läbi sõita ei tohi loomveokiga ega ratsa või läbi ajada kariloomi. 321. Jalgratta läbisõidu keeld. Läbi sõita ei tohi jalgrattaga ega mootorjalgrattaga. 322. Läbikäigu keeld. 331. Sissesõidu keeld. Edasi ei tohi sõita ühegi sõidukiga. 332. Parempöörde keeld. 333. Vasakpöörde keeld. 334. Tagasipöörde keeld. 335. Tollikontroll. Tolli loata ei tohi edasi sõita. 336. Politseikontroll. Politseiniku või muu kontrollimisõigusega isiku loata ei tohi edasi sõita. 341. Massi piirang. Sõita ei tohi sõiduki ega autorongiga, mille tegelik mass on suurem, kui märk näitab. 342. Teljekoormuse piirang. Sõita ei tohi sõidukiga, mille kõrgus teepinnast koormaga või ilma on suurem, kui märk näitab. 344. Laiuse piirang. Sõita ei tohi sõidukiga, mille laius koormaga või ilma on suurem, kui märk näitab. 345. Pikkuse piirang. Sõita ei tohi sõidukiga, mille pikkus koormaga või ilma on suurem, kui märk näitab. 351. Suurim kiirus. Sõita ei tohi suurema kiirusega (km/h), kui märk näitab. 352. Möödasõidu keeld. Mööda sõita ei tohi, välja arvatud möödasõit üksikust sõidukist, mille kiirus ei ületa 30 km/h. 353. Veoauto möödasõidu keeld. Mööda sõita ei tohi C- kategooria sõiduk, traktor ja liikurmasin, välja arvatud möödasõit üksikust sõidukist, mille kiirus ei ületa 30 km/h. 354. Vähim pikivahe. Sõita ei tohi väiksema pikivahega, kui märk näitab. 355. Helisignaali keeld. Helisignaali ei tohi anda muudel juhtudel kui ohu vältimiseks. 361. Peatumise keeld. 362. Parkimise keeld. 363. Parkimise keeld paaritul kuupäeval. 364. Parkimise keeld paariskuupäeval. Kui teelõigul on ühele poole pandud märk 363 ja teisele poole märk 364, tuleb sõiduk ühelt teepoolelt teisele ümber paigutada kell 19...21. 371. Suurima kiiruse piirangu lõpp. 372. Möödasõidu keelu lõpp. 373. Veoauto möödasõidu keelu lõpp. 376. Piirangute lõpp. Tähistab korraga mitme märgi 35 ja 36 mõjupiirkonna lõppu. Lisaselgitused keelumärkide kohta. Märkidega 31 ja 321 tähistatud piirkonda tohib sisse ja välja sõita ainult sihtkohale lähima ristmiku kaudu. Märgid 332 ja 333 kehtivad ainult sellel sõiduteede ristumisalal, mille ette nad on pandud. Märgid 322 ja 36 kehtivad ainult sellel teepoolel, kuhu nad on üles pandud. Märgid 362...364 ei kehti Punase Risti embleemiga sõiduauto kohta, mis sõidutab arstiabi andvat meditsiinitöötajat, ja töötava taksomeetriga takso kohta. Märkide 35 ja 36 mõjupiirkond ulatub 1) asulas märgist kuni märgi taga oleva lähima ristmikuni, ristmiku puudumisel kuni asula lõpuni; 2) väljaspool asulat märgist kuni seda piirangut lõpetava märgini või märgi juures lisatahvliga näidatud kohani. Mõjupiirkonna lõppu näitavad 1) märgil 351, mis paikneb enne asulat, märk 571; 2) märkidel 35 märgi all olev tahvel 82; 3) märkidel 351, 352 ja 353 vastavalt märk 371, 372 ja 373; 4) märk 376; 5) märgil 351 teine märk 351 või märk 381, millel on teistsugune suurim kiirus; 6) märgil 361 märk 362; 7) märgil 362 märk 361; 8) märkidel 36 märgi juures olev tahvel 822 või 823 või teine märk 36 koos tahvliga 824 mõjupiirkonna