Vabariigi Valitsus — Infotehnoloogiavahendite riigihangete korra kohta — RT I, 1993, 53, 748

1. Kinnitada juurdelisatud «Infotehnoloogiavahendite riigihangete kord» ja kehtestada see 1. augustist 1993. a. 2. Riigikantseleil: 1) tagada infotehnoloogiavahendite hankekonkursside korraldamine; 2) esitada 1. novembriks 1993. a. Vabariigi Valitsusele hankekonkursside läbiviimise korra eelnõu, et jõustada see kord 1. jaanuarist 1994. a. Peaminister M. LAAR Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 23. juuli 1993. a. korraldusega nr. 439-k INFOTEHNOLOOGIAVAHENDITE RIIGIHANGETE KORD I. MÕISTED JA DEFINITSIOONID Infotehnoloogiavahendite riigihankeks nimetatakse riigieelarvevahendite eest arvutustehnika riist- ja tarkvara ning nende kasutamisega seonduvate teenuste ostmist selleks ettenähtud korra alusel, kui hanke kogumaht ületab teatud piirsumma. Riigihanke korras ostetavate infotehnoloogiavahendite (edaspidi – IT-vahendid) hulka kuuluvad: arvutustehnika riist- ja tarkvara, nendega tehnoloogiliselt seonduvad side- ja muud seadmed, komponendid, tarvikud ja abimaterjalid, mis on vajalikud arvutite süsteemseks kasutamiseks, samuti nende vahendite hooldamise ning kasutajate väljaõppe teenused. Lepingu- või hankekonkursside objektidena on IT-vahendid käsitletavad kui kaup. Ühe lepingu alusel ostetavad IT-vahendid moodustavad hanke (edaspidi – hange). Infotehnoloogiavahendite riigihankeid korraldab Riigikantselei poolt määratud või moodustatud riiklik organisatsioon (edaspidi – korraldaja). Eelarvelist või muud organisatsiooni, kes kasutab riigieelarvevahendeid IT-vahendite soetamiseks riigihanke korras, nimetatakse alljärgnevalt hanke (konkursi) tellijaks või IT- vahendite ostjaks. IT-vahendite riigihanke korraldamise põhiviis on ost vähempakkumise hankekonkursside (edaspidi – konkurss) kaudu. Arvuti- ja tarkvarafirmasid, kes soovivad saada tellimust IT-vahendite müügiks hankekonkursside kaudu, nimetatakse konkursil osalejaks või pakkujaks (edaspidi – osaleja või pakkuja). II. ÜLDSÄTTED 1. Käesolevat korda on kohustatud järgima kõik eelarvelised asutused ning riiklikud ja muud organisatsioonid, kes valmistuvad ostma infotehnoloogiavahendeid kogustes, mille kogumaksumus ületab 100 000 krooni ja mille katteallikaks on riigieelarvevahendid. 2. IT-vahendite ostu korral kogusummas alates 100 000 kroonist kuni 500 000 kroonini võib Riigikantselei riigi infosüsteemide osakond anda kooskõlastuse ostu sooritamiseks otsehanke korras, rakendamata riigihangete korraldamise protseduure. Kõik üle 500 000 kroonised ostud tuleb teha riigihanke protseduurireeglite järgi. 3. IT-vahendite riigihanke põhimõtteid on soovitatav rakendada ka kohalike eelarvete vahenditest arvutustehnikaseadmete ja tarkvara suuremate ostude korral, kasutades käesolevat korda ning riigihankeid korraldavate organisatsioonide teenuseid ja kogemusi. III. EESMÄRGID 4. IT-vahendite riigihangete korraldamine on esimene samm infotehnoloogia ja riigi infosüsteemide riikliku investeerimispoliitika arendamise teel, mille eesmärk on: 1) ühtlustada riigiasutustele hangitava riist- ja tarkvara tehnilisi, kvaliteedi- ja teenindamisnõudeid; 2) saavutada hulgiostu korral soodsaim hinna-, kvaliteedi- ja teenuste vahekord; 3) aidata kaasa arvutustehnika komplekssuse ja ühilduvuse saavutamisele; 4) sundida arvutustehnika ostjaid põhjalikumalt tegelema infotehnoloogia efektiivse kasutamise probleemidega; 5) säästa riigile (või kohalikele omavalitsustele) rahalisi vahendeid, kasutades vaba konkurentsi ning hulgiostu eeliseid; 6) suunata suuremate hangete korraldamise kaudu arvutituru arenemist Eestis ning firmade konkurentsivõime tugevnemist ja lähenemist Euroopa Ühenduse turureeglitele; 7) välistada ostud, kus esikohal ei ole riigi huvid ja kasu. IV. PÕHIMÕTTED JA KORD 5. Riigikantselei nimetab või moodustab IT-vahendite riigihankeid korraldava(d) organisatsiooni(d). 