Vabariigi Valitsus — Eluruumide erastamise korraldamine — RT I, 46, 641

(õ) 19.11.2008 11:00 Lähtudes eluruumide erastamise seadusest (RT 1993, 23, 411) Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada juurdelisatud: 1) «Eluruumide erastamise kord»; 2) «Elamute erastamise väärtushinnangu koefitsientide määramise juhend»; 3) «Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi 17. juuli 1990. a. otsusega «Privatiseerimisprotsessi korraldamise esmajärgulistest abinõudest» (RT 1990, 3, 40) peatatud elamute ostu-müügitehingute lõpliku vormistamise kord»; 4) «Eluruumide järelmaksuga ostmise kord». 2. Teha kohaliku omavalitsuse volikogudele ja täitevorganitele ettepanek: 1) viia hiljemalt 1. augustiks 1993. a. oma eluruumide erastamist käsitlevad otsused ja normdokumendid kooskõlla eluruumide erastamise seaduse ja käesoleva määrusega kinnitatud juhendmaterjalidega; 2) informeerida oma haldusterritooriumil erastamise kohustatud subjekte ja elanikke muudatustest eluruumide erastamise tingimustes ja korras; 3) lahendada eluruumide erastamisel tekkivad ning seaduse ja käesoleva määrusega reguleerimata küsimused oma haldusterritooriumil. 3. Lugeda eluruumide sotsiaalselt põhjendatud normiks eluruumide erastamisel 18 m2 eluruumide üldpinda perekonna iga liikme ja lisaks 15 m2 perekonna kohta. 4. Ministeeriumidel ja riiklikel ametitel ning kõigil erastamise kohustatud subjektide kõrgemalseisvatel organitel kontrollida ja suunata nende halduses olevate ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide tegevust eluruumide erastamisel ja vajaduse korral osutada neile abi. 5. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 5. augusti 1992. a. määrus nr. 225 «Eluruumide erastamise korraldamise kohta» (RT 1992, 32, 416), välja arvatud määruse punkti 1 alapunkt 3 korteriühistu näidispõhikirja kinnitamise kohta. Peaminister M. LAAR Minister L. HÄNNI Riigikantselei sekretariaadi direktor riigisekretäri ülesannetes I. SIIL Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 1. juuli 1993. a. määrusega nr. 198 Eluruumide erastamise kord I. Üldsätted 1. Käesolev kord kehtib riigi, kohaliku omavalitsuse, põllumajandusreformi seaduse (RT 1992, 10, 143) §-s 3 sätestatud põllumajandusreformi kohustatud subjekti või seaduse «Kooperatiivsete, riiklik-kooperatiivsete ja ühiskondlike organisatsioonide vara taasriigistamise ja erastamise kohta» (RT 1992, 24, 337) §-s 2 sätestatud taasriigistamise kohustatud subjekti omanduses olevate, üürilepingu alusel kasutatavate ja asustamata, sh. ehitusjärgus olevate elamute ja korterite (edaspidi — eluruum) erastamisel üksikisikutele ja alates 1. detsembrist 1994. a. ka Eesti Vabariigis registreeritud juriidilistele isikutele. 2. Üürilepingu alusel kasutatavaid eluruume erastatakse kuni 1. detsembrini 1994. a. eelkõige selle eluruumi üürnikule või ühele alaliselt temaga koos elavale täisealisele perekonnaliikmele vastavalt üürniku ja temaga koos elavate täisealiste perekonnaliikmete ning samas eluruumis elavate üürniku täisealiste endiste perekonnaliikmete omavahelisele, käesoleva korra lisas 2 ettenähtud vormi kohasele, notariaalselt tõestatud kokkuleppele. Mitme üürilepingu alusel kasutatavaid eluruume erastatakse eluruumi kõigi üürnike kirjalikul nõusolekul (käesoleva korra lisas 3 ettenähtud vormi kohane kokkulepe) sellega, et eluruumi omanikuks saab üks üürnikest või tema perekonnaliikmetest. 3. Rekonstrueerimisele või kapitaalremonti määratud eluruume erastatakse käesoleva korra punkti 2 alusel, kui selle eluruumi üürnikule ei ole seoses eluruumi rekonstrueerimise või kapitaalremondiga antud teist alalist eluruumi. 4. Asustamata eluruumideks loetakse eluruume uutes, kapitaalselt remonditud või rekonstrueeritud elamutes, mille osas ei ole sõlmitud üürilepinguid, samuti eluruume, mis on vabanenud seoses eelmise üürnikuga sõlmitud üürilepingu lõppemisega, ja ehitusjärgus olevaid eluruume. Ehitusjärgus olevateks eluruumideks loetakse elamuid ja kortereid, mille tehnilise valmiduse aste on üle 50 protsendi vastavalt «Elamute erastamise väärtushinnangu koefitsientide määramise juhendile». 5. Asustamata eluruumide erastamine toimub vastavalt eluruumide erastamise seadusele ja käesolevale korrale. Asustamata eluruumi võib osta iga vähemalt 18-aastane Eesti Vabariigi territooriumil vähemalt viimased 5 aastat alaliselt elanud (alalist sissekirjutust või alalist elamisluba omav) isik. Erastamise objektiks olevad asustamata eluruumid ja nende erastamise õigustatud subjektid määratakse kindlaks vastavalt eluruumide erastamise seaduse §-s 5 sätestatud korrale. 6. Kohalik omavalitsus võrdleb elutingimusi (keskkonna seisund, infrastruktuur) linna (asula) eri piirkondades ning määrab vajaduse korral igale piirkonnale seal asuvate elamute erastamiseks võrdlus- ehk tsoonikoefitsiendi (0,5 kuni 1,5 etalontsooni (1,0) suhtes). Samas piirkonnas asuvate elamute erastamisel rakendatakse nende hindamisel sama tsoonikoefitsienti. 7. Elamuid või kortereid erastatakse koos nendele vastava muu osaga elamust ning vajaduse korral koos majapidamis-abihoonetega. Elamus korterile vastava muu osa suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse selle korteri üldpinna osast kogu hoone korterite üldpinnas. Korteri üldpinna hulka loetakse kõigi korteris olevate ruumide põrandapinna summa ning sisseehitatud seinakappide, lodžade, rõdude, verandade, terrasside ja külmade panipaikade põrandapind. Seejuures tuleb arvestada järgmisi vähenduskoefitsiente: lodžad, külmad verandad ja külmad panipaigad — 0,5 ning rõdud ja terrassid — 0,3. 10. Pärast elamu erastamist ühele või mitmele omanikule, samuti üleandmist korteriühistule määratakse kindlaks elamualune ja elamu juurde kuuluv maa (elamukrunt). Elamukrundi ostmine või lepingulisse kasutusse andmine toimub teiste õigusaktidega ettenähtud korras. 11. Kohustatud subjekt jääb elamu edasiseks haldajaks kuni korteriühistu põhikirja registreerimiseni. Eluruumi omanik tasub elamu haldamiskulude eest kuni korteriühistu moodustamiseni vastavalt kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud teenustasutariifidele ning pärast korteriühistu moodustamist vastavalt korteriühistu poolt kehtestatud haldamiskuludele. Tarbitud kommunaalteenuste eest tasutakse vastavalt kehtestatud tariifidele. Elamutes, kus korteriühistut ei asutata (4 või vähem omanikku), sõlmivad korteriomanikud elamu haldamiseks ühise tegutsemise lepingu. II. Erastatava eluruumi hindamine 12. Isikud, kes soovivad eluruumi osta, esitavad eluruumi erastamise kohustatud subjektile kahes eksemplaris täidetud, käesoleva korra lisas 1 ettenähtud vormi kohase avalduse, millest üks eksemplar jääb pärast andmete kontrollimist eluruumi erastamise õigustatud subjektile. Peale selle tuleb õigustatud subjektil kohustatud subjektile ette näidata käesoleva korra lisas 2 ettenähtud vormi kohane, veel notariaalselt tõestamata kokkulepe, mis jääb õigustatud subjektile. 