Vabariigi Valitsus — Rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi täitmise ja eluruumide erastamisel kasutamise kohta — RT I, 41, 611

(õ) 27.11.2008 14:09 Tulenevalt eluruumide erastamise seadusest (RT I 1993, 23, 411) Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada "Rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi täitmise ja eluruumide erastamisel kasutamise juhend" (juurde lisatud). 2. Riigivaraametil vormistada rahvakapitali obligatsioonide registri asutamine ja kinnitada registreeritavate andmete koosseis 1. juuliks 1993.a. Rahvakapitali obligatsioonide registri pidaja on Riigiarvutuskeskus. 3. Põllumajandusministeeriumil tagada, et Riigiarvutuskeskusele laekuksid põllumajandusreformi komisjonidelt andmed ühismajandi tööosakute määramise kohta põllumajandusreformi õigustatud subjektidele. 4. Teha linna-, alevi- ja vallavolikogudele ettepanek moodustada komisjonid töötamisaja tõendamiseks kasutatavate dokumentide hindamiseks keerukatel juhtudel ning töötamisaja tõendamiseks tunnistajate ütluste alusel. 5. Sotsiaalministeeriumil koos Rahandusministeeriumiga valmistada riiklike elatusrahade seaduse alusel moodustatud pensionikomisjonid ette õigusliku hinnangu andmiseks töötamisaja tõendamiseks kasutatavatele täiendavatele dokumentidele, mida pensionärid esitavad rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaartide täitmisel. 6. Teha Ida-Viru, Põlva ja Võru maavalitsusele ettepanek korraldada rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaartide väljaandmine ja täitmine väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile alluvat territooriumi asuval Eesti Vabariigi põhiseaduslikul territooriumil püsivalt elavatele Eesti kodanikele. 7. Rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaartide väljaandmisel, täitmisel ja kasutamisel anda vastavalt eluruumide erastamise seadusele käesoleva määrusega reguleerimata küsimuste lahendamine valdade, linnade ja alevite omavalitsusorganite pädevusse. 8. Selgitusi käesoleva määrusega kinnitatud "Rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi täitmise ja eluruumide erastamisel kasutamise juhendi" rakendamise kohta annab eluruumide erastamise valitsuskomisjon. 9. Tunnistada kehtetuks: 1) Vabariigi Valitsuse 5. augusti 1992.a. määrus nr. 226 "Rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi kasutamise kohta eluruumide erastamisel" (RT 1992, 32, 417) (välja arvatud nimetatud määrusega kinnitatud "Rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi täitmise juhendile" lisatud rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi vorm); 2) Vabariigi Valitsuse 11. märtsi 1993.a. määruse nr. 65 "Vabariigi Valitsuse 5. augusti 1992.a. määruse nr. 226 osalise muutmise kohta" (RT 1993 I, 14, 220) alapunkt 1; 3) Vabariigi Valitsuse 28. mai 1993.a. määruse nr. 164 "Vabariigi Valitsuse 5. augusti 1992.a. määruse nr. 226 osalise muutmise kohta" (RT 1993 I, 30, 514) punkt 1. 10. Lugeda kehtivaiks rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaartidele riiklike ja munitsipaaleluruumide erastamise seaduse (RT 1992, 17, 247) ja käesoleva määruse punktis 9 nimetatud õigusaktide alusel kantud andmed, kui arvestuskaardid on täidetud enne 29. maid 1993.a. 29. maist 1993.a. arvestuskaartidele kantud andmed lugeda kehtivaiks juhul, kui need ei ole vastuolus eluruumide erastamise seadusega. Peaminister M. LAAR Minister L. HÄNNI Riigikantselei sekretariaadi direktor riigisekretäri ülesannetes I. SIIL Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 22. juuni 1993. a määrusega nr 185 RAHVAKAPITALI OBLIGATSIOONI ARVESTUSKAARDI TÄITMISE JA ELURUUMIDE ERASTAMISEL KASUTAMISE JUHEND I. ARVESTUSKAARDI VÄLJAANDMINE 1. Arvestuskaardi ja sellele vastava lisakaardi blanketid väljastab linna- ja maavalitsuse poolt volitatud isikutele Riigi Elamuamet, kes peab arvestust väljaantud kaartide koguse üle. Arvestuskaardi blanketid väljastatakse linna- ja maavalitsusele vastavalt 15 aasta vanuste ja vanemate alaeliste elanike arvule nende haldusterritooriumil. 2. Linna- ja maavalitsused jaotavad arvestuskaardi blanketid arvestuskaarte väljastatavatele allüksustele vastavalt 15 aasta vanuste ja vanemate alaealiste elanike arvule, kandes ühtlasi need allüksused Riigivaraameti poolt kinnitatud korra kohaselt vormnimekirja (vorm 1), mis edastatakse Riigiarvutuskeskusele. 3. Riigiarvutuskeskus väljastab linna- ja maavalitsustele kodeeritud registreerimisnumbrite süsteemi, mille alusel märgitakse igale väljastatavale arvestuskaardile ja lisakaardile registreerimisnumber. 4. Arvestuskaardi annab isikule välja isiku elukoha järgse elamuorgani või valla-, alevi- või linnavalitsuse määratud ametiisik vastavalt kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud korrale. 5. Arvestuskaarte antakse välja isikutele, kes 1. jaanuari 1992.a. seisuga olid Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile alluval territooriumil alalised elanikud ning kes enne 1. detsembrit 1995.a. saavad 18-aastaseks. Käesolevas punktis nimetatud isikute surma korral antakse arvestuskaart välja nende pärijatele. Eluruumide erastamise seaduses mõistetakse alaealise elanikuna isikut, kellel 1. jaanuaril 1992.a. oli Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile alluval territooriumil alaline või tähtajaline sissekirjutus, juhul kui enne tähtajalise sissekirjutuse saamist isik omas nimetatud territooriumil alalist sissekirjutust või oli Eesti kodanik. 6. Arvestuskaarte antakse välja ka Eesti kodanikele, kes 1. jaanuari 1992.a. seisuga elasid Tartu rahulepinguga määratud Eesti Vabariigi territooriumil, mis käesoleval ajal ei allu Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile. Nimetatud isikuile annavad arvestuskaarte välja, täidavad ja registreerivad Ida-Viru, Põlva ja Võru maavalitsuse määratud ametiisikud. 7. Arvetsukaardi saamist taotlevale isikule antakse välja ainult üks arvestuskaart. Ühele isikule mitme arvestuskaardi väljaandmine on keelatud. Kehtiv on originaalallkirjade ja -pitseritega arvestuskaart. 8. Arvestuskaarte väljaandev ametiisik kannab arvestuskaardile registreerimisnumbri vastavalt Riigivaraameti poolt kinnitatud "Rahvakapitali obligatsioonide arvestuskaarte väljastatavate allüksuste nimekirja täitmise juhendile" ning taotleja isikuandmed isikut tõendava dokumendi alusel. Kui isikule on välja antud Eesti Vabariigi pass või isikutunnistus, siis kantakse arvestuskaardile ka tema isikukood. Isikuandmete tabeli 4. lahtrisse kantakse isiku ütluse kohaselt aeg, millest alates ta on Eesti alaline elanik. Isikuandmete tabeli 6. lahtrisse kantakse isiku laste arv tema ütluse kohaselt, juhul kui talle on ette nähtud lisatööstaaž laste kasvatamise eest vastavalt eluruumide erastamise seaduse paragrahv 10 lõike 4 punktile 5 (käesoleva juhendi punkti 16 alapunkt 5). 