6. IT-vahendite riigihankeid korraldava organisatsiooni ülesanne on: 1) korraldada hankekonkursse vastavalt kehtestatud üldreeglitele; koondada hanked suuremateks hulgiostudeks; 2) nõustada ja teenindada IT-vahendite ostjaid hankelepingute sõlmimisel konkurssidel väljavalitud firmadega; 3) jälgida hankelepingute täitedistsipliini, teeninduse ja IT-vahendite töö kvaliteeti; 4) sertifitseerida arvutifirmasid, kelle toodangu parameetrid, kvaliteet ja hinnatingimused vastavad kõige enam riigihangete nõuetele. 7. Hankeid korraldav organisatsioon on isemajandav ja katab oma kulud teenustelt laekuvast tasust. Organisatsiooni eesmärk ei ole kasumi taotlemine. 8. Riigieelarvevahenditest soetatavate IT-vahendite ostmiseks kogusummas, mis ületab kehtestatud piirmäära, pöördub huvitatud asutus (tellija) riigihankeid korraldava organisatsiooni (korraldaja) poole konkursi tellimiseks ning sõlmib korraldajaga vastava lepingu. Konkursi korraldamise eest võetav tasu moodustab ostu planeeritavast üldmahust 2 protsenti, kui ostu maksumus on 100000-500000 krooni ning 1 protsent, kui maksumus on suurem. 9. Tellija esitab korraldajale eksperteeritud tehnilise spetsifikatsiooni kõigi vajatavate IT-vahendite, komponentide ja teenuste kohta, nende tehnoloogilised, kvaliteedi- ja ergonoomikanõuded ning konkursi korralduse erinõuded, samuti dokumendid, millega garanteeritakse hankelepingu finantseerimine. Kogu vastutus hanke sisulise külje eest (mida, kui palju ja millal osta) jääb tellijale. 10. Tellija koos korraldajaga koostavad hankekonkursside üldreeglite ja -tingimuste alusel firmadele kutse konkursile – pakkumiskutse. 11. Edasi tegutseb korraldaja vastavalt hankekonkursside üldreeglitele ja -tingimustele. Korraldaja vastutab konkursi taseme eest, mille korraldamise eesmärk on valida, kellelt ja missuguste hinnatingimustega osta. Konkursikomisjon ei hinda tellija poolt koostatud ostuülesande ja nõuete (s.o. pakkumiskutse) sisu, vaid laekunud pakkumiste täielikku vastavust pakkumiskutses soovitule ning kõigi nõuete ja eritingimuste täitmist. 12. Konkursi eesmärk on välja selgitada tehnilis-majanduslikult kõige soodsam pakkumine. 13. Korraldajal on õigus ühendada mitmete tellijate ostusoovid ühiseks pakkumiskutseks. 14. Konkursireeglid annavad võrdsed konkureerimisvõimalused kõigile Eestis esindatud (Eesti ettevõtteregistris registreeritud) firmadele ja nende toodangule, mis vastavad IT- vahendite riigihangetele esitatavatele nõuetele. Need nõuded koosnevad: 1) üldnõuetest ja -tingimustest, mis on fikseeritud hankekonkursside üldreeglites ja -tingimustes ning hankelepingute üldtingimustes; 2) erinõuetest ja -tingimustest, mis määratakse kindlaks igas konkreetses pakkumiskutses. 15. Konkursireeglid võimaldavad jaotada korraldaja ja tellija kokkuleppel hanke osadeks, milles võivad osaleda erinevad pakkujad. 16. Konkursil väljavalitud pakkumine (pakkumised) esitatakse tellijale hankelepingu sõlmimiseks. Kokkuleppel tellijaga võib korraldaja ette valmistada hankelepingu projekti. 17. Tellijal (selles staadiumis juba ostjal) on õigus konkursil väljavalitud pakkumist või selle osi mitte aktsepteerida ning pakkujaga (selles staadiumis juba müüjaga) hankelepingut mitte sõlmida või sõlmida ainult osale hankest. 