lõpetamise kohas. Märkide 36 mõjupiirkond ei kehti märgiga 555 tähistatud kõnniteeäärses parklas või selle märgi all oleval tahvlil 86 või 874 näidatud korra kohaselt pargitud sõidukite kohta. Kui märki 361 kasutatakse koos teekattemärgisega 931, märki 362 aga koos teekattemärgisega 932, on märgi mõjupiirkond määratud vastava märgisjoone pikkusega. Mõjualamärgid 38. Mõjuala. Näitab kujutatud liiklusmärgi kehtivust kohgu alal. Kui sellel alal on üles pandud märgil 38 kujutatud liiklusmärgile vasturääkivaid liiklusmärke, tuleb vastaval teelõigul järgida viimaste nõudeid. 39. Mõjuala lõpp. Tühistab märgiga 38 kehtestatud liikluskorra. 4. Kohustusmärgid 41. Kohustuslik sõidusuund. Märk kohustab sõitma vaid noolega osutatud suunas. Vasakpööret kohustav nool lubab ka tagasi pöörata. Märk kehtib ainult selle sõiduteede ristumisalal, mille ette ta on pandud, kusjuures kõvera noolega vaid kõrvalpöördeks kohustav järk on pöördekohast tunduvalt eespool. Ristmiku taha teele pandud märk 411 kehtib läbima ristmikuni. Märk ei keela parempööret. Vasakule või tagasi pöörata tohib vaid kohas, kus on vastav märk 53, ja tagasi pöörata vaid kohas, kus on märk 551. 421...423. Ümberpõike suund. Märk kohustab ümber põikama vaid märgil osutatud suunas. 424. Ringliiklus. Sõita tohib vaid nooltega osutatud suunas. 431. Jalgrattatee. Sõita tohib vaid jalgratta ja mootorjalgrattaga. 432. Kõnnitee. Kui niisugune tee kulgeb sõidutee, teepeenra või jalgrattatee kõrval, tohib jalakäija kasutada ainult seda. 433...435. Jalgratta- ja kõnnitee. Märgi 433 ja 434 korral liigub jalgrattur ja mootorjalgrattur sellel teel vastavalt näidatule ainult ühel, jalakäija aga teisel pool, märgi 435 korral aga kasutavad nad teed ühiselt. Viimasel juhul ei tohi jalgrattur ja mootorjalgrattur ohustada ega takistada jalakäijat, jalakäija ei tohi tahtlikult takistada nende sõitu. Kui märkidega 433...435 tähistatud tee kulgeb sõidutee või teepeenra kõrval, tohivad nimetatud liiklejad kasutada ainult seda. 441. Vähim kiirus. Tohib sõita ainult märgil näidatud või sellest suurema kiirusega. 442. Vähima kiiruse lõpp. 5. Osutusmärgid 511. Kiirtee. Koht, kus hakkab kehtima liikluseeskirjas kiirteele kindlaks määratud liikluskord. 512. Kiirtee lõpp. 521. Ühesuunaline tee. Tee või sõidutee, mille kogu laiuses sõidavad sõidukid ainult ühes suunas. 522. Ühesuunalise tee lõpp. 523, 524. Sõit ühesuunalisele teele. Ühesuunalisele teele või sõiduteele sõitmise koht ja suund. 525. Ühissõidukirada. Märk kehtib raja kohta, mille kohale ta on pandud. Sõiduteest paremal olev märk kehtib parempoolse raja kohta. 526. Ühissõidukirajaga tee. Tee, millel ühissõidukid liiguvad neile eraldatud rajal vastu üldist liiklusvoolu. 527. Ühissõidukirajaga tee lõpp. 528, 529. Sõit ühissõidukirajaga teele. Ühissõidukirjajaga teele sõitmise koht ja suund. 