Vabariigi Valitsus — Pärast tolli- ja piirikontrolli asuvas müügipunktis kauplemise korra kinnitamine — RT I, 1994, 39, 628

Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada juurdelisatud «Pärast tolli- ja piirikontrolli asuvas müügipunktis kauplemise kord». 2. Olemasolevad müügipunktid, mis asuvad tollikontrolli tsoonis ja kus tolli järelevalve all toimub kauplemine, viia 30. juuniks 1994. a. vastavusse käesoleva määrusega. Selle nõudmise mittetäitmise korral Tolliametil peatada kaupade toimetamine müügipunkti ja nimetatud müügipunktide valdajatel lõpetada kauplemine müügipunktides 1. juulist 1994. a. 3. Kehtestada käesolev määrus 1. juunist 1994. a. Minister peaministri ülesannetes Liia HÄNNI Rahandusminister Heiki KRANICH Riigisekretär Ülo KAEVATS Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 27. mai 1994. a. määrusega nr. 189 Pärast tolli- ja piirikontrolli asuvas müügipunktis kauplemise kord I. Üldsätted 1. Käesolevas korras kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) müügipiirkond – Eestist lahkumisel pärast ja Eestisse saabumisel enne tolli- ja piiriformaalsuste sooritamist reisijate liikluseks avatud rahvusvahelises lennujaamas tollikontrolli tsoonis (edaspidi müügitsoon) või Eestis registreeritud reisijateveoks ettenähtud regulaarseid rahvusvahelisi reise teostava vee- või õhusõiduki pardal (edaspidi parras) paiknev ala, kus kauplemine toimub käesolevas korras sätestatud tingimustel; 2) müügipunkt – müügipiirkonnas asuv kauplus, kiosk, restoran, baar või kohvik; 3) tarbevaru – vee- või õhusõiduki pardal paiknev müüdud või müümata kaup reisijate ja meeskonnaliikmete tarbeks ning vee- või õhusõiduki ekspluateerimiseks ja hooldamiseks vajalik kaup, mis on pardal kas välisriigist saabumisel või võetakse pardale Eesti tolliterritooriumil viibimise ajal; 4) kaasavõetav varu – kaup, mis on vee- või õhusõiduki pardal Eesti tolliterritooriumile saabumisel või võetakse pardale vee- või õhusõiduki viibimise ajal Eesti tolliterritooriumil ja mis on ette nähtud müümiseks reisijatele ja meeskonnaliikmetele eeldusel, et see kaup võetakse maale kaasa; 5) kaup – üle tollipiiri toimetatav või toimetatud vara. 2. Müügipunkte võib avada ainult reisijate liikluseks avatud rahvusvahelistes lennujaamades ja Eestis registreeritud reisijateveoks ettenähtud regulaarseid rahvusvahelisi reise teostavate vee- või õhusõidukite pardal. Mujal müügipiirkondi ei asutata. Kauplemine müügipiirkonnas toimub tolli järelevalve all. 3. Müügitsoonis asuvas müügipunktis on lubatud müüa kaupa Eestit läbivatele transiitreisijatele, Eestist lahkuvatele tolli- ja piirikontrolli läbinud reisijatele ning Eestisse saabuvatele tolli- ja piirikontrolli mitteläbinud reisijatele. Pardal paiknevas müügipunktis on lubatud müüa kaupa nii Eestisse saabuvatele kui ka Eestist lahkuvatele reisijatele. Vee- või õhusõiduki meeskonnaliikmetele on lubatud müüa kaupa vastavalt vee- või õhusõiduki valdaja poolt kehtestatud korrale ja normidele. 4. Müügipunktis on lubatud müüa kaupa, mille väljavedu Eesti tolliterritooriumilt (edaspidi tolliterritoorium) ei ole keelatud. Müügipunktis on keelatud müüa tarbevaru, mis on ette nähtud vee- või õhusõiduki ekspluateerimiseks ja hoolduseks. 5. Müügipunktis realiseeritav kaup loetakse ekspordituks ja sellele laienevad kõik soodustused, mida rakendatakse tavalises korras eksporditud kaubale. 6. Kauba müük müügipunktis toimub ainult Eesti kroonides. 7. Müügipunktis on lubatud kaubelda ainult Eestis registreeritud ettevõttel. 