Vabariigi Valitsus — Täitevametnike teenistusmäärustiku kinnitamine — RT I, 1994, 41, 661

(õ) 30.10.2008 23:30 Lähtudes täitemenetluse seadustiku (RT I 1993, 49, 693) paragrahvi 14 lõikest 2 Vabariigi Valitsus määrab: Kinnitada «Täitevametnike teenistusmäärustik» (juurde lisatud). Peaminister Mart LAAR Minister justiitsministri ülesannetes Liia HÄNNI Riigisekretär Ülo KAEVATS Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 24. mai 1994. a. määrusega nr. 186 Täitevametnike teenistusmäärustik I. ÜLDSÄTTED 1. Täitevametnike teenistusmäärustikuga sätestatakse Täitevameti ning tema halduses olevates asutustes töötavate täitevametnike teenistuse kord ning nende õigused ja kohustused. 2. Täitevametnik on riigiteenistuja, kes täidab Täitevametile täitemenetluse seadustikuga pandud ülesandeid ning esindab oma pädevuse piires riigivõimu. 3. Täitevametnikud jagunevad nooremateks, vanemateks, juhtivateks ja kõrgemateks ametnikeks. Nende ametinimetuste loetelu on lisatud käesoleva määrustiku juurde. 4. Täitevametnike ametikohad komplekteeritakse, arvestades ametijuhenditega kehtestatud kutseoskusnõudeid. 5. Täitevteenistusse võetakse täisealisi, füüsiliselt ja vaimselt terveid Eesti kodanikke. 6. Isikud, kes soovivad astuda täitevteenistusse, läbivad tervisliku seisundi kindlaksmääramiseks arstliku kontrolli. 7. Täitevteenistusse ei võeta isikuid, kes on karistatud tahtlike kuritegude eest või on kandnud vabadusekaotust ettevaatamatute kuritegude eest (olenemata karistatuse kustumisest). 8. Täitevametnik võetakse täitevteenistusse määramata ajaks või määratud ajaks. Täitevametnikud on teenistuses kuni 50-aastaseks saamiseni. Teenistuse huvides on Täitevameti peadirektoril õigus pikendada täitevametniku teenistusaega viimase nõusolekul kuni tema 65-aastaseks saamiseni juhul, kui ta oma tervisliku seisundi, kutseoskuste ja isikuomaduste poolest on kõlblik teenistuse jätkamiseks. 9. Täitevametnik peab teenistusse astudes andma ametivande, mille tekst on järgmine: «Mina, (ees- ja perekonnanimi), astudes Täitevameti teenistusse täitevametnikuna, tõotan kõrvalekaldumatult täita Eesti seadusi, ausalt ja kohusetruult täita oma ametikohustusi ja juhtide teenistusalaseid korraldusi ning kasutada seadusega minule antud võimu oma pädevuse piires õiglaselt ja erapooletult, hoidma teenistussaladust ning tegutsema nii teenistuses kui ka eraelus täitevteenistuse mainet kahjustamata». 10. Täitevametnik, kes ei ole Eesti kodanik, peab andma ka lojaalsusvande, mille tekst on järgmine: «Mina, (ees- ja perekonnanimi), olen ja tõotan olla ka edaspidi lojaalne Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule riigikorrale». 11. Teenistusülesannete täitmisel ei tohi täitevametnik lasta ennast mõjutada erakondlike ega grupihuvide esindajatel ning osa võtta tegevusest, mis on vastuolus täitevametniku ametivandega. 12. Täitevametnikul on lubatud töötada kohakaasluse korras Täitevameti peadirektori või allasutuse direktori loal. Täitevametnik ei tohi osaleda ettevõtluses tulundusettevõtte asutajaliikmena ega kuuluda tulundusettevõtte juhtorganitesse. 13. Täitevametniku tervisliku seisundi, isiku- ja kõlbeliste omaduste ning kutsesobivuse selgitamiseks võib ette näha kuni 4-kuuse katseaja. 