9. Arvestuskaardi väljaandmisel kantakse kaardi omaniku isikuandmed Riigivaraameti poolt kinnitatud korra kohaselt vormnimekirja (vorm 2), mis saadetakse iskiku elukoha järgsele linna-, alevi- või vallavalitsusele. Kohaliku omavalitsuse organ edastab perioodiliselt vormnimekirjadesse kantud andmed Riigiarvutuskeskusele. 10. Pärast 1. oktoobrit 1992.a. teise kohta elama asunud isik saab rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi uue elukoha järgselt elamuorganilt või kohalik omavalitsuse organilt, esitades oma endise elukoha elamuorganilt saadud tõendi selle kohta, et talle pole seal arvestuskaarti välja antud. 11. Arvestuskaart antakse välja ka selle saamist taotleva isiku notariaalselt või sellega võrdustatud korras tõestatud volikirja alusel. Volikirjas peavad olema arvestuskaardi saamist taotleva isiku arvestuskaardi täitmiseks vajalikud andmed. 12. Pärast 1. jaanuari 1992.a. surnud isiku arvestuskaardi annab tema viimase elukoha järgne elamuorgan (või kohaliku omavalitsuse organ) välja tema pärijale (pärijate esindajale) surmatunnistuse ettenäitamisel. Tööaastate pärimise kord on sätestatud käesoleva juhendi punktides 43 ja 44. 13. Arvestuskaartide väljaandmine lõpetatakse 1. oktoobril 1993.a. Isikule (või tema pärijale) väljastatud arvestuskaart on kehtiv kuni 15. detsembrini 1995.a. 14. Enne käesoleva juhendi punktis 13 kehtestatud arvestuskaartide väljaandmise lõpptähtaega kaotatud või rikutud arvestuskaardi registreerimisnumbri tühistab kaardi väljaandja ning väljastab arvestuskaardi duplikaadi uue registreerimisnumbriga. Registreerimisnumbri tühistamise kohta koostatakse akt ning andmed selle kohta kantakse Riigivaraameti poolt kinnitatud korra kohaselt vormnimekirja (vorm 2A), mis saadetakse kaardi väljaandja asukoha järgsele linna-, alevi- või vallavalitsusele. Kohaliku omavalitsuse organ edastab vormnimekirjadesse kantud andmed ühe nädala jooksul pärast registreerimisnumbri tühistamise teate saamist sellest kõiki kohaliku omavalitsuse organeid ja notareid. Käesolevas punktis kehtestatud nõuet ei rakendata vigade puhul, mis on tekkinud tööstaažiandmete kandmisel arvestuskaardile ning mis parandatakse käesoleva juhendi punktis 30 kehtestatud korras enne arvestuskaardi registreerimist kohaliku omavalitsuse organis. II. TÖÖTMISE AJA KANDMINE ARVESTUSKAARDILE 15. Arvestuskaardile kantakse isiku töötmise aeg Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile alluval territooriumil paiknenud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides ning nende struktuuriüksustes alates 1. jaanuarist 1945.a. kuni 1. jaanuarini 1992.a. 16. Töötamise aja hulka arvatakse samuti: 1) loomeliitude ja kutseühingute liikmete tegevusaeg alates loometegevuse algusest, kui see on toimunud käesoleva juhendi punktis 15 nimetatud tingimustel; 2) töötmise aeg kirikus (koguduses), registreeritud usuorganisatsioonides, kui see on toimunud käesoleva juhendi punktis 15 nimetatud tingimustel; 3) töötamise aeg talus enne kolhooside ja sovhooside moodustamist, samuti töötamise aeg pereettevõtte või talupere liikmena ja individuaaltöö tegevusloa alusel käesoleva juhendi punktis 15 nimetatud tingimustel, kui isik oli vähemalt 16 aastat vana; 4) I grupi invaliidi, lapsinvaliidi, alla 18-aastase lapseeast invaliidi hooldamise ning emal või isal väikelapse hooldamise aeg kuni lapse 3-aastaseks saamiseni käesoleva juhendi punktis 15 nimetatud ajavahemikul ja territooriumil; 5) lapse kasvatamise eest emale või tema surma korral isale või last emata kasvatanud isale, samuti lapse hooldajale või eestkostjale - täiendavalt 5 aastat iga lapse kohta, keda nad kasvatavad või on kasvatanud vähemalt 8 aasta vanuseni. Täiendav staaž lapse kasvatamise eest lisatakse käesoleva juhendi muude sätete alusel arvestatud töötmise ajale; 6) õpiaeg kõrgkoolis, keskeriõppeastuses ja kaadri ettevalmistamise, kvalifikatsiooni tõstmise ja ümberkvalifitseerimise aeg koolis ja kursustel, aspirantuuris, magistratuuris, doktorantuuris või kliinilises ordinatuuris oleku aeg käesoleva juhendi punktis 15 nimetatud ajavahemikul, juhul kui sellele ajale vahetult eelnenud ajal isik elas alaliselt Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile alluval territooriumil. Nimetatud õppeasutuste hulka loetakse ka kutsekoolide ja sõjaväelised õppeasutused; 7) õppeasutuse lõpetamise järel tööle suunatud isiku kohustuslik töötmise aeg väljaspool Eesti Vabariiki jurisdiktsioonile alluvat territooriumi, juhul kui tööle suunatu läks õppeasutusse õppima käesoleval ajal Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni all oleva territooriumi alalise elanikuna käesoleva juhendi punktis 15 nimetutud ajavahemikul; 8) käesoleval ajal Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile alluval territooriumil asunud asutuse, ettevõtte või organisatsiooni lähetusel väljaspool nimetatud territooriumi töötamise aeg käesoleva juhendi punktis 15 nimetatud ajavahemikul; 9) Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile alluval territooriumil enne kohustuslikku sõjaväeteenistust alaliselt elanud isikute endise NSV Liidu rekvajõududes, ehitusvägedes, piirivälvevägedes, raudteevägedes, sisevägedes ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee vägedes kohustusliku teenimise või sellele alternatiivses tööteenistuse viibimise aeg; samuti Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni all oleval territooriumil sõjaväestatud tuletõrjeüksustes teenimise aeg, sõltumata sõjaväelisest auastmest - punktis 15 nimetatud ajavahemikul. Nimetatud ajaline piirang kehtib kõigi käesolevas punktis loetletud teenistusliikide puhul; 10) sõjavangis oleku aeg või õigusvastaselt represseritud isiku vabanudskaotuse, asumisel või väljasaatmisel oleku või küüditamise aeg sõltumata isiku vanusest - kolmekordselt; seoses õigusvastase repressiooniga Eesti Vabariigi territooriumilt välja saadetud isiku sunnitud töötamise aeg pärast karistuse kandmist väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni all olevat territoorium - ühekordselt; Eesti Vabariigi territooriumil võõrriikide okupatsiooni vastases relvastatud vabadusvõitluses osalenud või ennast õigusvastaste represioonide eest varjatud isiku vabadusvõitluses osalemise või enese varjamise aeg - punktis 15 nimetatud ajavahemikul, ühekordselt. Sõjavangis