8. Kauplemise alustamiseks või jätkamiseks müügipiirkonnas väljastab Tolliamet loa, mille eest tuleb luba taotleval ettevõttel maksta müügipunktitasu ühe müügipunkti eest 2000 krooni kuus. Tolliamet kannab nimetatud summad riigieelarvesse. II. Müügipunktile esitatavad tingimused 9. Müügitsoonis paikneva hoone või territooriumi valdaja ja vee- või õhusõiduki valdaja (mõlemad edaspidi valdaja) määravad kooskõlastatult Tolliameti ja Piirivalveametiga kindlaks müügipunkti asukoha. 10. Müügitsoon peab vastama järgmistele tingimustele: 1) peab olema hoone või territooriumi muust osast eraldatud statsionaarsete vaheseintega; 2) uksed peavad olema lukustatavad ja võimaldama tollitõkendite paigaldamist. 11. Valdaja määrab Tolliameti ja Piirivalveametiga kooskõlastatult kindlaks: 1) sisse- ja väljapääsude paiknemise müügipiirkonnas; 2) kauba, reisijate, müügipunkti personali ja oma personali müügipiirkonda saabumise ja sealt lahkumise korra; 3) kaubanduspindade ja nende abiruumide eraldamise. Käesoleva punkti alapunktis 2 nimetatud korrast kinnipidamise tagab valdaja. 12. Tolliametil ja Piirivalveametil on õigus kooskõlastamisel nõuda selgitavaid dokumente, materjale, skeeme ja jooniseid. Kõik kooskõlastused vormistatakse kirjalikult vähemalt kolmes eksemplaris, millest üks eksemplar jääb Tolliametile ja üks Piirivalveametile. 13. Müügipunkti avamist taotlev ettevõte esitab Tolliametile valdajaga kooskõlastatud sellekohase taotluse, mis peab sisaldama: 1) ettevõtte postiaadressi ja pangarekvisiidid; 2) müügipunkti nimetuse ja paiknemise skeemi; 3) müügipunktis realiseeritavate kaupade nomenklatuuri Eesti kaupade nomenklatuuri kaubagrupi täpsusega; 4) kontaktisikute nimed, ametikohad ja telefonid. Taotlusele lisatakse: ettevõtte registreerimistunnistus ja asutamisdokumentide notariaalselt tõestatud koopiad; Maksuameti õiend maksuvõlgnevuse puudumise kohta; vastavate riiklike tegevuslitsentside ja valla- või linnavalitsuse poolt antud kauplemislubade koopiad; müügipunkti töökorralduse eeskirjad. 14. Kui käesoleva korra punktides 11–13 ettenähtud dokumendid vastavad Tolliameti ja Piirivalveameti poolt esitatud nõuetele ning tolliseaduse mõistes tollivõlga ei ole, annab Tolliamet ettevõttele tähtajalise loa kauplemiseks konkreetses müügipiirkonnas. Esmase loa kehtivusaeg on kuni 12 kuud ja korduvloal kuni 24 kuud loa väljastamise kuupäevast arvates. 15. Müügipunktis kauplev ettevõte (edaspidi ettevõte) esitab Tolliametile kauplemisloa pikendamise taotluse hiljemalt 30 kalendripäeva enne loa kehtivusaja lõppemist. Kui ettevõte nimetatud taotlust ei esita, lõpetatakse kauba suunamine müügipunkti ja selle müük seal ning müügipunktis paiknev kaup allutatakse kauba sisseveol kohaldatavale järgmisele tolliprotseduurile. III. Kauba tollivormistus 16. Tolliterritooriumilt müügipunkti toimetatav kaup loetakse ekspordituks ja selle kohta vormistatakse ekspordi kaubadeklaratsioon. Tolliterritooriumile tagasitoimetatud kauba tollivormistus toimub vastavalt kehtivatele tollieeskirjadele. 17. Tolliameti loal ja tolli järelevalve all võib kaupa toimetada ühest müügipunktist teise kooskõlas tollieeskirjadega. 18. Pardal paiknev tarbevaru on impordi- ja ekspordimaksudest vabastatud tingimusel, et see jääb pardale. Kaasavõetavat varu, mis on müügipunktist müüdud või tasuta üle antud käesoleva korra punktis 3 nimetatud füüsilistele isikutele ning mis ei jää pardale, käsitletakse tollipiiri ületamisel vastavalt füüsilise isiku tollieeskirjadele. 19. Kauba müümisel müügitsoonis paiknevast müügipunktist tuleb kassaaparaadis fikseerida: 1) reisija pardakaardi number; 2) müüdud kauba kood või nimetus; 3) kaubakogus; 4) müügihind. Pardal paiknevates müügipunktides ning müügitsoonis asuvates restoranides, baarides ja kohvikutes ei nõuta reisijalt kauba ostmisel pardakaarti. 