Riigikogu — Eesti kodaniku isikut ja kodakondsust tõendavate dokumentide seadus — RT I, 43, 618

(õ) 27.11.2008 15:12 Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 30. juuni 1993. a otsusega nr 146 I peatükk Üldsätted Paragrahv 1. Käesolev seadus sätestab Eesti kodaniku isikut ja kodakondsust tõendavate dokumentide liigid, neisse andmete kandmise ning dokumentide väljaandmise korra ja kasutamise alused. Paragrahv 2. (1) Eesti kodaniku isikut ja kodakondsust tõendavaks dokumendiks on: 1) isikutunnistus; 2) pass; 3) diplomaatiline pass; 4) meremehe teenistusraamat; 5) kaitseteenistuse tunnistus. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes loetletud dokumente ei ole lubatud anda ega võtta pandiks ega kohustise tagatiseks. Paragrahv 3. (1) Käesoleva seaduse paragrahv 2 1. lõikes nimetatud dokumentidest määrab Vabariigi Valitsus ühe põhidokumendiks. (2) Põhidokumendi alusel on kodanikul õigus: 1) tõendada oma perekonnaseisu ja alaealiste laste arvu; 2) osaleda perekonnaõiguslike toimingute ja tsiviilõiguslike tehingute vormistamisel; 3) osaleda muudes toimingutes, kus on vajalik tõendada kas perekonnaseisu või laste olemasolu. (3) Igal 15-aastaseks saanud Eesti kodanikul peab olema põhidokument. Paragrahv 4. (1) Dokumendi välismaal kaotamise korral õnnetusjuhtumi, kuriteo või muu ettenägematu sündmuse läbi võivad Eesti Vabariigi välisesindused anda Eesti kodanikule ajutise Eesti Vabariiki tagasipöördumise tunnistuse, mis on aluseks takistamatuks tagasipöördumiseks Eestisse. (2) Eesti Vabariiki tagasipöördumise tunnistuse vormi, sellele kantavad andmed ja väljaandmise korra määrab Vabariigi Valitsus. Paragrahv 5. (1) Eesti ametiasutuste poolt väljaantavad muud käesoleva seaduse paragrahv 2 1. lõikes nimetamata dokumendid, kui neil on foto ja vähemalt käesoleva seaduse paragrahv 6 1. lõike punktides 1 ja 3 nimetatud andmed, on samuti aluseks Eesti kodaniku isiku tõendamisel, kuid mitte Eesti kodakondsuse tõendamisel. (2) Eestis viibivatele välismaalastele isikut tõendavate dokumentide Eestis väljaandmise kord sätestatakse eraldi seadusega. II peatükk Dokumentidesse kantavad andmed Paragrahv 6. (1) Käesoleva seaduse paragrahv 2 1. lõikes nimetatud dokumentide väljaandmisel võib dokumenti kanda isiku kohta järgmisi andmeid: 1) perekonnanimed; 2) varasemad nimed; 3) eesnimed; 4) isikukood; 5) sünniaeg ja -koht; 6) sugu; 7) kodakondsus; 8) praegune aadress ja sellele asumise aeg; 9) perekonnaseis; 10) abielu registreerimise kuupäev ja kande number (abi- kaasa ees- ja perekonnanimed, sünniaeg); 11) alaealised lapsed (ees- ja perekonnanimed, sünniaeg); 12) rahvus; 13) dokumendi välja andnud asutus, dokumendi number, kuupäev ja kehtivusaeg ning dokumendi väljaandja ja saaja allkirjad ja pitser; (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes loetletud andmete erinevatesse dokumentidesse (sealhulgas põhidokumenti) kandmise korra määrab Vabariigi Valitsus. (3) Rahvastiku arvestuse pidamiseks võib kuni vastava seaduse kehtestamiseni Vabariigi Valitsuse määratavas korras isiku kohta koguda ja säilitada veel järgmisi andmeid: 1) kunstnikunimed; 