18. Kui konkursi eritingimused ei näe ette teisiti, toimub arveldus ostja ja müüja vahel pärast kauba üleandmis- vastuvõtmisaktile allakirjutamist arvete põhjal, mille tasumise ostja garanteerib 14 päeva jooksul. V. HANKEKONKURSSIDE ÜLDREEGLID JA -TINGIMUSED Konkursi tellimine 19. Hankekonkursse korraldatakse riigi- või omavalitsusasutuste tellimisel neile vajalike IT-vahendite soetamiseks konkursi korraldajaga sõlmitud lepingu alusel, mille juurde tellija esitab nõuetekohaselt koostatud ja eksperteeritud hankevajaduse tehnilise spetsifikatsiooni, nõuded ning konkursi eritingimused, samuti finantseeriva organisatsiooni garantiikirja hankelepingu sõlmimiseks vajaliku rahalise katte olemasolu kohta. Korraldaja 20. Infotehnoloogiavahendite riikliku hankekonkursi (edaspidi – konkurss) korraldajaks on Riigikantselei poolt nimetatud hankeorganisatsioonid. Osaleja 21. Konkursil võivad osaleda kõik Eestis esindatud (Eesti ettevõtteregistris registreeritud) infotehnoloogiavahendeid tootvad, vahendavad või müüvad firmad (juriidilised isikud), kes rahuldavad osavõtutingimusi. Objekt (kaup) 22. Konkursi objektiks (kaubaks) on infotehnoloogiavahendid (IT-vahendid), mille all on mõeldud arvutustehnika riist- ja tarkvara ning nendega tehnoloogiliselt seonduvaid side- ja muid seadmeid, komponente, tarvikuid ja materjale, mis on vajalikud arvutite süsteemseks kasutamiseks, samuti nende vahendite hooldamise ning kasutajate väljaõppe teenuseid. Osavõtu tingimused 23. Pakkumise esitamine vastuseks pakkumiskutsele tähendab osaleja täielikku nõustumist kõigi konkursi eri- ja üldtingimustega ning reeglitega, mis on teatavaks tehtud pakkumiskutses, välja arvatud müügitingimused. Pakkuja iga lisatingimus, mis on eelnimetatutega vastuolus, jääb pakkumise hindamisel tähelepanuta või toob kaasa pakkumise konkursilt eemaldamise. 24. Välja arvatud juhud, millal vastavalt konkursi eritingimustele võib hankele (hankeosadele) esitada variantlahendusi, võib iga osaleja esitada konkursile ainult ühe pakkumise (kas ühe, mitme või kõigi hankeosade kohta). 25. Konkursireeglid firmade ühispakkumisi ette ei näe. 26. Konkursil osalejal ei ole õigust nõuda konkursi korraldajalt ega tellijalt pakkumise tegemisega seotud kulude korvamist. Osavõtu piirangud 27. Konkursil ei lubata osaleda firmasid: 1) kes on pankrotistunud; 2) kelle vastu on esitatud pankrotitaotlus või kelle vara on arestitud; 3) kelle vastu Maksuamet on alustanud menetlust maksudest kõrvalehoidmise pärast; 4) kellel on eelmistel konkurssidel esinenud olulisi kõrvalekaldeid konkursireeglite järgimisel või lepingutingimuste rikkumisi. Kauba päritolu 28. Osaleja võib konkursile pakkuda üksnes neid infotehnoloogiavahendeid (kaupu, teenuseid), mida ta registreeritult toodab (osutab) või vahendab ning mille testimistulemused on konkursitingimuste järgi vastuvõetavad. Pakkumise jaotamine osadeks 29. Kui konkursi objektiks olevad IT-vahendid (hange) ei ole konkursi eritingimustega jaotatud hankeosadeks, tuleb kogu hanget käsitleda kui osadeks mittejaotatavat, ning osaleja peab pakkumise tegema pakkumiskutses näidatud kogu kaubahulgale ja -kooslusele. Osalisele kogusele või kooslusele tehtud pakkumised eemaldatakse konkursilt. 30. Kui hange on konkursi eritingimustega osadeks jaotatud, tuleb iga hankeosa käsitleda kui allosadeks mittejaotatavat. Osaleja võib esitada pakkumise ühe, mitme või kõigi hankeosade kohta, kuid ta peab esitama pakkumise kogu vastava hankeosa pakkumiskutses määratud kaubahulgale ja -kooslusele, vastasel juhul ei pääse tehtud pakkumine konkureerima. 