14. Täitevametnik kannab teenistusülesannete täitmisel ametiriietust. 15. Täitevametnikul on õigus teenistusülesannete täitmisel kanda ja kasutada seaduses ettenähtud korras tulirelva ning erivahendeid. 16. Täitevametnike käesoleva määrustikuga sätestamata teenistuskäik reguleeritakse tööseadustega. 17. Täitevameti ja tema allasutuste nende töötajate töösuhted, kes ei ole täitevametnikud, reguleeritakse tööseadustega. II. TÄITEVAMETNIKE AMETISSE MÄÄRAMINE JA ÜLEVIIMINE TEISELE AMETIKOHALE 18. Täitevameti peadirektori nimetab ametisse justiitsminister. Täitevameti peadirektori asetäitjad määrab ametisse peadirektor kooskõlastatult justiitsministriga. 19. Kinnipidamiskohtade ja täitevbüroode direktorid määrab ametisse Täitevameti peadirektor. 20. Muud täitevametnikud määratakse ametisse ja vabastatakse ametist Täitevameti peadirektori poolt kehtestatud korras. 21. Täitevametniku võib üle viia kõrgemale või võrdsele ametikohale: 1) kõrgemale ametikohale – seoses edutamisega; 2) võrdsele ametikohale – teenistuse huvides, arvestades tema isikuomadusi, tervislikku seisundit ja kutseoskusi teisel ametikohal töötamiseks. 22. Täitevametniku võib üle viia madalamale ametikohale: 1) omal soovil; 2) seoses ametikoha koondamisega; 3) kui ta ei vasta oma ametikohale või tehtavale tööle tervise või ebapiisava tööoskuse, sealhulgas ebapiisava keele- või suhtlemisoskuse tõttu; 4) kui temalt on seadusega kehtestatud korras ära võetud ametikohal töötamiseks vajalik dokument või eriõigus; 5) Täitevameti või selle halduses oleva asutuse reorganiseerimise või likvideerimise korral, kui puudub võimalus kasutada teda võrdsel ametikohal. 23. Teisele ametikohale üleviimiseks on vaja täitevametniku nõusolekut. 24. Õigus täitevametnik teisele ametikohale üle viia on tema ametisse määranud ametiisikul ja Täitevameti peadirektoril. Kui täitevametniku üleviimisega kaasneb üleviimine ühest asutusest teise, on vaja selle asutuse direktori nõusolekut, kelle alluvusse täitevametnik üle viiakse. 25. Teisele ametikohale üleviimise korral võimaldatakse täitevametnikule täiendkoolitust riigi kulul. 26. Seoses koondamise või reorganiseerimisega madalamale ametikohale üleviidud täitevametnikul, kes kutseoskustelt vastab kõrgemale ametikohale, on eelisõigus edutamiseks juhul, kui sellele ametikohale ei pretendeeri paremate kutseoskustega isik. 27. Täitevameti peadirektori või asutuse direktori äranägemisel võib täitevametniku erandkorras arvata kuni neljaks kuuks kaadrireservi, säilitades talle senise töötasu. Reservi arvatud täitevametnik on kohustatud täitma tööülesandeid vastavalt teda reservi arvanud ametiisiku korraldustele. III. TEENISTUSTINGIMUSED 28. Täitevametnike palgad määrab Täitevameti peadirektor või asutuse direktor, lähtudes kehtivast palgaastmestikust ning täitevametniku ametikohast, kutseoskustest ja töötulemustest. 29. Täitevametnike tööaja üldnorm on 8 tundi päevas (40 tundi nädalas). Neil on viiepäevane töönädal ning puhkepäevad on laupäev ja pühapäev. 30. Kui teenistusolud ei võimalda järgida tööaja üldnormi, on lubatud kehtestada tööaja summeeritud arvestus. Sel juhul ei tohi tööaja kestus kvartalis ületada üldnormiga samaks ajavahemikuks ettenähtud töötundide arvu. 31. Tööaja summeeritud arvestuse korral võib rakendada tööaja üldnormiga ettenähtud tööaja kestusest erinevat tööpäeva või –vahetuse kestust, kuid see ei või ületada 12 tundi. 