13. Kohustatud subjekt määrab pärast eluruumide erastamise seaduse §-s 6 ettenähtud kohustuste täitmist hindaja, kes arvutab elamu ja vajaduse korral eluruumi juurde kuuluvate majapidamis-abihoonete väärtushinnangu koefitsiendi «Elamute erastamise väärtushinnangu koefitsientide määramise juhendi» kohaselt või vajaliku kvalifikatsiooniga töötajate puudumisel esitab tellimuse tehnilise inventariseerimise büroole või kohaliku omavalitsuse poolt määratud hindajale. 14. Hindaja määrab elamu ja vajaduse korral majapidamis-abihoonete väärtushinnangu koefitsiendid, arvestades kohaliku omavalitsuse poolt määratud tsoonikoefitsienti, koostab käesoleva korra lisades 4 ja 5 ettenähtud vormi kohase «Elamu väärtushinnangu koefitsiendi määramise akti» ja «Eluruumi juurde kuuluva majapidamis-abihoone arvestusliku üldpinna määramise ja hindamise akti», millele kirjutavad alla hindaja ja elamu valdaja. Juhul kui on tegemist ehitusjärgus oleva elamuga, tuleb üldine väärtushinnangu koefitsient läbi korrutada elamu tehnilist valmidust iseloomustava koefitsiendiga, mille määrab hindaja «Elamute erastamise väärtushinnangu koefitsientide määramise juhendi» alusel ning fikseerib selle «Elamu väärtushinnangu koefitsiendi määramise akti» punktis 3. 15. Arvestades elamu väärtushinnangu koefitsienti, koostatakse käesoleva korra lisas 6 ettenähtud vormi kohane «Eluruumi hindamise akt». Nimetatud akt ja vajaduse korral koostatav «Eluruumi juurde kuuluva majapidamis-abihoone arvestusliku üldpinna määramise ja hindamise akt» vormistatakse kahes eksemplaris, millest üks jääb erastamise kohustatud subjektile, teine väljastatakse eluruumi erastamiseks avalduse esitanud isikule. 16. Eluruumi erastamise kohustatud subjekt esitab «Eluruumi hindamise akti» ja vajaduse korral «Eluruumi juurde kuuluva majapidamis-abihoone arvestusliku üldpinna määramise ja hindamise akti» kinnitamiseks linna või valla omavalitsuse täitevorgani poolt moodustatud komisjonile. III. Eluruumi erastamise ja omandiõiguse ülemineku vormistamine 17. Eluruumi ostja otsustab vastavalt «Eluruumi hindamise aktis» esitatud eluruumi hinnale ja majapidamis-abihoone olemasolu korral ka «Eluruumi juurde kuuluva majapidamis-abihoone arvestusliku üldpinna määramise ja hindamise aktis» esitatud hoone hinnale ning eluruumide erastamise seaduse §-s 8 sätestatud erastatava eluruumi eest tasumise viisidele, kuidas ta erastatava eluruumi eest tasub. 18. Eluruumi erastamine vormistatakse ostja (õigustatud subjekt) ja müüja (kohustatud subjekt) vahel sõlmitava, käesoleva korra lisas 7 esitatud ostu-müügilepinguga. 19. Ostu-müügilepingu vormistamise korral tuleb ostjal tasuda lepingus eluruumi erastamiseks ettenähtud summa rahvakapitali obligatsioonide, õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimisel väljaantud väärtpaberite, raha, rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardile kantud tööaastate või tööosakuga ühismajandi varas. Sama eluruumi eest võib ostja tasuda kas ühe või mitme erineva nimetatud vahendiga. Rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardile kantud tööaastate arvestusliku rahalise väärtuse kasutamisel eluruumi erastamisel tehakse vastav kanne arvestuskaardi pöördel olevasse käibetabelisse. 20. Üürilepingu alusel kasutatavat eluruumi võib omandada ka järelmaksuga. Eluruumi ostmisel järelmaksuga fikseeritakse see ostu-müügilepingus. Järelmaksu tingimused määratakse kindlaks eluruumide erastamise seaduse § 8 lõikes 3 ettenähtud korras. 21. Enne ostu-müügilepingu tõestamist on notar kohustatud kontrollima lepingus ettenähtud summa tasumist (sh. järelmaksu tingimusi), tegema kande rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardile ostu-müügilepingu sõlmimisel kasutatud tööaastate kohta ning veenduma tehingu seaduslikkuses. Kohustatud subjekt kannab vastutust tema poolt notarile ostu-müügilepingu seaduslikkuse tagamiseks oluliste tõendite ja dokumentide esitamise eest. 22. Eluruumide erastamise kohustatud subjekt esitab notarile tõendi omandiõiguse registreerimise kohta tehnilise inventariseerimise büroos (hooneregistris). Enne 1. jaanuari 1945. a. ehitatud elamute erastamisel tuleb kohustatud subjektil esitada notarile kohaliku omavalitsuse poolt väljaantud tõend selle kohta, et ei ole tegemist õigusvastaselt võõrandatud eluruumiga, mille tagastamiseks või kompenseerimiseks on esitatud avaldus ettenähtud korras, «Eluruumi hindamise akt» ja «Eluruumi juurde kuuluva majapidamis-abihoone arvestusliku üldpinna määramise ja hindamise akt», mille on kinnitanud kohaliku omavalitsuse komisjon. Põllumajandusreformi seaduse kohustatud subjekti omanduses oleva eluruumi erastamisel nõuab notar põllumajandusreformi komisjoni luba. Asustamata eluruumi erastamisel enampakkumise korras peab kohustatud subjekt esitama notarile dokumendi, milles on fikseeritud enampakkumise tulemused. Ostu-müügilepingu tõestamiseks tuleb eluruumi ostjal notarile esitada üürniku, temaga koos elavate täisealiste perekonnaliikmete ja samas eluruumis elavate üürniku täisealiste endiste perekonnaliikmete omavaheline kirjalik, notariaalselt tõestatud kokkulepe ning kohustatud subjekti poolt kontrollitud avaldus eluruumi erastamiseks, samuti dokumendid ostu-müügilepingus ettenähtud summa tasumise ja eluruumi hinna alandamise kohta, kui see on toimunud, ja tõend riigilõivu tasumise kohta ostu-müügilepingu punktis 2 nimetatud summalt. Vajaduse korral võib notar nõuda lepinguosalistelt täiendavalt tõendeid eluruumide erastamise seaduses sätestatud nõuete täitmiseks. 23. Omandiõigus erastatavale eluruumile, sealhulgas järelmaksuga ostetud eluruumile tekib ostjal ostu-müügilepingu notariaalse tõestamise hetkest. 24. Ostu-müügileping kuulub notariaalorgani esitusel registreerimisele eluruumi asukoha järgses kohaliku omavalitsuse täitevorganis kolme kuu jooksul pärast selle notariaalset tõestamist. 25. Eluruumi ostja on kohustatud ühe kuu jooksul pärast eluruumi ostu-müügilepingu notariaalset tõestamist registreerima tema poolt omandatud eluruumi omandiõiguse asukohajärgses tehnilise inventariseerimise büroos (hooneregistris). Lisa 1 «Eluruumide erastamise korra» juurde (ees- ja perekonnanimi) (elukoht) ISIKUKOOD . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (eluruumi erastamise kohustatud subjekt) A V A L D U S Soovin osta eluruumi asukohaga. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (aadress) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ja selle juurde kuuluvaid majapidamis-abihooneid: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (kuupäev) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (allkiri) Erastatavasse eluruumi on sisse registreeritud üürnik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ning tema praegused ja endised perekonnaliikmed: Jrk.nr. Ees- ja perekonnanimi Sünniaasta, -kuu ja -päev Sugulusaste üürnikuga Andmeid kontrollis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (ees- ja perekonnanimi, ametikoht) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (kuupäev) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (allkiri) Pitser Lisa 2 «Eluruumide erastamise korra» juurde KOKKULEPE ÜÜRILEPINGU ALUSEL KASUTATAVA ELURUUMI OSTMISEKS . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ühe tuhande üheksasaja üheksakümne . . . . . . . . . . . . . . aastal . . . . . . . . . .. . . . . . . . . .kuu . . . . . . . . .. . . . . . . . . . päeval. (linn, maakond) Meie, allakirjutanud, . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (ees- ja perekonnanimed) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ., erastatava eluruumi üürnik ja temaga koos elavad täisealised perekonnaliikmed ning samas eluruumis elavad üürniku täisealised endised perekonnaliikmed, sõlmisime alljärgneva kokkuleppe: Aadressil . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . asuva eluruumi ostab . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (ees- ja perekonnanimi) Allkirjad: «. . . . . . . .» . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 199..... a. Mina, . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . , (ees- ja perekonnanimi) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .Riikliku Notariaalkontori (notariaalkontori nimetus) riiklik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . notar, tõestan kodanike . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (ees- ja perekonnanimed) poolt minu juuresolekul kirjutatud allkirjade ehtsust. Allakirjutanute isikusamasused on tuvastatud. Registreeritud registris nr. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . all. Riigilõivu sisse nõutud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Riiklik . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . notar . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (allkiri) Pitser Lisa 3 «Eluruumide erastamise korra» juurde KOKKULEPE MITME ÜÜRILEPINGU ALUSEL KASUTATAVA ELURUUMI OSTMISEKS . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ühe tuhande üheksasaja üheksakümne . . . . . . . . . . . . . . aastal . . . . . . . . . .. . . . . . . . . .kuu . . . . . . . . .. . . . . . . . . . päeval. (linn, maakond) Meie, allakirjutanud, . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (ees- ja perekonnanimed) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ., mitme üürilepingu alusel kasutatava eluruumi üürnikud, sõlmisime alljärgneva kokkuleppe: Aadressil . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . asuva eluruumi ostab . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (ees- ja perekonnanimi) Allkirjad: Kinnitan selle kokkuleppe: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (kohaliku omavalitsuse esindaja ees- ja perekonnanimi) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (allkiri) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (kuupäev) Pitser Lisa 4 «Eluruumide erastamise korra» juurde ELAMU VÄÄRTUSHINNANGU KOEFITSIENDI MÄÄRAMISE AKT Hindaja . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (ees- ja perekonnanimi) Elamu valdaja . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (erastamise kohustatud subjekti esindaja ees- ja perekonnanimi) Hinnatav elamu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (aadress) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (elamu üldpind) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (elamu korterite üldpind) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (ekspluatatsiooni andmise aasta) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (elamu seinakonstruktsioon) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (krundi suurus m2 ja kinnistu number) a) elamu väärtushinnangu koefitsient (Vk), arvestades kulumit ekspluatatsiooniaastate järgi «Elamute erastamise väärtushinnangu koefitsientide määramise juhendi» tabeli 1 kohaselt, järjekorranumber tabelis . . . . . . . . . . . . . . , Vk on . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ; b) elamu väärtushinnangu koefitsient (Vk), arvestades kulumit ehituskonstruktsioonide kulumi keskmisena «Elamute erastamise väärtushinnangu koefitsientide määramise juhendi» tabelite 2 ja 3 kohaselt. Lisada kulumi määramise akt. Tabeli number . . . . . . . . . . . . . . ., järjekorranumber tabelis . . . . . . . . . . . . . ., Vk on .. . .. 2. Elamu asukohta arvestav, kohaliku omavalitsuse volikogu poolt määratud tsoonikoefitsient: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3. Elamu tsoonikoefitsienti arvestav üldine väärtushinnangu koefitsient (Vüld = Vk × tsoonikoefitsient): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Elamu valdaja . . . . . . . . . . . . . . . . (allkiri) «. . . .» . . . . . . . . . . . . . 199. . . . a. (kuupäev) Pitser Hindaja . . . . . . . . . . . . . . . . (allkiri) «. . . .» . . . . . . . . . . . . . 199. . . . a. (kuupäev) Pitser Lisa 5 «Eluruumide erastamise korra» juurde KINNITAN Komisjoni esimees . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (ees- ja perekonnanimi) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (allkiri) Pitser «. . . .» . . . . . . . . . 199. . . . a. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ELURUUMI JUURDE KUULUVA (aadress) MAJAPIDAMIS-ABIHOONE ARVESTUSLIKU ÜLDPINNA MÄÄRAMISE JA HINDAMISE AKT (ees- ja perekonnanimi) Hindaja . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (ees- ja perekonnanimi) Elamu valdaja . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (erastamise kohustatud subjekti esindaja ees- ja perekonnanimi) Erastatav majapidamis-abihoone . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (nimetus) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ., (üldpind) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (hoone seinakonstruktsioon) 1. Majapidamis-abihoone väärtushinnangu koefitsiendi määramine: a) majapidamis-abihoone väärtushinnangu koefitsient (Vk), arvestades kulumit ekspluatatsiooniaastate järgi «Elamute erastamise väärtushinnangu koefitsientide määramise juhendi» tabeli 1 kohaselt, järjekorranumber tabelis . . . . . . . . . . . . . . ., Vk on . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .; b) majapidamis-abihoone väärtushinnangu koefitsient (Vk), arvestades kulumit ehituskonstruktsioonide kulumi keskmisena «Elamute erastamise väärtushinnangu koefitsientide määramise juhendi» tabeli 2 kohaselt. Lisada kulumi määramise akt. Tabeli number . . . . . . . . . . . . . . ., järjekorranumber tabelis . . . . . . . . . . . . . ., Vk on . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 2. Majapidamis-abihoone asukohta arvestav, kohaliku omavalitsuse volikogu poolt määratud tsoonikoefitsient: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3. Majapidamis-abihoone tsoonikoefitsienti arvestav üldine väärtushinnangu koefitsient (Vüld = Vk × tsoonikoefitsient): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4. Majapidamis-abihoone arvestuslik üldpind (Vüld x üldpind) : . . . . . . . . m2. 5. Majapidamis-abihoone hind . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . krooni. Majapidamis-abihoone valdaja . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (allkiri) «. . . .» . . . . . . . . . . . . . 199. . . . a. (kuupäev) Pitser Hindaja . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (allkiri) «. . . .» . . . . . . . . . . . . . 199. . . . a. (kuupäev) Pitser Olen hindamisakti vastu võtnud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (ostja allkiri) «. . . .» . . . . . . . . . . . . . 199. . . . a. (kuupäev) Pitser Lisa 6 «Eluruumide erastamise korra» juurde KINNITAN Komisjoni esimees . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (ees- ja perekonnanimi) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (allkiri) Pitser ELURUUMI HINDAMISE AKT Ostja . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (ees- ja perekonnanimi) Elamu valdaja . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (esindaja ees- ja perekonnanimi) Erastatav eluruum . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (aadress) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. .. . . m2 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (üldpind) (ekspluatatsiooni andmise aasta) 1. Eluruumi üldpind --------------------------------------------------------------------------------------------------------- Jrk.nr. Ruumi või pinna nimetus Üldpind m2 --------------------------------------------------------------------------------------------------------- 1. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 2. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Kokku: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 2. Elamu, milles erastatav eluruum (korter) asub, üldine väärtushinnangu koefitsient Vüld = . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. 3. Eluruumi arvestuslik üldpind on (eluruumi üldpind x Vüld) . . . . . . . . . . m2. 4. Eluruumi (korteri) mõttelise osa suurus elamust: korteri üldpind x 100 = . . . . . . . . . protsenti. ----------------------------- elamu korterite üldpind 5. Eluruumi hind . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . krooni. Elamu valdaja esindaja . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (allkiri) «. . . .» . . . . . . . . . . . . . 199. . . . a. (kuupäev) Pitser Olen hindamisakti vastu võtnud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (ostja allkiri) «. . . .» . . . . . . . . . . . . . 199. . . . a. (kuupäev) Pitser Lisa 7 «Eluruumide erastamise korra» juurde OSTU-MÜÜGILEPING . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ühe tuhande üheksasaja (linn, maakond) üheksakümne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . aastal . . . . . . . . . . . kuu . . . . . . . . . päeval . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (ettevõtte, asutuse, organisatsiooni nimi, registri number, aadress) oma esindaja . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . isikus, kes tegutseb (ees- ja perekonnanimi, elukoht) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (põhikirja, põhimääruse või volituse — viimasel juhul näidata volituse number ja väljaandmise kuupäev) alusel (edaspidi — müüja), ja . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (ees- ja perekonnanimi, isikukood, elukoht) (edaspidi — ostja), sõlmisid käesoleva lepingu alljärgnevas: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (maakond, linn, vald, küla) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . tänav, maja number . . . . . , korteri number . . . .. . ja koosneb . . . . . . . . . . . . . . . . toast, köögist, esikust, vannitoast, WC-st . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . üldpinnaga . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . m2, mis moodustab . . . . . . . . . . . . protsenti elamu korterite üldpinnast ja vastava osa nimetatud eluruumi juurde kuuluvatest järgmistest majapidamis-abihoonetest: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. Vastavalt eluruumi hindamisaktile on üldise väärtushinnangu koefitsiendi alusel eelnimetatud eluruumi arvestuslik üldpind . . . . . . . m2 ja vastavalt eluruumi juurde kuuluva majapidamis-abihoone arvestusliku üldpinna määramise ja hindamise akti(de)le on majapidamis-abihoone(te) arvestuslik üldpind 2. Kokku on lepinguobjekti arvestuslik üldpind . . . . . . . . . . . . m2 ja hind . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .krooni. (summa sõnade ja numbritega) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (linna- või vallavolikogu nimetus) otsusega . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . number . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . on (kuupäev) lepinguobjekti hinda alandatud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .krooni. (summa sõnade ja numbritega) (eluruumide erastamise seaduse § 7 lõige 3) Lepinguobjekti hinda on alandatud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . krooni (summa sõnade ja numbritega) võrra, mille on tasunud füüsiline isik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (kellele, dokumendi kuupäev ja number) eluruumi asustamisõiguse omandamisel. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . krooni eest, (summa sõnade ja numbritega) mis on ostja poolt käesoleva lepingu allakirjutamisel müüjale tasutud: 1) erastamisväärtpaberitega (rahvakapitali obligatsioonide ja õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimisel väljaantud väärtpaberitega) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (summa sõnadega ja numbritega) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .krooni; 2) rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardile kantud tööaastatega . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (summa sõnadega ja numbritega) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .krooni; 3) tööosakuga ühismajandi varas . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (summa sõnadega ja numbritega) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .krooni; 4) sularahaga . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (summa sõnadega ja numbritega) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .krooni; 5) ostja kohustub tasuma järelmaksuga . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (summa sõnadega ja numbritega) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .krooni; Järelmaksu tasumise tingimused: Järelmaksu tasumise summa . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . krooni. (summa sõnade ja numbritega) Järelmaksu tasumise aeg: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . aastat. (sõnadega) Järelmaksu tasumine toimub võrdsetes osades üks kord kvartalis, kvartali viimaseks kuupäevaks. Järelmaksu tasumise esimene tähtaeg . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. Järelmaksu tasumise viimane tähtaeg . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. Tasumisele kuuluvale järelmaksu jääksummale lisandub protsent, mille määrab Rahandusministeerium üheks aastaks ette. Järelmaksu kohustuse täitmisega viivitamise korral on ostja kohustatud maksma müüjale viivist . . . . . . . . . . . . . . . . . . . protsenti kvartali maksusummast iga viivitatud päeva eest. Ostja võib kvartalimaksu tasuda enne tähtaega või kustutada oma võla enne käesolevas lepingus ettenähtud tähtaja saabumist. Järelmaksu kohustusest tuleneva nõudeõiguse tekkimise aluseks teistel isikutel on järelmaksu kohustuse võõrandamine. Eluruumi müüjal on õigus ostjale ette teatamata loovutada järelmaksu kohustusest tulenev nõudeõigus teistele isikutele. Nõudeõiguse omandaja võib seda ilma piiranguteta edasi loovutada. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Ostja on kohustatud astuma korteriühistu liikmeks, välja arvatud juhul, kui elamus, milles asub erastatav eluruum, on vähem kui viis korterit. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5. Käesoleva lepingu sõlmimise kulud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (summa) on tasunud ostja. 6. Lepinguobjekti üleandmine ostjale loetakse toimunuks lepingu allakirjutamisega lepinguosaliste poolt. 7. Käesolev leping kuulub ostja poolt kohustuslikule registreerimisele ühe kuu jooksul . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8. Leping on koostatud kolmes eksemplaris, millest esimest hoitakse notariaalkontoris, teine väljastatakse ostjale ja kolmas müüjale. 9. Müüja ja ostja vahel sõlmitud üürileping kaotab kehtivuse käesoleva ostu-müügilepingu notariaalse tõestamise hetkest ja eluruumi edasine haldamine toimub vastavalt «Eluruumi erastamise korra» punktile 11. MÜÜJA ESINDAJA OSTJA «. . . .» . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 199. . . . a. Käesolev leping on tõestatud minu, . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ., Eesti Vabariigi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Riikliku Notariaalkontori riikliku . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . notari poolt. Lepingule on alla kirjutanud müüja esindaja ja ostja minu juuresolekul. Allakirjutanute isikusamasus, müüja õigusvõime, tema esindaja volitused, võõrandatava vara kuulumine müüjale ning ostja teovõime on kontrollitud. Registreeritud registris nr. . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . all. Riigilõivu sisse nõutud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Riiklik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . notar . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (allkiri) Pitser Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 1. juuli 1993. a. määrusega nr. 198 Elamute erastamise väärtushinnangu koefitsientide määramise juhend Väärtushinnangu koefitsient on konkreetse elamu väärtussuhe etaloniks võetud elamu suhtes. See kajastab elamistingimuste kvaliteedi erinevust võrreldavates elamutes ja leitakse nende elamute moraalse ja füüsilise kulumise võrdluse kaudu. Elamu väärtushinnangu koefitsiendi määramise aluseks on elamu taastamisväärtuse võrdlus etalonobjekti taastamisväärtusega. Arvesse võetakse elamute konstruktiivsed ja planeeringulised omadused, tehnovõrkudega varustatus, viimistlustase ja kulumus, mis kõik üldkokkuvõttes iseloomustavad elamistingimuste kvaliteeti. Ehitusjärgus oleva eluruumi väärtushinnangu koefitsiendi määramise aluseks on ehitusjärgus oleva eluruumi üldpinna ruutmeetri projektijärgse väärtuse erinevuse võrdlus etalonobjekti tegeliku väärtusega, arvestades eluruumi valmiduse astet. Ehitusjärgus olevaid elamuid ja kortereid erastatakse juhul, kui nende tehnilise valmiduse aste on üle 50 protsendi. Tehnilise valmiduse astmeks üle 50 protsendi loetakse seda, kui ehitusjärgus olevas elamus on lõpetatud järgmised põhikonstruktiivelemendid: 1) vundamendid mullatöödega; 2) seinad (välis- ja siseseinad); 3) vahelaed; 4) katus; 5 trepid. I. Elamud, mis on ehitatud pärast 1944. aastat (tabelid 1 ja 2) 1. Etalonobjektidega võrdsustatud, mitmekihilistest raudbetoonpaneelidest elamute tüübid, samuti põlevkivituhk-gaasbetoonist ja vahtsilikaltsiitpaneelidest või -plokkidest elamud ning telliselamud seeriast 317. 2. Keraamilistest tellistest (kaasa arvatud kärgtellistest) ehitatud elamud välisseina paksusega 51 cm. 3. Tellisseintega elamud seina paksusega 43 cm (38 cm silikaattellist + 5 cm mineraalvatt-soojustuskihti). 4. Individuaallahendusega telliselamud parema viimistluse ja plaanilahendusega. 5. Tüüpprojektide järgi ehitatud ridaelamud. 6. Individuaallahendusega ehitatud ridaelamud ja ühepereelamud. 7. Puitsõrestikseintega või monteeritavatest seina- ja vahelaekilpidest kahekorruselised puitelamud. 8. Tellis- ja plokkseintega ühepereelamud. 9. Puitsõrestikseintega või monteeritavatest seina- ja vahelaekilpidest ühepereelamud. 10. Eluruumide juurde kuuluvad majapidamis-abihooned. 10.1. Kivihooned. 10.2. Puithooned. II. Elamud, mis on ehitatud enne 1941. aastat (tabel 3) Sellesse gruppi kuuluvad erinevate konstruktiivsete lahenduste ja erineva heakorrastustasemega järgmised elamutüübid: tüüp K — kivielamud välisseina paksusega 51 ja 64 cm; tüüp B — puittrepikojaga palkelamud, kus on lihtsa ruumijaotusega korterid. Korterid koosnevad toast ja köögist või ainult kööktoast. Puuduvad abiruumid. WC või kuivkäimla on ühiskoridoris ning on ette nähtud kasutamiseks kogu korruse elanikele. Väikelinnades on mõnede elamute kuivkäimla õues. Seda tüüpi elamud on ehitatud põhiliselt enne 1914. aastat; tüüp C — puittrepikojaga palk- või puitsõrestik-täidisseintega elamud avarate ruumide ja korrapärase ruumijaotusega. Majas on veevarustus ja kanalisatsioon, korterites on tavaliselt ka vannituba. Paljudes elamutes pääseb korterist kahte trepikotta, kusjuures teise, kitsama trepikoja kaudu pääseb köögist õue või aeda. Ehitusaeg aastatel 1919—1940; tüüp D — kivitrepikojaga palk-, pruss- või puitsõrestik-täidisseintega elamute erineva heakorrastustasemaga variandid. Ehitusaeg aastatel 1928—1940. Paneel- ja kivielamute väärtushinnangu koefitsiendi määramine, kui