Kultuuri- ja haridusminister — Riigikeelt mittevaldavale täiskasvanud elanikkonnale eesti keele õpetamise kohta — RTL, 1993, 16, 0

Vabariigi Valitsuse 2. juuli 1993. a. määruse nr. 204 "Riigikeelt mittevaldavatele täiskasvanud elanikele eesti keele õpetamise korra kohta" täitmiseks kultuuri- ja haridusminister määrab: 1. Riigikeele õpetamise eesmärgiks on riigikeelt mittevaldavatele elanikele eesti keele õpetamine tasemel, mis aitab kaasa nende kohanemisele eesti ühiskonnas ja võimaldab edukalt töötada, õppida tundma ja mõistma eesti kultuuri, ajalugu ning tavasid.

2. Linnades ja maakondades õpetatakse riigikeelt mittevaldavatele täiskasvanud elanikele eesti keelt ja korraldatakse eksameid linna- ning maavalitsuste poolt määratud riigikeele õppekeskustes, mis on Kultuuri- ja Haridusministeeriumis kinnitatud. Riigikeele õppekeskus määrab eesti keelt õppida sooviva isiku algse keeleoskuse taseme ja soovitab talle vastava kursuse või konsultatsioonid. Eesti keelt võivad õpetada ka teised koolitusasutused (koolitusega tegelevad aktsiaseltsid) ja tegevusluba omavad üksikõpetajad.

Avalikes üldhariduskoolides ja kutseõppeasutustes, rakenduslikes kõrgkoolides ja ülikoolides õpetatakse riigikeelt mittevaldavaid õpilasi ja üliõpilasi õppekavades ettenähtud mahus. Lõpetajad sooritavad tööalase keeleoskuse eksami haridusasutuses, kusjuures eksamikomisjoni koosseisu peab kuuluma vähemalt üks riiklik eksaminaator, kes on eksamikomisjoni esimees.

3. Linna- ja maavalitsused annavad eesti keelt õppida soovivatele isikutele igakülgset teavet kõigi keeleõppe võimaluste kohta oma halduspiirkonnas. Õppija võib valida enda jaoks sobivaima riigikeeleõppe vormi.

4. Kehtestada riigieelarvest finantseeritavate konsultatsiooni- ja õppegruppide suuruseks 10-14 inimest. Õpetajate tööd tasustatakse töötajate kategooriatele läbiviidavate õppuste jaoks kehtestatud tunnitasu alusel (kultuuri- ja haridusministri 16.02.1993.a. määruse nr. 2 lisa nr. 4).

5. Eelarve ja majandusanalüüsi osakonnal kanda naturalisatsiooni korras kodakondsuse taotlejatele konsultatsioonide korraldamiseks eraldatud vahendid üle linnadele ja maavalitsustele vastavalt Eesti Keelekeskuse ettepanekutele.

6. Eesti Keelekeskusel

1) korraldada eesti keele õpetajate ja riiklike eksaminaatorite täiendõpet ja metoodilist juhendamist;

2) täiendada ja viia kooskõlla rahvusvahelise keeleeksamite korraldamise praktikaga keeleõppija õppeprogrammid ja õppematerjalid;

3) töötada välja adaptsiooniks vajalikud eesti keele, kultuuri ja ajaloo tundmise nõuded ning esitada need 1. septembriks 1993.a. Kultuuri- ja Haridusministeeriumile kinnitamiseks;

4) korraldada 1. novembriks 1993.a. riigikeele eksaminaatorite ümberatesteerimine Kultuuri- ja Haridusministeeriumi kinnitatud komisjonis kooskõlas Kultuuri- ja Haridusministeeriumi poolt eksaminaatorile kehtestatud nõuetega;

5) esitada iga kvartali 1. kuupäevaks eelarve ja majandusanalüüsi osakonnale linnade- ja maavalitsuste koondandmed konsultatsioonirühmade finantseerimiseks;

6) kontrollida riigikeele õppekeskustes õppetöö ja eksamite korraldamist ning eesti keele õppeks ja konsultatsioonideks eraldatud riiklike vahendite sisulist kasutamist;

7) töötada välja ja esitada 1. septembriks Kultuuri- ja Haridusministeeriumile kinnitamiseks maakonna ja linna riigikeele õppekeskuste näidispõhimäärus;

8) esitada Keeleameti inspektuurile järelvalve võimaldamiseks iga töönädala lõpus järgmise nädala riigikeele eksamite korraldamise graafik;

9) koostada 1. detsembriks 1993 eksamiprotokollide alusel ühtne andmebaas riigikeeleeksami sooritanute kohta, üks kord kuus kopeerida andmebaas Riigi Keeleametile;

7. Kinnitada

1) riigikeele eksami läbiviimise kord (juurde lisatud),

2) riigikeele oskuse tunnistuse vormid (juurde lisatud).

Kultuuri- ja haridusminister

Paul-Eerik Rummo

Kooskõlastan

V. Veikat

Riigi Keeleameti peadirektori asetäitja

... 07.1993