2) haridus/akadeemiline kraad; 3) töö- või tegevusala või mittetöötamine; 4) seaduslik esindaja (ees- ja perekonnanimed, haridus, aadress, sünniaeg); 5) eelmised aadressid, peamine ja teised korterid; 6) emakeel; 7) andmete töötlemistõkked (isiku soovil keeld avalikustada tema andmeid); 8) isiku, tema abikaasa või laste surmaaeg ja -koht. Paragrahv 7. Dokumentidesse kantakse ainult dokumentaalselt tõendatud andmed. Paragrahv 8. Dokumenti kantud andmete muutumisel on dokumendi omanik ühe kuu jooksul kohustatud esitama dokumendi selle välja andnud asutusele muudatuste sisseviimiseks või uue vastu vahetamiseks. Paragrahv 9. Kui dokumenti on sattunud ebatäpsed andmed, parandatakse need sissekande teinud asutuse kulul. III peatükk Isikutunnistus Paragrahv 10. Isikutunnistus on Eesti kodaniku isikut tõendav dokument. Isikutunnistuse rahvusvahelistele nõuetele vastava vormi määrab Vabariigi Valitsus. Paragrahv 11. Isikutunnistust on õigus saada igal Eesti kodanikul, kes on saanud 15-aastaseks. Paragrahv 12. (1) Isikutunnistuste väljaandmist korraldab Siseministeerium. (2) Eesti Vabariigi välisesindustes isikutunnistusi välja ei anta. Paragrahv 13. Isikutunnistuse kehtivusajaks on kuni 10 aastat, arvates väljaandmise kuupäevast. Paragrahv 14. Isikutunnistuse väljaandmisel võetakse riigilõivu. Lõivu suuruse ja selle võtmise korra, samuti soodustused lõivu tasumisel või sellest vabastamise kehtestab Vabariigi Valitsus. Paragrahv 15. Isikutunnistus antakse taotlejale välja: 1) käesoleva seaduse paragrahv 2 1. lõikes märgitud dokumendi alusel; 2) sünnitunnistuse ja taotleja ühe vanema, lapsendaja või hooldaja käesoleva seaduse paragrahv 2 1. lõikes märgitud dokumendi alusel; 3) välismaalase isikut tõendava dokumendi ja talle Eesti kodakondsuse andmist tõendava dokumendi alusel; 4) sünnitunnistuse ja dokumendi alusel, mis tõendab taotleja kuulumist Eesti kodakondsusesse. Paragrahv 16. Kasutamiskõlbmatuks muutunud, hävinud või kaotsiläinud isikutunnistuse asemele on õigus saada enne selle kehtivusaja lõppu uue isikutunnistuse. Paragrahv 17. Kui Eesti välislepingud ei näe ette teisiti, on isikutunnistus Eesti kodaniku isikut ja kodakondsust tõendava dokumendina kehtiv ainult Eesti Vabariigi territooriumil. IV peatükk Pass Paragrahv 18. (1) Pass on Eesti kodaniku isikut ja kodakondsust tõendav reisidokument. Passi alusel on kodanikul vabadus takistuseta Eestist lahkuda ja Eestisse tagasi pöörduda. (2) Passi vormi määrab Vabariigi Valitsus. Paragrahv 19. Igal Eesti kodanikul, kes on saanud 15-aastaseks, on õigus saada pass. Nooremad kodanikud võivad saada passi, kui nad sõidavad välismaale eraldi oma vanematest. Paragrahv 20. (1) Passide väljaandmist Eestis korraldab Siseministeerium. (2) Välismaal elav või viibiv Eesti kodanik taotleb passi lähima Eesti Vabariigi välisesinduse kaudu. Paragrahv 21. Passi kehtivusajaks on üldjuhul 10 aastat, arvates väljaandmise kuupäevast. Võib välja anda lühema kehtivusajaga passe. Paragrahv 22. Passi väljaandmisel võetakse riigilõivu. Lõivu suuruse ja selle võtmise korra, samuti soodustused lõivu tasumisel või sellest vabastamise kehtestab Vabariigi