53. Sõidurajad ja -suunad. Osutab rööbasteta sõidukite sõiduradade arvu suunavööndi või kogu tee laiuses kuni lähima ristmikuni ja ristmikul sõidusuunda igalt rajalt, eraldi iga sõiduraja kohal paiknemise korral aga sõidusuunda sellelt rajalt. Kui märk osutab vasakpööret äärmiselt vasakpoolselt rajalt, tohib sellelt rajalt pöörata ka tagasi. Enne ristmikku ülespandud märk kehtib kogu ristmiku kohta, kui sinna ülespandud teised märgid 53 ei anna muid korraldusi. Märgi 53 nooltel võib olla kujutatud liiklusmärke, mis keelavad teatud sõidukitel liikluse, määravad vähima või suurima lubatud kiiruse või teatavad muudest liikluskorra iseärasustest vastaval rajal. 541. Bussi- ja/või trollipeatus. 542. Trammipeatus. 543, 544. Ülekäigurada. 545...548. Käigutunnel või -sild. 551. Tagasipöördekoht. Vasakpööre on keelatud. 552...554. Umbtee. Läbisõiduvõimalusteta tee. 555, 556. Parkla. Märk võib osutada ka parklas olevat ühissõidukipeatust või muud objekti. 558. Sobiv kiirus. Teelõigule soovitatav suurim kiirus (km/h) heades ilma- ja teeoludes. Soovitus ulatub lähima ristmikuni, kui aga märki kasutatakse koos hoiatusmärgiga, siis ohtliku teelõigu lõpuni. 561. Muusuunaliiklus. Teelõigu algus, mille ühel või mitmel rajal võib liiklus muutuda vastassuunaliseks. 562. Muutsuunaliikluse lõpp. 563. Sõit muutsuunaliiklusega teele. 571. Asula. Koht, kus hakkab kehtima liikluseeskirjas asulale kindlaks määratud liikluskord. 572. Asula lõpp. 581. Uueala. Koht, kus hakkab kehtima liikluseeskirjas õuealale kindlaks määratud liikluskord. 582. Uueala lõpp. 583. Tunnel. Koht, kus hakkab kehtima liikluseeskirjas tunnelile kindlaks määratud liikluskord. 584. Tunneli lõpp. 585. Autode praamülevedu. 586. Kaubasadam. 587. Lennujaam. 591. Stoppjoonemärk. Sõiduki peatamise koht foori keelava tule või reguleerija keelava märguande korral. 6. Juhatusmärgid 611. Sõiduskeem. Näitab sõiduvõimalust, kui ristmikul on mingi pööre keelatud. 62. Eelviit. Näitab sõidusuundi asulate või teiste objektide juurde. Märgil võib olla tee number, kiirtee, lennujaama, spordiala vms. piltmärke ja teiste liiklusmärkide kujutisi, mis teatavad sõidukorra iseärasustest. Arv märgi allosas näitab kaugust ristmikuni. Kui teelõigule on pandud mõni keelumärk 34, võib eelviit näidata ka ümbersõiduteed. 63. Suunaviit. Näitab sõidusuundi asulate või teiste objektide juurde ja kaugust nendeni. Märgil võib olla kiirtee, lennujaama, spordiala vms. piltmärke ja teiste liiklusmärkide kujutisi. Erateemärgi taustpind on must. 641, 642. Objekti nimi. Asula, jõe, järve, looduskaitseala, vaatamisväärsuse vms. nimi. 643. Kaugusviit. Kaugus teekonnal olevate asulate või teiste objektideni (km). 651. Kilomeetritähis. 652...654. Tee number. Tee liik ja number. Märgile võidakse kanda tee suund. 66. Veoauto sõidusuund. C-kategooria sõiduki, traktori ja liikurmasina soovitatav sõidusuund. 671...673. Ümbersõidu skeem. Ajutiselt suletud teelõigust ümbersõidu suund. 681, 683. Kurvisuund. Järsu või ohtliku kurvi suund. 684. Hoiatustara. 685. Hargnemiskoht. Teeharude suund märgi asukohas. Juhatusmärgi kõrvlepööret osutav sirge nool näitab suunda vahetult pöördekoha ette pandud märgil, kõver nool aga tunduvalt eespool oleval märgil. 