31. Osaleja peab vormistama pakkumise iga hankeosa kohta eraldi kõigi teda puudutavate nõuete osas. 32. Osaleja võib lisada pakkumisele üldise allahindluse määra, mille ta garanteerib, kui ta saab hankelepingu tema poolt pakutud kõigile või teatud hankeosadele. Variantlahendused 33. Kui konkursi eritingimused näevad nii ette, võivad osalejad esitada pakkumiste variantlahendusi, mille täpsemad nõuded, kriteeriumid ja piirangud peavad olema ette nähtud eritingimustes. Kui eritingimustes ei ole ette nähtud teisiti, on variantlahendused võrdsustatud põhipakkumisega ning neid hinnatakse esimestega võrdväärselt. 34. Variantlahendused vormistatakse samade nõuete kohaselt nagu põhipakkumisedki, kuid esitatakse eraldi ümbrikes pealdisega, mis näitab, et tegemist on variantlahendusega. Ühe pakkuja variantlahenduste arv ei ole üldjuhul piiratud. Varuosad 35. Eritingimustes võib ette näha, et pakkuja peab tarnitavad seadmed varustama teatud hulga kiirelt kuluvate varuosadega, mille kooslus on määratud kas tootja soovitustest või andmete kasutamise kogemustest lähtuvalt. Varuosade kohta peab olema pakkumises antud nii loetelu kui protsent põhiseadmete maksumusest. Maksumuse ulatuses võib lepinguandja varuosade kooslust muuta. Kui ei ole ette nähtud teisiti, antakse varuosad üle koos vastavate seadmetega. Müügijärgne teenindus 36. Kui eritingimused seda nõuavad, peab pakkuja ette nägema regulaarse müügijärgse hooldusteeninduse seadmete installeerimispaigas, garanteerides nende korrashoiu, remondi ja varuosadega täiendamise eritingimustes kindlaksmääratud mahus ja ajavahemikus. Müügijärgse teeninduse kohustus algab pärast garantiitähtaja lõppu. Väljaõpe ja instrueerimine 37. Kui konkursi eritingimused seda nõuavad, peab pakkuja tagama ostetavate seadmete ja vahendite kasutaja väljaõppe või konsultatsioonid eritingimustes kindlaksmääratud aja jooksul. Konkursi väljakuulutamine 38. Konkursi toimumisest informeeritakse ajalehes «Äripäev» lühiteatega, mille järel iga konkursist osavõttu taotlev firma võib pöörduda konkursi korraldaja poole pakkumiskutse saamiseks. Konkursitingimuste muutmine 39. Juba väljakuulutatud konkursi ülesannet ja tingimusi tellija soovil muuta ei saa. Eriliste asjaolude korral võib tellija soovil konkursi tühistada, kui tellija nõustub hüvitama korraldajale tekitatud kahju. Pakkumise esitamise lõpptähtaja pikendamine 40. Korraldaja võib oma äranägemisel pakkumiste esitamise lõpptähtaega pikendada, teatades sellest ajalehes «Äripäev» ning kirjaliku teatega (posti teel või faksiga) kõigile taotlejatele, kellele nende palvel väljastati pakkumiskutse. Pakkumiskutse 41. Pakkumiskutse on dokumentide kogumik, mis on määratud konkursil osaleja informeerimiseks kõigist hankekonkursi sisu, korralduse, nõuete ja tingimuste üksikasjadest ning mis koosneb üldjuhul järgmistest dokumentidest: 1) konkursikutse; 2) konkursil osaleja juhend; 3) konkursi eritingimused; 4) vajaduste tehniline spetsifikatsioon; 5) konkursi üldreeglid ja -tingimused. 42. Konkursil osaleja juhend on dokument, mis instrueerib osalejat: 1) pakkumise esitamise nõuetest (esitamise koht, viimane kuupäev ja kellaaeg, koopiate arv, ümbrike pealkirjastamise, pitseerimise ja üleandmise nõuded, pakkumisdokumentide ja abimaterjalide keelenõuded); 2) pakkumisdokumentide koosseisust; 3) konkursi kehtivus- ja korraldamistingimustest (hanke jaotamine osadeks, pakkumise siduvusperiood, ostja õiguste kasutamise ulatus, konkursi avamise koht, kuupäev ja kellaaeg, konkursi tulemuste teatavakstegemise viis jne.). Pakkumisdokumentide koosseis 43. Pakkumine koosneb järgmistest