hoone vanus ei ületa 35 aastat (tabeli 1 järgi) toimub hoone vanuse alusel koefitsiendiga, milles on arvesse võetud ka vastava vanusega elamu füüsilist kulumist. Üle 35 aasta vanuste elamute või kuni 35 aasta vanuste ehituskonstruktsioonide deformatsioonide ja vigastustega paneel- ja kivielamute väärtushinnangu koefitsiendi leidmiseks tuleb määrata hoone füüsiline kulumus ehituskonstruktsioonide kulumuse keskmisena ja selle alusel leida tabelist 2 või 3 vastav väärtushinnangu koefitsient. Koefitsiendi määramiseks on hoone vanus antud 10 aasta kaupa (tabel 1) ja füüsiline kulumus 10 protsendi kaupa (tabelid 2 ja 3). Vahepealsete vanuste ja füüsilise kulumuse puhul määratakse konkreetne väärtushinnangu koefitsient interpoleerimise teel. Linnades ja muudes asulates on kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega lubatud kasutada elamute erastamisel nende asukohast tulenevalt tsoonikoefitsienti 0,5—1,5, mis saadakse linna või muu asula territooriumi tsoneerimisel. Asukohta arvestav koefitsient loetakse võrdseks 1,0-ga, kui kohalik omavalitsus ei ole oma territooriumi tsoneerinud ning asukohast tulenevalt koefitsiente määranud. Märkus: Elamute füüsiline kulumus määratakse Elamuameti poolt kinnitatud «Hoonete füüsilise kulumuse määramise tabelite» järgi. Tabel 1 Alates 1944.aastast ehitatud elamute väärtushinnangute koefitsiendid (Vk) sõltuvalt hoonete vanusest ja võrreldes etaloniks võetud 121-O2E tüüpi suurpaneelelamuga Jrk. nr. Elamute liigid Elamu vanus aastates 0 10 20 30 40 Väärtushinnangu koefitsiendid 1 2 3 4 5 6 7 1. Etalonobjektidega võrdsustatud elamud a) suurpaneelelamud mitmekihilistest raudbetoonpaneelidest, põlevkivituhk-gaasbetoonist, vahtsilikaltsiitpaneelidest või -plokkidest elamud b) telliselamu, tüüp 1-317 1,00 0,94 0,89 0,83 0,80 2. Keraamilistest tellistest (k.a. kärgtellistest) elamud seina paksusega 51 cm 1,20 1,15 1,09 1,04 1,01 3. Tellisseintega elamud seina paksusega 43 cm (38 cm silikaltsiittellist + 5 cm mineraalvatt-soojustuskihti) 1,14 1,09 1,03 0,98 0,95 4. Individuaallahendusega telliselamud parema viimistluse ja plaanilahendusega 1,36 1,31 1,25 1,20 1,17 5. Tüüpprojektide järgi ehitatud ridaelamud 1,71 1,66 1,60 1,55 1,50 6. Individuaallahendusega ehitatud ridaelamud ja ühepereelamud 1,94 1,88 1,81 1,75 1,69 7. Puitsõrestikseintega või monteeritavatest seina- ja vahelaekilpidest kahekorruselised puitelamud 1,00 0,85 0,70 — — 8. Tellis- ja plokkseintega ühepereelamud 1,71 1,66 1,60 1,55 1,50 9. Puitsõrestikseintega või monteeritavatest seina- ja vahelaekilpidest ühepereelamud 1,20 1,05 0,90 — — 10. Eluruumide juurde kuuluvad majapidamis-abihooned 10.1. Kivihooned 10.2. Puithooned 0,22 0,12 0,21 0,10 0,20 0,08 0,19 — 0,18 — 1. Üle 35 aasta vanuste paneel- ja kivielamute füüsiline kulumus määratakse konstruktiivelementide kulumuse keskmisena, kuna selles vanuses ei saa kulumuse suurust ajas kapitaalremontide tõttu vaadelda enam lineaarsena. Sama kehtib üle 20 aasta vanuste puitelamute puhul. Selliste hoonete väärtushinnangu koefitsientide määramiseks tuleb kasutada tabelit 2. 2. Deformatsioonide esinemisel määratakse hoonete kulumus konstruktiivelementide kulumuse kaalutud keskmisena, sõltumata elamu vanusest. Tabel 2 Tabelis 1 märgitud elamute väärtushinnangute koefitsiendid (Vk) elamute kulumuse alusel Jrk. nr. Elamute liigid Füüsiline kulumus protsentides 10 20 30 40 50 1. Suurpaneelelamud mitmekihilistest raudbetoonpa neelidest, põlevkivituhk-gaasbetoonist, vahtsilikaltsiitpaneelidest või -plokkidest elamud 0,90 0,80 0,70 0,60 0,50 2. Keraamilistest tellistest (k.a. kärgtellistest) elamud seina paksusega 51 cm 1,08 0,96 0,84 0,72 0,60 3. Tellisseintega elamud seina paksusega 43 cm (38 cm silikaltsiittellist + 5 cm mineraalvatt-soojustuskihti) 1,03 0,91 0,80 0,68 0,57 4. Individuaallahendusega telliselamud parema viimistluse ja plaanilahendusega 1,22 1,09 0,95 0,82 0,68 5. Tüüpprojektide järgi ehitatud ridaelamud 1,54 1,37 1,20 1,02 0,86 6. Individuaallahendusega ehitatud ridaelamud ja ühepereelamud 1,75 1,55 1,36 1,16 0,97 7. Puitsõrestikseintega või monteeritavatest seina- ja vahelaekilpidest kahekorruselised puitelamud 0,90 0,78 0,66 0,54 0,42 8. Tellis- ja plokkseintega ühepereelamud 1,54 1,37 1,20 1,02 0,86 9. Puitsõrestikseintega või monteeritavatest seina- ja vahelaekilpidest ühepereelamud 1,05 0,88 0,70 0,53 0,35 10. Eluruumide juurde kuuluvad majapidamis-abihooned 10.1. Kivihooned 10.2. Puithooned 0,20 0,11 0,18 0,10 0,15 0,08 0,13 0,07 0,11 0,06 Tabel 3 Enne 1941. aastat ehitatud elamute väärtushinnangute koefitsiendid (Vk) võrreldes etaloniks võetud 121-02E tüüpi suurpaneelelamuga Etalonobjekt Vk=1,00 Jrk. nr. Elamute liigid Füüsilise kulumuse protsent 0 10 20 30 40 50 60 70 Väärtushinnangute koefitsiendid 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Kivielamud Tüüp K 1. Telliselamu seina paksusega 51 cm, elamus keskküte, korterites vannituba, harilik viimistlus 1,34 1,21 1,07 0,94 0,80 0,67 0,54 0,40 2. Sama, korterites parem viimistlus (elutubades parkettpõrand, sanitaarsõlmes glasuurplaatidest paneelid) 1,37 1,23 1,10 0,96 0,82 0,69 0,55 0,41 3. Sama, keskküttega korterid, vannitoata, harilik viimistlus 1,29 1,16 1,03 0,90 0,77 0,65 0,52 0,38 4. Sama, ahjuküttega korterid, vannitoaga, ahjud lihtpottidest, harilik viimistlus 1,31 1,18 1,05 0,92 0,79 0,66 0,52 0,39 5. Sama, ahjuküttega korterid, vannitoata 1,26 1,13 1,01 0,88 0,76 0,63 0,50 0,38 6. Sama, ahjuküttega korterid, vannitoaga, ahjud glasuurpottidest, korterites parem viimistlus 1,35 1,21 1,08 0,95 0,81 0,67 0,54 0,40 7. Sama, ahjuküttega korterid, vannitoata, ahjud glasuurpottidest, korterites parem viimistlus 1,31 1,18 1,05 0,92 0,79 0,66 0,52 0,39 Puitelamud Tüüp B — palk- ja pruss-seintega, puittrepikojaga elamud 8. Korterid koosnevad toast ja köögist või ainult kööktoast, puuduvad kõik abiruumid, veekraan köögis või üldkoridoris, WC kogu korruse peale ühine. Majal on kelder. Ehitatud enne 1914. aastat 0,70 0,63 0,56 0,49 0,42 0,35 0,28 0,21 9. Sama, kuid majas ei ole keldrit 0,63 0,57 0,50 0,44 0,38 0,32 0,25 0,19 Tüüp C — parema plaanilahendusega palk- ja pruss-seintega puitelamud 10. Korterites on vajalikud abiruumid ning veevarustus ja kanalisatsioon, vannituba, ahjud, elutubades laudpõrand, majal on kelder, puittrepikoda 0,84 0,76 0,67 0,59 0,50 0,42 0,34 0,25 11. Sama, kuid elutubades on parkettpõrand ja glasuurpottidest ahjud 0,91 0,82 0,73 0,64 0,55 0,46 0,36 0,27 12. Sama, kuid elamus on keskküte 0,89 0,81 0,72 0,63 0,54 0,45 0,37 0,28 13. Sama, kuid korterites ei ole vannituba, on lihtpottidest ahjud ja laudpõrand 0,81 0,73 0,65 0,57 0,49 0,41 0,32 0,24 14. Sama, kuid elamus ei ole keldrit, korterid vannitoata, ahjud lihtpottidest, laudpõrand 0,74 0,67 0,59 