Valitsus. Paragrahv 23. Eestis antakse pass taotlejale välja: 1) passi alusel; 2) sünnitunnistuse ja taotleja ühe vanema, lapsendaja või hooldaja käesoleva seaduse paragrahv 2 1. lõikes märgitud dokumendi alusel; 3) välismaalase isikut tõendava dokumendi ja talle Eesti Vabariigi kodakondsuse andmist tõendava dokumendi alusel; 4) sünnitunnistuse ja dokumendi alusel, mis tõendab taotleja kuulumist Eesti kodakondsusesse. Paragrahv 24. Välismaal viibivale Eesti kodanikule annab käesoleva seaduse paragrahv 20 2. lõikes nimetatud asutus passi välja ainult senise passi alusel passi kehtivusaja lõppemise tõttu või käesoleva seaduse paragrahvis 25 nimetatud asjaoludel. Paragrahv 25. Kasutamiskõlbmatuks muutunud, hävinud või kaotsiläinud passi asemele või passi viisalehtede täitumisel on õigus saada enne passi kehtivusaja lõppu uus pass. V peatükk Diplomaatiline pass Paragrahv 26. (1) Diplomaatiline pass on riiklikul või diplomaatilisel eesmärgil välismaale sõitva Eesti kodaniku isikut ja kodakondsust tõendav reisidokument, mille alusel tal on vabadus takistuseta Eestist lahkuda ja Eestisse tagasi pöörduda. (2) Eriõigused diplomaatilist passi omava isiku suhtes teistes riikides määravad kindlaks diplomaatiliste suhete ja konsulaarsuhete Viini konventsioonid ja Eesti välislepingud. (3) Diplomaatilist passi kasutatakse ainult riiklikul või diplomaatilisel eesmärgil. (4) Diplomaatilise passi vormi määrab Vabariigi Valitsus. Paragrahv 27. (1) Diplomaatiliste passide väljaandmist Eestis korraldab Välisministeerium. (2) Välismaal elav või viibiv Eesti kodanik taotleb diplomaatilist passi lähima Eesti Vabariigi välisesinduse kaudu. Paragrahv 28. Diplomaatiline pass antakse: 1) Vabariigi Presidendile ja endistele presidentidele ning nende perekonnaliikmetele; 2) peaministrile ning tema perekonnaliikmetele peaministri volituste ajaks; 3) Riigikogu esimehele ja aseesimeestele; 4) Vabariigi Valitsuse liikmetele ja riigisekretärile; 5) riigikontrolörile, õiguskantslerile, Riigikohtu esimehele, Eesti Panga presidendile ja kaitseväe juhatajale või ülemjuhatajale; 6) Riigikogu alatiste komisjonide esimeestele; 7) välisesinduse diplomaatilist staatust omavale töötajale ja tema perekonnaliikmetele; 8) diplomaatilisse koosseisu kuuluvale Välisministeeriumi ametnikule. Paragrahv 29. Ühekordseks sõiduks välismaale või oma missiooni ajaks võib diplomaatilise passi anda: 1) Riigikogu liikmele, kui ta sõidab Riigikogu või Vabariigi Valitsuse ametliku delegatsiooni koosseisus; 2) rahvusvahelise organisatsiooni juurde nimetatud diplomaatilist staatust omavale Eesti esindajale ning tema perekonnaliikmetele, kui see on kooskõlas rahvusvahelise praktikaga. Paragrahv 30. (1) Käesoleva seaduse paragrahvides 28 ja 29 nimetatud isikute perekonnaliikmeteks loetakse abikaasa (ka endise presidendi lesk) ja vallalised tütred ning kuni 18-aastased pojad. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud isikute lapsed saavad diplomaatilise passi 15-aastaselt. Käesoleva seaduse paragrahv 28 punktis 7 ja paragrahv 29 punktis 2 nimetatud isiku alla 15- aastased lapsed võivad saada diplomaatilise passi, kui nad reisivad vanematest eraldi kodumaa ja asukohamaa vahel. (3) Andmed laste kohta, kes on nooremad kui 15 aastat, võib kanda vanemate diplomaatilisse passi. Paragrahv 31. (1) Diplomaatiline pass antakse välja käesoleva seaduse paragrahv 2 1. lõike punktides 1- 3 nimetatud dokumendi alusel. (2) Käesoleva seaduse paragrahv 30 2. lõikes nimetatud 15- aastaseks saanud (või nooremale) lapsele antakse välja diplomaatiline pass sünnitunnistuse ja tema vanema, lapsendaja või hooldaja diplomaatilise passi alusel. Paragrahv 32. Diplomaatilise passi kehtivusajaks on kuni kolm aastat. Diplomaatilisi passe pikendatakse kuni üheks aastaks. Paragrahv 33. Diplomaatiline pass antakse tasuta. Paragrahv 34. Käesoleva seaduse paragrahv 28 punktides 2 - 8 nimetatud isiku lahkumise järel vastavast ametist ja paragrahvis 29 nimetatud isiku välismaalt naasmise järel on nad kohustatud tagastama hiljemalt kahe nädala jooksul enda ja perekonnaliikmete diplomaatilised passid käesoleva seaduse paragrahvis 27 nimetatud asutusse. Paragrahv 35. Diplomaatilise passi kasutamiskõlbmatuks muutumisel, kadumisel või hävimisel on passi omanik kohustatud viivitamata pöörduma käesoleva seaduse paragrahvis 27 nimetatud asutuse poole. Paragrahv 36. Viisalehtede täitumisel või käesoleva seaduse paragrahvides 8 ja 35 nimetatud juhtudel antakse vajadusel välja uus diplomaatiline pass. Paragrahv 37. Diplomaatiliste passide hoidmise, väljaandmise ja tagastamise korra määrab Välisministeerium. VI peatükk Meremehe teenistusraamat Paragrahv 38. (1) Meremehe teenistusraamat on kutseline meremehe isikut ja kodakondsust tõendav tööalane dokument, mille alusel on võimalik viisavabalt ületada riigipiire ja viibida välisriikides vastavalt Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) 1958. aasta konventsioonile nr. 108. (2) Meremehe teenistusraamatu alusel on selle omanikul võimalik Eestist lahkuda laevale ja saabuda tagasi laevalt, mis asub välismaal, samuti lahkuda ja saabuda laeval, mille munsterrolli ta on kantud. (3) Meremehe teenistusraamatu vormi määrab Vabariigi Valitsus. Paragrahv 39. Meremehe teenistusraamat antakse Eesti kodanikule, kes töötab, asub tööle või praktikale Eesti või välisriikide laeval. Paragrahv 40. Meremehe teenisturaamatute väljaandmist korraldab Teede- ja Sideministeerium. Paragrahv 41. Meremehe teenistusraamat antakse välja käesoleva seaduse paragrahv 2 1. lõike punktides 1, 2 või 4 loetletud dokumendi alusel. Paragrahv 42. Meremehe teenistusraamatu kehtivusajaks on üldjuhul 10 aastat, alates tema väljaandmise kuupäevast. Võib välja anda lühema kehtivusajaga teenistusraamatuid. Paragrahv 43. Meremehe teenistusraamatu väljaandmisel võetakse riigilõivu. Lõivu võib meremehe eest tasuda tööandja. Riigilõivu suuruse ja selle võtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Paragrahv 44. Meremehe teenistusraamatut kasutatakse ainult tööalastel reisidel. Paragrahv 45. (1) Kasutamiskõlbmatuks muutunud, hävinud või kaotsiläinud meremehe teenistusraamatu asemele on õigus saada enne selle kehtivusaja lõppu uue meremehe teenistusraamatu. (2) Meremehe teenistusraamatu kasutamiskõlbmatuks