7. Teeninduskohamärgid 711. Esmaabi. 721. Tankla. 722. Autohooldus. 723. Autopesula. 731. Restoran. 732. Kohvik. 733. Hotell või motell. 734. Kämping. 735. Puhkemaja. 736. Puhkekoht. 737. Käimla. 738. Ujumiskoht. 741. Telefon. 742. Politsei. 743. Info. 744. Post. 745. Raadiojaam. Arv tähendab liiklusinfo kandesagedust megahertsides, F-täht sagedusmodulatsiooni. 8. Lisateatetahvlid Lisateatetahvel täpsustab või piirab liiklusmärgi mõju. Tahvel pannakse märgi alla, välja arvatud tahvlid 822...825, mis võivad asuda ka märgi kõrval. 81. Kaugus objektini. Näitab kaugust ja sõidusuunda liiklusmärgist ohtliku teelõiguni, piiranguni või kohani. Kõrvalepööret osutav sirge nool näitab suunda vahetult pöördekoha ette pandud märgi, kõver nool aga tunduvalt eespool oleva märgi korral. Tahvel 815 kasutatuna koos märkidega 36 näitab ka mõjupiirkonna suunda ja ulatust, kui peatumine või parkimine on keelatud ühel pool märki suurel ristmikul tee ääres, hoone ees vm. ulatuslikul alal. Tahvel 816 näitab kaugust märgist 221 kohustusliku peatumiskohani, kui ristmiku ees on märk 222. 82. Mõjupiirkond. Tahvel 821 näitab hoiatusmärgiga tähistatud ohtliku teelõigu pikkust ja mõjupiirkonnaga liiklusmärkide mõjupiirkonna ulatust. Tahvlid 822 ja 823 - mõjupiirkonna ulatust vastavalt märgi taga ja ees, 824 - mõjupiirkonna lõppu, 825 - seda, et juht asub mõjupiirkonnas. 831...833. Mõjusuund. Näitab ristmiku ette pandud liiklusmärgi mõjusuunda. 834. Peatee suund. 84. Sõidukiliik. Näitab, mis liiki sõiduki kohta liiklusmärk kehtib. Seejuures tahvel 841 näitab, et märk kehtib B-, tahvel 842, et C-kategooria sõiduki kohta, tahvel 843 aga, et autorongi kohta (välja arvatud kerghaagisega autorong). 85. Kehtivuspäevad ja/või -aeg. Näitab päevi ja/või kellaaegu, millal liiklusmärk kehtib. Seejuures tahvel 851 näitab märgi kehtivust laupäeviti, pühapäeviti ja pühiti, tahvel 852 - tööpäeviti. 86. Parkimisviis. Tahvel näitab alla 6 m pikkuse A-, B- ja D-kategooria sõiduki paigutamise korda kõnniteeäärses parklas. Tahvli 864...868 korral tuleb sõiduk parkida kõnniteeäärega risti, vastava teekattemärgise ja/või tahvli 896 olemasolul - selle järgi. 871. Parkimine ainult seisatud mootoriga. 872. Tasulised teenused. 873. Parkimisaja piirang. Näitab lubatud pikimat parkimiskestust. 874. Invaliidid. Näitab parklat või selle osa, mida tohib kasutada ainult sõidukiga, millel on lisa 4 kohane invaliidi või kurdi tunnusmärk. 875. Autovaatluskoht. 881. Täismassi piirang. Näitab, et liiklusmärk kehtib sõiduki või autorongi kohta, mille täismass ületab tahvlil oleva tonnide arvu. 882. Kehtivusrada. Näitab sõidurada, mille kohta liiklusmärk kehtib. 883. Pimedad. Näitab, et ülekäigurada või teelõiku kasutavad sagedasti pimedad. 884. Märg tee. Näitab, et liiklusmärgiga tähistatud teelõigul tekib sageli jäätumine. 