0,52 0,44 0,37 0,30 0,22 15. Sama, keldrita maja, korterites vannituba, glasuurpottidest ahjud, elutubades parkettpõrand 0,80 0,72 0,64 0,56 0,48 0,40 0,32 0,24 Tüüp C — täidisseintega, puittrepikojaga elamud 16. Korterites on vajalikud abiruumid ning veevarustus ja kanalisatsioon, vannituba, lihtpottidest ahjud, laudpõrand. Majas on kelder 0,79 0,71 0,63 0,55 0,47 0,40 0,32 0,24 17. Sama, kuid elutubades on parkettpõrand ja glasuurpottidest ahjud 0,83 0,75 0,66 0,58 0,50 0,42 0,33 0,25 18. Sama, kuid elamus on keskküte 0,81 0,73 0,65 0,57 0,49 0,41 0,32 0,24 19. Sama, kuid korterites ei ole vannituba, on lihtpottidest ahjud ja laudpõrand 0,75 0,68 0,61 0,53 0,46 0,38 0,31 0,23 20. Sama, kuid elamus ei ole keldrit, korterid on vannitoata, lihtpottidest ahjud ja laudpõrand 0,70 0,63 0,56 0,49 0,42 0,35 0,28 0,21 21. Sama, keldrita maja, korterites vannituba, lihtpottidest ahjud ja laudpõrand 0,73 0,66 0,58 0,51 0,44 0,37 0,29 0,22 Tüüp D — kivitrepikojaga palk- või pruss-seintega puitelamud 22. Ahjuküttega, vannitubadeta, hariliku viimistlusega korteritega, keldrikorrusega elamud 0,85 0,77 0,68 0,60 0,51 0,43 0,34 0,26 23. Sama, parema viimistlusega, elutubades parkett, glasuurpottidest ahjud 0,89 0,81 0,72 0,63 0,54 0,45 0,36 0,28 24. Sama, vannitoaga korterid, hariliku viimistlusega 0,91 0,82 0,73 0,64 0,55 0,46 0,36 0,27 25. Sama, parema viimistlusega, elutubades parkettpõrand, glasuurpottidest ahjud 0,95 0,86 0,77 0,68 0,58 0,49 0,39 0,30 26. Sama, keskküttega, vannitoaga korterid, parema viimistlusega 0,94 0,85 0,75 0,66 0,57 0,48 0,38 0,28 27. Sama, keskküttega, vannitoata korterid, hariliku viimistlusega 0,83 0,75 0,66 0,58 0,50 0,42 0,33 0,25 28. Sama, keldrikorruseta, ahjuküttega, vannitoata korterid, hariliku viimistlusega 0,77 0,69 0,62 0,54 0,46 0,39 0,31 0,23 29. Sama, keldrikorruseta elamu, parema viimistlusega korterid 0,80 0,72 0,64 0,56 0,48 0,40 0,32 0,24 Tüüp D — kivitrepikojaga, puittäidisseintega elamud 30. Ahjuküttega, vannitubadeta, hariliku viimistlusega korteritega, keldrikorrusega elamud 0,81 0,73 0,65 0,57 0,49 0,41 0,32 0,24 31. Sama, parema viimistlusega, elutubades parkett, glasuurpottidest ahjud 0,84 0,76 0,67 0,59 0,50 0,42 0,34 0,25 32. 32. Sama, vannitoaga korterid, hariliku viimistlusega 0,87 0,78 0,70 0,61 0,52 0,43 0,35 0,26 33. Sama, parema viimistlusega, elutubades parkettpõrand, glasuurpottidest ahjud 0,90 0,81 0,72 0,63 0,54 0,45 0,36 0,27 34. Sama, keskküttega, vannitoaga korterid, parema viimistlusega 0,89 0,81 0,72 0,63 0,54 0,45 0,36 0,28 35. Sama, keskküttega, vannitoata korterid, hariliku viimistlusega 0,85 0,77 0,68 0,60 0,51 0,43 0,34 0,26 36. Sama, keldrikorruseta, ahjuküttega, vannitoata korterid, hariliku viimistlusega 0,73 0,66 0,58 0,51 0,44 0,37 0,29 0,22 37. Sama, keldrikorruseta elamu, parema viimistlusega korterid 0,78 0,70 0,62 0,55 0,47 0,39 0,31 0,23 1. Elamute puhul, mille välisseina paksus on 64 cm, korrutatakse järjekorranumbrite 1…7 juures märgitud väärtushinnangute koefitsiendid teguriga 1,04. 2. Kui elamutes puudub veevarustus ja käimla on õues, korrutatakse järjekorranumbrite 8, 9, 13, 14, 19 ja 20 juures märgitud väärtushinnangute koefitsiendid teguriga 0,95. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 1. juuli 1993. a. määrusega nr. 198 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi 17. juuli 1990. a. otsusega «Privatiseerimisprotsessi korraldamise esmajärgulistest abinõudest» peatatud elamute ostu-müügitehingute lõpliku vormistamise kord 2. Ühe lepingupoole poolt tehingu osaliseks täitmiseks loetakse käesolevas korras ostja poolt müüjale lepinguhinnast vähemalt 50 protsendi tasumist enne 17. juulit 1990. a. 3. Käesoleva korra kohaselt elamu ostu-müügilepingu notariaalsel tõestamisel ei kasutata Vabariigi Valitsuse 1. juuli 1993. a. määrusega nr. 198 «Eluruumide erastamise korraldamise kohta» kinnitatud «Eluruumide erastamise korra» lisas 7 esitatud ostu-müügilepingu vormi. 4. Lepingu objektiks olev elamu peab olema registreeritud kohalikus tehnilise inventariseerimise büroos (hooneregistris). Seni registreerimata elamu kohta esitab müüja tehnilise inventariseerimise büroole (hooneregistrile) elamu omandiõiguse dokumendid ja vajalikud tehnilised andmed või tellimuse inventariseerimiseks. 5. Juhul kui ostu-müügitehingu müüja-pool on käesolevaks ajaks likvideeritud, reorganiseeritud või muul viisil oma tegevuse lõpetanud, on müüjaks tema õigusjärglane, selle puudumisel tema kõrgemalseisev organ või kohaliku omavalitsuse täitevorgan. 6. Peatatud ostu-müügitehingu vormistamiseks käesoleva korra kohaselt peavad lepingu sõlmimiseks kokkuleppe saavutanud pooled tõendama, millise hinna eest elamu ostus-müügis kokku lepiti. Seda võib tõendada riiklikus omanduses oleva ettevõtte või muu organisatsiooni juhi käskkirjaga konkreetsele isikule konkreetse elamu konkreetse hinnaga müümise kohta, müüdava elamu kohta koostatud hindamisaktiga või mõne muu dokumendiga. Käesolevas punktis nimetatud dokument peab olema välja antud või koostatud enne 17. juulit 1990. a. 7. Peatatud ostu-müügitehingu vormistamiseks käesoleva korra kohaselt peab ostja tõendama tema poolt lepinguhinna täielikku või osalist (vähemalt 50 protsenti lepinguhinnast) tasumist enne 17. juulit 1990. a. riiklikus omanduses oleva ettevõtte või muu organisatsiooni kviitungiga sissetulekuorderile või riigi omanduses oleva ettevõtte või muu organisatsiooni tõendiga lepinguhinna täieliku või osalise tasumise kohta, kus peab olema märgitud tasutud summa ja tasumise kuupäev. Nimetatud tõendile peavad alla kirjutama ettevõtte või muu organisatsiooni juht ja pea(vanem)raamatupidaja ning sellel peab olema ettevõtte või muu organisatsiooni pitser. 8. Kui enne 17. juulit 1990. a. oli tasutud lepinguhind osaliselt (vähemalt 50 protsenti), peab ostja tasuma lepinguhinna täielikult (100 protsenti), kusjuures tasumata osa kuulub tasumisele ümberarvestatuna rubladest kroonideks vahekorras 1:10. Lepinguhind tuleb ostja poolt riiklikus omanduses olevale ettevõttele või muule organisatsioonile täies ulatuses tasuda olenemata sellest, milliste õigusaktide alusel ostu-müügileping kavatseti sõlmida. 9. Käesoleva korra kohaselt ei vormistata elamu (selle osa) ostu-müügilepingut: Käesoleva korra kohaselt ei vormistata ostu-müügilepingut, kui kokkulepe ostu-müügilepingu sõlmimiseks oli elamu (selle osa) suhtes, mida kasutatakse üürilepingu alusel ja mille üürnik või temaga koos elav perekonnaliige ei ole ostja. Kui kokkulepe ostu-müügilepingu sõlmimiseks oli elamu (selle osa) suhtes, mida ostja kasutab üürilepingu alusel (on üürnik või tema perekonnaliige), sõlmitakse ostu-müügileping selle isikuga, kellega oli saavutatud kokkulepe ostu-müügilepingu sõlmimiseks (kellele oli otsustatud müüa konkreetne elamu või elamu osa), nõudmata üürniku ja temaga koos elavate täisealiste perekonnaliikmete ja samas elamus (elamu osas) elavate üürniku täisealiste endiste perekonnaliikmete omavahelise kokkuleppe olemasolu. Kui kokkulepe ostu-müügilepingu sõlmimiseks oli asustamata elamu (selle osa) suhtes, ei nõuta käesoleva korra kohaselt ostu-müügilepingu vormistamisel eluruumide erastamise seaduse § 5 lõike 1 punktis 3 ja §-s 9 kehtestatud nõuete järgimist. 