20. Tollil on õigus paigaldada tollitõkendeid järgmistel juhtudel: 1) tollikontrolli teostamisel; 2) müügipunkti töös esinevate puuduste avastamisel kuni nende kõrvaldamiseni. 21. Toll kontrollib: 1) kaubakoguste ja nomenklatuuri vastavust saatedokumentides esitatule tollikontrolli alla võtmisel ja tollikontrolli alt vabastamisel; 2) valikuliselt ettevõtte vastutava töötaja juuresolekul müügipunktis olevaid kaubakoguseid ja nende vastavust tollidokumentidele; 3) paigaldatud tollitõkendite korrasolekut; 4) käesolevas korras sätestatud tingimustest kinnipidamist. 22. Müügipunktis avastatud puuduste likvideerimiseks on Tolliametil õigus ajutiselt sulgeda müügipunkt kuni 10 kalendripäevaks. Kui selle aja vältel ei ole nimetatud puudused kõrvaldatud, võib Tolliamet tühistada ettevõttele antud kauplemisloa. IV. Müügipunktis kauplemise eeskirjad 23. Tolliameti poolt vastavalt käesoleva korra punktile 14 antud kauplemisluba on aluseks valdaja ja ettevõtte vahel sõlmitavale lepingule, mis kooskõlastatakse kirjalikult Tolliametiga. Tolliametil on õigus esitada lisanõudmisi müügipunkti töökorralduse kohta müügipiirkonda toimetatud kauba säilimise tagamiseks. 24. Pardal paiknevas müügipunktis lõpetatakse kauba müük vee- või õhusõiduki Eestisse saabumisel enne tollipiiri ületamist ja müügipunkt peab olema suletud enne tollivormistuse algust. Vee- või õhusõiduki Eestist lahkumisel avatakse müügipunkt ja alustatakse kauba müüki pärast tollipiiri ületamist. Huvireisil oleva veesõiduki pardal paiknev müügipunkt võib olla avatud kogu veesõiduki tolliterritooriumil viibimise aja vältel. 25. Müügipunkti vaateaknal või uksel peab olema nähtaval kohal vähemalt eestikeelne teave müügipunktis kaupleva ettevõtte nimetuse, müügipunkti nimetuse ja lahtiolekuajaga. Valdaja poolt kinnitatud müügipunkti lahtiolekuaeg sätestatakse käesoleva korra punktis 13 nimetatud müügipunkti töökorralduse eeskirjades. 26. Müügipunktis tuleb panna nähtavale kohale välja valla- või linnavalitsuse poolt ettevõttele antud kauplemisloa ärakiri. 27. Müügipunkti töötajatel on õigus müügipunkti kaasa võtta ainult neid isiklikke esemeid, mis on neile tööl vajalikud. 28. Müügipunkti raamatupidamisarvestuse aluseks on Eesti kroon kas sularahas või sularahata arvelduse vormis. Müügipunkti hindade aluseks on Eesti kroon teiste riikide valuutade suhtes Eesti Panga poolt kehtestatud valuutakursi alusel. 29. Ettevõte on kohustatud pidama müügipunkti tegevuse kohta eraldi raamatupidamisarvestust, esitama kehtestatud nõuetele vastavas mahus ja vormis aruandeid ning registriandmeid, mis väljendavad selgelt ja täpselt tehingute sisu ja omaniku vara seisundit. Müügipunkti tööd ja raamatupidamisarvestust kontrollivad selleks volitatud isikud oma pädevuse piires. 30. Ettevõte on kohustatud informeerima Tarbijakaitseametit, Tolliametit ja Piirivalveametit müügipunktis korraldatavast inventuurist vähemalt viis kalendripäeva ette. Tarbijakaitseameti ja Tolliameti töötajatel on õigus viibida inventuuri tegemise juures. 31. Inventuuri ajal avastatud kauba puudujäägi kohta koostatakse akt. Peale selle vormistatakse kauba puudujäägile impordi kaubadeklaratsioon viie kalendripäeva jooksul akti koostamise päevast arvates. Kõik ettenähtud impordimaksud tasub ettevõte. 32. Käesoleva korraga reguleerimata juhtudel tuleb müügipunkti tegevuses juhinduda kauplemist reguleerivatest muudest õigusaktidest. 33. Käesoleva korra sätete rikkumisel kohaldatakse süüdlasele olenevalt asjaoludest distsiplinaar-, haldus- või kriminaalvastutust.