32. Täitevameti peadirektor võib kehtestada Täitevameti ja selle halduses olevate asutuste ööpäevaringselt töötavatele teenistustele vahetuse kestuseks kuni 24 tundi. 33. Vaheaeg puhkamiseks ja einetamiseks antakse tavaliselt pärast 5-tunnist töötamist. 24-tunnise vahetuse korral tuleb töötajale võimaldada kokku 6 tundi einetamiseks ja puhkamiseks. Vahetustevahelise puhkeaja kestus ei või olla alla 12 tunni. 34. Tööaja (vahetuse) algus ja lõpp määratakse kindlaks sisekorraeeskirjade ning vahetusgraafikutega vastavalt seadustele ja käesolevale määrustikule. 35. Vahetusgraafikujärgne töö öösel ja üldistel puhkepäevadel võrdsustatakse päevasega ja selle eest tasutakse samadel alustel. 36. Ületunnitööks loetakse töötamine üle kehtestatud tööajanormi. Vahetusgraafikute alusel töötavate täitevametnike puhul arvestatakse ületunnitööks ka töötamine väljaspool vahetusgraafikus ettenähtud aega. Ületunnitöö on täitevteenistuses üldjuhul keelatud. 37. Ületunnitööd võib kohaldada ainult järgmistel juhtudel: 1) massiliste korratuste, samuti loodusõnnetuse, tulekahju, epideemia, õnnetusjuhtumi, avarii ja katastroofi või muu erakorralise sündmuse ärahoidmiseks kinnipidamiskohtades, sellise sündmuse puhul või tagajärgede kõrvaldamiseks; 2) teenistusülesannete täitmisel, mida ei ole võimalik lõpetada kehtestatud tööajanormi piires või edasilükkamatu või ettenägematu teenistusülesande täitmisel, kui töö lõpetamine või katkestamine on vastuolus täitevteenistuse ülesannetega; 3) vahetustöötaja ilmumata jäämise korral, kui teenistuses ei tohi olla vaheaega; nendel juhtudel on asutuse juhtkond kohustatud viivitamata võtma meetmeid vahetustöötaja asendamiseks teise täitevametnikuga. 38. Ületunnitöö vormistatakse Täitevameti peadirektori või allasutuse direktori kirjaliku korraldusega. 39. Ületunnitöö arvestust peetakse iga täitevametniku kohta eraldi. 40. Täitevametnik on käesoleva määrustiku punktis 37 nimetatud juhtudel kohustatud täitma Täitevameti peadirektori või asutuse direktori korraldusi ületunnitöö tegemiseks. 41. Täitevametniku ületunnitöö piirnorm on 200 tundi kalendriaastas. 42. Ületunnitöö eest makstakse lisatasu täitevametniku tunnipalga poolteisekordses ulatuses. Ületunnitöö kompenseerimine vaba aja andmisega on keelatud. 43. Täitevametniku võib puhkepäeval või riiklikul pühal tööle rakendada ainult käesoleva määrustiku punktis 37 loetletud juhtudel. See säte kehtib vahetusgraafiku alusel töötava täitevametniku kohta. 44. Täitevametniku (v.a. vahetusgraafiku alusel töötav täitevametnik) töölerakendamine puhkepäevadel ja riigipühadel vormistatakse Täitevameti peadirektori või asutuse direktori kirjaliku korraldusega. 45. Töötamine puhkepäevadel või riigipühadel kompenseeritakse täitevametniku valikul vabade päevade andmisega kahe järgneva nädala jooksul või tasutakse selle eest täitevametniku tunnipalga kahekordses ulatuses. Vahetusgraafiku alusel töötavale ametnikule tasutakse riigipühadel töötamise eest tunnipalga kahekordses ulatuses. 