10. Riigilõivu arvestatakse 10 protsenti lepinguhinnast. Kui riigilõiv lepingult oli varem tasutud ja sellest ei ole möödunud üle kolme aasta, siis riigilõivu teistkordset tasumist ei nõuta. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 1. juuli 1993. a. määrusega nr. 198 Eluruumide järelmaksuga ostmise kord 2. Riigile kuuluvate eluruumide ostmine järelmaksuga fikseeritakse ostja (õigustatud subjekt) ja müüja (kohustatud subjekt) vahel sõlmitavas ostu-müügilepingus ning järelmaksu kohustuses, millest tuleneb nõudeõigus õigustatud subjekti vastu. 3. Järelmaksu kohustus koostatakse käesoleva korra lisas ettenähtud vormi kohase eraldi dokumendina koos ostu-müügilepinguga kahes ühesuguses eksemplaris, millest üks jääb õigustatud subjekti, teine kohustatud subjekti kätte. 4. Järelmaksu kohustuste üle arvepidamise korraldamiseks määrab Rahandusministeerium registripidaja. Registripidaja avab ostja (õigustatud subjekt) kohta arvestuskaardi, millele hakatakse kandma andmeid järelmaksu tasumise kohta järelmaksu kohustuses ettenähtud tähtaegade lõikes. Registripidajal on pangakonto, kuhu laekuvad järelmaksuga tasutavad summad. 5. Ostja (õigustatud subjekt) kannab järelmaksuga tasutava summa registripidaja arveldusarvele maksekorraldusega, kus peavad olema märgitud ostja ees- ja perekonnanimi, ostetud eluruumi aadress ning järelmaksu kohustuse number, mille annab registripidaja. 6. Eluruumi ostmisel järelmaksuga tasuvad 30-aastased ja vanemad isikud järelmaksu 10 aasta ja alla 30-aastased isikud 20 aasta jooksul ostupäevast arvates. 7. Järelmaksu tasutakse 4 korda aastas võrdsetes osades iga jooksva kvartali viimaseks kuupäevaks. Kohustuses peab olema kirjas kvartalis tasumisele kuuluv summa. 8. Eluruumi ostmisel järelmaksuga rakendatakse laenuintressi, mille iga-aastase suuruse määrab Rahandusministeerium. 9. Järelmaksu mittetähtaegsel tasumisel rakendatakse sanktsioone, mis on kirjas järelmaksu kohustuses. Viivist maksab õigustatud subjekt vastavalt Rahandusministeeriumi poolt kehtestatud viivise aastaintressile viivisesummalt, jätkates samas intresside maksmist tagastamata põhisummalt. 10. 1993. aasta järelmaksu kohustuse intress on 17 protsenti ja viivise aastaintress on 34 protsenti. 11. Järelmaksu õigeaegseks ja kehtestatud määrades tasumise tagamiseks on õigustatud subjekt kohustatud tegema hüpoteegi ostetud eluruumi kohta. Hüpoteek kuulub järelmaksu kohustuse juurde. 12. Järelmaksu kohustuse täitmata jätmise korral on eluruumi järelmaksuga müünud kohustatud subjektil õigus nõuda omanikult eluruumi tagastamist, omaniku keeldumise korral aga eluruumi sundvõõrandamist kohtu korras koos ostja poolt sularahas tasutud eluruumi väärtuse osa väljamaksmisega Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras vastavalt eluruumide erastamise seaduse § 14 lõikele 2. 13. Järelmaksu kohustusega võtab õigustatud subjekt endale kohustuse tasuda ostetud eluruumi ja selle juurde kuuluva mõttelise osa elamust ning ostetud eluruumi juurde kuuluvate majapidamis-abihoonete eest järelmaksuga. 14. Igal järelmaksu kohustusel peab olema järjekorranumber ja kuupäev. Järelmaksu kohustus sõlmitakse kirjalikult ja sinna kantakse ostja ees- ja perekonnanimi ning ostetud eluruumi täielik aadress, ühtlasi märgitakse selles, millise kohaliku omavalitsuse territooriumil ostetud eluruum asub. Järelmaksu kohustuses peab olema märgitud ostu-müügilepingu alusel järelmaksu kohustusega tasumisele kuuluv summa. 15. Järelmaksu tingimustena peab kohustuses olema kirjas: 16. Järelmaksu kohustusele kirjutavad alla õigustatud subjekt ja kohustatud subjekti esindaja. 17. Kohalikel omavalitsustel on soovitav lähtuda munitsipaalomandusse kuuluvate eluruumide järelmaksuga ostmise korra kehtestamisel käesoleva korra sätetest. Lisa «Eluruumide järelmaksuga ostmise korra» juurde . . . . . . . . . . . . . . . . . . (kuupäev) JÄRELMAKSU KOHUSTUS nr. . . . . . Mina, . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ., (ees- ja perekonnanimi) olen ostnud järelmaksuga eluruumi ja selle juurde kuuluvad majapidamis-abihooned, mis asuvad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (aadress) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (kohaliku omavalitsuse nimi) territooriumil. Ostu-müügilepingu alusel kohustun tasuma järelmaksu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (summa sõnade ja numbritega) krooni ja järelmaksu jääksummale lisanduva iga-aastase intressi järgmistel tingimustel: Järelmaksu tasumise aeg on . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . aastat ja see toimub (sõnadega) kvartalite kaupa. Järelmaksu tasumise esimene tähtaeg on: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Järelmaksu tasumise viimane tähtaeg on: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ., seega kokku . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . kvartalit, kusjuures igas kvartalis tuleb tasuda . . . . . . krooni pluss intress, mis arvutatakse tagastamata võlasummalt. Järelmaksu tasumisega viivitamise korral kohustun maksma nõudeõigust omavale isikule viivist vastavalt Rahandusministeeriumi poolt kehtestatud viivise aastaintressile, jätkates samas vastavalt tagasimaksu graafikule intresside maksmist tagastamata põhisummalt. Järelmaksu summa õigeaegseks ja kehtestatud määrades tasumise tagamiseks on pandiks eelnimetatud, minule kuuluv kinnisasi, mille kohta kohustun tegema hüpoteegi, mis kuulub käesoleva järelmaksu kohustuse juurde. Nõudeõigust omav isik teatab ostjale (õigustatud subjekt) enne järelmaksu tasumise esimese tähtaja saabumist tähitud kirjaga järelmaksu tasumise koha ja arve numbri. Nimetatud andmete muutumisest teatab ta samuti eelnimetatud viisil. JÄRELMAKSU KOHUSTUSE TÄITMISE TÄHTAJAD Järelmaksu kohustuse algsumma . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (kuupäev) Tasumisaeg on . . . . . . . . . . . . . . . . . . kvartalit . . . . . . . . . . kvartalis . . . . . . . . .% Tasumise tähtaeg Tasutav algsumma % Protsendi maksu summa Summa tasuda Jääk- summa Tasumise kuupäev . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (õigustatud subjekti allkiri) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (kohustatud subjekti allkiri) Õiend Akti metaandmetesse lisatud avaldamise andmed, parandatud vorming, lisatud lisad.