muutumisel, kadumisel või hävimisel on selle omanik kohustatud viivitamatult pöörduma käesoleva seaduse paragrahvis 40 nimetatud asutuse, välismaal viibides lähima Eesti Vabariigi välisesinduse poole. Paragrahv 46. Kehtivusaja lõppemisel või sissekannetega täitunud meremehe teenistusraamatu asemele saab käesoleva seaduse paragrahvis 43 nimetatud riigilõivu tasumisel uue meremehe teenistusraamatu. Paragrahv 47. Meremehe teenistusraamatu omaniku siirdumisel pensionile, töölt lahkumisel või muudel juhtudel, kui teenistusraamatu omanik ei soovi või ei saa jätkata tööd meremehena, on ta kohustatud kahe nädala jooksul esitama oma meremehe teenistusraamatu käesoleva seaduse paragrahvis 40 nimetatud asutusele või välismaal viibides lähimale välisesindusele selle kehtetuks muutmiseks. Paragrahv 48. Meremehe teenistusraamatute väljaandmise ja tagastamise korra määrab Teede- ja Sideministeerium. VII peatükk Kaitseteenistuse tunnistus Paragrahv 49. (1) Kaitseteenistuse tunnistus on kaitseväeteenistusega seotud kodaniku isikut, tema kaitseväelist eriala ja auastet ning teenistuskäiku tõendav dokument. (2) Kaitseteenistuse tunnistuse vormi määrab Vabariigi Valitsus. Paragrahv 50. Kaitseteenistuse tunnistuste väljaandmist korraldavad Kaitseministeerium, tema asutused ja väeosad. Paragrahv 51. Kaitseteenistuse tunnistus antakse: 1) kutsealusele aja- või asendusteenistusse kutsumisel; 2) tegevteenistuse ohvitserile, allohvitserile ja reakoosseisu liikmele; 3) reservväelasele; 4) teistele Kaitseministeeriumi poolt määratud isikutele. Paragrahv 52. (1) Kaitseteenistuse tunnistus antakse välja käesoleva seaduse paragrahv 2 1. lõike punktides 1, 2 või 5 nimetatud dokumendi ning Kaitseministeeriumi ja väeosa andmete alusel. (2) Kaitseteenistuse tunnistused antakse tasuta. Paragrahv 53. Kaitseteenistuse tunnistus on tähtajatu, kui tunnistusse ei ole märgitud teisiti. Paragrahv 54. (1) Kaitseteenistuse tunnistus on ainult Eestis isikut ja kodakondsust tõendava dokumendina kasutusel. Eestist lahkumisel ei ole lubatud kaitseteenistuse tunnistust kaasa võtta. (2) Alaliselt välismaale elama asumisel antakse kaitseteenistuse tunnistus tagasi käesoleva seaduse paragrahvis 50 nimetatud asutusele. (3) Erandid käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatust on võimalikud Kaitseministeeriumi poolt määratud juhtudel ja korras. Paragrahv 55. Kaitseteenistuse tunnistuse kadumisel, kõlbmatuks muutumisel või hävimisel on selle omanik kohustatud uue tunnistuse saamiseks seitsme päeva jooksul pöörduma käesoleva seaduse paragrahvis 50 nimetatud asutuse poole. Paragrahv 56. Nime muutmisel või muudel juhtudel, kui kaitseteenistuse tunnistusse kantud andmed muutuvad, on selle omanik seitsme päeva jooksul kohustatud esitama kaitseteenistuse tunnistuse selle välja andnud asutusele paranduste sisseviimiseks. VIII peatükk Lõppsätted Paragrahv 57. (1) Arvepidamine isikutunnistuste ja passide üle ning nendesse kantavate andmete õigsuse kontroll pannakse Siseministeeriumile. (2) Arvepidamine diplomaatiliste passide üle ning nendesse kantavate andmete õigsuse kontroll pannakse Välisministeeriumile. (3) Arvepidamine