dokumentidest: 1) konkursil osalemise avaldus, millel on pitseriga kinnitatud allkiri, pangaarve andmed ning kinnitused konkursi tingimustega ja kaubandusgarantiidega nõustumise kohta; 2) avalduse lisad: – taustandmed osaleja ja pakutava toodangu kohta: nõutavad tõendid, kinnitused, sertifikaadid, testimistunnistused, majandusnäitajad jne.; – tehniline ettepanek, mis hõlmab: pakutavate IT-vahendite detailse kirjelduse vastavuses pakkumiskutse tehnilise spetsifikatsiooni ja eritingimustega, kaasa arvatud käsitsemisjuhendid ja asjakohane dokumentatsioon; kui nõutud, siis ka: tootja poolt soovitatavate varuosade loetelu; ettepanekud müügijärgsete teenuste kohta; ettepanekud kasutaja väljaõppe ja instrueerimise kohta; – hinnaettepanek (eraldi koondvormil): pakutavate IT-vahendite kohta; kui nõutud, siis ka: varuosade, müügijärgsete teenuste, kasutaja väljaõppe ja instrueerimise kohta. Hinnaettepanek vormistatakse pakkumiskutses esitatud vormi kohaselt; – kui nõutud, siis tõend tagatismaksu korraldajale ülekandmise kohta. Konkursi siduvusperiood 44. Konkursil osalejad jäävad oma pakkumisettepanekutega seotuks perioodiks (või tähtajani), mis määratakse kindlaks pakkumiskutses. Kui pakkumises esineb tingimusi, mille kehtivusaeg jääb lühemaks konkursi siduvusperioodist, võib korraldaja pakkumise tagasi lükata. Erandjuhtudel, näiteks pakkumiste esitamise lõpptähtaja edasilükkamisel, võib konkursi korraldaja enne siduvusperioodi lõppu paluda osalejatelt siduvusperioodi pikendamist. Pikendus ei anna osalejatele õigust nõuda võimalust oma pakkumise täiendamiseks. Konkursi eritingimused 45. Konkursi eritingimused on dokument, milles on kindlaks määratud kõik konkursi ja hankega seotud spetsiifilised küsimused, nagu: 1) mitmeks hankeosaks jaotatakse hange (koos iga osa üldkirjeldusega ja viidetega tehnilisele spetsifikatsioonile); 2) kas konkursile võib pakkuda alternatiivlahendusi; 3) missugused instruktiiv- ja abimaterjalid peavad olema esitatud iga vahendi kohta ja mis keel(t)es; 4) kas vahendite hankele (iga hankeosa kohta eraldi) lisanduvad varuosad ja kui pika kasutusperioodi jaoks; 5) nõutavad tarvikud ja lisandid seadmete normaalse töö tagamiseks; 6) müügijärgse teeninduse ja kasutajate väljaõppe vajadus (iga hankeosa kohta eraldi); 7) missuguses ulatuses võib hankija varieerida lõplikult tellitavat kaubakogust; 8) hanke sihtpaik (-paigad), installeerimisaadressid; 9) nõuded kohaletoimetamisviiside (rahvusvahelistes kauplemisterminites – INCOTERMS), kauba üleandmise lõpptähtaja (iga hankeosa kohta eraldi), pakendi, kauba kindlustamise ja muude hanke kättetoimetamise üksikasjade kohta; 10) nõuded hanke üleandmise ja vastuvõtmise tingimuste, korra ja tähtaegade (esialgne ja lõplik vastuvõtmine) kohta; 11) garantiinõuded (iga hankeosa kohta eraldi); 12) hinnakalkulatsioonide esitamise nõuded; 13) maksmistingimuste täpsustused. Eritingimused täiendavad ja täpsustavad konkursi üldreegleid ja -tingimusi. Tehniline spetsifikatsioon 46. Hankevajaduste tehniline spetsifikatsioon on dokument, mis detailiseerib hanke (hankeosade) koosluse ja hulga ning mis vormistatakse üldkasutatavate IT-vahendite osas vastavalt väljatöötatud näidisvormidele. Standardid ja tehnoloogilised nõuded 47. Konkursi eritingimused ja tehniline spetsifikatsioon võivad sätestada soovitused Eesti ja rahvusvaheliste standardite kasutamise kohta ning tehnoloogilised, kvaliteedi- ja ergonoomikanõuded, millele peavad hangitavad vahendid vastama. Hinnad 48. Kõik hinnad peavad esitatavas pakkumises olema väljendatud kroonides. 