886. Ohutu kõrgus elektriliini all. 891. Välja arvatud. Näitab, et liiklusmärk ei kehti tahvlil kujutatud sõiduki kohta. Märkus. Vajaliku kujutisega tahvli puudumisel võib kujutist asendada tekst. Lisa 3 "Eesti Vabariigi liikluseeskirja" juurde Teemärgised Teekattemärgised Teekattemärgistega kehtestatakse vastav liikluskord, täpsustatakse seda või kergendatakse liikluses orienteerumist. Teekattemärgised on valged, välja arvatud märgised 93, mis on kollased. 911. Ühekordne pidevjoon. Märgis 1) eraldab ohtlikus kohas suunavööndeid teel, millel on kaks sõidurada, ja sõiduradasid pärisuunavööndis. Joont ületada ei tohi; 2) piirab sõiduteel alasid, millest üle sõita ei tohi; 3) tähistab parkimiskohti. Joont tohib ületada ainult manööverdamisel; 4) tähistab sõidutee äärt tavalisel teel. Joont tohib ületada mõlemalt poolt. 912. Lai pidevjoon. Joon mida tohib ületada mõlemalt poolt, kui ta tähistab kiirtee äärt, ja mida ei tohi ületada, kui ta eraldab sõidutee muudest radadest eri rada, mis on määratud liikluseks ainult teatud sõidukitele. 913. Kahekordne pidevjoon. Eraldab suunavööndeid kolme või enama sõidurajaga teel. Märgist ületada ei tohi. 914. Pidev- ja katkendjoone ühend. Eraldab suunavööndeid või sõiduradasid. Märgist tohib ületada katkendjoone poolt. Pidevjoone poolt tohib seda teha ainult möödasõitu või ümberpõiget lõpetades. 915...917. Eraldussaar. Tähistab sõitmiseks keelatud alasid ja osutab oma kaldjoontega sõidusuundi järgmiselt: 915 - eraldab vastassuunalisi liiklusvoole, 916 - lahutab liiklusvoolu kaheks, 917 - ühendab samasuunalisi liiklusvoole. Eraldussaart piirab märgis 911. Saarest üle sõita ei tohi. 921. Lühikeste kriipsudega katkendjoon. Eraldab suunavööndeid teel, millel on kaks või kolm sõidurada, või sõiduradasid pärisuunavööndis. Joont tohib ületada mõlemalt poolt. 922. Pikkade kriipsudega katkendjoon. Teatab suunavööndeid või sõiduradasid eraldava märgise 911 või 914 lähedusest. Joont tohib ületada mõlemalt poolt. 923. Võrdsete kriipsude ja vahedega katkendjoon. Eraldab sõiduradasid ristmikul või tähistab sõidutee äärt tavalisel teel. Joont tohib ületada mõlemalt poolt. 924. Lai katkendjoon. Eraldab aeglustus- või kiirendusrada sõidutee põhiradadest või ainult teatud sõidukite liikluseks määratud eri rada sõidutee muudest radadest. Joont tohib ületada mõlemalt poolt. 925. Kahekordne katkendjoon. Piirab muutsuunaliikluseg sõidurada. Kui niisuguse raja kohal suunamuutefooris põleb roheline nool, tohib seda märgist, mis eraldab pärisuunalisi sõiduradasid, ületada mõlemalt poolt; suunamuutefoori vahesektsioonis on süttinud kollane nool, peab märgise ületama noole suunas; suunamuutefoor lülitatakse välja või seda foori ei ole, tohib ületada ainult märgist, mis asub juhist paremal. 931. Peatumise keelujoon. Sõidutee äärele või äärekivile kantud joon, mida kasutatakse iseseisvallt või koos liiklusmärgiga 361. 932. Parkimise keelujoon. Sõidutee äärele või äärekivile kantud joon, mida kasutatakse iseseisvalt märguande korral või liiklusmärgi 222 juures. 942. Stoppjoone eeltähis. Kirje STOPP hoiatab lähenemisest märgisele 941, kui viimast kasutatakse koos liiklusmärgiga 222. 