46. Öösel töötamise eest tasutakse täitevametnikule (v.a. vahetusgraafiku alusel töötav täitevametnik) samadel alustel nagu puhkepäevadel töötatud ületundide eest. 47. Erandkorras võib Täitevameti peadirektori või asutuse direktori otsusega kehtestada lisaks üldisele tööaja kestusele valveaja. Asutuse direktoril peab selleks olema Täitevameti peadirektori kirjalik nõusolek. 48. Valveajal peab täitevametnik olema Täitevameti või asutuse juhtkonnale kokkulepitud kohas kättesaadav ettenägematute või edasilükkamatute tööülesannete täitmiseks. 49. Valveaega ei arvata tööaja hulka ning selle eest makstakse lisatasu tööpäevadel 25% ning puhkepäevadel ja riiklikul pühal 50% tunnipalgast iga valves oldud tunni eest. 50. Täitevametniku valve ajal tööülesannete täitmisele väljakutsumisel loetakse kogu valveaeg ületunnitööks. IV. TEENISTUSDISTSIPLIIN 51. Teenistusdistsipliin on täitevametniku kohustuslik allumine käesoleva määrustiku ja muude õigusaktidega kehtestatud teenistuskorrale. 52. Täitevametnik on kohustatud teenistusülesannete täitmisel järgima seadust ning hoidma teenistussaladust. 53. Teenistusülesannete järgi jagunevad täitevametnikud juhtideks ja alluvateks. 54. Juhid on täitevametnikud, kes on määratud alaliselt või ajutiselt juhtima teiste täitevametnike tegevust ja kandma selle eest seaduses ettenähtud vastutust. 55. Juhi seaduslik käsk, nii suuline kui ka kirjalik, peab olema antud arusaadavas vormis ja täpses sõnastuses ning see tuleb täita täpselt ja õigeaegselt. Seaduse või muu õigusaktiga vastuolus oleva käsu saamise korral juhindub täitevametnik seadusest või muust õigusaktist. Sellise käsu saamisest ja oma järgnevast tegevusest kannab täitevametnik ette käsu andnud juhi suhtes kõrgemalseisvale juhile. 56. Täitevteenistuses on juht kohustatud austama alluvate eneseväärikust. Suhtlemisel juhiga peavad alluvad käituma lugupidavalt. Täitevametnike omavaheline suhtlemine peab olema korrektne, viisakas ja familiaarsuseta. Suhtlemisel kolmandate isikute juuresolekul kasutavad täitevametnikud ametinimetusi. 57. Täitevametnik on kohustatud teatama Täitevameti peadirektorile või asutuse direktorile enda karistamisest halduskorras (v.a. juhud, kui ei koostata haldusõiguserikkumise protokolli) või kriminaalvastutusele võtmisest. 58. Kui täitevametnik on tahtlikult või ettevaatamatult rikkunud teenistusdistsipliini või pannud toime täitevteenistust diskrediteeriva teo, kohaldatakse tema suhtes distsiplinaarkaristust, arvestades üleastumise toimepanemise asjaolusid, selle raskust ja süüdlase eelnevat käitumist. 59. Distsiplinaarkaristused on järgmised: – märkus; – noomitus; – vali noomitus; – rahatrahv mitte üle täitevametniku kümnekordse keskmise päevapalga; – täitevametniku teenetemärgi kandmise õiguse äravõtmine; – täitevteenistusest vabastamine. 60. Distsiplinaarkaristus on kustunud, kui täitevametnikule ei ole ühe aasta jooksul karistuse määramise päevast arvates määratud uut distsiplinaarkaristust. 61. Täitevametnik võetakse distsiplinaarvastutusele korras, mis on sätestatud töötajate distsiplinaarvastutuse seadusega. 62. Teenistuskohustuste eeskujuliku täitmise ning teenistusalaste edusammude eest kohaldatakse täitevametnike suhtes järgmisi ergutusi: – tänu avaldamine; – autasustamine tänukirjaga; – autasustamine raha või hinnalise esemega; – autasustamine täitevteenistuse teenetemärgiga. 