49. Kui konkursi eritingimustes ei ole sätestatud teisiti, peavad pakutavad hinnad jääma muutumatuks konkursi siduvusperioodiks ja hankelepingu kehtivusperioodiks. 50. Kui hinnad on seotud tervikuna või osaliselt mingi hinnamuutuselemendiga, näiteks mõne välisriigi valuutakursiga, peab pakkuja määrama, millisel määral (protsentides) on iga vahendi (teenuse) hind sõltuvuses sellest hinnamuutuselemendist, ning andma pakkumise tegemise kuupäeval kehtinud hinnaindeksi väärtuse. Valuutakursi puhul on aluseks pakkumise päevale lähim avaldatud valuutakurss Eesti Panga noteeringu järgi. 51. Pakkumises tuleb näidata kaubaühikule taandatud üksushinnad koos kõigi müüjale langevate otseste ja kaudsete maksude ja kauba kättetoimetamisega seotud lisakuludega vastavalt konkursi eritingimustele, samuti hankeosade ja hanke koguhinnad, võimalikud allahindlusmäärad ning nende rakendamise tingimused. 52. Vead pakkumise kalkulatsioonides ei anna alust hilisemaks hindade muutmiseks. Pakkumise vormistamine ja esitamine 53. Pakkumine ja kõik sinna juurde kuuluvad dokumendid ja abimaterjalid peavad olema vormistatud keel(t)es, mis on määratud konkursi eritingimustes. 54. Kõik parandused, vahelekirjutused ja muudatused pakkumisdokumentides peavad olema viidetega ja kinnitatud pakkumisele allakirjutanud isiku initsiaalidega. 55. Pakkumine, sealhulgas lisad, koopiad, muud pakkumiskutses nõutud dokumendid ja abimaterjalid tuleb esitada ühes kinnikleebitud (pitseeritud) ümbrikus, rakendades abinõusid, mis hajutaksid kahtluse pakkumise võimalikust eelnevast avamisest (kleeplindiga ülekleepimine jne.). 56. Ümbrikule kantakse järgmised kirjed: 1) konkursi korraldaja nimetus, aadress ning konkursi nimetus ja pakkumiskutse number (vastavalt pakkumiskutsele); 2) kui vajalik, siis hankeosade numbrid, mida pakkumine sisaldab; 3) konkursil osaleva firma nimetus ja aadress; 4) hoiatussõnad: «Mitte avada enne konkursi avaistungit!». 57. Variantlahendused esitatakse eraldi põhipakkumisest ümbrikes, mis märgistatakse lisaks eelnevatele kirjetele pealdisega «Variantettepanek» (ja vajaduse korral selle numbriga). 58. Pakkumise põhidokument (avaldus) peab olema alla kirjutatud konkursil osaleva firma juhi või selle volitatud esindaja poolt ja varustatud firma pitseriga. Pakkumise üleandmine ja vastuvõtmine 59. Pakkumised tuleb anda konkursi korraldajale üle allkirja vastu käest kätte, kusjuures fikseeritakse üleandmise kuupäev ja kellaaeg. 60. Pakkumised, mis saabusid hiljem kui pakkumiskutses määratud pakkumiste esitamise viimane tähtaeg (kuupäev ja kellaaeg), konkursile ei pääse ning tagastatakse pakkujale. 61. Osaleja võtab endale pakkumise korraldajale õigeaegse üleandmise kogu riski, kaasa arvatud vääramatute jõudude (force majeure) toime võimalus. Pakkumise tagasivõtmine ja täiendamine 62. Osaleja võib esitatud pakkumist enne pakkumiste esitamise lõpptähtaja saabumist täiendada või pakkumise tagasi võtta eeldusel, et täiendatud pakkumine või kirjalik teade pakkumise tagasivõtmisest on saabunud korraldajale enne eelnimetatud lõpptähtaja möödumist. 63. Pakkumise täiendus võib olla esitatud iseseisva täiendusena põhipakkumise juurde samade reeglite järgi nagu eelmine, s.o. pitseeritud ümbrikus vajalike pealdistega, millele on lisatud märge «Täiendused». Pakkumiste(variantide) vastuvõetavus 64. Pakkumiskutses kindlaksmääratud protseduuride läbiviimine konkursi korraldaja poolt ei kohusta konkursi tellijat (ostjat) ühtki pakkumist vastu võtma, sõlmima ühtki lepingut ega teatama pakkumise mittevastuvõtmise põhjust. Ta võib võtta vastu või tagasi lükata kogu pakkumise või iga selle osa, samuti tagasi lükata pakkumised varuosadele, müügijärgsetele teenustele või kasutaja väljaõppele, võttes vastu pakkumised riist- ja tarkvarale. 