943. Teeandekoht. Osutab sõiduki peatamise kohta, kui see osutub vajalikuks tee andmisel ristuval teel või peateel sõitvale sõidukile. Kasutatakse koos liiklusmärgiga 221. 944. Teeandekoha eeltähis. 945, 946. Vöötrada. Tähistab reguleerimata ülekäigurada. Märgisele võidakse kanda jalakäija liikumissuunda näitavad nooled. 947. Fooriga ülekäigurada. Tähistab reguleeritavat ülekäigurada. 947. Fooriga ülekäigurada. Tähistab reguleeritavat ülekäigurada. 948. Ristumine jalgrattateega. Tähistab jalgrattateed sõiduteega ristumise kohas. 95. Suunanool. Näitab sõidusuunda (-suundi) sõidurajalt. Kasutatakse iseseisvalt või koos liiklusmärgiga 53. Äärmiselt vasakpoolselt rajalt vasakpööret osutav nool lubab ka tagasi pöörata. Ristkülikuga nool 957 kantakse teekattele enne ristumist teega, mille lähimale sõiduteele ei tohi pöörata. Kõrvalepööret osutav kahe noolega märgis 959 osutab kahte järjestikku asuvat pöördekohta. 96. Kaarnool. Osutab kaduvat sõidurada ja ümberreastumise suunda. 972. Tee number. 973. Ühissõidukirada. Märkus. Teekattele võidakse kanda ka muid kujutisi ja kirjeid, mis aitavad liikluses orienteeruda, kuid ei kehtesta lisapiiranguid. Püstmärgised Püstmärgised näitavad teerajatiste ääri ja aitavad orienteeruda liikluses. Püstmärgistes vahelduvad valged vöödid mustadega. 981...983. Teerajatise külgäär. Tähistab teerajatise liiklusohtlikke osi (sildade ja viaduktide sambad, rinnatiseotsad jms.) või sõiduteele rajatud künniseid. Märgise kaldvöödid langevad sõidutee poole. 984, 985. Tähispost. Tähistab tee äärt. Märgise kaldvööt langeb sõidutee poole. 991. Sildeava alläär. Tähistab tunneli, silla, viadukti jms rajatise sildetarindi alläärt. Märgis asub iga sõiduraja kohal. 992. Äärekivi. Tähistab teepinnast kõrgemate ohutussaarte külgpinda ja ohtlikes kohtades olevaid äärekive. 993. Ümarpost. Tähistab eraldusriba või ohutussaare algust. 994. Ohtliku teelõigu põrkpiire. Tähistab põrkpiirde otsa ja külgpinda järsus kurvis, järsul langul ja teistes ohtlikes kohtades. 995. Põrkpiire. Lisa 4 "Eesti Vabariigi liikluseeskirja" juurde Tunnusmärgid 1. Riiklik registreerimismärk. Märgid peavad olema kinnitatud mootorsõidukil, haagisel ja kerghaagisel selleks ettenähtud kohta. Trammidel ja trollidel peab olema pealekantud registreerimisnumber. 2. Riigi tunnusmärk. Sõiduki taha kinnitatud või pealdatud tunnusmärk, mis peab sõidukil olema riigist väljasõidul. 3. Autorong. Veduki kabiini või kere esiosa keskel katusel peab olema tunnusmärk - üks kollane ümmargune latern läbimõõduga vähemalt 70 mm või kolma kollast laternat, mis paiknevad ühes reas vahedega 150...300 mm. 4. Naastrehvid. Mootorsõidukil, mille ratastel on naastrehvid, peab taga olema tunnusmärk - musta äärisega võrdkülgne kollane kolmnurk, mille sees on must ülalt alla suunatud rehvinaastu kujutis. Kolmnurga külje pikkus on 150...200 mm, äärise laius 1/10 küljepikkust. 