olnud või õigusvastaselt represseritud isikule, samuti vabaduskaotust kandnud, asumisel olnud, väljasaadetud või küüditatud isikuga kaasas olnud perekonnaliikmetele, kaasa arvatud seal sündinud lapsele käesoleva alapunkti alusel määratavaks töötamise ajaks on kolmekordistatud tegelik sõjavangis viibimise või karistuse kandmise aeg. Mõiste "Eesti Vabariigi territoorium" tähendab Tartu rahulepinguga määratud Eesti Vabariigi territooriumi; 11) isiku puhul, kellel on õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni - riiklike elatusrahade seaduse paragrahvis 5 sätestatud vanaduspensioni saamiseks vajaliku pensioniõigusliku staaži ja sama seaduse paragrahvis 6 sätestatud soodustingimustel antava vanaduspensioni saamiseks vajaliku pensioniõigusliku staaži aastate vahe; isikule, kellel on õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni vastavalt soodustingimustel vanaduspensionide seadusele (RT 1992, 21, 292), arvestatakse soodustingimustel antava vanaduspensioni saamiseks vajalik pensioniõiguslik staaž vastavalt nimetatud seadusele; 12) kuni 24 aasta vanusele alaealisena (alla 18-aastasena) vanemateta kasvanud isikule - täiendavalt 10 aastat või laste hooldusasutuses viibimise aeg, juhul kui see ületab 10 aasta. Käesolev säte kehtib isiku puhul, kes 1. jaanuaril 1992.a. oli 24-aastane või noorem; täiendav staaž vanematega kasvanud isikule lisandub käesoleva juhendi muude sätete alusel arvestatud töötamise ajale. (Vanemateta kasvanud isik on isik, kelle mõlemad vanemad on surnud või kelle vanematelt on vanemlikud õigused ära võetud.) Isiku elukoha - järgse kohaliku omavalitsuse täitevorgani otsusel võib käesolevas alapunktis nimetatud täiendavat staaži arvestada ka isikule, kelle vanemad ei ole tema ülalpidamisest osa võtnud; 13) I ja II grupi invaliidsuse aeg kuni pensioniõigusliku ea saabumiseni. 17. Isikute puhul, kellel on erilisi teeneid Eesti Vabariigi ees, võib Vabariigi Valitsus ministeeriumide esildiste alusel erandina arvesse võtta tööalast tegevust, mis ei vasta eluruumide erastamise seaduse paragrahv 10 lõigetes 3 ja 4 sätestatud ning käesoleva juhendi punktides 15 ja 16 ettenähtud tingimustele. 18. Töötamise aja hulka arvatakse töö käesoleval ajal Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile mittealluval Tartu rahulepinguga määratud Eesti Vabariigi territooriumiga vahetult piirnevate Venemaa ja Läti administratiivüksuste (endise NSV Liidu rajoonide) territooriumil, ajavahemikul 1. jaanuarist 1945.a. kuni 1. jaanuarini 1992.a. Nimetatud administratiivüksuste hulka kuuluvad: Venemaa Leningradi oblasti Kingissepa rajoon, Venemaa Leningradi oblasti Slantsõ rajoon, Venemaa Pihkva oblasti Petseri rajoon, Läti Vabariigi (endine) Aliksne rajoon, Läti Vabariigi (endine) Valka rajoon, Läti Vabariigi (endine) Valmiera rajoon, Läti Vabariigi (endine) Limbaži rajoon. 19. Vähemalt 18-aastasele Eesti Vabariigi kodanikule, kes elab alaliselt Tartu rahulepinguga määratud Eesti Vabariigi territooriumil ning kelle käesoleva seadusega määratud töötamise aeg on lühem kui 10 aastat (või kes pole töötanud), loetakse rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardile kantav töötamise aeg võrdseks 10 aastaga. Käesolevas punktis nimetatud 10-aastase töötmise aja hulka ei arvestata punkti 16 alapunktis 5 ettenähtud täiendavat staaži laste kasvatamise eest ja alapunktis 12 ettenähtud täiendavat staaži vanemateta kasvanud isikutele. 20. Täiendavad tööaastad arvestatkse endise eluruumi omanikule (tema surma korral tema pärijatele) juhul kui temale kuulunud eluruum lammutati seoses elamu juurde kuulunud krundi äravõtmisega riiklikeks või ühiskondlikeks vajadusteks ja talle ei makstud hüvitist lammutatud eluruumi eest, ei antud omandusse teist samaväärset eluruumi ega paigaldatud teise kohta sama eluruumi. Täiendavate tööaastate arvestamisel võetakse aluseks lammutatud eluruumi suurus vastavalt selle üldpinna ruutmeetri väärtusele, mis määratakse eluruumide erastamise seaduse paragrahv 7 lõikes 1 ettenähtud korras. Täiendavad tööaastad tõendab selle kohaliku omavalitsuse täitevorgan, kelle otsusega nimetatud eluruum lammutati. 21. Töötamise aja tõendamine eluruumide erastamise seaduse paragrahvis 10 sätestatud ja käesoleva juhendi punktides 15 ja 16 esitatud tingimuste alusel toimub üldjuhul vastavalt Vabariigi Valitsuse 3. mai 1993.a. määrusega nr. 132 kehtestatud pensioniõigusliku staaži tõendamise juhendile. Neil juhtudel, kui eluruumide erastamise seaduse paragrahvis 10 sätestatud tingimused nõuavad teistsugust töötamise aja tõendamist, toimub tõendamine käesoleva juhendi alusel. 22. Töötamise aja tõendamiseks kasutatakse isiku tööraamatut ja teisi pensioniõigusliku staaži tõendamise juhendis loetletud dokumente. Eluruumide erastamise seaduse paragrahvis 10 sätestatud tingimustest tulenevalt võib kasutada täiendavaid dokumente, sealhulgas: 1) loomeliitude ja kutseühingute liikmete tegevuse aega tõendatakse loomeliidu juhatuse sekretariaadi või juhatuse tõendi või teatisega. Nende loometöötajate tööd, kes ei olnud loomeliitude liikmed, kuid kuulusid kutseühingusse, tõendatakse vastava kutseühingu poolt väljaantud teatisega; 2) töötamise aega kirikus (koguduses), registreeritud usuorganisatsioonis võib tõendada väljavõttege kirikuraamatust, teenistuskaardist, samuti muude dokumentide alusel väljaantud tõendi, teatise või arhiiviteatisega; 3) vähemalt 16-aastase isiku talus töötamist tõendavateks dokumentideks alates 1. jaanuarist 1945.a. kuni kolhooside ja sovhooside moodustamiseni on majapidamisraamat, majaraamat, vallavalitsuse või maksuameti dokument ja/või muu dokument, mida koos teiste dokumentidega saab kasutada talus töötamise tõendamisel; 4) töötamise aega pereettevõtte või talupere liikmena ja individuaaltööd tegevusloa alusel võib tõendada pereettevõtte või talupere registreerimise dokumendiga, samuti maksuameti teatisega; 5) käesoleva juhendi punkti 16 alapunktides 4, 6, 7 ja 9 loetletud tegevuste arvamiseks töötamise aja hulka on arvestuskaarti täitval ametiisikul õigus nõuda lisaks pensioniõigusliku staaži tõendamise juhendis ettenähtud dokumentidele täiendavaid dokumente, mis tõendavad käesoleva juhendi punktis 15 sätestatud ajal alalist elamist Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile alluval territooriumil, samuti punkti 16 alapunktis 5 nimetatud laste kasvatamise eest antava täiendava staaži arvessevõtmiseks tõendit lapse elukoha kohta; 6) abivahendina nende isikute tööstaaži tõendamiseks, kes on tsiviilisikuna