65. Ostja võib vähendada või suurendada ostetavate infotehnoloogiavahendite koguseid piirides, mis olid fikseeritud pakkumiskutsega esitatud eritingimustes. Hinnapakkumistes esitatud tüki- ja koguhinnad ning hinnasoodustused peavad võimaldama kasutada neid ümberarvestuseks. Tagatisraha 66. Kui konkursi eritingimused seda nõuavad, peavad osalejad maksma pakkumise tagatiseks käsiraha, mille suurus peab olema eritingimustes kindlaks määratud ega tohi olla suurem kui 1 protsent pakutavast hinnast. Sellisel juhul ühtki pakkumist, millel ei ole kaasas kviitungit tagatisraha maksmise kohta, konkureerima ei lubata. 67. Osalejale, kelle pakkumine ei lõppenud lepingu saamisega, tagastatakse tagatisraha hiljemalt 30 päeva jooksul pärast konkursi siduvusperioodi lõppemist või hankelepingu sõlmimist konkursil väljavalitud pakkuja(te)ga, olenevalt sellest, kumb tähtaeg on varasem. Konkursil väljavalitud pakkuja(te) tagatisraha arvestatakse pärast lepingu sõlmimist lepingusummale juurde. VI. HANKEKONKURSI KORRALDAMISE REEGLID Konkursikomisjon 68. Konkursi läbiviimiseks moodustab konkurssi korraldav organisatsioon pärast konkursi väljakuulutamist konkursikomisjoni. Konkursikomisjoni koosseis 69. Konkursikomisjon koosneb komisjoni esimehest, sekretärist ja üldjuhul viiest hindajast (eksperdist). Komisjoni esimees ja sekretär nimetatakse konkursi korraldaja personali hulgast. Hindajad otsib korraldaja informaatikaspetsialistide hulgast, kelle nimekirja vaatab läbi ja kinnitab üheks aastaks Eesti Informaatikanõukogu. Konkreetse konkursi hindaja ei tohi olla töösidemetes konkursil osalevate firmadega. Komisjoni esimees ja sekretär sisuliste otsuste tegemises ei osale. Hindaja erapooletus- ja konfidentsiaalsuskohustus 70. Iga hindaja annab individuaalsele kirjalikule erapooletus- ja konfidentsiaalsuskohustusele allkirja, milles kohustub teatama oma sidemetest konkursil osalevate firmadega, samuti mitte avalikustama konkursi käigus avaldatud seisukohti. Komisjoni funktsioonid ja töökorraldus 71. Komisjoni ülesanne on: 1) hinnata laekunud pakkumiste komplektsuse ja vormistusnõuete vastavust konkursi tingimustele ja selekteerida pakkumised, mis nendele ei vasta; 2) hinnata pakkumise esitanud firmade ja nende toodangu vastavust konkursi nõuetele ja tingimustele ning selekteerida pakkujad, kelle firma või tooted nendele ei vasta; 3) hinnata esitatud pakkumiste sisulist vastavust pakkumiskutses esitatud nõuetele ja tingimustele ning valida tehnilisi ja kommertstingimusi rahuldavate hulgast välja tehnilis-majanduslikult kõige soodsam. 72. Iga hindaja teeb oma hindamisotsused iga pakkumise kohta ainuisikuliselt, kannab need vastavasse formulari ning allkirjastab. Hankeosadeks jaotatud pakkumise korral antakse hinnang iga hankeosa kohta eraldi. 73. Komisjoni sekretär teeb hindajate otsuste kokkuvõtte, mille järel hindamise kahel esimesel vaheetapil konkursist väljalangevad firmad määrab hindajate häälteenamus. Kõige soodsama pakkumise (või hankeosade puhul kõige soodsamad pakkumised) määrab kas hindajate häälteenamus või selle puudumisel hindajate ühine kokkulepe. 74. Kui hindajad ei jõua kokkuleppele tehnilis-majanduslikult soodsaima pakkumise suhtes, konstateerib komisjoni esimees komisjoni töö ebaõnnestumist ning teeb konkursi korraldajale ettepaneku määrata komisjoni uus koosseis. 