6. Kurt. Sõidukil, mida juhib kuulmispuuetega juht, peab ees ja taga olema tunnusmärk - kollane ring läbimõõduga 160 mm, mille sees on allasuunatud tipuga kujuteldava võrdkülgse kolmnurga tippudes kolm musta ringi läbimõõduga 40 mm. 7. Invaliid. Sõidukil, mida juhib liikumispuuetega juht või mis teenindab liikumispuuetega või pimedat inimest, võib olla tunnusmärk - 100 mm küljepikkusega ja kitsa valge äärisega sinine ruut, mille sees on ratastooliga invaliidi valge kujutis. 8. Uppesõit. Uppesõidu ajal peab mootorsõidukil, välja arvatud mootorratas, olema ees ja taga, õppeasutuse sõiduautol aga katusel tunnusmärk - musta äärisega võrdkülgne kollane kolmnurk, mille sees on must kahe rõhtsa kodaraga rooliratta kujutis. Kolmnurga külje pikkus on 150...200 mm, äärise laius 1/10 küljepikkust. Uppeasutuse sõiduauto tunnusmärk peab olema seest valgustatud. 9. Algaja juht. B- või C-kategooria sõidukil, mida juhib algaja, peab ees ja taga olema tunnusmärk - 150...200-mm küljepikkusega ja peene rohelise joonega ääristatud valge ruut, mille sees on roheline allasuunatud varrega vahtralehe kujutis. 10. Kiiruse piirang. Mootorsõidukil ja autorongil, mille valmistajatehase poolt määratud suurim kiirus on väiksem liikluseeskirja p. 83 alapunktides 2 ja 3 kehtestatud suurimast kiirusest või mille kiirus on piiratud muul põhjusel, kaasa arvatud omaniku (valdaja) nõue, peab taga vasakul olema tunnusmärk - musta äärisega number vastab sõiduki lubatud suurimale kiirusele (km/h). Äärise laius on 1/10 läbimõõtu. 11. Suur veos. Liikluseeskirja p. 146 kohaselt sõidukist ette- või tahapoole ulatuva veose kaugeimal puntil või sõiduki külgservast väja ulatuva veose äärmistel külgpunktidel peab ees ja taga olema tunnusmärk - 400-mm küljepikkusega ruut, millel on vaheldumisi punased ja valged kaldvöödid laiusega 50 mm. Pimeda ajal või halva nähtavuse korral tuleb nimetatud kohtadesse ja külgedele panna laternad, mis on ees valged, taga punased, külgedel kollased. 12. Ohtlik veos. Liikluseeskirja p. 148 kohaselt ohtlikku veost vedaval sõidukil peab ees ja taga olema tunnusmärk - must äärisega ristkülik mõõtmetega 690 x 300 mm, mille parem pool on 400 mm ulatuses kollane, vasak pool valge. Äärise laius on 15 mm. Tunnusmärgile kantakse veost ja ohutõrjevahendeid iseloomustavad tähised. 13. Pikk sõiduk. Sõidukil, mille pikkus koormaga või ilma on üle 18,35 m, peab taga olema helkmaterjalist tunnusmärk - musta äärisega kollane ristkülik mõõtmetega 800 x 300 mm, millle sees on must autorongi kujutis ja autorongi pikkuse tegelik väärtus. Äärise laius on 30 mm. 14. Aeglane sõiduk. Mootorsõidukil, mis ei saa sõita kiiremini kui 30 km/h, peab vasakul äärel või taga keskel olema lisahoiatusena tunnusmärk - punase sisemuse ja helkmaterjalist punase äärisega võrdkülgne kolmnurk küljepikkusega 350...500 mm ja äärise laiusega 40...50 mm. 15. Ohukolmnurk, Liikluseeskirja p. 182 alusel mootorsõiduki varustisse kuuluv ohukolmnurk on võrdkülgne kolmnurk küljepikkusega 450...500 mm, mis on valmistatud 40...50 mm laiustest punastest helkurliistudest üldpinnaga vähemalt 315 cm. 16. Hoiatusvest. Teel ehitus- või remonditöid tegeval inimesel peab olema seljas eredavärviline helkuriga varustatud vest