63. Ergutusena võib kohaldada ka distsiplinaarkaristuse ennetähtaegset kustutamist. 64. Ergutusi ja distsiplinaarkaristusi määrab täitevametniku ametisse nimetanud juht oma käskkirjaga. Justiitsminister ja Täitevameti peadirektor võivad kohaldada oma käskkirjaga ergutusi ja distsiplinaarkaristusi kõigi neile alluvate täitevametnike suhtes. 65. Eriti väljapaistvate teenete eest võidakse täitevametnik esitada autasustamiseks riikliku autasuga. V. PUHKUSED JA MUUD SOTSIAALSED TAGATISED 66. Täitevametnikele antakse igal aastal korralist puhkust nende teenistusstaaži arvestades järgmiselt: 35 kalendripäeva – kuni 5-aastase staaži korral; 40 kalendripäeva – 5- kuni 10-aastase staaži korral; 45 kalendripäeva – 10- kuni 15-aastase staaži korral; 50 kalendripäeva – 15- kuni 25-aastase staaži korral; 56 kalendripäeva – üle 25-aastase staaži korral. 67. Täitevametnikul, kellel on vähemalt viis aastat teenistusstaaži politseist (miilitsast), piiriteenistusest, päästeteenistusest või kaitsejõududest või kes on töötanud vähemalt viis aastat kohtunikuna, prokurörina, uurijana, täiturina või mõnel muul täitemenetluses vajalikul erialal, arvatakse see puhkuse kestuse määramisel täitevametniku teenistusstaaži hulka. 68. Poolte kokkuleppel võib puhkust anda osade kaupa; puhkuse ühe katkematu osa kestus peab olema vähemalt 14 kalendripäeva. 69. Puhkuse asendamine rahalise kompensatsiooniga ei ole lubatud, välja arvatud juhul, kui täitevametnik vabastatakse teenistusest. 70. Kalendriaasta puhkusegraafiku kehtestavad Täitevameti peadirektor ja asutuste direktorid, lähtudes teenistushuvidest ning arvestades täitevametnike soove. 71. Täitevametniku puhkuse võib katkestada ja ta puhkuselt tagasi kutsuda üldjuhul täitevametniku nõusolekul, kuid mitte rohkem kui kahel korral puhkuse vältel. 72. Käesoleva määrustiku punkti 37 alapunktis 1 loetletud juhtudel võib Täitevameti peadirektor või asutuse direktor kutsuda täitevametniku puhkuselt tagasi tema nõusolekuta. 73. Kasutamata jäänud puhkus antakse kohe pärast puhkuselt tagasikutsumise aluse äralangemist. Poolte kokkuleppel võidakse kasutamata jäänud puhkus anda samal tööaastal mõnel muul ajal või järgmisel tööaastal. 74. Täitevameti peadirektori või asutuse direktori otsusega võidakse täitevametnikule maksta kuni ühe kuu ametipalga ulatuses toetust tervise parandamiseks puhkusele minnes või puhkuselt tulles ning sama suurt jõulutoetust, samuti muid toetusi, lisatasusid ja preemiaid, kui selleks jätkub raha. 75. Täitevameti peadirektor või allasutuse direktor võib anda täitevametnikule mõjuvatel põhjustel lühiajalist lisapuhkust kuni 10 kalendripäeva tööaasta jooksul, säilitades talle selleks ajaks töötasu. Seda puhkust ei arvata põhipuhkuse hulka. 76. Peale eespool nimetatud põhi- ja lisapuhkuse antakse täitevametnikule vanemapuhkust ja palgata puhkust vastavalt puhkuseseadusele, muudele seadustele ja haldusaktidele. 77. Arstiabi antakse täitevametnikule Täitevameti ja tema halduses olevate asutuste ning haigekassade vahel sõlmitud lepingute alusel. Ravikindlustushüvitust makstakse üldistel alustel. Võimaluse korral annavad täitevametnikele arstiabi Täitevameti haldusalasse kuuluvad meditsiiniteenistused. 