meremehe teenistusraamatute üle ning nendesse kantavate andmete õigsuse kontroll pannakse Teede- ja Sideministeeriumile. (4) Arvepidamine kaitseteenistuse tunnistuste üle ning nendesse kantavate andmete õigsuse kontroll pannakse Kaitseministeeriumile. Paragrahv 58. Eesti kodaniku lahkumisel Eesti kodakondsusest on see kodanik kohustatud enne vastavasisulise tõendi saamist tagastama Siseministeeriumile kõik talle väljaantud käesoleva seaduse paragrahv 2 1. lõikes loetletud dokumendid. Paragrahv 59. (1) Käesoleva seaduse paragrahv 51 punktis 1 nimetatud kutsealuse aja- või asendusteenistuses viibimise ajal on tema põhidokument vastutaval hoiul väeosas, piiramata sellega käesoleva seaduse paragrahv 3 2. lõikes nimetatud õigusi. (2) Vabadusekaotuse kandmise ajaks võetakse karistuse kandja põhidokument vastutavale hoiule karistuse kandmise kohas. (3) Käesoleva seaduse paragrahv 2 1. lõikes loetletud dokumente kontrollima volitatud ametiisikul on dokumendi võltsimiskahtluse korral õigus võtta dokument selle ehtsuse tuvastamiseks. Paragrahv 60. Uue dokumendi andmisel käesoleva seaduse paragrahvides 16, 25 ja paragrahv 45 1. lõikes sätestatud põhjustel, välja arvatud juhud, kui need põhjused ei sõltunud dokumendi omaniku tahtest, on Vabariigi Valitsusel õigus kehtestada riigilõivu kõrgendatud määrad. Paragrahv 61. Käesoleva seaduse paragrahv 2 1. lõikes, paragrahv 4 1. lõikes ja paragrahv 5 1. lõikes nimetatud dokumentide väljaandmiseks teadvalt valeandmete esitamisel ja paragrahv 2 2. lõikes, paragrahv 3 3. lõikes, paragrahvides 34, 35, 47, 55 ja 56 ettenähtud nõuete rikkumise eest sätestatakse distsiplinaar-, haldus- või kriminaalvastutus eraldi seadustega. IX peatükk Rakendussätted Paragrahv 62. Käesoleva seaduse paragrahvis 24 nimetatud kord jõustub 1994. aasta 1. jaanuarist. Kuni selle ajani antakse välismaale ajutiselt asunud Eesti kodanike passe välja välisesindustest Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras ka isikutunnistuse või muu dokumendi alusel, mis tõendavad vajalikke andmeid ning taotleja kuulumist Eesti kodakondsusse. Paragrahv 63. Käesoleva seaduse paragrahv 2 1. lõike punktis 2 nimetatud dokumentidega võrdsustatakse New Yorgi Peakonsulaadi poolt väljaantud Eesti välispassid kuni nende kehtivusaja lõpuni. Paragrahv 64. ENSV/EV Ülemnõukogu viimase koosseisu Presiidiumi esimees Arnold Rüütel loetakse võrdsustatuks käesoleva seaduse paragrahv 28 punktis 1 nimetatud endise presidendiga. Paragrahv 65. Isikutunnistuste riikliku väljaandmise alustamisel võtab Eesti riik enda kanda ainult nende isikutunnistuste trükkimiseks ja väljaandmiseks minevad kulutused, mis antakse välja pärast käesoleva seaduse jõustumist. Paragrahv 66. NSV Liidu sise- ja välispasside kehtivusaja Eesti kodaniku ajutise isikut tõendava dokumendina ning Eesti Vabariigis viibiva välismaalase ajutise isikut tõendava dokumendina kehtestab Vabariigi Valitsus. Paragrahv 67. Käesoleva seaduse täitmiseks võtab Vabariigi Valitsus vastu määrusi. Riigikogu aseesimees T. Kelam Õiend Akti metaandmetesse lisatud avaldamise andmed, väljakuulutamise märge ja parandatud vorming.