vms. rõivas, mis on kaugelt näha nii valge kui ka pimeda ajal. ------ AVALDATUD : / 0/ 0/ 0 KEHTETU : v m 29.03.94 nr. 112 jõust.07.04.94 K I N N I T A T U D Eesti Vabariigi Valitsuse 15. juuli 1992.a. määrusega nr.205 MINISTEERIUMIDE JA RIIKLIKE AMETITE POOLT VÄLJATÖÖTAMISELE JA KINNITAMISELE KUULUVATE LIIKLUSALASTE NORMATIIVAKTIDE L O E T E L U 1. Eesti Vabariigi Haridusministeerium 1) laste liikluskasvatuse kohta; 2) noorte liiklusinspektoritega seonduva kohta; 3) mootorsõidukijuhtide koolituse kohta; 4) jalgratturite ja mootorjalgratturite ettevalmistamise ja eksamineerimise kohta. 2. Eesti Vabariigi Rahandusministeerium liikluskindlustuse kohta. 3. Eesti Vabariigi Siseministeerium 1) liikluspolitsei töökorralduse kohta; 2) liikluse reguleerimise ja liiklusjärelevalve kohta; 3) liikluseeskirja rikkumisega seotud haldusmenetluse kohta; 4) liikluseeskirja rikkumiste arvestuse ja analüüsi kohta; 5) mootorsõidukite sundpeatamise ja -avamise kohta; 6) eriautode saatmise ja eskortimise kohta. 4. Eesti Vabariigi Tervishoiuministeerium nõuded mootorsõidukijuhtide tervisele ja mootorsõidukijuhtide arstlik läbivaatus. 5. Eesti Vabariigi Transpordi- ja Sideministeerium 1) sõitjate ja veoste veo kohta; 2) nõuded mootorsõidukijuhtide kutsesobivusele ja kvalifikatsioonile; 3) mootorsõidukijuhtide eksamineerimise, neile kvalifikatsiooni omistamise ja arvestamise kohta; 4) mootorsõidukijuhtide töökorralduse kohta; 5) mootorsõidukite registreerimise ja arvestamise kohta; 6) mootorsõidukite ja haagiste registreerimismärkide kohta; 7) raudteeületuskohtade ehitamise ja korrashoiu kohta. 6. Eesti Vabariigi Keskkonnaministeerium ja Eesti Vabariigi Tervishoiuministeerium 1) saasteainete sisalduse kohta mootorsõidukite heitgaasides; 2) mootorsõidukite mürataseme kohta. 7. Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium ja Eesti Vabariigi Siseministeerium kunsti- ja kultuuriväärtuste veo kohta. 8. Eesti Vabariigi Rahandusministeerium ja Eesti Vabariigi Siseministeerium väärismetallide ja vääriskivide veo kohta. 9. Eesti Vabariigi Siseministeerium ning Eesti Vabariigi Transpordi- ja Sideministeerium 1) operatiivsõidukite tähistamise ja liiklemise kohta; 2) liiklusõnnetuste juurdlemise, vormistamise, registreerimise, arvestamise ja analüüsi kohta. 10. Eesti Vabariigi Tervishoiuministeerium ja Eesti Vabariigi Siseministeerium mootorsõidukijuhtide joobeseisundi tuvastamise kohta. 11. Eesti Vabariigi Riiklik Liiklusohutusamet 1) nõuded Eestis kasutatavatele mootorsõidukitele, nende katsetamine ja kontrollimine; 2) nõuded mootorsõidukite tehnoseisundile ja selle kontrollimine; 3) mootorsõidukite ümberehitamise kohta. 12. Eesti Vabariigi Riiklik Maanteeamet teede projekteerimise, ehitamise, kasutuselevõtmise, remontimise ja korrashoiu kohta. 13. Eesti Vabariigi Riiklik Liiklusohutusamet ja Eesti Vabariigi Riiklik Maanteeamet 1) liiklusmärkide, teemärgiste ja muude liikluskorraldusvahendite ning nende kasutamise kohta; 2) ohtlike ainete, suurte ja raskete veoste vedamise kohta.