75. Komisjoni liikmete konfidentsiaalsuskohustus jääb kehtima ka pärast konkursi lõppemist. Pakkumiste registreerimine 76. Kõik üleantavad pakkumised registreeritakse eri formularis, kus fikseeritakse üleandmise kuupäev, kellaaeg, üleandmisviis, üleandja, ümbriku seisund, hankeosadeks jaotamisel hankeosad, mida pakkumine sisaldab, ning vastuvõtja allkiri. Vastuvõtja võib olla kas komisjoni esimees või sekretär. 77. Pakkumise vastuvõtja annab üleandjale allkirjastatud vormikohase tähiku pakkumise vastuvõtmise kuupäeva ja kellaaja kohta. Konkursi avaistung 78. Konkursi avaistung on avalik, selle toimumise koht, kuupäev ja kellaaeg tehakse teatavaks pakkumiskutses. 79. Avaistungil tutvustab komisjoni esimees komisjoni koosseisu, mille järel hindajad annavad erapooletus- ja konfidentsiaalsuskohustusele allkirja. Seejärel tehakse kokkuvõte saabunud pakkumiste arvust ja pakkujatest, avatakse pakkumisümbrikud ja viiakse läbi pakkumiste komplektsuse ja vormistamisnõuete kontroll. Komisjoni sekretär fikseerib protokollis kõik pakkumiste koosseisus olevad dokumendid koos lehtede arvuga ning esimees viseerib kõik pakkumisi sisaldavad dokumentide originaaleksemplarid oma initsiaalidega. Seejärel tehakse teatavaks konkureerima jäävate firmade loetelu, millega avaistung lõpetatakse. Hindamiskriteeriumid 80. Põhiline hindamiskriteerium on pakkumise vastavus pakkumiskutses fikseeritud kaupade spetsifikatsioonile, konkursi eri- ja üldnõuetele ning -tingimustele. Hindamistulemuste dokumenteerimine 81. Hindamistulemused dokumenteeritakse nõuetekohasel formularil kõigi hindajate poolt otsusega iga konkursi vaheetapil konkureerima jäänud pakkumise kohta ning sekretäri poolt koondprotokollides vaheetappide kokkuvõtete kujul. Tulemusotsused fikseeritakse ühisprotokollis, millele kirjutavad alla kõik hindajad. Vead pakkumiskalkulatsioonides 82. Kui hindajad avastavad pakkumiskalkulatsioonides arvutusvigu või arvestamatajätmisi, mis oluliselt muudavad pakkumistulemusi, võib komisjoni esimees pöörduda kirjalikult pakkuja poole, et ta oma kalkulatsioonide õigsust veel kord kirjalikult kinnitaks. Kui pakkuja poolt vigade parandust ei järgne, jääb pakkumise edasine konkureerimine komisjoni otsustada. Konkursi protokoll 83. Konkursi protokoll on töödokumentide kogum, mis kajastab konkursi käiku ja tehtud vaheotsuseid. Protokollist võib pärast konkursi lõppemist avalikustada vaid konkursi lõppistungi ühisprotokolli. Konkursitulemustest teatamine 84. Konkursi järel tuleb korraldajal iga osalejat kirjalikult informeerida tema pakkumise tulemustest konkursil. Korraldaja ei ole kohustatud teatavaks tegema valiku põhjusi ega laskuma osalenutega diskussiooni või kirjavahetusse pakkumiskutse või konkursi tulemuste üle. Konkursi tühistamine 85. Konkursi võib tühistada, kui: 1) konkursile ei esitatud ühtki nõuetele vastavat pakkumist; 2) konkursi tellija peatab konkursi protseduurid konkursi lähteülesande või lähte-eesmärkide põhjaliku muutumise tõttu. Konkursitulemuste teatavakstegemine konkursi tellija(te)le 86. Konkursitulemused tehakse konkursi tellija(te)le teatavaks vastavalt konkursi korraldamise kokkuleppele. Hankelepingu pakkumine 87. Hankelepingu pakkujaks on konkursi tellija (ostja), kes sõlmib pakkujaga konkursil vastuvõetud pakkumise kohta hankelepingu. 88. Hankelepingu projekti esitab pakkujale üldjuhul lepinguandja allakirjutatult koos korraldaja teatega pakkumise vastuvõtmise kohta konkursil. Juhul kui pakutav leping ei vasta üksikasjus pakkumisele või kui hankelepingu pakkumine on tehtud pärast konkursi siduvusperioodi lõppu, tuleb alustada pakkujaga läbirääkimisi lepingu lõplike tingimuste üle.