78. Kui täitevametnik on haiguse tõttu teenistusest puudunud üle 4 kuu järjest või üle 5 kuu kalendriaasta jooksul, võidakse ta suunata arstlikku komisjoni tervisliku seisundi ja kutsesobivuse kontrollimiseks. 79. Kui täitevametnik on invaliidistunud teenistusülesannete täitmisel ning see on toonud kaasa töövõime täieliku kaotuse, maksab riik täitevametnikule ühekordset toetust 5 aastapalga ulatuses ja töövõime osalise kaotuse korral 1 aastapalga ulatuses. 80. Teenistuskohustuste täitmisel hukkunud täitevametniku matused korraldatakse riigi kulul. Tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetele või omastele maksab riik ühekordset toetust 10 aastapalga ulatuses. 81. Teenistustegevuse tõttu täitevametnikule või tema perekonnaliikmele tekkinud materiaalse kahju (sh. töövõime ajutisest või alalisest kaotusest tulenev kahju), samuti vara rikkumisest või hävitamisest tuleneva kahju hüvitab riik. Kahjutasu nõutakse süüdiolevalt isikult sisse regressi korras. 82. Kaitsejõudude tegevteenistusse ja õppekogunemistele täitevametnikke ei kutsuta. 83. Täitevametnik saab riigi kulul erihariduse. Täitevameti peadirektori otsuse alusel võidakse statsionaarselt õppima suunatud täitevametnikule õppimise ajaks säilitada ametipalk viimase ametikoha järgi, kui teda ei võeta riiklikule ülalpidamisele. Täitevametnike ettevalmistamist, ümberõpet ja täienduskursusi võib korraldada ka välisriikide õppeasutustes või kinnipidamisasutuste juures. 84. Kui täitevteenistuses vähem kui 3 aastat teeninud täitevametnik vabastatakse täitevteenistusest käesoleva määrustiku punkti 90 alapunktides 11, 12 või 13 ettenähtud alustel, nõutakse temalt sisse väljaõppekulutused. 85. Täitevametnik saab tasuta ametiriietuse või makstakse talle selle eest rahalist kompensatsiooni vastavalt kehtivale korrale. 86. Kui täitevametnik vabastatakse täitevteenistusest käesoleva määrustiku punkti 90 alapunktides 11, 12 või 13 ettenähtud alustel, nõutakse temalt sisse ametiriietuse jääkväärtus vastavalt kehtivale korrale. 87. Täitevametnikel on õigus ühineda ameti- ja kutseühingutesse. Täitevametnike ametiühingul ei ole streikide ega tööseisakute korraldamise õigust. 88. Täitevametnikul on õigus pensionile väljateenitud aastate pensionide seaduse alusel. 89. Kinnipidamiskohas töötavale täitevametnikule antakse vajaduse korral tööandja eluruum. VI. TÄITEVTEENISTUSEST VABASTAMINE 90. Täitevametnik vabastatakse teenistusest: 1) täitevametniku enda algatusel, kui sellest on teda ametisse nimetanud juhile teatatud vähemalt üks kuu ette, või poolte kokkuleppel ka sellest tähtajast varem; 2) määratud ajaks tööle võtmise korral, kui on saabunud töö lõppemise tähtaeg; 3) kui täitevametnik on teenistusse võetud seaduse või käesoleva määrustiku nõudeid eirates ja selle on põhjustanud täitevametnik ise kas enda kohta valeandmete esitamise või mõne muu tegevusega; 4) katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu; 5) Täitevameti või asutuse likvideerimise korral; 6) täitevametniku ametikoha koondamise tõttu, kui puudub võimalus kasutada teda täitevteenistuses muul ametikohal; 7) vähese tööoskuse tõttu (sh. ebapiisav keele- või suhtlemisoskus), kui puudub võimalus kasutada teda