töötanud Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile alluval territooriumil paiknenud endise NSV Liidu relvajõudude, ehitusvägede, piirivalvevägede, raudteevägede, sisevägede või NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee väeosades, kasutatakse käesolevale juhendile lisatud Eestis paiknenud NSV Liidu sõjaväeosade numbrite loetelu (vt. lisa 1); 7) abivahendina tööstaaži tõendamiseks ettevõtetes, mille nimetuses puudub viide nende paiknemise kohta Eesti territooriumil, kasutatakse käesolevale juhendile lisatud vastavate ettevõtete nimekirja (vt. lisa 2). Kui isik töötas Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile alluval territooriumil paiknenud (alapunktis 6 ja käesoevas alapunktis nimetatud) väeosades või ettevõtetes, mida pole kantud nendes alapunktides viidatud loetelusse ja nimekirja, siis loetakse tema tööstaaž tõestatuks, kui isik nimetatud väeosades, asutustes, ettevõtetes või organisatsioonides töötamise ajal elas alaliselt Eesti Vabariigi territooriumil; 8) käesoleva juhendi punkti 16 alapunktis 12 nimetatud täiendav staaž määratakse hooldusasutuses viibinud isikule hooldusasutuse tõendi alusel, väljaspool hooldusasutust vanemateta kasvanud isikule - elukohajärgse linna-, alevi- või vallavalitsuse tõendi alusel; 9) kohaliku omavalitsuse täitevorgani tõend lammutatud eluruumi endisele omanikule või tema pärijale täiendavate tööaastate arvestamiseks (antakse välja eluruumi lammutamiseks seoses maa äravõtmisega ühiskondlikeks või riiklikeks vajadusteks tehtud otsuse alusel juhul, kui eluruumi omanikule ei hüvitatud selle maksumust, ei antud omandusse samaväärset eluruumi ega paigaldatud sama eluruumi teise kohta). Asutused, organisatsioonid ja ettevõtted ning kohaliku omavalitsuse täitevorganid on kohustatud käesolevas punktis nimetatud dokumente välja andma. Dokumendi väljaandmisest keeldumise korral on isikul õigus pöörduda kohtu poole. 23. Pensionäril on töötamise aja arvestamise aluseks pensionitoimik. Pensionil olles tööl käinud isik esitab pensionitalitusele vajaduse korral õiendi töökohast. 24. Eluruumide erastamise seaduse paragrahvi 10 lõikes 7 (käesoleva juhendi punktis 19) nimetatud isikute arvestuskaardi lahtrisse "Töötamise aeg alates 1945. aasta 1. jaanuarist..." kantakse kümme aastat. Nimetatud isikute arvestuskaardi tööstaažitabeli nummerdatud lahtreid (välja arvatud lahtrid 5 ja 12) ei täideta. 25. Tööaastate arvu kannab arvestuskaardile: 1) ettevõtte, asutuse või organisatsiooni töötajale või töötavale pensionärile, õppeasutuses õppijale - tööandja või õppeasutuse juhtkonna poolt määratud vastutav ametiisik; 2) mittetöötavale pensionärile - pensionitalitus; 3) pärast 1. jaanuari 1992.a. surnud isiku pärijatele - pensionitalitus või surnud isiku viimase tööandja poolt määratud vastutav ametiisik; 4) töötule või isikule, kes ei ole arvel üheski käesoleva punkti alapunktides 1 - 3 loetletud asutuses - elukohajärgne linna-, alevi- või vallavalitsus. 26. Arvestuskaarti omava isiku tööandja poolt määratud vastutav ametiisik (juhendi käesolevas osas - vastutav ametiisik) arvutab isiku tööraamatu alusel välja tema töötamise aja tööaastates ja -päevades (näiteks 24 aastat ja 97 päeva) ning kannab arvestuskaardil oleva tööstaažitabeli ülemisse lahtrisse ("Töötamise aeg alates 1945. aasta 1. jaanuarist..."). Vastutav ametiisik täidab samuti isiku poolt esitatud muude dokumentide alusel tööstaažitabeli vajalikud nummerdatud (1-12) lahtrid ja kannab lammutatud eluruumi omanikule ettenähtud täiendavad tööaastad lahtrisse "Täiendav rahvakapitali obligatsioon lammutatud eluruumide omanikule". Vastutav ametiisik summeerib kõik arvestuskaardile kantud tööaastad ja -päevad ning teisendab päevad aastateks, võttes aasta pikkuseks 365 päeva; ümardab summa täisaastateks ülespoole, kui täisaastat ületav päevade arv on 183 või suurem, ja allpoole, kui päevade arv on väiksem kui 183 (seega sama näite puhul on ümardatud täistööaastateks 24). Vastutav ametiisik kannab täisaastateks ümardatud tööaastad arvestuskaardi lahtrisse "TÖÖAASTATE KOGUSUMMA", kirjutab lahtrisse "ametikoht" oma asutuse, ettevõtte või organisatsiooni nimetuse ja registreerimisnumbri ning kinnitab andmed oma allkirja ja asutuse pitseriga. 27. Arvestuskaardi lahtrisse "sealhulgas TÖÖAASTAD ÜHISMAJANDIS, ümardatuna täisaastateks" kantakse isiku töötamise aeg ühismajandites, mis on põllumajanudreformi seaduse kohaselt põllumajandusreformi seaduse kohaselt subjektideks. Nimetatud lahtrisse kantava töötamise aja hulka ei arvata tööd ühismajandis, kui selle kestus on lühem kui viis aastat, välja arvatud juhtudel, kui isikule on erandkorras määratud tööosak ühismajandi varas lühema kui viieaastase töö puhul. 28. Täiendavad juhised arvestuskaardi täitmiseks tööstaažiandmetega: 1) Tööstaažitabeli nummerdatud lahtreid (1-12) täidetakse ainult sel juhul, kui arvestuskaardi omaniku tööstaaž või osa sellest ei ole tema tööraamatusse kantud. Neid lahtreid täidetakse vastavalt käesoleva juhendi punktis 16 loetletud juhtudele punktis 22 nimetatud lisadokumentide alusel; 2) varem kehtinud Eesti Vabariigi riiklike ja munitsipaaleluruumide erastamise seaduse (vastu võetud 17. aprillil 1992.a.) ja seda asendava eluruumide erastamise seaduse (vastu võetud 7. aprillil 1993.a.) erinevustest tulenevalt muutub lahtri 9 ("töötuna või ümberõppel") tähendus: sellesse lahtrisse tuleb kanda käesoleva juhendi punkti 16 alapunktis 13 nimetatud I ja II grupi invaliidsuse aeg kuni pensioniõigusliku ea saabumiseni; 3) sõnade "Tööstaažiandmete õigust tõendava isiku" järel kirjutatakse asutuse, ettevõtte või organisatsiooni nimetus ja lahtrisse "ametikoht" kirjutatakse vastava asutuse, ettevõtte või organisatsiooni registreerimistunnistusele kantud registreerimisnumber (koondnumber ettevõtteregistris). 29. Arvestuskaardi täitnud vastutav ametiisik tagastab kinnitatud tööstaažiandmetega arvestuskaardi ja kasutatud lisadokumendid omanikule. Originaaldokumentide (sünnitunnistuse, diplomi jms.) kasutamise korral tehakse neist koopia või ärakiri, millele arvestuskaarti täitnud vastutav ametiisik teeb märkuse dokumendi kasutamise kohta tööstaaži tõendamisel. 30. Töötamise aja arvestuskaardile kandmisel tekkinud vead parandab andmed kaardile kandnud vastutav ametiisik enne arvestuskaardi registreerimist ja selle kohta koostatakse akt, millele kirjutab alla vastutav ametiisik. Akt kinnitatakse pitseriga. 