täitevteenistuses muul ametikohal; 8) kui tema tervislik seisund ei vasta ametikoha nõuetele ning puudub võimalus kasutada teda täitevteenistuses muul ametikohal; 9) kui ta on haiguse tõttu teenistusest puudunud üle 4 kuu järjest või üle 5 kuu kalendriaasta jooksul ning talle on määratud invaliidsuspension; 10) vanuse tõttu (käesoleva määrustiku punktis 8 märgitud vanusepiirini jõudmise korral); 11) teenistusdistsipliini rikkumise eest või täitevteenistust diskrediteeriva teo eest; 12) kui on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus, millega täitevametnikule mõisteti kriminaalkaristus; 13) lojaalsusvande rikkumise korral; 14) varem vallandatud täitevametniku tööle ennistamise korral, kui puudub võimalus kasutada vahepeal tööle võetud täitevametnikku täitevteenistuses muul ametikohal. 91. Täitevteenistusest vabastatud täitevametnikule makstakse hüvitist vastavalt töölepingu seaduses ettenähtud korrale. Hüvitist ei maksta täitevteenistusest käesoleva määrustiku punkti 90 alapunktides 11, 12 või 13 sätestatud alustel vabastamise korral. 92. Teenistusvahekord lõpetatakse: 1) täitevametniku surma korral; 2) teenistusse võtmise eeskirjade rikkumise tõttu; 3) ühega lähisuguluses või hõimluses olevatest töötajatest, kui üks on täitevasutuses teise vahetus alluvuses või teise poolt vahetult kontrollitav. 93. Täitevametniku vabastab teenistusest teda ametisse nimetanud ametiisik. Justiitsminister ja Täitevameti peadirektor võivad teenistusdistsipliini rikkumise eest vabastada täitevteenistusest ka selle täitevametniku, kelle on tööle võtnud asutuse juht. Lisa «Täitevametnike teenistusmäärustiku» juurde Täitevametnike ametinimetuste loetelu Kõrgemad täitevametnikud Täitevameti peadirektor, peadirektori asetäitja. Juhtivad täitevametnikud Täitevameti osakonnaülem ja osakonnaülema asetäitja (välja arvatud majandusosakonna ja kantselei ülem ja ülema asetäitja), valve- ja järelevalve-, julgeoleku-, sotsiaaltöö, täitevbüroode, probatsiooni-, haldus- ja tootmis-tehnikaosakonna peaspetsialist, pearaamatupidaja, pearaamatupidaja asetäitja, pearevident. Kinnipidamiskoha direktor (vanglahaigla peaarst), direktori asetäitja (vanglahaigla peaarsti asetäitja), pearaamatupidaja, peaarst, peaspetsialist, osakonnaülem, tsehhijuhataja. Õppekeskuse direktor ja direktori asetäitja. Täitevbüroo direktor ja direktori asetäitja. Vanemad täitevametnikud Täitevameti valve- ja järelevalve-, julgeoleku-, sotsiaaltöö, täitevbüroode, haldus- ning probatsiooniosakonna vaneminspektor, vaneminstruktor, tootmistehnikaosakonna vaneminsener, ökonoomika- ja finantsosakonna vanemökonomist, vanemraamatupidaja ja vanemrevident. Kinnipidamiskohtade vaneminspektor, osakonnaülema asetäitja, pearaamatupidaja asetäitja, vanemjuurdleja, korrapidaja, korrapidaja abi, vanempsühholoog, juurdleja, psühholoog, arst, velsker, tootmisjaoskonna juhataja, vaneminsener, vanemmeister, inspektor, insener, meister. Vanglahaigla arst, velsker. Õppekeskuse vanemõpetaja. Täitevbüroo vanemtäitur, täitur, probatsiooni vaneminspektor, inspektor. Nooremad täitevametnikud Vanemvangivalvur, vangivalvur, operatiivauto juht, kinnipidamiskoha (vanglahaigla) meditsiiniõde ja laborant, õppekeskuse kursant. Õiend Lisatud avaldamisandmed.