31. Arvestuskaardi omanik (või volitatud isik) viib kinnitatud tööstaažiandmetega arvestuskaardi koos tööstaažiandmete tõendamiseks kasutatud lisadokumentidega (tõendite, teatiste, originaaldokumentide koopiate või ärakirjadega) samale elamuorganile või kohaliku omavalitsuse organile, kes talle arvestuskaardi välja andis. Elamuorgan edastab arvestuskaardi koos lisadokumentidega kahe nädala jooksul asukohajärgsele linna-, alevi- või vallavalitsusele. Arvestuskaart registreeritakse vastava kohaliku omavalitsuse täitevorgani määratud ametiisikute poolt. Kaarti registreeriv ametiisik võib kontrollida sellele kantud andmete õigsust ning vajaduse korral nõuda arvestuskaardi omanikult tööraamatu, selle koopia, väljavõtte või muude tööstaaži määramiseks kasutatud dokumentide ettenäitamist, mida ei esitatud koos arvestuskaardiga kohaliku omavalitsuse organile. Kaardi registreerimisel kantakse selle esikülje alumisele vabale servale märkus "KAART REGISTREERTUD", kuupäev, registreerija allkiri ja kohaliku omavalitsuse organi pitser. Arvestuskaardi tagaküljel oleva osakukäibe tabeli kõige ülemisele reale tehakse järgmine kanne: Lahtrisse "TEHINGU NIMETUS" kirjutatakse "Arvestuskaardi registreerimine", lahtrisse "ÜLEKANTAVAD TÖÖAASTAD" kantakse rahvakapitali obligatsiooni registreeritud arvestuslik rahaline väärtus sõnadega, selle alla (reale "VAHEKOKKUVÕTE") rahvakapitali obligatsiooni registreeritud arvestuslik rahaline väärtus numbritega ning lahtrisse "NOTARI TÕESTUS" kirjutab kohaliku omavalitsuse täitevorgani määratud ametiisik oma allkirja, mis kinnitatakse kohaliku omavalitsuse organi pitseriga. Rahvakapitali obligatsiooni registreeritud arvestuslik rahaline väärtus on võrdne arvestuskaardile kantud tööaastate kogusumma ja ühe tööaasta arvestusliku rahalise väärtuse (300 krooni) korrutisega. Täiendavat rahvakapitali obligatsiooni taotleva ühismajandi tööosaku saaja arvestuskaardi registreerimine ja täiendava rahvakapitali obligatsiooni registreeritud rahalise väärtuse määramine toimub käesoleva juhendi punktis 59 ettenähtud korras. Kõik arvestuskaardi vahendusel teostatavad tööaastate üleandmise ja erastamise tehingud toimuvad rahalises vääringus. 32. Arvestuskaardile kantud tööstaažiandmed kantakse pärast kaardi registreerimist Riigivaraameti poolt kinnitatud korras vormnimekirja (vorm 3*), mis edastatakse perioodiliselt Riigiarvutuskeskusele. 33. Kohaliku omavalitsuse organ tagastab registreeritud arvestuskaardi elamuorganile (juhul kui selle väljastas elamuorgan) ja elamuorgan tagastab selle isikule. Tööstaaži tõendamiseks kasutatud lisadokumente, nende koopiaid ja ärakirju hoiab kohaliku omavalitsuse organ täitevorgani poolt kehtestatud korras kuni 1. jaanuarini 1988.a. 34. Eluruumide erastamisel, tööaastate üleandmisel (sh. pärimisel) ja muudes seadusega ettenähtud tehingutes tohib kasutada vaid kohaliku omavalitsuse organi poolt registreeritud arvestuskaarte. 35. Sama ajavahemiku mitmekordne arvestamine tööstaaži hulka (töötamise korral samaaegselt mitmel töökohal, samaaegse õppimise ja töötamise korral vms.) on keelatud. Erandiks on käesoleva juhendi punkti 16 alapunktis 5 ettenähtud täiendav staaž laste kasvatamise eet ja alapunktis 12 ettenähtud täiendav staaž vanemateta kasvanud isikutele, mis lisandub tööstaažile sõltumata samaaegsest tööalasest tegevusest. 36. Täidetud arvestuskaartide registreerimise lõpptähtaeg on 1. detsember 1993.a. Eluruumide erastamise seaduse paragrahv 10 lõikes 7 nimetatud isikutele, kes saavad 18-aastaseks enne 1. detsembrit 1995.a., on täidetud arvestuskaartide registreerimise lõpptähtajaks 15. detsember 1995.a. III. VASTUTUS ARVESTUSKAARTIDE VÄLJAANDMISEL JA TÄITMISEL 37. Isik, kellele antakse välja rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaart, vastutab arvestuskaardile väljastavale ja täitvale ametiisikule esitatud andmete õigsuse eest. Teadvalt valeandmeid esitanud, mitut arvestuskaarti omava või arvestuskaardil olevaid andmeid võltsinud isiku arvestuskaart (arvestuskaardid) ja rahvakapitali obligatsioon tühistatakse ning nende alusel sooritatud tehingud tühistatakse kehtetuks. 38. Arvestuskaarte väljastavad, täitvad ja registreerivad ametiisikud on kohustatud informeerima rahvakapitali obligatsiooni taotlevaid isikuid vastutusest teadvalt valeandmete esitamise ja arvestuskaardile kantud andmete võltsimise eest. 39. Valeandmeid esitanud, mitut arvestuskaarti omava või arvestuskaardil olevaid andmeid võltsinud isiku arvestuskaardi tühistab arvestuskaardi registreerinud kohaliku omavalitsuse täitevorgan. 40. Arvestuskaarte väljastavad, täitvad ja registreerivad ametiisikud vastutavad arvestuskaartide väljaandmise, täitmise ja registreerimise eest seaduse alusel. 41. Arvestuskaartide täitmisel tekkivate vaidluste kohtueelne lahendamine toimub vastavalt seadusele "Munitsipaliseerimise ja erastamisega tekkivate vaidluste kohtueelse lahendamise korra kohta" (RT 1992, 12, 191). IV. TÖÖAASTATE ÜLEANDMINE JA PÄRIMINE 42. Rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardile kantud tööaastaid võib üle anda eluruumide erastamise seaduse paragrahv 11 lõikes 1 määratletud isikutele, s.t. vanematele, abikaasale, alanevatele sugulastele, õdedele ja vendadele ning nende alanevatele sugulastele tingimusel, et nad on Eestis alaliselt elanud vähemalt viimased viis aastat. Tööaastate üleandmine toimub selle linna, alevi või valla omavalitsusorganis, kus üleandja arvestuskaart on registreeritud, tööaastate üleandja ja vastuvõtja juuresolekul või ühe osapoole puudumisel tema notariaalselt tõestatud volitause alusel. Tööaastate üleandmisel toimub üleandja arvestuskaardile kantud tööaastate arvestusliku rahalise väärtuse osaline või täielik üleandmine vastuvõtja arvestuskaardile. Vastava sissekande tööaastate üleandja ja vastuvõtja arvestuskaardi käibetabelisse teeb omavalitsuse täitevorgani poolt nimetatud ametiisik, kes kinnitab ülekandetehingu mõlemal arvestuskaardil oma allkirja ja pitseriga. Tööaastate arvestusliku rahalise väärtuse ülekandmisel kirjutatakse arvestuskaardi käibetabeli lahtrisse "TEISE OSAPOOLE NIMI JA ISIKUKOOD" vastavalt tööaastate üleandja või vastuvõtja nimi ja tema arvestuskaardi registreerimise number (mitte isikukood!). Kohaliku omavalitsuse organ kannab andmed tööaastate üleandmise kohta Riigivaraameti poolt kinnitatud korra kohaselt vormnimekirja (vorm 5) ning edastab need perioodiliselt Riigiarvutuskeskusele. 43. Rahavakapitali obligatsiooni pärija (pärijate esindaja) esitab surnud isiku arvestuskaardi tema viimase tööandja poolt määratud vastutavale ametiisikule või (pensionäri puhul) pensionitalitulele tööaastate arvu kandmiseks arvestuskaardile. Täidetud ja vastutava ametiisiku allkirja ja pitseriga kaart registreeritakse surnud isiku viimase elukoha järgses kohaliku omavalitsuse organis. 44. Pärija esitab registreeritud arvestuskaardi notarile koos pärimistunnistuse saamiseks vajalike dokumentidega. Pärast pärimistunnistuse saamist kehtiva tsiviilkoodeksi alusel tehakse notariaalselt tõestatavad tööaastate arvestusliku väärtuse ülekanded surnud isiku arvestuskaardilt pärijate arvestuskaartidele. Arvestuskaardi osakukäibe tabeli lahtrisse "TEHINGU NIMETUS" kantakse pärimisõiguse tunnistuse väljastamise kuupäev ja registreerimisnumber. Notari tõestus sisaldab tõestamise kuupäeva, notari allkirja ja pitseri. 45. Alaealisele pärandatud tööaastad kannab notar pärimisõiguse tunnistuse alusel vanema, hooldaja või eestkostja arvestuskaardile. Kandes märgitakse päritud tööaastate omanik. Notari tõestus sisaldab tõestamise kuupäeva, notari allkirja ja pitseri. Alaealiste õigused neile üleantud või pärandatud tööaastate kasutamisel ja käsutamisel sätestatakse teiste õigusaktidega. V. ARVESTUSKAARDI KASUTAMINE ELURUUMI ERASTAMISEKS 46. Rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaarti kasutatakse eluruumide erastamise seaduse paragrahvis 10 sätestatud vahendi - rahvakapitali obligatsiooni väärtuse määramiseks ja eluruumide erastamiseks. Arvestuskaarti saab eluruumide erastamiseks kasutada kuni 1. detsembrini 1995.a. 47. Eluruumi erastamisel võib kasutada kõigile perekonnaliikmeile (kes on perekonnaliikmeina määratletud vastavalt elamuseaduse paragrahvis 10 ning kes on loetletud eluruumide erastamise seaduse paragrahv 4 lõikes 1 nimetatud kokkuleppes) väljaantud arvestuskaarte nendele kantud tööaastate arvestusliku rahalise väärtuse täies või osalises ulatuses. 48. Eluruumi erastamiseks esitab ostja (eluruumi tulevane omanik) käesoleva juhendi kohaselt täidetud ja kinnitatud andmetega ning kohaliku omavalitsuse organis registreeritud arvestsukaardi selle eluruumi erastamise kohustatud subjektile. Juhul kui eluruumi erastamiseks kasutatakse mitme perekonnaliikme arvestuskaarte, esitavad arvestuskaartide omanikud need isiklikult või notariaalselt tõestatud kirjaliku volituse alusel erastamise kohustatud subjektile. 49. Andmed eluruumi erastamiseks kasutatud tööaastate arvestusliku rahalise väärtuse kohta kantakse Riigivaraameti poolt kinnitatud korra kohaselt vormnimekirja (vorm 4), mis saadetakse erastatava eluruumi asukoha järgsele linna-, alevi- või vallavalitsusele. Kohaliku omavalitsuse organ edastab vormnimekirjadesse kantud andmed perioodiliselt Riigiarvutuskeskusele. 50. Eluruumi erastamisel sõlmitava ostu-müügilepingu vormistamisel kantakse arvestuskaardi pöördel oleva käibekapitali lahtrisse "TEHINGU NIMETUS" ostu-müügilepingu nimetus ja lepingu sõlmimise kuupäev, lahtrisse "TEISE OSAPOOLE NIMI JA ISIKUKOOD" eluruumi müüja andmed ja ostu-müügilepingu registreerimise number, lahtrisse "ÜLEKANTAVAD TÖÖAASTAD" eluruumi ostmiseks kasutatud tööaastate arvestuslik rahaline väärtus ja reale "VAHEKOKKUVÕTE" arvestuskaardile jääv kasutamata tööaastate arvestuslik rahaline väärtus. Notari tõestus sisaldab tõestamise kuupäeva, notari allkirja ja pitseri. 51. Arvestuskaardi käibetabeli täitumisel tööaastate üleandmise ja pärimise ning eluruumide ostu-müügi kannetega annab elamuorgan või elukohajärgne kohaliku omavalitsuse organ isikule vajaduse korral välja uue registreerimisnumbriga lisakaardi. VI. RAHVAKAPITALI OBLIGATSIOONI SEOS ÜHISMAJANDI TÖÖOSAKUGA 52. Vastavalt põllumajandusreformi seaduse paragrahvile 16 antakse ühismajandis töötnud isikule välja ühismajandis töötamise aja ja tööpanuse alusel arvutatud tööosak. 53. Ühismajandi tööosaku saajal on õigus vastavalt põllumajandureformi seaduse rakendamiseks Põllumajandusministeeriumi 25. märtsi 1992.a. määrusega nr. 3 kinnitatud "Juhendi ühismajandi varas tööosakute arvutamise kohta" punktile 18 oma tööosak ümber vahetada talle väljaarvutatud rahvakapitali obligatsiooni vastu. Vahet, mille võrra ühismajandi tööosak on suurem rahvakapitali obligatsiooni rahalisest väärtusest, isikule ei kompenseerita. 54. Ühismajandi tööosakust loobunud isiku tööosaku võtab arvele põllumajandusreformi komisjon ja selle käsutamine toimub Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. 55. Ühismajandi tööosakust loobunud isiku rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardile (tabelisse "Märge ühismajandi tööosakust loobumise kohta") teeb vastava kande ühismajandi põllumajandusreformi komisjon. Kui isik on mitme ühismajandi põllumajandusreformi õigustatud subjekt ning loobub kõigist talle määratud tööosakutest, teeb kande tema arvestuskaardile kõigi ühismajandite reformikomisjonide poolt isikule väljaantud tõendite alusel talle määratud ühismajandi tööosakust loobumise kohta selle ühismajandi reformikomisjon, kus oli isiku viimane töökoht, või isiku valikul mõne teise ühismajandireformikomisjon. Isiku arvestuskaardile kantakse märge "LOOBUB ÜHISMAJANDI TÖÖOSAKUST". Kui isik ei loobu vähemalt ühe ühismajandi tööosakust, siis märget ühismajandi tööosakust loobumise kohta tema arvestuskaardile ei tehta ja talle väljaantava rahvakapitali obligatsiooni väärtus arvestatakse vastavalt käesoleva juhendi punktile 59. 56. Rahvakapitali obligatsiooni taotlev isik, kes on ühismajandi(te)s töötanud, kuid ei taotle ühega ühismajandi tööosakut ning kellele pole ühegi ühismajandi reformikomijoni poolt tööosakut määratud, esitab tööaastaid arvestuskaardile kandvale ametiisikule vastava kirjaliku avalduse. Ametiisik kannab arvestuskaardile (tabelisse "Märge ühismajandi tööosakust loobumise kohta") märkme "EI TAOTLE ÜHISMAJANDI TÖÖOSAKUT". 57. Ühismajandi tööosaku saajal on õigus täiendavale rahvakapitali obligatsioonile ulatuses, mille võrra tema ühismajandi tööosak on väiksem ühismajandis töötatud aja alusel arvutatud rahvakapitali obligatsiooni väärtusest. 58. Isik, kellele on põllumajandureformi seaduse kohaselt arvestatud tööosak(ud) ühismajandi(te) varas, ning kes taotleb täiendavat rahvakapitali obligatsiooni, esitab elukohajärgsele kohaliku omavalitsuse organile registreerimiseks tööstaažiandmetega täidetud arvestuskaardi, millele lisatakse põllumajandusreformi komisjoni(de) poolt väljaantud tõend(id) isikule määratud ühismajandi tööosaku(te) kohta. 59. Arvestuskaardi registreerimisel kohaliku omavalitsuse organis määratakse kaardile kantud tööstaažiandmete ja põllumajandureformi komisjonide poolt väljaantud tõendite alusel kindlaks isikule antava täiendava rahvakapitali obligatsiooniväärtus. Rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardile kantud tööaastad ja ühismajandite tööosakud kantakse vastavale lisalehele ("RAHVAKAPITALI OBLIGATSIOONI ARVESTUSKAARDI LISALEHT ÜHISMAJANDI TÖÖOSAKUTE TAOTLEJALE"), mille vorm koos täitmise juhendiga on lisatud käesolevale juhendile (vt. lisa 3). Lisalehel väljaarvutatud täiendava rahvakapitali obligatsiooni väärtus kantakse käesoleva juhendi punktis 31 ettenähtud korras arvestuskaardi osakukäibe tabeli kõige ülemisele reale. 60. Riigimajandiks reorganiseeritud ühismajandis töötanud isiku arvestuskaardile (tabelisse "Märge ühismajandi tööosakust loobumise kohta") kantakse riigimajandi vastutava ametiisiku poolt märge "RIIGIMAJANDI MOODUSTAMISE TÕTTU ÜHISMAJANDI TÖÖOSAK ASENDATUD". Lisa 1 Rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi täitmise ja eluruumide erastamisel kasutamise juhendi juurde EESTI VABARIIGI JURISDIKTSIOONILE ALLUVAL TERRITOORIUMIL PAIKNENUD NSV LIIDU SÕJAVÄEOSAD 1. S/o 13016 - Haapsalu 2. S/o 10717 - Harjumaa 3. S/o 48434 - Kohtla-Järve 4. S/o 96423 - Kohtla-Järve 5. S/o 03115 - Kuressaare 6. S/o 25607 - Kuressaare 7. S/o 53110 - Kuressaare 8. S/o 53083 - Loksa 9. S/o 45947 - Narva 10. S/o 54395 - Narva 11. S/o 13629 - Pärnu 12. S/o 09788 - Rakvere 13. S/o 02198 - Tallinn 14. S/o 02243 - Tallinn 15. S/o 02488 - Tallinn 16. S/o 02939 - Tallinn 17. S/o 03115 - Tallinn 18. S/o 03116 - Tallinn 19. S/o 07519 - Tallinn 20. S/o 13629 - Tallinn 21. S/o 17294 - Tallinn 22. S/o 20405 - Tallinn 23. S/o 22417 - Tallinn 24. S/o 22803 - Tallinn 25. S/o 27033 - Tallinn 26. S/o 31181 - Tallinn 27. S/o 31291 - Tallinn 28. S/o 33074 - Tallinn 29. S/o 41448 - Tallinn 30. S/o 42321 - Tallinn 31. S/o 45947 - Tallinn 32. S/o 53110 - Tallinn 33. S/o 72068 - Tallinn 34. S/o 78277 - Tallinn 35. S/o 87280 - Tallinn 36. S/o 87525 - Tallinn 37. S/o 18378 - Tartu 38. S/o 21279 - Tartu 39. S/o 21894 - Tartu 40. S/o 21201 - Valga 41. S/o 74906 - Valga 42. S/o 78469 - Valga 43. S/o 77034 - Viljandi 44. S/o 14297 - Võru 45. S/o 21201 - Võru 46. S/o 55135 - Võru 47. S/o 78469 - Võru Lisa 2 Rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi täitmise ja eluruumide erastamisel kasutamise juhendi juurde EESTI VABARIIGI JURISDIKTSIOONILE ALLUVAL TERRITOORIUMIL PAIKNENUD KODEERITUD NIMETUSEGA ETTEVÕTTED 1. Pk. A-3190 - Kohtla-Järve 2. Pk. B-8782 - Kohtla-Järve 3. Pk. B-2335 - Narva 4. Pk. B-2688 - Narva 5. Pk. B-8390 - Narva 6. Pk. P-6685 - Narva 7. Pk. A-1073 - Tallinn 8. Pk. A-1381 - Tallinn 9. Pk. A-1603 - Tallinn 10. Pk. A-1639 - Tallinn 11. Pk. A-3190 - Tallinn 12. Pk. A-3583 - Tallinn 13. Pk. A-7333 - Tallinn 14. Pk. B-8434 - Tallinn 15. Pk. B-8782 - Tallinn 16. Pk. B-8817 - Tallinn 17. Pk. G-4295 - Tallinn 18. Pk. P-6700 - Tallinn 19. Pk. A-1603 - Tartu Lisa 3 Rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi täitmise ja eluruumide erastamisel kasutamise juhendi juurde "RAHVAKAPITALI OBLIGATSIOONI ARVESTUSKAARDI LISALEHE ÜHISMAJANDI TÖÖOSAKUTE TAOTLEJALE" täitmise juhend Kohaliku omavalitsuse täitevorgani määratud vastutav ametiisik täidab esitatud RKO arvestuskaardi ja reformikomisjonide tõendite põhjal "RAHVAKAPITALI OBLIGATSIOONI ARVESTUSKAARDI LISALEHE ÜHISMAJANDI TÖÖOSAKU TAOTLEJALE" ja vastavalt isiku soovile arvestab ning kannab kaardile talle määratud rahvakapitali obligatsiooni ja ühismajandi(te) tööosaku(te) väärtused. Andmed kantakse samuti vormnimekirja (vorm y) ja edastatakse Riigiarvutuskeskusele. Selgitame lisalehe täitmist kahe näite varal. Näide A. Mari Mänd on töötanud ühismajandis (kolhoosis "Ühistöö") 20 aastat ja talle on määratud ühismajandi tööosak 7000 krooni väärtuses. Peale selle on ta töötanud muudes asutustes ja ettevõtetes kokku 10 aastat ning kasvatanud kahte last. Tema rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardile kantakse seega 20+10+(5+5) = 40 tööaastat ehk rahalises väärtuses 12000 krooni. Ühismajandis töötatud aja (20 aastat) eest on talle ette nähtud rahvakapitali obligatsioon 20 x 300 = 6000 krooni. Kuna see on väiksem kui talle määratud ühismajandi tööosak, siis otsustab pr. Mänd välja võtta ühismajandi tööosaku ja ülejäänud aja eest rahvakapitali obligatsiooni. Seega saab pr. Mänd ühismajandi tööosaku 7000 krooni väärtuses ja rahvakapitali obligatsiooni 6000 krooni väärtuses. Näide B. Jüri Kuusk on töötanud neljas erinevas ühismajandis: 1) kolhoosis "Kommunismi Võit" 10 aastat ja talle on määratud tööosak 2000 krooni väärtuses; 2) Mitšurini-nim. näidissovhoosis 15 aastat ja talle on määratud tööosak 6000 krooni väärtuses; 3) Põrgupõhja kolhoosis 5 aastat ja talle on määratud tööosak 1000 krooni; 4) kolhoosis "Stalinlikul Teel" 3 aastat, mille eest talle tööosakut ei arvestata, kuna majandis töötamise aeg on lühem kui 5 aastat. (Küll aga kuulub see aeg RKO väljaandmisel arvestatava tööstaaži hulka!) Hr. Kuusk on lisaks töötanud 12 aastat väljaspool põllumajanduslikke ettevõtteid ning tema rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardile kantud tööaastate kogusumma on seega 10+15+5+3+12 = 45 aastat, rahalises väärtuses 13500 krooni. Hr. Kuusk otsustab: 1) loobuda kolhoosi "Kommunismi Võit" tööosakust ja võtta vastava aja eest rahvakapitali obligatsioon, s.t. 10 x 300 = 3000 krooni; 2) välja võtta Mitšurini-nim. näidissovhoosi tööosak; 3) välja võtta Põrgupõhja tööosak 100 krooni väärtuses ja täiendav rahvakapitali obligatsioon väärtusega 500 krooni (sest 5 tööaasta eest oleks ta saanud RKO 1500 krooni väärtuses.); 4) kogu ülejäänud tööstaaži alusel taotleda rahvakapitali obligatsiooni. Seega saab hr. Kuusk kahest majandist ühismajandi tööosaku (6000 kr. ja 1000 kr.) ja rahvakapitali obligatsiooni koguväärtuses (12 + 3) x 300 + 3000 500 = 8000 + krooni. RAHVAKAPITALI OBLIGATSIOONI ARVESTUSKAARDI LISALEHT ÜHISMAJANDI TÖÖOSAKUTE ARVESTAMISEKS RAHVAKAPITALI OBLIGATSIOONI ARVESTUSKAARDI LISALEHT ÜHISMAJANDI TÖÖOSAKUTE ARVESTAMISEKS RKO ARVESTUSKAARDI REGISTREERIMISNUMBER: I-I-I-I-I-I-I-I-I-I-I-I PEREKONNANIMI: Kuusk Ülenurme vald ------------------------- ----------------------- EESNIMI: Jüri KOHALIK OMAVALITSUS ------------------------- ----------------------- ----------------------------------------------------------------- Nr. OSAK TÖÖAASTATE R K O Ü M T TAOTLUS VÄLJAANTAVAD ARV VÄÄRTUS VÄÄRTUS OSAKUD (KR.) (KR.) ----------------------------------------------------------------- 1 Kolhoos 3 900 kr. - RKO 900 kr. "Stalinlikul Teel" (Valga) ----------------------------------------------------------------- 2 Kolhoos 10 3000 kr. 2000 kr. RKO 3000 kr. "Kommunismi Võit" (Põlva) ----------------------------------------------------------------- 3 Mitšurini-nim. 15 4500 kr. 6000 kr. ÜMT 6000 kr. näidissovhoos (Rapla) ----------------------------------------------------------------- 4 Põrgupõhja 5 1500 kr. 1000 kr. ÜMT 1000 kr. kolhoos (Järvamaa) RKO 500 kr. ----------------------------------------------------------------- RAHVAKAPITALI OBLIGATSIOON ----------------------------------------------------------------- Arvestuskaardile kantud tööaastaid nelikümmend viis ----------------------------------------------------------------- Tööaastaid ühismajandites, mille eest ei kolmteist taotle ühismajandi tööosakut ----------------------------------------------------------------- Arvestuskaardile kantud tööaastaid kaksteist väljaspool ühismajandeid ----------------------------------------------------------------- Täiendav RKO ühismajandis töötatud aja eest viissada krooni ----------------------------------------------------------------- REGISTREERITUD RKO RAHALINE VÄÄRTUS kaheksa tuhat kr. ----------------------------------------------------------------- VÄLJAANTAVAD ÜHISMAJANDI TÖÖOSAKUD ----------------------------------------------------------------- 1. Kolhoos "Stalinlikul Teel" kuus tuhat krooni ----------------------------------------------------------------- 2. Mitšurini-nim. näidissovhoos üks tuhat krooni ----------------------------------------------------------------- ARVESTUSKAARDI REGISTREERINUD AMETIISIK ----------------------------------------------------------------- Nimi Allkiri ----------------------------------------------------------------- Kuupäev I-I-I-I-I-I-I-I-I-I Pitser Lisa 4 Rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi täitmise ja eluruumide erastamisel kasutamise juhendi juurde "RAHVAKAPITALI OBLIGATSIOONI ARVESTUSKAARDI LISALEHE RIIGIMAJANDI TÖÖOSAKU ASENDAJALE" täitmise juhend Kohaliku omavalitsuse täitevorgani määratud vastutav ametiisik täidab esitatud RKO arvestuskaardi ja riigimajandi poolt väljaantud tõendi alusel lisalehe ning kannab arvestuskaardile rahvakapitali obligatsiooni registreeritud arvestusliku rahalise väärtuse. Andmed kantakse samuti vormnimekirja (vorm 3*) ja edastatakse Rahvakapitali Obligatsioonide Registrile. Täiendava rahvakapitali obligatsiooni väärtus määratakse järgmisel viisil: 1) Juhul kui ühismajandi tööosaku asendaja ei ole saanud teistest ühismajanditest tööosakuid, kantakse lisalehe lahtrisse 1 kalendriliste tööaastate arv riigimajandiks muudetud ühismajandis, mille eest isikule määrati tööosak, lahtrisse 2 - selle tööosaku rahaline väärtus. Lahtrisse 3 kantakse see osa tööosakust, mis jäi saamata riigimajandi moodustamise tõttu ja asendatakse samasuguse arvestusliku väärtusega rahvakapitali obligatsiooniga. Lahtrisse 4 kantakse eluruumide erastamise seaduse paragrahvis 10 sätestatud tingimustel arvestatud rahvakapitali obligatsiooni arvestuslik rahaline väärtus riigimajandiks muudetud ühismajandis töötamise aega arvesse võtmata. Lahtrisse 5 kantakse rahvakapitali obligatsiooni arvestuslik rahaline koguväärtus, s.t. lahtritesse 3 ja 4 kantud arvude summa. Näide. Mati Tamme arvestuskaardile kantud tööaastate kogusumma on 32 aastat. Ta on töötanud 12 aastat Lõssenko-nimelises sovhoosis, mille eest talle määrati tööosak väärtusega 7000 krooni. Seoses riigimajandi moodustamisega jäi tema tööosak 5000 krooni ulatuses välja andmata. Hr. Tamme arvestuskaardi lahtrisse "sealhulgas tööaastad ühismajandis" on seega kantud "kaksteist A". Tema rahvakapitali obligatsiooni arvestuslik rahaline väärtus ilma ühismajandi tööaastateta on 20 x 300 = 6000 krooni (kantakse lahtrisse 4). Koos saamata jäänud ühismajandi tööosakut asendava täiendava rahvakapitali obligatsiooniga on tema rahvakapitali obligatsiooni arvestuslik rahaline koguväärtus 6000 + 5000 = 11000 krooni (kantakse lisalehe lahtrisse 5 ja arvestuskaardi osakukäibe tabelisse rahvakapitali obligatsiooni registreeritud arvestusliku rahalise väärtusena). Peale rahvakapitali obligatsiooni saab hr. Tamm ühismajandi tööosaku väärtusega 2000 krooni. 2) Juhul kui riigimajandiks muudetud ühismajandi tööosaku asendaja on saanud tööosakuid ka teistest ühismajanditest, täidetakse eelnevalt "Rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi lisaleht ühismajandi tööosakute taotlejale" ja arvutatakse rahvakapitali obligatsiooni esialgne väärtus riigimajandiks muudetud ühismajandis töötatud aastaid arvestamata. Rahvakapitali obligatsiooni arvestusliku rahalise koguväärtuse saamiseks liidetakse sellele ühismajandi tööosakut asendava täiendava rahvakapitali obligatsiooni arvestuslik rahaline väärtus. RAHVAKAPITALI OBLIGATSIOONI ARVESTUSKAARDI LISALEHT RIIGIMAJANDI TÖÖOSAKU ASENDAJALE RAHVAKAPITALI OBLIGATSIOONI ARVESTUSKAARDI LISALEHT RIIGIMAJANDI TÖÖOSAKU ASENDAJALE ------------------------------------------------------------ KOHALIKU OMAVALITSUSÜKSUSE NIMETUS ------------------------------------------------------------ RKO ARVESTUSKAARDI REGISTREERIMISNUMBER - - - - - - - - - - - ------------------------------------------------------------ PEREKONNA JA EESNIMI ------------------------------------------------------------ ------------------------------------------------------------ RIIGIMAJANDI TÄIELIK NIMETUS ------------------------------------------------------------ TÄIENDAVA RAHVAKAPITALI OBLIGATSIOONI VÄÄRTUSE MÄÄRAMINE ------------------------------------------------------------ Tööaastate arv riigimajandiks 1 muudetud ühismajandis, mille eest arvestati ühismajandi tööosak ------------------------------------------------------------- Ühismajandi tööosaku rahaline 2 koguväärtus ------------------------------------------------------------- Riigimajandi moodustamise tõttu 3 saamata jäänud osa ühismajandi tööosakust ------------------------------------------------------------- ------------------------------------------------------------- Rahvakapitali obligatsiooni 4 arvestuslik rahaline väärtus, arvestamata tööaastaid riigimajandiks muudetud ühismajandis ------------------------------------------------------------- Arvestuskaardi registreerimisel 5 osakukäibe tabelisse kantav rahvakapitali obligatsiooni arvestuslik rahaline väärtus ------------------------------------------------------------ ARVESTUSKAARDI REGISTREERINUD AMETIISIK ------------------------------------------------------------ Nimi Allkiri ------------------------------------------------------------ Kuupäev Pitser ------------------------------------------------------------ Õiend Akti metaandmetesse lisatud avaldamise andmed, parandatud vorming.